Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits 30.05.2025, Tartu 3-24-2990 X.X.-i kaebus Tartu Vangla 25.09.2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/276 ja 30.10.2024. a vaideotsuse nr 111/24/231-2, 25.10.2024. a otsuse ja 29.11.2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/259-2 ning 28.11.2024. a otsuse ja 08.01.2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/6-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 07.03.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
Resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates osas, milles ringkonnakohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtu menetluses on kaebaja kaebus Tartu Vangla 25.09.2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/276, 30.10.2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/231-2, 25.10.2024. a otsuse, 29.11.2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/259-2, 28.11.2024. a otsuse ning 08.01.2025. a vaideotsuse nr 1-8/225/6-1 tühistamiseks.
2.Kaebaja esitas 24.02.2025 Tartu Halduskohtule taotluse, milles märkis, et ei ole alates 2024. a novembrist saanud haldus- ja tsiviilasjade menetlustes avaliku e-toimiku (AET) vahendusel osaleda. Kaebaja sai kasutada AET-i 21.02.2025 dokumentide avamiseks, kuid enne seda puudus kaebajal AET-le mitmeid nädalaid ligipääs. Kuna kaebaja ei saa
menetlustes elektrooniliselt osaleda, palub ta endale väljastada kõik menetlustega seotud dokumendid paberkandjal, s.t nii kaebaja ja teiste menetlusosaliste esitatud dokumendid kui ka kohtu dokumendid.
3.Tartu Halduskohus jättis 07.03.2025. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse käesoleva haldusasja toimikust paberkandjal koopiate saamiseks (resolutsiooni p 3).
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest koopiaid, kuid see õigus ei ole piiramatu. HKMS § 28 lg 2 piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. 1 Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest, sest niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest endale ärakirju. 2. Halduskohus leidis, et menetlusdokumentidest, mille kaebaja ise koostas ja mille sisu on talle teada, oli kaebajal võimalik teha endale näiteks käsikirjalised ärakirjad või kokkuvõtlikud märkmed. Samuti nähtub kaebaja esitatud avalduste kokkuvõtlik sisu kohtulahenditest, mis kaebajale edastatakse või on juba edastatud. Seetõttu ei ole põhjendatud saata kaebajale tema enda koostatud dokumentidest koopiaid.
5.Halduskohus asus seisukohale, et kaebajale ei ole põhjendatud edastada ka kohtu ja vastustaja koostatud dokumentide paberkandjal koopiaid. Käesolevas haldusasjas on kaebajale kõik menetlusdokumendid juba elektrooniliselt või paberkandjal edastatud ning halduskohtu hinnangul ei esine vajadust saata kaebajale täiendavalt kõikide menetlusdokumentide koopiaid paberkandjal. Isegi kui Tartu Vangla ei võimalda kaebajale AET-le piiramatut ligipääsu, ei takista see praegu kaebaja võimalusi oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle ligipääs AET-le võimaldatakse. Halduskohus ei pidanud usutavaks, et kaebaja ligipääs AET-le on niivõrd piiratud, et see õigustaks käesoleval juhul kaebajale menetlusdokumentide paberkandjal edastamist. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et kaebaja esitas elektrooniliselt Tartu Ringkonnakohtule 03.02.2025 haldusasjas nr 3-24-3374 määruskaebuse ja halduskohtule 21.02.2025 haldusasjas nr 3-25-443 kaebuse 10 leheküljel. Sellest võib järeldada, et kaebajal ei olnud tahvelarvutit ja AET-i võimalik kasutada üksnes lühiajaliselt. Veel näiteks on 21.02.2025 kaebajal võimaldatud vanglas tahvelarvutit kasutada sellisel määral, et kaebajal on olnud võimalik AET kaudu esitada dokumente ka teiste isikute eest (nt haldusasi nr 3-25439). Samuti ei pea paika kaebaja väide, et enne 21.02.2025 puudus tal mitmeid nädalaid AET-le ligipääs. Kohtute infosüsteemist nähtub, et näiteks 31.01.2025 ja 03.02.2025 on kaebaja esitanud haldusasjades nr 3-25-188 ja 3-24-3374 AET kaudu määruskaebused. Halduskohus pidas seega usutavaks, et kaebajale on vanglas tagatud AET-le ligipääs piisaval määral, et ta saaks oma õigusi kaitsta ja dokumentidega tutvuda. Kui kaebajale ei ole võimalik AET vahendusel kohtu dokumente kätte toimetada, edastatakse need talle posti teel. Samuti on kaebajal võimalik suhelda kohtuga posti teel. Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus kaebaja koopiate taotluse rahuldamata.
1 2
RKHKm 08.09.2015, 3-7-1-502-15. RKHKm 27.10.2016, 3-3-1-59-16, p 13.
2
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas 10.03.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.03.2025. a määruse tühistamiseks osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse käesolevas asjas toimiku materjalidest paberkandjal koopiate saamiseks.
7.Kaebajale ei ole tagatud aus ja õiglane kohtumenetlus, kuna Tartu Vangla takistab ja kahjustab kaebaja menetlusvõimet täie agressiivsusega. Kaebajal on keelatud kasutada tahvelarvutit. Kõik menetlusdokumendid asuvad e-toimikus ja sellest pole mingit kasu, kui kohus väljastab kohtuotsuse või -määruse paberkandjal. Kaebajale kohaldati tahvelarvuti keeld 06.02.2025–21.02.2025. Kaebaja saab kasutada arvutiruumi, kuid sedagi vanglale sobivatel aegadel ja aja vältel. Kaebajal lastakse avada menetlusdokumente, kuid aega nendele vastamiseks ei anta. Selleks, et kaebaja saaks aru menetlust sisust, vajab ta kõiki menetlusdokumente paberkandjal.
8.Kaebaja toob välja, et ainuke võimalus, kuidas ta saab menetluses osaleda, on riigi õigusabi korras määratud esindaja abil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada.
10.Kaebaja vaidlustab määruskaebusega Tartu Halduskohtu 07.03.2025. a määruse resolutsiooni p 3, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse käesolevas haldusasjas toimikust paberkandjal koopiate saamiseks.
11.HKMS § 203 lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Tartu Halduskohtu 07.03.2025. a määruse vaidlustamine ei ole seaduse järgi lubatud. Tegemist on oma sisult kohtu korraldusliku määrusega, mis ei ole edasi kaevatav. Halduskohus on ka ise oma määruse edasikaebekorda õigesti märkinud, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Halduskohus on käesolevas haldusasjas kaebaja kaebuse menetlusse võtnud ning Tartu Vangla on esitanud kaebusele ka vastuse, kusjuures kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kõik vajalikud menetlusdokumendid kaebajale nähtavaks tehtud ja kätte toimetatud. Kuna kõnealune määrus, millega halduskohus keeldus kaebajale elektroonilisest toimikust ja selles olevatest menetlusdokumentidest koopiaid väljastamast, ei takista kohtuasja menetlust, ei saa halduskohtu määrust määruskaebekorras vaidlustada. Kohtupraktika kohaselt tuleb määruskaebekorras vaidlustatavaks lugeda kohtumäärust, millega jäetakse elektroonilisest kohtuotsusest või kohtumenetlust lõpetavast määrusest väljatrükk andmata.3 Praegusel juhul ei ole taolise olukorraga tegemist.
13.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb kaebaja määruskaebus vastavalt HKMS § 203 lg-le 2 ja § 187 lg 3 p-le 6 tagastada, kuna kaebajal ei ole halduskohtu 07.03.2025. a määruse resolutsiooni p 3 vaidlustamiseks määruskaebuse esitamise õigust.
3
RKHKm 09.05.2025, 3-23-600, p 8.
3
14.Ringkonnakohtuni jõudis ka kaebaja riigi õigusabi taotlus, mida ringkonnakohus tõlgendab kui määruskaebemenetluses riigi õigusabi määramise taotlust, kuna väidetavalt ei saa kaebaja ise enda esindamisega hakkama.
15.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
16.Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse ja määruskaebuse, millest nähtuvad taotlused ning põhjendused. Kaebaja ei ole ringkonnakohtule esitanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et ta ei ole määruskaebemenetluses võimeline enda õigusi kaitsma. Tegelikkuses on kaebaja ise suutnud esitada ringkonnakohtule mõistetava määruskaebuse. Olenemata asjaolust, et kaebajal ei ole juriidilisi eriteadmisi, ei tähenda see, et ta ei ole võimeline iseseisvalt oma õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud kohtutele hulgaliselt kaebusi ja edasikaebusi, mistõttu ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Eeltooduga on leidnud kinnitust, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eelnevat arvestades jääb kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.