lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3224/23

Korrakaitse › Relvaload

HaldusasiOsaliselt jõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3224/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Relvaload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.01.2025
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
842
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3224

Haldusasi

P.Z kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.11.2024 otsuse nr 4.2-1/10309-1 tühistamiseks ja taotluse lahendamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – P.Z (isikukood XXX) Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Irina Punko

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja menetlus.
2.Tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1886,60 eurot.
4.Poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.Tallinna Halduskohtu menetluses on P.Z kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.11.2024 otsuse nr 4.2-1/10309-1 tühistamiseks ja taotluse lahendamiseks kohustamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Vastustaja esitas 20.01.2025 taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna relvad on kaebajale tagastatud ja kaebaja relvaluba on kehtiv. Vastustaja on asunud tegelema kaebaja soetamisloa taotluse menetlemisega. Kohtule nähtub vastustaja 13.01.2025 otsusest nr 4.2-1/224-1 (dtl 114), et sellega otsustati: - tühistada 26.11.2024 PPA Lääne prefektuuri otsus nr 4.2-1/10309-1, millega tunnistati kehtetuks P.Z relvaluba DL50018191 ja paralleelrelvaluba DL10015452; - võtta menetlusse P.Z 24.07.2024 esitatud relvasoetamisloa taotlus.
3.Kaebaja kinnitas kohtule, et on menetluse lõpetamisega nõus (dtl 104) ning saab aru menetluse lõpetamise tagajärgedest (dtl 117). Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist.
4.Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud (HKMS § 152 lg 1 p 4). Vastustaja on vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistanud ning kinnitanud taotluse lahendamisega jätkamist. Kaebaja on menetluse lõpetamisega nõus. Seega saab kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

1(3)

Kohus kordab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (HKMS § 43 lg 1 p 2). Küll aga ei ole selle normi kohaselt korduvaks kaebuseks kaebus uue keelduva haldusakti peale juhul, kui selline haldusakt peaks antama; ega ka kohustamiskaebus, kui on muutunud kaebuse alus, s.o põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2).

5.HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Riigilõivu tagastamine ei hõlma endast esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu, kuna kohus on selle taotluse sisuliselt läbi vaadanud.
6.HKMS § 108 lg 6 alusel kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega on eelduseks, et menetluse lõpetamine on tingitud kaebuse esitamisest ning vastustajal lasub koormus tõendada vastupidist. Vastustaja on väitnud, et kaebaja ei lisanud 25.11.2024 esitatud vastuväidetele ega 28.11.2024 teabenõudele ühtegi karistusregistri kannet ümber lükkavat tõendit. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga. Vastustajal lasub nii uurimise kui ka tõendite kogumise kohustus (HMS §-d 6 ja 38). Vastustajal oli võimalik pöörduda täpsustava teabe kogumiseks nii kaebaja enda kui ka maakohtu poole. Riigikohus on ka selgitanud, et kohtuotsuse jõustumise aeg tuleneb seadusest, mitte ametniku ekslikust kandest. Kui puuduvad seaduses sätestatud eeldused kohtulahendi jõustumiseks, ei saa kohus lugeda otsust jõustunuks vaatamata selle kohta tehtud märkele. Seda ei väära ka asjaolu, et ekslik märge otsuse jõustumise kohta on kandunud karistusregistrisse (31.01.2017 lahend nr 3-1-1-110-16 p 10). Sama seisukoht on analoogia korras kohaldatav ka käesolevas asjas ning vastustaja pidi kontrollima, kas karistusregistri kanne võib olla ekslik. Sellist teabe kogumist ei saa pidada vastustajale ülemäära koormavaks ning vaatamata sellele, et vastustaja tugines otsuse tegemisel imperatiivsele normile (RelvS § 36 lg 1 p 7), ei nähtu kaasusest asjaolusid, et esines vajadus viivitamatuks tegutsemiseks ilma asjaolusid välja selgitamata. Kohus peab ka oluliseks, et vastustaja ei asunud haldusakti kehtetuks tunnistama kohe, kui sai kaebusest teada. Kohus juhtis juba 27.11.2024 määruses (dtl 51) vastustaja tähelepanu, et kaebaja võib olla pöördunud tähtaegselt maakohtusse, sh viidates väärteoasja numbrile. Samale asjaolule juhtis kohus vastustaja tähelepanu veel 04.12.2024 e-kirjas (dtl 65) ja 11.12.2024 menetlusse võtmise määruses (dtl 88). Seega ei olnud haldusakti kehtetuks tunnistamine tingitud mõnest muust asjaolust kui kaebuse esitamisest ning kohtu korduvatest selgitustest. Niisiis tuleb otsustada kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmine HKMS § 108 lg 6 alusel.
7.Kaebaja menetluskuludeks on esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot ja õigusabi kulud summas 1866,60 eurot kokku 8,3 tunni eest (dtl 102-105). Kuigi tegemist on keskmisest lihtsama kaasusega, ei pea kohus menetluskulusid põhjendamatuks ega ülemääraseks (HKMS § 109 lg 6), arvestades eelneva haldusmenetluse kulgu ja koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotlust. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1886,60 eurot (1866,6+20). Kohus juhib vastustaja tähelepanu, et kaebaja on toonud andmed, kelle kontole ta soovib õigusabikulude hüvitamist (dtl 104).

2(3)

8.Kohus on kohaldanud asjas esialgset õiguskaitset. Kohus selgitab, et PPA 26.11.2024 otsuse kehtetuks tunnistamisega on esialgse õiguskaitse abinõu ammendunud. Seega ei hakka PPA 13.01.2025 otsus kehtima alles alates esialgse õiguskaitse lõpetamisest arvestades, nagu vastustaja on 20.10.2025 avalduses märkinud (dtl 93). Kehtivust edasilükkavat kõrvaltingimust ei nähtu ka 13.01.2025 otsusest (dtl 114-115).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

OSALISELT

JÕUSTUNUD

KOHTUMÄÄRUSEGA.

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

24.04.2025

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium