X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses jalutuskäikude võimaldamata jätmise, toidust ilmajätmise ning hambaarsti vastuvõtule registreerimata jätmisega
Menetlusosalised
X
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja 24. detsembri 2024. a taotlus tõendi kogumiseks rahuldamata.
2.Tagastada X-i kaebus.
3.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 15. augusti 2024. a vastuse lisade 2–9 ja 13, s.o 28. detsembri 2023. a, 19. märtsi 2024. a, 4. jaanuari 2024. a, 11. jaanuari 2024. a, 22. jaanuari 2024. a, 8. veebruari 2024. a, 14. märtsi 2024. a, 2. aprilli 2024. a ja 21. mai 2024. a videosalvestiste, osas kinniseks. Keelata kaebajal tutvuda nimetatud videosalvestistega ja saada nendest koopiaid.
Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 2–4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vanglas kinni peetav X esitas 22. mail 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg nr 1-13/24/348-1), milles heidab vanglale ette, et teda ei lubatud 27. detsembrist 2023 kuni 9. veebruarini 2024, 14. märtsist 2024 kuni 27. aprillini 2024, samuti 2. mail 2024,
20.mail 2024 ja 21. mail 2024 värske õhu kätte. Pikemate perioodide puhul oli põhjuseks külm ilm, kuid see ei saa olla vabanduseks. 22. mail 2024 ei saanud ta viibida õues 60 minutit, sest
3-24-2232 tal oli vaja tualetti kasutada ning valvur lasi ta sisse, kuid õue tagasi ei lubanud. Lisaks ei olnud kambris piisavalt õhku, aken ei käinud lahti ja ventilatsioon ei töötanud korralikult. Taotluse kohaselt oli vangla tegevus õigusvastane, sest talle ei tagatud õigust viibida 60 minutit päevas värske õhu käes. Õues viibimise võimaldamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju eest taotleb ta ühe päeva kohta 25 eurot, s.o 84 päeva eest kokku 2100 eurot. X heidab vanglale kahju hüvitamise taotluses ette veel, et talle ei antud 14. märtsist 2024 kuni
20.märtsini 2024 süüa, kuna tema toidunõud olid mustad. Ta viibis lukustatud kambris, mis on sisuliselt kartser. Asjaolu, et toidunõud olid mustad, ei õigusta söögi andmisest keeldumist. Vangla oleks pidanud talle sellisel juhul väljastama toidu ühekordsetes nõudes, mis olid toidujagajal olemas. Seega oli vangla tegevus talle söögi andmata jätmisel õigusvastane. Ta taotleb mittevaralise kahju hüvitamist 50 eurot iga päeva kohta, mil ta ei saanud süüa, s.o seitsme päeva eest kokku 350 eurot. Lisaks on X kahju hüvitamise taotluses märkinud, et ta pöördus alates märtsist 2024 nii kirjalikult kui ka suuliselt vangla poole, et saada hambaarsti vastuvõtule, kuid talle öeldi, et hambaarsti pole ja seetõttu ta ei saa vastuvõtule. Vangla tegevus oli õigusvastane, sest vangla peab tagama hambaarsti vastuvõtu ja kui Tartu Vanglas puudus hambaarst, siis oleks tulnud ta viia vangla kulul väljaspool vanglat hambaarsti juurde. Ta taotleb hambaravi võimaldamata jätmise eest mittevaralise kahju hüvitamist summas 800 eurot.
2.X esitas 31. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 3250 eurot. Ta viitab vanglale 22. mail 2024 esitatud kahju hüvitamise taotlusele, millele ta polnud kaebuse esitamise seisuga vastust saanud. Kaebaja taotleb riigi õigusabi, sest vajab seda terviseseisundi tõttu, samuti on ta riigi ülalpidamisel ja tal puuduvad rahalised vahendid.
3.Tartu Vangla jättis 14. augusti 2024. a otsusega nr 1-13/24/348-2 X-i 22. mai 2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsusest nähtub järgnev.
3.1.X viibib alates 22. novembrist 2023 vahistatuna Tartu Vanglas.
3.2.Vangla ei dokumenteeri, kas kinni peetav isik käis konkreetsel päeval jalutamas või millisel põhjusel jäi jalutuskäik ära. Seetõttu on keeruline ja kohati võimatu tagantjärele nimetatud asjaolusid kontrollida. Vangla tavapärases praktikas pakutakse vahistatutele igapäevaselt võimalust viibida jalutuskäigul värskes õhus. Teadaolevalt pakuti X-ile 28. detsembril 2023 ja 19. märtsil 2024 jalutuskäigule mineku võimalust, kuid vahistatu soovis minna alasti ega nõustunud riidesse panema. 4. jaanuaril 2024 pakuti talle samuti jalutuskäigu võimalust, kuid vahistatu seisis kambris ja ei vastanud ametnikele midagi. Samuti pakuti talle jalutuskäigu võimalust 11. jaanuaril 2024, 22. jaanuaril 2024, 8. veebruaril 2024, 14. märtsil 2024 ja 2. aprillil 2024, kuid ta teatas, et ei soovi jalutama minna. Vanemvalvur J. Melotškov selgitas 4. juuni 2024. a e-kirjas, et X-ile pakuti mitmel korral jalutamise võimalust, kuid ta keeldus end ilmale vastavalt riidesse panemast. Mitmel puhul oli väljas temperatuur null kraadi ringis, aga X soovis õue minna siniste paberist riietega. Ametnikud selgitasid korduvalt, et külma ilma tõttu teda paberist riietega õue ei lasta, kuid tal on võimalik õue minna, kui ta paneb tavariided selga. Samuti kinnitas vanemvalvur S. Siniaas 5. juuni 2024. a e-kirjas, et X soovis mõned korrad ühekordsete siniste riietega õue jalutama minna, kui väljas oli null kraadi või isegi alla nulli. Talle selgitati korduvalt, et külma ilmaga nii õhukeselt riietatuna jalutama ei lasta. X keeldus riideid selga panemast ja seetõttu ta jalutama ei saanud.
3-24-2232
Menetluse käigus tuvastati, et X ei viibinud 2. mail 2024 jalutuskäigul värskes õhus, sest talle ei meeldinud ametniku korraldus panna jalutuskäigule minnes nimesilt kaela; ta võttis kambrist väljudes nimesildi kaelast ära ja viskas osakonna põrandale maha (J. Heeringu 2. mai 2024. a ettekanne nr 2-24-1929).
20.mail 2024 ei saanud X viibida jalutuskäigul põhjusel, et ta viibis jalutuskäikude võimaldamise ajal kohtuistungil (ta paiknes kell 09.20–14.35 väljaspool vanglat). Siiski pakuti talle nii 20. mail kui ka 21. mail 2024 jalutuskäigu võimalust, kuid talle ei sobinud pakutud aeg. Ametniku kehakaamera salvestiselt tuvastati, et valvur J. Liiva pakkus 21. mail 2024 kell 13.05 kaebajale võimalust jalutuskäigule minna. Ametnik ja vahistatu vestlesid, X helistas parasjagu, mistõttu ta ei olnud jalutama minekust huvitatud ja jalutuskäigule teda ei viidud. Kuna kinni peetud isikul ei ole õigust valida jalutuskäigu aega, ei ole alust pidada vangla tegevust 20. mail ja 21. mail 2024 õigusvastaseks.
22.mail 2024 viidi X jalutusboksi jalutama. Valvur K. Kilgi 22. mai 2024. a ettekandest nr 224-2166 nähtuvalt helistas X jalutusboksist valveruumi ja andis teada soovist tualetti minna. Ametnik selgitas vahistatule, et võimalus tualetti kasutada on ainult kambris ja kui ta seda soovib, siis tuleb ametnik talle järele, aga sellega jalutuskäik lõpeb. Vahistatu soovis hiljem jalutuskäiguga jätkata. Vangla hinnangul ei ole usutav, et ühel päeval tualeti kasutamise soovi tõttu jalutuskäigu lõpetamine võiks põhjustada vahistatule niisuguseid kannatusi, mis oleksid käsitatavad tema väärikuse alandamisena.
3.3.X-il on kambris toidunõud, millega toitu vastu võtta, sest vanglasse saabumisel väljastati talle kaks kaussi, kaks kruusi ja lusikas ning need asuvad tema kambris. Menetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et ametnikud ei keeldunud X-ile toidu väljastamisest õigusvastaselt. X-ile pakuti toidujagamise ajal toitu. Tal jäi toit saamata põhjusel, et ta ei nõustunud toitu vastu võtma talle kasutamiseks väljastatud nõudesse, samuti polnud ta neid toidujagamise ajaks puhtaks pesnud. Kui vahistatu ei anna toidu jagamise ajal ametnikele puhtaid toidunõusid, siis ei ole võimalik toitu väljastada. Sellistel põhjustel toidust ilmajäämist ei saa pidada vangla õigusvastaseks ja süüliseks tegevuseks. Kinni peetaval isikul ei ole õigust valida, millistes nõudes talle toit väljastatakse. Vahistatule on toidu vastuvõtmiseks kohased nõud väljastatud ja ning ta vastutab nende puhtuse ning korrashoiu eest. Seega asetas vahistatu end ise olukorda, kus ametnikud ei saanud talle toitu väljastada. Xil oli võimalik sellist olukorda vältida.
3.4.Vanglas ei olnud tõepoolest alates 22. veebruarist 2024 tööl hambaarsti, kes oleks saanud teostada kinnipeetavate vastuvõtte plaanilise ravijärjekorra alusel. Erakorralise hambaravi vajaduse korral oli korraldatud vajaliku teenuse osutamine väljaspool vanglat. Inspektor-kontaktisik V. Tsaplini kinnitusel ei avaldanud X 2024. a märtsis soovi minna hambaarsti vastuvõtule. Vangla dokumendihaldusprogrammist nähtub, et X esitas 14. mail 2024 vanglale taotluse (nr 6-24/24/2187-1), milles palus end hambaarsti vastuvõtule kirja panna. Ta ei avaldanud oma pöördumises, millise terviseprobleemi tõttu ta hambaravi vajab. Samuti ei viidanud ta ühelegi erakorralisele probleemile või vältimatu arstiabi vajadusele. X-i pöördumisele kirjalikku vastuskirja ei koostatud. Küll aga suhtles temaga inspektor-kontaktisik ning selgitas, et vanglasse ei ole veel uut hambaarsti leitud; kui leitakse, siis registreeritakse ta vastuvõtule. Rohkem pöördumisi ei ole X seoses hambaarsti vastuvõtule saamisega või sellest
3-24-2232 keeldumisega ajavahemikul 1. märts kuni 22. mai 2024, s.o kuni kahju hüvitamise taotluse esitamiseni, esitanud. X ei täpsustanud vanglale esitatud taotluses, milles on väljendunud talle saabunud kahjulikud tagajärjed. Ta ei viidanud tervise kahjustamise või halvenemise asjaoludele. Vangla leidis, et olukorras, kus vanglal ei olnud hambaarsti ning X ei viidanud ühelegi erakorralist sekkumist vajavale probleemile, ei saanud hambaarsti vastuvõtule registreerimise edasilükkamine kuni hambaarsti leidmiseni tema väärikust alandada.
4.Tartu Vangla edastas 15. augustil 2024 vastuseks kohtunõudele eraldiseisvalt vastuse lisades 2–9 ja 13 nimetatud videosalvestised. Vangla taotleb HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 alusel, et kohus kuulutaks kohtumenetluse lisades nr 2–9 ja 13 nimetatud ja halduskohtule esitatud videosalvestiste osas kinniseks ning et kohtule edastatud salvestisi ei näidataks X-ile ega kolmandatele isikutele. Videosalvestised on kinni peetava isiku jaoks piiratud juurdepääsuga teave. Kuigi vangla siseruumides paiknevad ja ametniku vormi külge kinnitatud kaamerad on nähtaval kohal, on salvestise vaatlusel võimalik näha kaamera vaateulatust ja vaatenurki, samuti salvestatava pildi kvaliteeti ja detailsust, mistõttu sisaldub videosalvestisel teave turvassüsteemide kohta. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 9 mõistes. Kaamera vaateulatuse täpne teadmine ohustab vangla julgeolekut, sest annab kinnipeetavatele võimaluse tegutseda väljaspool kaamera vaateulatust. Kolmandate isikute eest on vajalik videosalvestisi piirata X-i eraelu kaitseks. Nii näiteks on lisana nr 2 esitatud salvestisel vahistatu kambris ihualasti ning lisadena nr 4 ja 8 esitatud salvestistel aluspükstes. Seega puudutavad salvestised vahistatu eraelu ja igapäevaseid toiminguid ning vahistatu eraelu kaitseks on vajalik piirata ka kolmandate isikute juurdepääsu nimetatud tõenditele.
5.Kaebaja esitas 24. detsembril 2024 ja 17. jaanuaril 2025 täiendavad seisukohad. 24. detsembri 2024. a avalduses palub kaebaja võtta asja materjalide juurde talle 24. mail 2023 koostatud ekspertiisiakti. 17. jaanuari 2025. avalduse kohaselt ei pakkunud vanglaametnikud kaebajale sooje riideid ning ühekordseid nõusid soovis ta põhjusel, et kartseri kraanist tuleb külm ja roostene vesi.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus jätab kaebaja 24. detsembri 2024. a taotluse 24. mai 2023. a ekspertiisiakti asja juurde võtmiseks HKMS § 62 lg 3 p 3 alusel rahuldamata, sest kaebaja ei ole tõendi kogumise vajadust põhjendanud.
7.Kohus mõistab, et kaebaja nõuab kaebuses Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist kolmel erineval alusel: 1) värskes õhus jalutuskäikude võimaldamata jätmisega 27. detsembrist 2023 kuni 9. veebruarini 2024, 14. märtsist kuni 27. aprillini 2024, 2. mail 2024 ning 20. maist kuni 22. maini 2024; 2) toidust ilmajätmisega 14. märtsist kuni 20. märtsini 2024; 3) hambaarsti vastuvõtu mittevõimaldamisega alates märtsist 2024. Tegemist on mittevaralise kahju hüvitamise kaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 4).
8.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3-24-2232
Kaebaja pöördus kohtusse tähtaegselt (riigivastutuse seaduse § 18 lg 2). Vangla lahendas kaebaja kohtueelselt esitatud kahju hüvitamise taotluse viivitusega (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8).
9.Kohus leiab siiski, et kaebus tuleb tervikuna tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.1.Jalutuskäikude mittevõimaldamine
9.1.1.Kaebaja väitis vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses, et teda ei lubatud vaidlusalustel kuupäevadel õue värske õhu kätte ning pikemate perioodide puhul oli keelamise põhjuseks külm ilm. Kaebaja ei täpsustanud, millistel põhjustel ta ei saanud ülejäänud päevadel jalutama minna.
9.1.2.Vangla poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebajal oleks keelatud õue jalutama minna külma ilma tõttu või muudel kaebajast mittesõltuvatel põhjustel. Vastustaja esitatud videosalvestitest on näha, et 4. jaanuaril 2024, 11. jaanuaril 2024, 22. jaanuaril 2024, 8. veebruaril 2024, 14. märtsil 2024, 19. märtsil 2024 ja 2. aprillil 2024 pakkus vanglaametnik kaebajale võimalust jalutama minna, kuid kaebaja ei soovinud seda. 28. detsembri 2023. a videosalvestisest nähtub, et vanglaametnik pakkus kaebajale jalutama minemise võimalust, kuid kaebaja, olles ihualasti, vastas, et soovib jalutama minna nii, nagu ta parasjagu on. Vanglaametnik selgitas, et see pole lubatud. Lisaks on vanglaametnikud kahju hüvitamise taotluse lahendamise käigus selgitanud, et kaebajat ei lubatud mitmel korral jalutama põhjusel, et ta keeldus ilmastikule vastavalt riietumast, ning ühel juhul keeldus kandmast nimesilti (Tartu Vangla 15. augusti 2024. a vastuse lisad 10 ja 11).
9.1.3.VangS § 93 lg 5 kohaselt võimaldatakse vahistatu soovil tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Tartu Vangla kodukorra punkti 4.8 kohaselt on jalutuskäigule värske õhu kätte lubatud minna ainult hooajale vastavas riietuses. VangS § 46 lg 1 ja § 90 lg 1 kohaselt on vahistatu kohustatud kandma riietusel nimesilti ning Tartu Vangla kodukorra punkt 4.3 keelab kinnipeetaval (sh vahistatul) saatmise ajal mis tahes esemete mahaviskamise. Kui kinnipeetav paneb jalutuskäigul toime distsiplinaarrikkumise tunnustele vastava teo, on vanglateenistuse ametnikul õigus jalutuskäik katkestada (kodukorra punkt 4.5).
9.1.4.Kohtu hinnangul ei osuta olemasolev teave vangla tegevuse õigusvastasusele. Päevadel, mil kaebaja teatas vastuseks jalutuskäigu pakkumisele, et ta ei soovi jalutama minna, loobus ta VangS § 93 lg-ga 5 tagatud õiguse teostamise võimalusest. Päevadel, mil kaebaja ei olnud nõus riietuma ilmastikule vastavalt, oli vanglaametnike tegevus kooskõlas Tartu Vangla kodukorra punktiga 4.8. Kohus ei pea veenvaks kaebaja 17. jaanuari 2025. a avalduses esitatud väidet, et vanglaametnikud ei pakkunud talle sooje riideid. Ühestki eespool osutatud videosalvestisest ei nähtu, et jalutama minekut takistas soojade riiete puudumine – kaebaja ei avaldanud soovi saada sooje riideid, vaid soovis minna õue kas alasti või toariietes. Nimesildi mahaviskamisel võis vanglateenistuja vangla kodukorra punktide 4.3 ja 4.5 alusel jalutuskäigu katkestada. 20. mai 2024 osas on vangla 14. augusti 2024. a otsuses selgitanud, et kaebaja viibis jalutuskäikude võimaldamise ajal kohtuistungil. 21. mail 2024 pakkus vanglaametnik kaebajale jalutamisvõimalust (Tartu Vangla 15. augusti 2024. a vastuse lisa 13 fail „jalutuskäigu
3-24-2232 pakkumine 21.05.2024.mkv“), kuid kaebaja helistas samal ajal ja ei soovinud jalutama minna. 22. mai 2024. a kohta nähtub valvuri ettekandest, et kaebajale küll võimaldati jalutuskäik, kuid see katkestati seoses tema sooviga minna tualetti (Tartu Vangla 15. augusti 2024. a vastuse lisa 14). Nimetatud andmetest nähtuvalt teostas kaebaja 20. mail, 21. mail ja 22. mail 2024 jalutuskäigu võimaldamise ajal oma muid õiguseid. VangS § 93 lg 5 ei pane vanglale kohustust igal juhul tagada, et vahistatu viibiks iga päev tund aega vabas õhus, sõltumata vahistatu enda tegevusest. Asjas olemasolevad tõendid ei osuta sellele, et vangla oleks jätnud kaebajale jalutamisvõimaluse tagamata ka juhul, kui kaebaja oleks olnud valmis seda võimalust kasutama ning poleks seadnud jalutamisvõimalusele omapoolseid tingimusi. Kuigi kohtul puuduvad osade kaebuses märgitud kuupäevade osas andmed, kas ja millisel põhjusel jäi kaebajal õue jalutama minemata, saab pidada olemasoleva teabe põhjal usutavaks, et kaebajal oleks olnud võimalus õue jalutama minna, kui ta oleks seda soovinud ja oleks olnud nõus täitma vanglas kehtivaid reegleid. Kaebaja on esitanud kohtule seisukohti ka pärast Tartu Vangla 14. augusti 2024. a otsuse tegemist, kuid pole otsuses kajastamata ajavahemike osas väiteid esitanud. Kuna kohtule teadaolevad andmed ei osuta vangla tegevuse õigusvastasusele kaebajale värskes õhus viibimise õiguse tagamisel, on hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebusel ei oleks eduväljavaateid ka juhul, kui vangla tegevus osutuks mõne üksiku päeva osas õigusvastaseks – võttes arvesse, et kaebaja ei soovinud korduvalt jalutama minna, ei ole mittevaralise kahju tekkimine tõenäoline.
9.1.5.Samuti ei pea kohus praeguse juhtumi asjaoludel kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Kaebaja ei ole kahju hüvitamise taotluses ega kaebuses osutanud asjaoludele, mis viitaksid mõne tema põhiõiguse intensiivsele riivele. Puuduvad andmed, et vangla oleks vaidlusaluse tegevusega kahjustanud kaebaja tervist. Juhtudel, mil vangla ei lubanud kaebajal minna talvel või varakevadel õue alasti või toariietuses jalutama, takistas vangla kaebajal oma tervist ohtu seadmast. Päevadel, mil kaebaja loobus ise jalutama minemast, ei saa kaebaja õiguste riivet omistada vanglale.
9.2.Toidust ilmajätmine
9.2.1.VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet; kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Tartu Vangla kodukorra punktide 9.11 ja 9.13 kohaselt asuvad kinnipeetava toidunõud kambris ning kinnipeetav peab asetama toidunõud toidu vastuvõtmiseks kambri ukseluugile; toidunõud peseb kinnipeetav ise ning vanglaametnikul on õigus keelata toidu väljastamine ebahügieenilisse toidunõusse. Nimetatud sätted kohalduvad ka vahistatule (VangS § 90 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra punkt 1.3).
9.2.2.Kaebaja väitel ei antud talle Tartu Vanglas 14. märtsist 2024 kuni 20. märtsini 2024 süüa.
3-24-2232 Asjas kogutud valvurite ettekanded kinnitavad, et kaebaja jäi 14. märtsil, 15. märtsil ning 18. märtsil, 19. märtsil ja 20. märtsil 2024 ühest või mitmest toidukorrast ilma (Tartu Vangla 15. augusti 2024. a vastuse lisad 15–20). Viidatud tõenditest nähtuvalt jäi kaebaja nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöögist ilma üksnes 15. märtsil 2024. Tartu Vangla 1. aprilli 2024. a teates kriminaalmenetluse nr 24922900024 alustamata jätmise kohta on märgitud, et menetluses kogutud videosalvestiselt nähtuvalt sai kaebaja 20. märtsi 2024 hommikul süüa, lõuna ajal sai ta sepikut ja piima ning õhtul sepikut (Tartu Vangla 15. augusti 2024. a vastuse lisa 25). Seega saab pidada usutavaks, et kaebaja ei olnud ühelgi päeval täielikult toiduta.
9.2.3.Valvurite viidatud ettekannetest nähtuvalt pakuti kaebajale süüa ning kaebajal olid kambris toidunõud, kuid ta ei andnud toidu vastuvõtmiseks puhtaid toidunõusid, vaid soovis, et vangla annaks talle toitu plastiknõudest. Seega tagas vangla kaebajale võimaluse toidu saamiseks, kuid kaebaja ei täinud talle vangla kodukorrast tulenevaid kohustusi, vaid soovis toitu saada enda poolt seatud tingimustel. Kuna vanglal on seadusest tulenev kohustus tagada toitlustamine kooskõlas toiduhügieeni nõuetega, ei ole alust kahelda, et kodukorras sätestatud õigus keelduda toidu väljastamisest ebahügieenilisse toidunõusse on seadusega kooskõlas. Puuduvad andmed, et kaebaja oleks olnud abitus seisundis või muul põhjusel olukorras, kus ta poleks saanud nõusid lihtsa vaevaga puhtaks pesta. Kaebaja kohtumenetluses esitatud väidet, et nõude pesemist takistas külm vesi, peab kohus otsituks. Kohtule teadaolevad andmed ei osuta vangla tegevuse õigusvastasusele ning seepärast pole hüvitamiskaebusel ka toidu saamisega seotud osas eduväljavaateid.
9.2.4.Kohus ei pea kaebaja õiguste riivet praeguse juhtumi asjaoludel intensiivseks. Kaebaja ei olnud vaidlusalusel ajavahemikul täielikult toiduta. Kaebaja pole väitnud, et tema tervis oleks toidupuuduse tõttu halvenenud. Samuti ei osuta miski kaebaja alandavale kohtlemisele. Kohtule teadaolevalt sõltus toidu väljastamine üksnes kaebaja käitumisest ning takistuse kõrvaldamine oli talle igati jõukohane. Puudub alus kahelda, et kaebaja sai aru nii nõude pesemise kohustusest kui ka selle kohustuse täitmata jätmise tagajärgedest. Kuigi kaebaja pidi tõenäoliselt taluma kõhutühjust, oli selle olukorra muutmine tema kontrolli all. Seepärast ei saa kaebaja õiguste riivega põhjustatud tagajärgi omistada üksnes vanglale.
9.3.Hambaravi vastuvõtule registreerimata jätmine
9.3.1.Kaebaja väitel pöördus ta hambaarsti vastuvõtule saamiseks vangla poole alates 2024. a märtsist nii suuliste kui kirjalike taotlustega. Tartu Vangla selgitas kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamise käigus välja, et kaebaja esitas vanglale 14. mail 2024 kirjaliku taotluse, milles palus end hambaarsti vastuvõtule kirja panna (Tartu Vangla 15. augusti 2024. a vastuse lisa 26). Kaebaja ei ole taotluses märkinud, et tegemist oleks korduva taotlusega. Võttes arvesse nii 14. mai 2024. a taotluse sõnastust kui ka kaebaja vilumust vanglale taotluste esitamisel, peab kohus usutavaks, et kaebaja esitas hambaarsti vastuvõtule saamise taotluse esmakordselt
14.mail 2024. Kuna ta ei toonud taotluses esile ühtegi asjaolu, millega seoses ta hambaarsti vastuvõttu soovis, puudus vanglal alus käsitada tema taotlust erakorralise meditsiiniabi taotlusena. Kaebaja pole ka hiljem väitnud, et tal oleks esinenud erakorralist sekkumist vajav terviseprobleem. Võttes arvesse nii eeltoodut kui ka asjaolu, et kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise nõude 22. mail 2024, ei pea kohus kaebajal mittevaralise kahju tekkimist tõenäoliseks. Seepärast ei ole hambaravile registreerumisega seoses esitatud hüvitamiskaebusel eduväljavaateid.
9.3.2.Kaebaja ei ole kahju hüvitamise taotluses ega kaebuses kohtule välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks möönda kaebaja õiguste intensiivset riivet. Kaebaja ei ole väitnud ning ka
3-24-2232 asja muudest materjalidest ei nähtu, et ta oleks jäänud kiireloomulise abivajaduse olukorras arstiabist ilma või et talle oleks tekitatud tervisekahju.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kaebaja esitas koos kaebusega riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on suuteline ise oma õigusi kaitsma. Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud hulgaliselt kaebuseid halduskohtule ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kinnipeetavatele kohalduvas kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Kohtule teadaolevalt on kaebaja teovõimeline, saab aru menetluse käigust ning suudab enda õigusi kaitsta. Riigi õigusabi taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele. Kaebus on esitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning asjas ei esine kohtu hinnangul tungivat avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.
12.Vastustaja esitas 15. augusti 2024. a vastuses kohtunõudele taotluse kuulutada haldusasja menetlus vastuse lisades nr 2–9 ja 13 nimetatud ja halduskohtule esitatud videosalvestiste osas kinniseks ning kohtule edastatud salvestisi kaebajale ja kolmandatele isikutele mitte näidata HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lõikes 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Kohus leiab, et vangla julgeoleku ja korra tagamise vajadus on praegusel juhul kohtuasja arutamise avalikkuse põhimõttest kaalukam. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe
3-24-2232 turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Vastustaja esitatud tõendid sisaldavad teavet vangla turvasüsteemide kohta ning vastustajal on vangla julgeoleku tagamiseks ja õiguserikkumiste ärahoidmiseks põhjendatud huvi hoida kaamerate vaateulatust ja vaatenurki kinnipeetava eest saladuses. Võttes arvesse, et kaebaja on intsidentides osalenuna toimunust teadlik, on vastustaja huvi praeguses asjas kaalukam kaebaja õigusest tutvuda eespool nimetatud videosalvestistega. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, kui huvi saladuse hoidmiseks on menetlusosalise nimetatud õigustest kaalukam. Praeguses menetlusetapis piisab, et kohus piirab kaebaja õigust nimetatud tõendiga tutvuda ning sellest koopiat saada. Menetlusväline isik ei või tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga (HKMS § 89 lg 2). Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel Tartu Vangla 15. augusti 2024. a vastuse lisade 2–9 ja 13, s.o Tartu Vangla valvekaamera videosalvestiste osas, kinniseks ning keelab HKMS § 88 lg 2 alusel kaebajal nimetatud tõenditega tutvuda ja neist koopiaid saada.
13.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.