Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1547
Haldusasi
OÜ Contrailer kaebus Statistikaameti 26.04.2024 ettekirjutus- hoiatuse nr. 1.8-6/00928 tühistamiseks ja sunniraha summas 273,20 eurot tagastamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Contrailer Vastustaja – Statistikaamet
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.02.2025 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
tähendab, et andmeesitajaid, kelle hulka kuulub kvartalipõhise küsimustiku 14512024 „Majandustegevus 2024. kvartal“ osas ka kaebaja, tuleb vastavalt HMS § 51 lg 1 nõuetekohaselt teavitada neile haldusaktiga ehk antud juhul käskkirjaga pandud kohustusest koos esitatavate andmete koosseisuga. Lisaks on RStS § 30 lg-s 1 sätestatud nõue, et riikliku statistika tegija teavitab andmeesitajat vastutusest RStS sätestatud nõuete rikkumise eest. Kohustuse täitmise hõlbustamiseks on Statistikaameti veebilehel avaldatud ja kõigile kättesaadavad nii küsimustikud kui ka kohustatud andmeesitajate loetelu ning esitamise tähtajad. Lisaks on kaebajale 15.12.2023 saadetud teavitus andmete esitamise kohustuse kohta 2024. aastal Statistikaameti kogumisrakendusest eSTAT koos detailsemat infot sisaldava lingiga nii äriregistri järgsele e-posti aadressile [email protected] kui ka eSTAT-is tegevjuhi rolli täitva isiku aadressile [email protected]. Seega on kaebaja poolt viidatud eposti aadressid Statistikaameti kui riikliku statistika tegija jaoks suhtluskanaliks andmeesitajaga seoses küsimustiku täitmise kohustuse ja tähtaja meelde tuletamisega, et vähendada varakult riske ka kliendi vaatest, et kohustus jääb teatud asjaoludel täitmata. Vahemikus 16.04.2024-13.05.2024 saatis Statistikaamet kaebaja poolt kogumisrakenduse eSTAT kaudu eSTAT-is tegevjuhi rolli määratud isiku aadressile [email protected] küsimustiku 14512024 „Majandustegevus 2024. kvartal“ andmete esitamise kohustuse tähtaegse (21.04.2024) täitmise tagamiseks neli meeldetuletust enne nõude kohtutäiturile suunamist. See toimus 5 päeva enne andmete esitamise tähtpäeva ning vastavalt 3, 7 ja 20 päeva pärast seda. Vastustaja ei nõustu, et Statistikaamet saanuks ettekirjutus-hoiatuse edastada otse kaebaja äriregistri järgsele e-posti aadressile sarnaselt Statistikaameti kogumisrakenduse eSTAT kaudu toimuva suhtlusega. Selleks seab oma piirangud haldusmenetluse seadustik. Kui HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument postiga kättetoimetamisel menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud, siis elektroonilise kättetoimetamise korral on teistsugused reeglid. Elektrooniline tähitud kiri on võrdväärne paberil edastatava tähitud kirjaga, kuivõrd HMS § 27 lg 1 kohaselt tehakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Konkreetse elektroonilise kanali (infosüsteem, e-post jms) kasuks otsustab haldusorgan otstarbekusest lähtudes. Siin on eelkõige mõeldud, et kui haldusorgan on loonud asjakohase infosüsteemi, siis on mõistlik eeldada, et dokumentide kättetoimetamine toimub läbi selle süsteemi. Statistikaamet ei ole loonud endale HMS tähenduses infosüsteemi dokumentide elektrooniliseks kohaletoimetamiseks. Kogumisrakenduse eSTAT puhul on tegemist elektroonilise andmeedastuskeskkonnaga küsimustike täitmiseks, mitte dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks mõeldud infosüsteemiga. Statistikaamet on sarnaselt mitmete teiste riigiasutustega sõlminud riigihanke läbiviimise tulemusena AS-ga Eesti Post, mis Omniva kaubamärgi all osutab postiseaduse alusel universaalset postiteenust, postiteenuste tellimise lepingu. Postiseaduse § 5 lg 2 p 1 kohaselt kuulub universaalse postiteenuse hulka kirisaadetise edastamine tähtsaadetisena. Alates 2017. aastast kasutas Statistikaamet Omniva poolt pakutavat elektrooniliselt üleantavate kirjade saatmise rakendust Kirjakeskus, mis hõlmas ka tähitud e-kirjade edastamist. Nimetatud rakendus suleti Omniva poolt alates 31.05.2024. Vastustaja kinnitab, et Statistikaametini ei ole jõudnud info, et kaebaja oleks pöördunud Omniva poole täiendavate küsimustega kaebajale saadetud teatise päritolu väljaselgitamiseks. Tavapäraselt Statistikaamet laadis Omniva Kirjakeskusesse kirja saaja nime, registrikoodi ja äriregistri järgse e-posti aadressi ning lisas digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Saadetud kirjale tekkis staatus „Edastatud“. Kui saaja avas kirja, tekkis staatus „Kättetoimetatud“ ja oli näha kirja vastuvõtja. Statistikaamet Kirjakeskuse kasutajana sai jälgida staatuse muutumist
ning kui saaja ei avanud kirja, siis kiri jäigi staatusesse "Edastatud". Siin on Statistikaamet juhindunud HMS § 27 lg 2 p-st 3, mille kohaselt elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks juhul, kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. On esinenud juhtumeid, kus ettevõtte esindaja on probleemide korral kirja avamisel pöördunud Omniva poole, millest Omniva kliendihaldur on Statistikaametit teavitanud ning teatud juhtudel on vastav kiri edastatud paberkandjal. Statistikaameti praktikas on ühel korral ettevõtte esindaja pöördunud küsimusega, miks tähitud kirjal ei ole infot tegeliku kirja saatja kohta. Sellest tulenevalt pöördus Statistikaamet 18.11.2022 Omniva kliendihalduri poole. Omnivalt saadud info kohaselt ei olnud neil kohustust näidata saatja infot, kuna info etähtkirja osas oli avaldatud nende kodulehel, kus oli välja toodud lingi näidis, mis saabub saajale e-posti aadressile. Sealjuures tõid nad alusena välja universaalse postiteenuse tüüptingimustes sätestatu ehk postisaadetise saabumise teade on saajale edastatav teade saadetise saabumise ja selle väljastamise koha kohta. Saadetise saabumise teade edastatakse saajale postkasti kaudu. Vastustaja viitab siinkohal asjaolule, et kohtupraktikast tulenevalt on juriidilistele isikutele seatud kõrgemad nõuded posti vastuvõtmisel. Seega lasub juriidilisel isikul hoolsuskohustus tagada oma posti korraldus. Vastustaja ei nõustu, et Statistikaamet on piiranud ligipääsu eSTATi keskkonnale ebavõrdsetel alusetel. Vastavalt Statistikaameti kodulehel avaldatud juhendile tuleb eSTATiga liitumiseks ettevõtte/asutuse esindusõiguslikul isikul esitada taotlus eSTATis, autentides ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Taotluse alusel loob Statistikaamet ettevõttele/asutusele tegevjuhi/peakasutaja, kes saab omakorda õiguse lisada oma ettevõttes/asutuses eSTATi andmeesitajaid ehk määrata küsimustike täitjaid. Seega on kasutusõigustel erinevad profiilid. Kõige tähtsam roll on tegevjuht, kes on esindusõiguslik isik äriregistris ja kellel on eSTAT-is kõik lisamise, muutmise ja täitmise õigused. Tegevjuht vastutab andmete esitamise kohustuse täitmise eest ja tal on ainsana õigus hallata jaotist „Nõusolekud“ andmete avaldamiseks ning tema saab eSTAT-is luua ja kustutada peakasutaja, andmeesitaja ja parooliga andmeesitaja õigusi. Seega saab esindusõiguslik isik äriregistris ise otsustada, millise rolli ta kellelegi enda ettevõttest määrab. Samas on olemas vastav tugi, kui peaks tekkima tõrkeid süsteemi kasutamisel. Vastustaja on kontrollinud vahemikus 23.08.2016 – 23.05.2024 kaebaja poolt eSTATi keskkonnas teostatud toiminguid seoses kasutusõiguste määramisega 23.08.2016 – 24.07.2018 oli Andrus Lode roll peakasutaja ning alates 24.07.2018 tema ja eelmise tegevjuhi rolli täitja õigused blokeeriti ja uueks tegevjuhiks oli määratud Mikk Miller. Kuni 21.05.2024 ei ole rollide osas midagi muudetud. Pärast seda on tehtud keskkonnas kokku 18 toimingut kuni 23.05.2024, mille jooksul on korduvalt muudetud, kustutatud ja loodud tegevjuhi roll, jättes lõpptulemusena tegevjuhiks Mikk Milleri ja peakasutajaks Andrus Lode. Arvestades, et kaebaja ettevõttel on alates 2020. aastast nelja erineva Statistikaameti küsimustiku täitmise kohustus tulenevalt vastavasse valimisse kuulumisest, ei saa pidada tõenäoliseks, et rollide muutmise vajadus tekkis alles küsimustiku 14512024 „Majandustegevus 2024. kvartal“ täitmisel. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lõike 1 kohaselt on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. 16.05.2024 Statistikaameti kontrollimisel selgus, et kaebajal olid andmed vaatamata korduvatele meeldetuletustele esitamata ning sunniraha vabatahtlikult tasumata. Samuti ei ole kaebuse esitaja kordagi pöördunud Statistikaameti poole ning teavitanud täiendavast kohustuse edasilükkamise vajadusest. Sellest tulenevalt andis Statistikaamet samal päeval OÜ Contrailer võlgnevuse üle kohtutäiturile kohtutäiturite portaali ETIS vahendusel. RStS § 39 lg 1 annab Statistikaametile õiguse teha statistika tegemiseks kogutavate andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutusi. Siinjuures on oluline, et kogu andmete esitamise kohustuse
täitmise perioodi jooksul püüab Statistikaamet teha andmeesitajatega igakülgset koostööd ning tõrgete korral pakub võimalusi saada tuge andmete sisestamisel või pikendada tähtaegu. Seega ettekirjutus riikliku järelevalve meetmena võetakse kasutusele nende andmeesitajate puhul, kes jätkuvalt eiravad neile pandud kohustust ega soovi teha koostööd Statistikaametiga lahenduste leidmiseks. Kaebaja on jätnud küsimustiku „Majandustegevus kvartal“ varasemate aastate andmed tähtaegselt esitamata vaatamata korduvatele meeldetuletustele, kuigi teiste kaebaja ettevõttega seotud Statistikaameti küsimustike puhul on andmed esitatud pärast kaebaja esindajaga ühenduse võtmist. Tulenevalt asjaolust, et selline tegevus ei saa asutuse ressursi vaatest olla mõistlik, pidas Statistikaamet asjakohaseks teha küsimustiku „Majandustegevus kvartal“ andmete esitamata jätmise osas ettekirjutuse.
dokumendi just selle suhtluskanali kaudu teatavaks teha. Kättetoimetatuks lugemine eeldab, et kaebaja mõistab selgelt, et temani on jõudnud talle seni teatavaks tegemata haldusakt. Eeltoodu kohaselt oleks Omniva poolt saadetud teated pidanud sisaldama vähemalt seda, kellelt tähitud kiri pärineb ja eelduslikult ka tähitud kirja pealkirja, mis oleks omakorda kaebajale indikeerinud, et talle on saadetud dokument, mis paneb talle peale kohustusi. Või oleks vähemalt tulnud vastustajal kaebajale varasemalt öelda, et ta saadab kaebajale ettekirjutuse. Kokkuvõtvalt nõustub kohus kaebajaga, et Omniva poolt saadetud teadetega ei saa pidada vastustaja ettekirjutust kätte toimetatuks ja kaebajale toimetati ettekirjutus kätte alles 20.05.2024 kohtutäituri kaudu. Ettekirjutus hakkas kaebaja suhtes kehtima 20.05.2024. Nimetatud ajaks oli ettekirjutuses näidatud kohustuste täitmise tähtaeg 10.05.2024 möödunud ja kaebajal polnud võimalik enam tähtaegselt ettekirjutust täita.
kaasamata. Vastustaja kaebajat ei teavitanud, mistõttu on vastustaja käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Riigikohtu halduskolleegium on oma 27.10.2015 lahendi nr 3-3-1-31-15 punktis 12 selgitanud, et kui sunniraha on juba sisse nõutud, kuid haldusorgan rakendas seda õigusvastaselt, on adressaadil võimalik nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist (HKMS § 37 lg 2 p 5; RVastS § 11 lg 2). Tasutud kohtutäituri tasu hüvitamiseks tuleb esitada hüvitamisnõue (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-31-15, p 12). Eeltoodu kohaselt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Statistikaameti 26.04.2024 ettekirjutus- hoiatuse nr. 1.8-6/00928. Ühtlasi kohustab kohus Statistikaametit tagastama tasutud sunniraha 200 eurot. Ülejäänud nõude summa (73,20 eurot) on kohtule arusaadavalt kohtutäituri tasu, mille nõudes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri tasu hüvitamiseks tuleb kaebajal esitada hüvitamisnõue.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.