OÜ GB INVEST kaebus Maksu- ja Tolliameti 04.09.2024 otsuse nr 13-1.1/12050, 02.10.2024 vaideotsuse nr 6 1/5620-2 ja 15.10.2024 otsuse nr 131.1/16597 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata kaebaja 29.08.2024 taotlus maksuvõla ajakava muutmiseks uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ GB INVEST, volitatud esindaja Aleksandra Hlebnikov-Klink
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Källi Vallner Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.02.2025.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliametile (MTA) tegi 03.06.2024 maksuvõla ajatamise otsuse nr 13-1.1/7842, millega rahuldas OÜ GB INVEST (kaebaja) ajatamise taotluse ning kinnitas ajakava summas 24 236,4 eurot kaheksaks kuuks. Vältimaks maksuvõla aegumist koostati ajakava nii, et esimesed viis kuud olid maksega 2531,13 eurot ja järgnevad kolm kuud kuumaksega 3860,15 eurot.
2.Kaebaja esitas 23.07.2024 taotluse talle 03.06.2024 kinnitatud ajakava muutmiseks. Kaebaja taotles ebaregulaarset ajakava 6-ks kuuks alates 20.08.2024 kolm maksetega 500 eurot ning järgnevad kolm kuumaksega 7535,07 eurot. Taotluse esitamise seisuga oli kaebaja tasunud 03.06.2024 ajakavajärgse esimese osamakse 20.06.2024. Täitmata oli 20.07.2024 ajakavajärgne kohustus.
3.MTA jättis oma 29.07.2024 otsusega nr 13-1.1/10254 ajatamise taotluse rahuldamata. Maksuhaldur leidis kokkuvõtvalt, et arvestades maksuvõla pikaajalisust ja maksuvõla sundtäitmise aegumist, ei ole maksuhalduril võimalik soovitud ajakava kinnitada. 1(9)
4.Kaebaja esitas 31.07.2024 MTA-le uue taotluse maksuvõla ajatamiseks. MTA palus oma 14.08.2024 kirjas selleks, et veenduda kaebaja edaspidises maksevõimes ja maksuvõla ajatamise otstarbekuses hiljemalt 19.08.2024 vähendada maksuvõlga 14 395,26 euro ulatuses, esitada bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.07.2024 ja selgitada täpsemalt, milliste tulude eest ja kuidas suudab kaebaja väiksema käibe korral kõiki maksukohustusi tähtaegselt tasuda.
5.21.08.2024 otsusega jättis MTA kaebaja poolt 31.07.2024 esitatud ajatamise taotluse rahuldamata. Otsuses viidatakse asjaolule, et maksukohustuste tasumisi kontrollides on selgunud, et alates 14.08.2024 kuni otsuse tegemiseni on maksuvõlgade katteks laekunud 3494,13 eurot (laekus 16.08.2024). Seisuga 21.08.2024 on jäetud vähendamata veel maksuvõlg 10 901,13 (14 395,26-3494,13) euro ulatuses ning on jäetud esitamata bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.07.2024. Lisaks on jäetud täpselt selgitamata, milliste tulude eest ja kuidas suudetakse väiksema käibe korral kõiki maksukohustusi tähtaegselt tasuda. Maksuhaldur asus seisukohale, et kuna täidetud ei ole maksuvõla ajatamise tingimuseks olevaid kohustusi, ei ole maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamine otstarbekas.
6.Kaebaja esitas 29.08.2024 MTA-le taotluse 03.06.2024 kinnitatud maksuvõla ajakava muutmiseks, soovides muuta makseperioodi 18 kuuks ning paludes tagatise seadmist sõidukile Renault 690MPY.
7.MTA jättis 04.09.2024 otsusega nr 13-1.1/12050 ajatamise taotluse rahuldamata. Otsuses on välja toodud, et seisuga 29.07.2024 on äriühingu maksuvõlg kokku 24 118,93 eurot (sh arvestuslik intress 340,21 eurot). Maksuvõlg on tekkinud 2019. a novembri, detsembri, 2020. a märtsi, aprilli, 2021. a mai, 2024. a juuni ja juuli maksudeklaratsioonide alusel tasumisele kuulunud maksudest ning tähtpäevaks tasumata maksukohustustelt on arvestatud intressi. Veendumaks äriühingu edaspidises maksevõimes ja maksuvõla tasumise ajatamise otstarbekuses, on MTA eelnevalt oma 14.08.2024 kirjaga nr 13-4.1/11041 palunud vähendada maksuvõlga 14 395,26 euro ulatuses ning esitada bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.07.2024. Äriühing ei ole taotlusele lisanud bilanssi ja kasumiaruannet seisuga 31.07.2024 ega ole selgitanud, kuidas ja millistest vahenditega tagab maksukohustuste tähtaegse tasumise. Maksukohustuste tasumisi kontrollides on selgunud, et alates 14.08.2024 kuni 04.09.2024 otsuse tegemiseni on maksuvõlgade katteks laekunud 3494,13 eurot. Maksuvõlg summas 7717,96 eurot aegub 01.01.2025 ning aegumisele kuuluv summa peab vähemalt üks kuu enne aegumist tasutud olema. Otsuses on selgitatud, et tagatise seadmine ei peata maksuvõla aegumist. Arvestades nõude 7717,96 eurot aegumist 01.01.2025, ei pea MTA tagatise võtmist otstarbekaks.
8.Kaebaja esitas 16.09.2024 vaide MTA 04.09.2024 otsuse nr 13-1.1/12050 kehtetuks tunnistamiseks, mille MTA jättis 02.10.2024 vaideotsusega nr 6-1/5620-2 rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on äriühing juba varasemalt esitanud taotluse kehtiva ajakava muutmiseks, mille maksuhaldur jättis 21.08.2024 otsusega nr 13-1.1/11166 rahuldamata. Muuhulgas on nii 21.08.2024 otsuses nr 13-1.1/11166 kui ka vaidlustatavas 04.09.2024 otsuses maksuhaldur tuginenud sellele, et vaide esitaja ei ole vähendanud oma maksuvõlga maksuhalduri nõutud ulatuses ning esitamata on jäetud bilanss ja kasumiaruanne. Lisaks on vaide esitaja jätnud maksuhaldurile selgitamata, milliste tulude eest ja kuidas suudab vaide esitaja väiksema käibe korral kõiki maksukohustusi tähtaegselt tasuda. Tagatise nõudmine maksukohustuslaselt maksuvõla ajatamise taotluse menetlemisel on kaalutlusotsus ning vaidlustatavas otsuses on piisavalt põhjendatud tagatise arvesse võtmata jätmist.
9.Kaebaja esitas 08.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis oma 09.10.2024 määrusega menetlusse nõuetes Maksu- ja Tolliameti 04.09.2024 otsuse nr 131.1/12050 ja 02.10.2024 vaideotsuse nr 6-1/5620-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata kaebaja 29.08.2024 taotlus maksuvõla ajakava muutmiseks uuesti läbi.
2(9)
10.MTA tunnistas 15.10.2024 otsusega nr 13-1.1/16597 kehtetuks 03.06.2024 ajatamise otsuse nr 13-1.1/7842 ja sellega kinnitatud maksukohustuste tasumise ajakava summas 24 236,40 eurot (resolutsiooni p 1) ning tunnistas kehtetuks intressimäära vähendamise (p 2).
11.Tallinna Halduskohus lubas oma 13.11.2024 määrusega kaebajal kaebust muuta ning lugeda, et kaebus on esitatud ka nõudes tühistada Maksu- ja Tolliameti 15.10.2024 otsus nr 13-1.1/16597. Vastustaja taotluse lõpetada haldusasjas menetlus jättis kohus rahuldamata.
12.12.11.2024 tegi MTA vaideotsuse nr 6-1/5638-2, millega jättis rahuldamata kaebaja vaide MTA 15.10.2024 otsusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
13.Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 04.09.2024 otsuse õiguspärasus. 13.1 Ettevõtte toimikust nähtub, et kaebaja esitas korduvalt ajatamisgraafiku taotlusi ja püüdis leida vastustajaga maksegraafiku osas kompromissi, arvestades kaebaja tegeliku finantsolukorraga. Ei ole vaidlust, et kaebaja tegi vaatamata oma raskele majanduslikule olukorrale väljamakseid, mis on kokku 16 779,71 eurot. Seega ei ole kaebaja süüdistamine võlgnevuse tahtlikus tasumata jätmises põhjendatud. 13.2 Maksuhaldur võtab arvesse võlgniku majanduslikku seisundit, varasemate kohustuste täitmist ja ajatamise otstarbekust. Maksuhaldur ei ole oma kohustusi täies mahus täitnud. Kaebaja ei keeldunud oma kohustuste täitmisest, kuid viitas oma majanduslikule olukorrale. Otsuse tegemisel tuleb arvestada, et kui maksuhaldur esitab ajatamisgraafiku muutmise taotluse, siis maksukohustuslane ise annab hinnangu iseenda kohta, kas ta saab oma kohustusi koheselt täita või mitte. Sellest tulenevalt pakkus kaebaja tagatist, mis oli suurem kui otsuses toodud summa, millega tuli tasumisel arvestada. Kõigust otsustest nähtub, et maksuhaldur ei võtnud midagi ette, et hinnata maksukohustuslase seisundit ja anda talle võimalus võlgnevuse tasumiseks vastavalt võimalustele. Ei ole selgitatud, miks ei saa kaebaja poolt pakutud tagatist arvesse võtta. 13.3 Muu hulgas nähtub Maanteeameti registrist, et kaebaja poolt pakutud tagatisele on 28.05.2024 pandud käsutamiskeeld, mis sisuliselt tähendab, et vastustaja võttis sõiduki tagatiseks. 13.4 Nõuete ja kohustuste saldo väljavõttest kaebuse koostamise seisuga nähtub, et nõudeid on kaebajal tasumisgraafikus kokku 14 111,88. Kaebaja poolt tagatiseks pakutud tagatise väärtus ületab ajatamisgraafiku järgse kogumakse maksumuse. Kui vastustaja keeldub tagatisest, siis saaks kaebaja sõiduki võlgade katteks võõrandada, kuid ka seda ei saa kaebaja teha, sest vastustaja on pannud sõidukile käsutamiskeelu. 13.5 Vastustaja põhjustab kaebajale majanduslikku kahju, ehkki vaidlus on kohtus pooleli. Vastustaja võttis ise kaebaja kontolt raha 3239,11 eurot. Raha oli mõeldud tellija töö jaoks vajaliku materjali soetamiseks, mis nüüd vastustaja tegevuse tõttu jääb tegemata. Kaebaja on teinud väljamakseid vastavalt oma võimalustele. 15.10.2024 otsuse õiguspärasus. 13.6 Ka nimetatud otsus ei ole põhjendatud. Kaebaja on esitanud korduvalt ajatamisgraafiku taotlusi ning püüdnud leida MTA-ga maksegraafiku osas kompromissi. Vaatamata oma majanduslikele raskustele tegi kaebaja väljamakseid, mida tõendab kaebaja ettemaksukonto väljavõte summas 23 455,65 eurot. Ajatamisgraafiku muutmist taotledes annab maksukohustuslane hinnangu, kas ta saab oma kohustusi koheselt täita. Kõigist otsustest nähtub, et maksuhaldur ei võtnud midagi ette, et hinnata kaebaja seisundit ja anda talle võimalus võlgnevuse tasumiseks vastavalt võimalustele. Vastustaja tegevust kaebaja konto arestimisel ja ajatamisgraafiku kehtetuks tunnistamisel saab käsitleda tahtliku kaebaja tegevuse kahjustamisena. 3(9)
Kaebaja on sunnitud pöörduma teise panka uue pangakonto avamiseks, et ta saaks oma tegevust jätkata ja tasuda oma võlad. Ükski pank ei ava kontot, kui kaebajal on maksuvõlg, mis ületab 10 000 eurot. Vastustaja seisukoht
14.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 04.09.2024 otsuse õiguspärasus 14.1 Maksuvõla ajatamine on maksuhalduri kaalutlusotsus. Vaidlustatavast otsusest nähtub, et maksuhaldur on kaebajataotluse lahendamisel kaalunud kõiki maksukorralduse seaduse (MKS) § 112 lõikes 2 sätestatud asjaolusid ning tuginenud taotluse rahuldamata jätmisel MKS § 112 lõike 4 p-s 6 sätestatud asjaoludele, s.t maksuhaldur ei pea maksuvõla ajatamist otstarbekaks. 14.2 Kaebaja on juba enne 03.06.2024 esitanud taotlusi kehtiva ajakava muutmiseks, mille maksuhaldur jättis 21.08.2024 rahuldamata. Muuhulgas on nii 21.08.2024 kui ka vaidlustatavas otsuses maksuhaldur tuginenud sellele, et kaebaja ei ole vähendanud maksuvõlga maksuhalduri nõutud ulatuses ja esitamata on jäetud bilanss ja kasumiaruanne. Lisaks on kaebaja jätnud maksuhaldurile selgitamata, milliste tulude eest ja kuidas suudab ta väiksema käibe korral (käive 2024 aastal vähenenud varasema 2023 aastaga võrreldes ca kaks korda) kõik maksukohustused tähtaegselt tasuda. 14.3 Samuti nähtub vaidlustatava otsuse põhjendustest, et 01.01.2025 aegub kaebaja maksuvõlg summas 7717,96 eurot ning just vältimaks maksuvõla aegumist koostas maksuhaldur kaebajale 03.06.2024 maksuvõla tasumise ajakava 8 kuuks. Kaebajale on ka selgitatud, et ajakava muutmine on võimalik, kui kaebaja tasub vanemad, sh aeguvad nõuded summas 8317,96 eurot. Vaidlustatavas otsuses on kaebajale selgitatud sedagi, et tagatise seadmine ei peata maksuvõla aegumist ning arvestades varasema maksuvõla aegumist 01.01.2025 summas 7717,96 eurot, ei pea maksuhaldur tagatise võtmist otstarbekaks. 14.4 Ka tagatise nõudmine maksuvõla ajatamisel on maksuhalduri kaalutlusotsus ning vaidlusaluses otsuses on piisavalt põhjendatud, miks ei saa pakutavat tagatist arvesse võtta. Seoses sõidukile Renault 690MPY 28.05.2024 keelumärke panekuga selgitab vastustaja, et tegemist ei ole tagatise võtmisega, vaid sundtäitmise toiminguga. Otsitud on ka kaebaja etteheide, et keelumärge takistas tal sõiduki müümist. Vara, on võimalik müüa, kui selleks küsida MTA nõusolek. Kaebaja ei ole nõusolekut taotlenud. 14.5 Maksuvõla ajatamine ei või viia olukorrani, kus mingi osa maksuvõlast aegub ajatamisgraafiku täitmise kestel. Seega oleks maksuhalduril olnud võimalik kehtiva ajakava muutmist kaaluda, kui kaebaja oleks tasunud vanimad võlad, nagu maksuhaldur vaidlusaluses otsuses ka märkis. Kaebaja poolt 29.08.2024 taotletud 03.06.2024 maksuvõla tasumise ajakava muutmine kaheksalt kuult perioodile 18 kuud osamaksega 1321,14 eurot oleks tinginud osaliselt maksuvõla aegumise. 14.6 Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste täitmisest (MKS § 111 lg 1). 14.7 Seoses kaebaja väitega, et ta on korduvalt esitanud taotlusi ajakava muutmiseks jätab kaebaja märkimata, et on jätnud korduvalt selgitamata, milliste tulude eest ja kuidas ta suudab väiksema käibe korral oma kohustusi täita. Kaebaja ei ole suutnud tasuda juba 03.06.2024 maksuvõla tasumise ajakava esimest, s.o 20.06.2024 makset ning on võlgnevuses ka jooksvate maksukohutuste tasumisega. 14.8 Kuigi kaebaja on perioodil 23.05.2024 kuni kaebuse esitamiseni enda maksukohustusi (nii jooksvaid kui ajatamisgraafikus olevaid kohustusi) tasunud kokku summas 16 779,71 eurot, siis ei tähenda see kuidagi, et maksuhaldur saaks rahuldada sellist ajatamisgraafiku muutmise taotlust, kus mingi osa maksuvõlast aeguks ajatamisgraafiku täitmise kestel ära. 4(9)
15.10.2024 otsuse õiguspärasus. 14.9 Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise seisuga. Vaidlustatud haldusakt anti 15.10.2024. Kaebaja 12.11.2024 menetlusdokumendile lisatud ettemaksukonto väljavõte sisaldab laekumisi perioodil 1.05.2025-12.11.2024. See Pärast perioodil 01.05.2024-15.10.2024 ettemaksukontole toimunud laekumisi summas 18 279,71 eurot, on perioodil 16.10.202412.11.2024 kaebaja ettemaksukontole omakorda laekunud 5 175,94 eurot. Ühtlasi on pärast 15.10.2025 kaebaja ettemaksukontole laekunud rahaliste vahendite näol valdavalt tegevist maksuhalduri sundtäitmise toimingute tulemusel laekunud rahaga, mitte kaebaja enda poolsete vabatahtlike maksetega. Teiseks, ehkki 01.05.2024 kuni 15.10.2024 laekus kaebaja poolt ettemaksukontole 18 279,71 eurot, siis see ei väära fakti, et 15.10.2024 otsuse tegemise ajal olid kaebajal tähtaegselt tasumata nii ajakava maksed summas 3967,09 eurot kui ka ajakavavälised (jooksvad) maksukohustused summas 3494,88 eurot, sh tasumata olid maksukohustused, mis aeguvad 01.01.2025. 14.10 Maksuvõla ajatamine ei ole maksuhalduri kohustus, vaid õigus. Ajatamine on mõeldud olukorraks, kus maksukohustuslasel on tekkinud ajutine raskus maksukohustuste tasumisel, kuid ta on edaspidi võimeline oma maksukohustused õigeaegselt tasuma. MKS § 113 lõikes 1 toodud tingimuste täidetuse korral on maksuhalduril aga õigus ajatamise otsus kehtetuks tunnistada. Ajatamise otsuse kehtima jäämiseks on muuhulgas oluline nii süsteemne ajatamise graafiku maksete õigeaegne tasumine, kui ka jooksvate maksukohustuste õigeaegne täitmine. Vastasel juhul tunnistatakse ajatamise otsus kehtetuks. 14.11 Vaatamata maksuvõla ajatamisele ei suutnud kaebaja 03.06.2024 otsusega määratud ajakava täita, sh ei suutnud kaebaja teha ühtegi makset õigeaegselt. Samuti olid täitmata jooksvad maksukohustused ja ka 01.01.2025 aeguma hakkavad maksukohustused. Vajadusele leida täiendavaid rahalisi vahendeid maksukohustuste täitmiseks on kaebajale korduvalt selgitatud. 14.12 Vastustaja juhib tähelepanu, et 03.06.2024 otsusega kinnitatud ajatamise graafiku näol ei olnud tegemist kaebaja esimese ajatamisgraafikuga ning eelnimetatud otsusega ajatati osaliselt sama maksuvõla tasumine, mis ajatati juba 25.05.2022 ajatamise graafikuga, kus muuhulgas juhiti kaebaja tähelepanu vajadusele leida suuremas summas lisavahendeid maksuvõla lõplikuks tasumiseks. 14.13 Ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamine oli põhjendatud, sest MKS § 113 lg 1 tingimused olid täidetud ning ei nähtunud, et ajatamine oleks aidanud kaebajal makseraskustest üle saada. Peale ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamist on maksuhalduril MKS § 128 lg 2 kohaselt õigus asuda maksuvõlga sundtäitma. Avalikust võlapäringust nähtub, et kaebajal on näiteks 19.12.2024 seisuga endiselt maksuvõlg summas 19 169,06 eurot, millest muuhulgas vanima tasumata nõude tasumise tähtpäev on 20.01.2020, mis tähendab, et kaebaja maksuvõlg oli olemas ka 16.12.2024 seisukoha esitamise hetkel.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 04.09.2024 otsuse õiguspärasus.
16.Vaidlusaluses 04.09.2024 otsuses (dtl 121-123) on maksuhaldur kaebaja 29.08.2024 maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata jätmise õigusliku alusena viidanud MKS § 112 lõike 4 punktile 6. MKS § 112 lg 2 loetleb asjaolud, mida tuleb maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise otsustamisel arvestada (s.o tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust) ja mille kindlakstegemiseks on maksuhalduril õigus nõuda vajalike dokumentide esitamist. MKS § 112 lg 4 loetleb alused, mille esinemisel on maksuhalduril õigus jätta maksuvõla ajatamise taotlus rahuldamata. MKS § 112 lõike 4 p 6 alusel on maksuhalduril õigus jätta taotlus rahuldamata, kui s.t maksuhaldur ei pidanud maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks. 5(9)
17.Kuna maksuhaldur tugines vaidlusaluses keeldumises MKS § 112 lg-le 2 ning lg p-le 4, siis tuli maksuhalduril taotluse lahendamisel hinnata maksukohustuslase varalist seisundit ja majandusnäitajaid; maksuseadustest tulenevate kohustuste varasemat täitmist (MKS 112 lg 2) ja maksuvõla ajatamise otstarbekust (MKS § 112 lg 4 p 6). Otsusest järelduvalt olid taotluse rahuldamata jätmise põhjusteks: a) äriühingu majandusnäitajate kohta asjakohaste andmete (bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.07.2024, sh tuli bilansis lahti kirjutada nõuded, kohustused, ja ettemaksed) ning selgituste esitamata jätmine, milliste tulude arvel kavatseb kaebaja väiksema käibe korral kõik maksukohustused tähtaegselt tasuda; b) alates 14.08.2024 kuni otsuse tegemiseni oli maksuvõlgade katteks laekunud 3494,13 eurot (laekus 16.08.2024); c) maksuvõlg summas 7717,96 eurot aegub 01.01.2025 ning ajatamise graafiku koostamisel on nimetatud asjaoluga arvestatud. Maksuhaldur soostus ajatamise graafikut muutma üksnes eeldusel kui kaebaja tasub vanimad, sh aeguvad nõuded summas 8317,96 eurot ja lisandunud maksukohustused.
18.Nagu nähtub 03.06.2024 maksuvõla ajatamise otsusest (dtl 181-184), siis oli kaebajal ajatamise otsuse tegemise seisuga maksuvõlg kokku summas 24 236,4 eurot, sh arvestuslik intress 0,00 eurot. Maksuvõlg on tekkinud 2019.a novembri, detsembri, 2020.a märtsi, aprilli, 2021.a mai, 2024. a juuni ja juuli maksudeklaratsioonide alusel tasumisele kuulunud maksudest ning tähtpäevaks tasumata maksukohustuselt arvestatud intressist. Otsuses on märgitud, et kaebaja maksuvõlg summas 12 655,65 eurot aegub 01.01.2025. Samuti nähtub otsusest, et maksuhaldur on kaebajale juba varasemalt, 20.04.2022 koostanud ajakava ja otsuses juhtinud tähelepanu ning selgitanud, et vältimaks võlasumma aegumist 01.01.2025, tuleb kaebajal leida suuremas summas raha maksuvõla lõplikuks tasumiseks. Aegumisele kuuluv summa peab olema tasutud vähemalt üks kuu enne aegumist ning tasumata võlaosa aegumise katkestamiseks on maksuhaldur sunnitud 2024. a detsembris esitama võla sissenõudmiseks kohtutäiturile. Otsuses on sõnaselgelt märgitud, et vältimaks maksuvõla aegumist koostab maksuhaldur maksuvõla tasumise ajakava 8-ks kuuks, millest 5 kuud maksega 2531,16 eurot ja järgnevad kolm kuud kuumaksega 3860,15 eurot. Kuna kaebaja taotles kehtiva 8- kuulise ajakava muutmist 18 kuuks, siis oleks kaebaja taotluse rahuldamine toonud kaasa maksuvõla osalise aegumise (01.01.2025 seisuga aegus maksuvõlg summas 7717,96 eurot). Maksuhaldur ei saanud sellist ajatamisgraafiku muutmise taotlust rahuldada, kuna sellisel juhul oleks maksuvõla sisse nõudmine osaliselt muutunud võimatuks. Maksuhaldur ei saa jätta täitmata MKS § 10 lg 2 punktist 3 tulenevat kohustust nõuda maksuvõlad sisse. Nimetatud asjaolu on kaebajale korduvalt selgitatud ka enne vaidlusaluse otsuse tegemist. Ka otsuses on maksuhaldur kaebajale kohaselt selgitanud, et ajakava muutmine on võimalik üksnes eeldusel, et kaebaja tasub vanimad, sh aeguvad nõuded summas 8317,96 eurot ja lisandunud jooksvad maksukohustused või siis jätkab ajakava järgsete maksete tegemist ja esitab uue taotluse jooksvatele maksukohustustele. Maksuvõla ajatamine ei või viia olukorrani, kus mingi osa maksuvõlast aegub ajatamisgraafiku täitmise kestel.
19.Kohus nõustub maksuhalduriga, et maksuhalduril oli MKS § 112 lg-st 2 tulenevalt kohustus nõuda asjakohaseid andmeid tema majandusnäitajate ja maksevõime hindamise kohta. Kaebaja on aga üksnes esitanud korduvalt taotlusi 03.06.2024 ajakava muutmiseks, kuid ei ole maksuhalduri põhjendatud nõuet täitnud ega selgitanud, milliste tulude eest ja kuidas ta suudab väiksema käibe korral (kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla MTA väidet, mille kohaselt oli kaebaja käive 2024 aastal võrreldes 2023 aastaga vähenenud ca kaks korda) kõik maksukohustused tähtaegselt täita. Kaebaja jättis vastamata MTA 14.08.2024 kirjale (dtl 26-27) ja ei ole esitanud mitte ühtegi asjakohast selgitust ka vaidlusaluse otsuse lisaks olevas 29.08.2024 taotluses ja selle põhjenduses (dtl 33-36). Kaebaja on jätnud täitmata taotluse vormil olevad lahtrid, milles tuleks esitada selgitused selle kohta, millised on ettevõtte tulud ja kulud ning kuidas ja millistest tuluallikatest suudetakse maksukohustused tähtaegselt tasuda. Kaebaja on märkinud vaid, et selgitused on esitatud taotluse lisas. Taotluse lisas aga vastavad selgitused samuti puuduvad. Kaebajale pidi vastavate dokumentide esitamise vajadus olema selge, kuid sellele vaatamata ei esitanud kaebaja ühtegi vastustaja poolt oluliseks peetud tõendit. 6(9)
20.Vaidlusaluses otsuses on kohaselt tuginetud ka sellele, et kaebaja ei olnud maksuhalduri poolt varasemalt nõutud ulatuses maksuvõlga vähendanud. Maksuhaldur palus kaebajal juba oma 14.08.2024 kirjas vähendada maksuvõlga 14 395,26 euro ulatuses, mida kaebaja aga teinud ei olnud. Otsuses on viidatud, et alates 14.08.2024 kuni otsuse tegemiseni oli maksuvõlgade katteks laekunud 3494,13 eurot.
21.Kaebaja on kaebuses tuginenud peaasjalikult sellele, et on püüdnud maksuhalduriga leppida kokku uues ajatamise graafikus ning ainult kaebajale on tema enda majanduslik võimekus oma kohustusi täita teada. Kaebaja on tõepoolest esitanud MTA-le peale 03.06.2024 maksuvõla ajatamise otsuse saamist korduvalt taotlusi ajatamise ajakava muutmiseks. MTA on kaebaja taotlusi korduvalt lahendanud (nt 29.07.2024, dtl 15-16, 27.06.2024, dtl 186-187, 21.08.2024, dtl 29-30). Asjaolu, et kaebaja on esitanud hulganisti taotlusi, ei tekita aga maksuhaldurile kohustust kaebaja taotlustega arvestada. Maksuhaldur on oma vastustes kaebaja taotlustele korduvalt ja asjakohaselt selgitanud, miks taotluste rahuldamine ei ole võimalik. Muu hulgas on asjakohaselt viidatud nõuete aegumisele, mis juba iseenesest on muutnud kaebaja taotluste rahuldamise kaebaja poolt soovitud ulatuses võimatuks. Maksuhalduri poolt ajatamise eelduseks seatud nõudeid tasuda 01.01.2025 seisuga aeguvad nõuded, kaebaja täitnud ei ole. Maksuhaldur on juba 03.06.2024 otsuses selgitanud, et ajatamise graafikut kehtestades on silmas peetud just nõuete osalise aegumisega seonduvat. Seega pidi kaebaja aru saama, et olukorras, kus ta maksuhalduri poolt seatud tingimusi ei täida, maksuhaldur oma 03.06.2024 ajatamise otsust ei muuda.
22.Seonduvalt kaebaja etteheitega, mille kohaselt ei arvestanud vastustaja põhjendamatult kaebaja poolt pakutava tagatisega, märgib kohus, et ka tagatise nõudmine/aktsepteerimine ajatamistaotluse menetlemisel on maksuhalduri kaalutlusotsus. Praegusel juhul ei olnud maksuhalduril võimalik kaebaja poolt pakutavat tagatist aktsepteerida, kuivõrd tagatise nõudmine ei oleks peatanud maksuvõla aegumist. Kuivõrd 01.01.2025 oli aegumas nõue summas 7717,96 eurot, ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta pakutavat tagatist ei aktsepteerinud. Õige on, et kaebaja poolt pakutavale tagatisele oli seatud käsutuskeeld, mis aga ei tähenda, et kaebaja ei oleks saanud tagatiseks pakutud sõidukit maksuhalduri nõusolekul võõrandada ning tasuda võõrandamisest saadud vahendite arvel maksukohustusi. Seega ei ole maksuhaldur kuidagi takistanud kaebajal maksukohustuste tasumist sõiduki võõrandamisest saadud raha arvel.
23.Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja väidet, mille kohaselt tegi kaebaja alates 23.05.2024 kuni kaebuse esitamiseni maksukohustuste katteks makseid kokku summas 16 779,71 eurot. Nagu nähtub maksuhalduri poolt esitatud arvestusest (dtl 255), siis oli kaebajal otsuse tegemise seisuga võlgnevus graafiku järgse maksete osas 1435,96 eurot. Kaebaja on küll teinud makseid, kuid nimetatu ei olnud ilmselgelt olnud piisav jooksvate maksukohustuste ja ajatamisgraafiku järgsete maksete katteks. Seega ei mõjuta nimetatud ulatuses maksukohustuste täitmine vaidlusaluse otsuse õiguspärasust.
24.Eeltoodust tulenevalt on MTA 04.09.2024 otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused. 15.10.2024 otsuse õiguspärasus.
25.Maksuvõla ajatamine ei ole maksuhalduri kohustus, vaid õigus. Tulenevalt MKS § 111 lg 1 sõnastusest on maksuvõla ajatamine mõeldud olukorraks, kus maksukohustuslasel on tekkinud ajutised raskused maksukohustuste tasumisel, kuid aja jooksul on ta suuteline täitma nii ajatatud kui ka jooksvad kohustused.
26.MKS § 113 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei täida maksuvõla tasumise ajakava, ei esita ajakava kehtimise perioodil tähtajaks deklaratsioone, ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtajaks oma jooksvaid makse, ei täida asjaõigusseaduses sätestatud kohustust hoida maksuvõla tagamiseks pandiga koormatud asja või ei esita tagatise väärtuse vähenemise korral maksuhalduri aktsepteeritavat asendustagatist, on maksuhalduril muu hulgas õigus tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsus kehtetuks (p 1); tunnistada kehtetuks intressimäära vähendamine (§ 117 7(9)
lõige 2) (p 2). Sättest tulenevalt on ajatamisgraafiku kehtima jäämiseks oluline nii süsteemne ajatamisgraafiku tähtaegne täitmine kui ka jooksvate maksukohustuste õigeaegne tasumine. Vastupidisel juhul ei saa rääkida ajutistest raskustest maksukohustuste täitmisel.
27.MTA tunnistas 15.10.2024 otsusega kehtetuks oma 03.06.2024 otsuse ja sellega kinnitatud maksukohustuste tasumise ajagraafiku summas 24 236,40 eurot. Samuti tunnistati kehtetuks intressi vähendamine. Otsuses tuginetakse asjaolule, et kaebajal on tasumata ajakava järgsed maksed summas 3967,09 eurot ja ajakavavälised jooksvad rahalised kohustused summas 3494,88 eurot. Ajatamise otsuses oli ajakava kehtima jäämise tingimuseks nii ajakava maksete kui ka jooksvate rahaliste kohustuste tähtaegne tasumine ning kohustuslike maksudeklaratsioonide tähtaegne esitamine.
28.Kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 1). Seega saab kohus arvesse võtta üksnes neid asjaolusid, mis olid vastustajale teada vaidlusaluse otsuse tegemise seisuga ning ei saa arvestada kaebaja poolt maksukohustuste katteks teostatud maksetega, mis on tehtud peale vaidlusaluse otsuse tegemist, st peale 15.10.2024.
29.MTA 15.10.2024 otsuse tegemise seisuga olid kaebajal tähtaegselt tasumata nii ajakava järgsed maksed summas 3967,90 eurot (dtl 255) kui ka ajakavavälised jooksvad maksukohustused summas 3494,88 eurot (08.2024 erijuhtude tulumaks 0,75 eurot ja perioodi 07.2024 käibemaks 3494,13 eurot (dtl 257-259)). Seejuures olid tasumata maksukohustused, mille aegumistähtaeg saabus 01.01.2025 (11.2019-12.2019 käibemaks) (dtl 257-259).
30.Hoolimata maksuvõla ajatamisest 03.06.2024 otsusega ei suutnud kaebaja tasuda ka ühtegi ajatamise graafiku järgset makset tähtaegselt. Kaebaja tasus 20.06.2024 tähtpäevaga makse 22.07.2024, 20.07.2024 kuupäevaga makse alles 21.09.2024 (dtl 255). Ajatamise graafiku järgsed maksed, mille tasumise tähtpäevad saabusid 20.08.2024 ja 20.09.2024 olid 15.10.2024 otsuse tegemise seisuga tasumata summas 3967,09 eurot (dtl 255). Kaebaja poolt olid tasumata ka 01.01.2025 aeguma hakkavad maksukohustused, ehkki maksuhaldur juhtis oma 03.06.2024 otsuses kaebaja tähelepanu asjaolule, et vajalik on leida vahendeid aeguma hakkavate maksukohustuste katteks. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis oli kaebajal 15.10.2024 otsuse tegemise seisuga veel lisaks täitmata jooksvaid maksukohustusi summas 3494,88 eurot (dtl 257259). Asjaolule, et kaebajal olid täitamata nii ajatamisgraafiku järgsed maksed kui ka jooksvad maksukohustused, juhiti kaebaja tähelepanu nii MTA 21.08.2024 otsuses (dtl 29-30) kui ka 04.09.2024 otsuses (dtl 121-123). Olukorras, kus kaebaja maksuvõlg vaatamata maksuvõla ajatamisele ei vähenenud ja tasumata jäid ka jooksvad maksukohustused, ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta tunnistas ajatamise otsuse kehtetuks. Seejuures on ka oluline, et tekkis oht, et maksuvõla sissenõudmine võis muutuda osaliselt võimatuks aegumise tõttu. Maksuhalduril on MKS § 10 lg-st 1 tulenevalt kohustus nõuda maksuvõlad sisse ning võimalused maksukohustuslase huvidega arvestada ei ole piiramatud. Seega, ehkki ajavahemikul 01.05.202415.10.2024 laekus kaebaja poolt ettemaksukontole 18 279,71 eurot, ei muuda see fakti, et 15.10.2024 otsuse tegemise eeldused olid täidetud, st tasumata olid nii ajakava järgsed maksed summas 3967,09 eurot kui ka jooksvad maksukohustused summas 3494,88 eurot, sh tasumata olid maksukohustused, mis aeguvad 01.01.2025. Olukorras, kus maksuvõlg ajakava rakendamise tulemusena ei vähene ning maksukohustuslane jätab tähtaegselt tasumata ka jooksvad maksukohustused, sh tekib oht, et maksuvõla sissenõudmine võib muutuda võimatuks aegumise tõttu, on maksuhaldur põhjendatult tunnistanud maksuvõla ajatamise otsuse kehtetuks. Kohus nõustub vastustajaga, et maksuvõla ajatamine ja ajatamise otsuse täitmine ei saa viia olukorrani, kus osad maksukohustused jäävadki aegumise tõttu sisse nõudmata. Maksuhaldur on muu hulgas ka asjakohaselt viidanud, et 03.06.2024 graafiku puhul ei olnud tegemist kaebaja esimese ajatamisgraafikuga ning nimetatud otsusega ajatati osaliselt sama maksuvõla tasumine, mis oli juba ajatatud 20.05.2022 otsusega. Kohtule nähtub 21.08.2023 otsuse põhjendustest (dtl 29-30), et kaebajale on alates 21.11.2019 kinnitatud viiel korral maksuvõla tasumise ajakava, mida kaebaja ei suutnud täita. Nimetatu tähendab, et maksuvõla ajatamine ei ole täitnud oma eesmärki. 8(9)
Tulenevalt MKS § 113 lg-st 3 tuli maksuhalduril koos ajatamisgraafiku kehtetuks tunnistamisega tunnistada kehtetuks ka intressi vähendamise otsus.
31.Eeltoodut kokku võttes on vastustaja põhjendatult tunnistanud oma 15.10.2024 otsusega kehtetuks 03.06.2024 otsuse, sh ajatamise graafiku ning intressi vähendamise otsuse. 02.10.2024 vaideotsuse nr 6 1/5620-2 õiguspärasus ja kohustamisnõue
32.Kuivõrd kohus leidis, et 04.09.2024 otsus on õiguspärane, siis puudub alus tühistada 02.10.2024 vaideotsust.
33.Kuivõrd kohus 04.09.2024 otsust ei tühistanud, tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue.
siis
jääb
ühtlasi
rahuldamata
MENETLUSKULUD
34.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.