Rahapesu Andmebüroo taotlus X valduses olnud vara riigi omandisse kandmiseks
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Jaana Toon Puudutatud isik – X Taotluse lahendamine ja juurdepääsupiirangu seadmine
RESOLUTSIOON
Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus ja anda luba kanda X valduses olnud vara (30 kahjustusega 100-eurost pangatähte, kokku 3000 eurot) riigi omandisse.
2.Piirata X ja tema esindaja juurdepääsu Rahapesu Andmebüroo 15.01.2025 avalduse terviktekstile (dtl 171-174).
Kuulutada menetlus määruse resolutsiooni punktis 2 toodud dokumendi osas kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 265 lg 5, § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 203 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku ja Y nimed tähemärkidega.
ASJAOLUD
X (puudutatud isik) viis 29.08.2023 Eesti Panka ümbervahetamiseks 30 kahjustusega 100-eurost pangatähte (kokku 3000 eurot). Puudututud isik selgitas, et ta sai vara laenuna
3-24-3011 Y (selgitus „xxxxxxx“). Kupüüride kahjustuse osas selgitas ta, et sai need Y käest ja ta ei tea, mis nendega juhtus.
Rahapesu Andmebüroo (RAB) kehtestas 27.10.2023 ettekirjutusega nr 3-1/826-2 (dtl 2324) viidatud varale 30-päevase käsutuspiirangu. Ettekirjutuse põhjendused on toodud
27.10.2023 dokumendis nr 3-1/826-1 (dtl 25-28; juurdepääsupiiranguga dtl 80-83). Ettekirjutuses teavitati puudutatud isikut võimalusest esitada vara legaalse päritolu kohta tõendid.
Puudutatud isik saatis RAB-ile 21.11.2023 kirja (dtl 29-37), et sai rikutud rahatähed võla katteks Y käest. Väidetavalt oli puudutatud isik andnud talle sularaha ja teinud ülekandeid ning müünud talle 1500 euro väärtuses sõiduauto Audi.
4.RAB kehtestas 24.11.2023 ettekirjutusega nr 3-1/892-2 (dtl 38-39) viidatud varale 60-päevase käsutuspiirangu. Ettekirjutuse põhjendused on toodud 24.11.2023 dokumendis nr 3-1/892-1 (dtl 40-44; juurdepääsupiiranguga dtl 84-88).
RAB saatis 29.11.2023, 07.12.2023 ja 12.01.2024 puudutatud isikule e-kirjad täpsustavate küsimustega tuvastamaks vara legaalset päritolu, millele puudutatud isik ka vastas (dtl 29-37).
6.RAB esitas 16.01.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks viidatud varale 1-aastase käsutuspiirangu seadmiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.01.2024 määrusega asjas nr 3-24-154 RAB-i taotluse ja andis loa puudutatud isiku valduses oleva vara 3000 eurot käsutamise piiramiseks alates 25.01.2024 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks, s.o 25.01.2025.
RAB kehtestas 24.01.2024 ettekirjutusega nr 3-1/54-2 (dtl 45-47) viidatud varale 1aastase käsutuspiirangu. Ettekirjutuse põhjendused on toodud 24.01.2024 dokumendis nr 3-1/54-1 (dtl 48-53; juurdepääsupiiranguga dtl 89-94).
RAB saatis 15.03.2024 ja 22.07.2024 puudutatud isikule täiendavad küsimused, millele puudutatud isik ka vastas (dtl 29-37; 54).
RAB esitas 01.11.2024 Tallinna Halduskohtule rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 alusel taotluse puudutatud isiku valduses olnud vara 3000 eurot riigi omandisse kandmiseks. Põhjendused:
9.1.RAB on läbi viinud analüüsi ja erinevad toimingud, mis kinnitavad jätkuvalt kahtlust, et puudutatud isiku poolt Eesti Pank väljavahetamiseks viidud 3000 eurot ei ole legaalne ja seetõttu ei ole puudutatud isik vara omanik. Puudutatud isiku selgitused ja dokumendid vara legaalset päritolu ei tõenda.
9.2.RahaPTS § 1 lg 1 sätestab, et selle seaduse eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 4 lg 1 sätestab, et rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, 2(8)
3-24-3011 asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine. Erinevalt teistest riikidest ei ole Eesti seadusandja piiranud selliste kuritegude ringi, mille tulemusena saadud vara võib olla rahapesu objektiks. Rahapesu kui kuriteo eesmärk on varjata nö rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel, s.o asjaolu, et nimetatud isik käsutas vara ka enne selle näilikku teenimist pealtnäha seaduslikust allikast. Rahapesu koosseisu aspektist ei ole oluline, kas varjatakse isikut, kelle tegeliku kontrolli all on rahapesu objektiks olnud vara pärast rahapesu, vaid see, kas varjatakse isikut, kes on kuritegelikul teel saadud vara tegelik omanik RahaPTS-i tähenduses enne selle vara muutumist rahapesu objektiks. Vara omanik ja tegelik kasusaaja saab olla vaid vahendite osas, mis on saadud legaalsel teel.
9.3.Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovitustele, mille sisuline täitmine on kõikidele maailma riikidele kohustuslik. Neid, kes soovitusi ei rakenda, ohustab halvimal juhul nn halli nimekirja panemine või teatud organisatsioonidest väljaheitmine. FATF-i 4. soovituse kohaselt peaksid riikidel olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegeliku vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Riigid peaksid kaaluma selliste meetmete rakendamist, mis nõuavad, et teo toimepanija tõestaks konfiskeerimisele kuuluva vara seaduslikku päritolu. Süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine võib olla kasulik vahend paljudel juhtudel, kui süüdimõistvat kohtuotsust ei saa teha menetluslikel või tehnilistel põhjustel (nt aegumistähtaja tõttu) või puuduvad piisavad tõendid kriminaalsüüdistuse esitamiseks. Neile soovitustele tugineb ka RahaPTS-i regulatsioon.
9.4.RahaPTS § 57 eesmärk on tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute tegemist. Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigusi piiravaks meetmeks on vara riigi omandisse kandmine. Enne seda on isikul 1 aasta jooksul võimalik põhjendada, miks tuleks vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. Puudutatud isik ei ole kuni praeguseni vara legaalset päritolu tõendanud. Samuti ei ole tema suhtes algatatud kriminaalmenetlust. Lisaks ei ole ta teatanud soovist varast loobuda.
9.5.RAB-i esitatud tõenditest nähtub veenvalt, et vaidlusalune vara on saadud tõenäoliselt kuritegelikul teel ja selle varaga on teostatud vara varjamise toiminguid, seega ei ole puudutatud isik vara legaalne omanik. RAB on avaldanud varaga seotud isikule rahapesukahtluse põhisisu. Puudutatud isik ei ole tõendanud ja RAB ei ole tuvastanud piiratud varade legaalset päritolu ja selle tegelikku omanikku, mis oleks seatud käsutuspiirangu lõpetamise õiguslikuks aluseks. RahaPTS § 57 lg 7 reguleerib nö jätkutegevusi RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 järgselt. RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 eelduste täidetust ning rahapesu kahtluse põhjendatust on hinnanud ja kontrollinud kohus 22.01.2024 määruses asjas nr 3-24-154. RAB ei otsusta selle üle, kas lõppastmes on rahapesu või terrorismi rahastamine toimunud. RAB-i haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajadusel abinõude rakendamine kahtlusealuse vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 54 lg 1 p 1). Rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ja peidetakse seniste kuritegude jälgi. Rahapesu suurendab korruptsiooniohtu, muudab asjasse segatud pangad ja riigid ebausaldusväärseks ning õõnestab üldiselt ühiskonna mainet. Halduskonfiskeerimise eesmärk ei ole isiku karistamine ega otsustamine isiku süü üle, seega võib RAB rahapesu kahtlusega vara halduskonfiskeerida ka olukorras, kus ei ole võimalik lõpuni ära näidata vara algset päritolu ja tegelikku omanikku. Seadus ei kohusta RAB-i seatud
3(8)
3-24-3011 piirangut vara käsutamiseks lõpetama muudel tingimustel, kui vara tegeliku omaniku või tegeliku kasusaaja selgumisel või vastavalt RahaPTS § 57 lg-s 5 sätestatule, kui vara on arestitud kriminaalmenetluse raames. Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema omandiõigust, on seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates. Selleks peab varaga seotud isik ise esitama vastavad legaalset omandiõigust tõendavad dokumendid.
9.6.Esineb kahtlus, et puudutatud isiku valduses olnud sularaha summas 3000 eurot pärineb illegaalsest tegevusest. Puudutatud isik selgitas Eesti Pangale, et sai raha laenuna Y. Selgituseks märgitud „xxxxxxxx“. Kupüüride kahjustust ei osanud ta selgitada. Puudutatud isik selgitas 21.11.2023 RAB-ile, et andis Y nii sularaha kui ka tegi ülekandeid ja müüs talle sõiduauto Audi A6 (registrimärk XXXXXX) 1500 euro eest. Kahjustatud rahatähed sai võla katteks. Puudutatud isik selgitas 29.11.2023 RAB-ile, et kandis Y üle 1900 eurot, millest viimane maksis sularahas tagasi kokku 600 eurot. Sõiduauto osas lepiti kokku, et registrikanne tehakse kohe pärast rikutud pangatähtede ekspertiisi ja raha laekumist puudutatud isiku pangakontole. Y andis rikutud pangatähed tagatiseks ja lubas need vahetada tervete rahatähtede vastu, kui raha saab. Kuna puudutatud isikul oli raha kiiremini vaja, otsustas ta need viia Eesti Panka ekspertiisi. RAB tuvastas, et 21.08.2024 seisuga ei ole Transpordiameti veebilehelt nähtuvalt Audi A6 omanikuvahetust toimunud.
9.7.RAB selgitas 15.01.2025 avalduses, et asus halduskonfiskeerimise võimalust kasutama laiemalt 2022. a-l. Varem kasutati seda vaid harvadel juhtudel. Seepärast ei ole varasemalt sarnastes olukordades sarnaste tunnustega sularaha konfiskeeritud.
10.Puudutatud isik selgitas 26.11.2024 määruskaebuses ja Tallinna Ringkonnakohtule 29.11.2024 esitatud avalduses, et Y, kellelt puudutatud isik viidatud rahatähed sai, on vahetanud Eesti Pangas kümneid tuhandeid kahjustatud rahatähti ja RAB on andnud sellele oma nõusoleku. Teadaolevalt pärinesid sellised rahatähed Liibüa Keskpangast ja läksid pärast pangas toimunud uputust allahindlusega ringlusesse. Kõiki neid ei saa siduda rahapesuga. Kuna Y rahavahetust on aktsepteeritud, siis ei ole põhjendatud ka puudutatud isikule rahapesu ette heita. Puudutatud isik on kõigile RAB-i järelepärimistele vastanud peale esimese, mida pidas vaid informatiivseks, ja esitanud dokumente. Puudutatud isikule teadaolevalt ei ole RAB pöördunud Y poole ega küsinud temalt vara päritolu kohta. Puudutatud isik on tõendanud, et vara kuulub talle – on esitanud pangaväljavõtted ja auto ostu-müügilepingu. Kogu 3000 eurot on kaebaja poolt legaalselt teenitud, mida tõendavad tuludeklaratsioon, pangaväljavõtted ja kviitungid. Sõiduauto Audi A6 (registrimärk XXXXXX) osteti 2017. a-l eelmise sõiduki (Audi A4, registrimärk XXXXXX) müügiraha eest. Sõiduauto Audi A6 on tänaseks Yle üle antud. RAB-i taotlus rikub kaebaja omandiõigust. RAB ei ole kogu selle aja jooksul teavitanud vastavaid organeid raha kuritegeliku päritolu osas ja see ei ole leidnud kinnitust. Puudutatud isik ei ole saanud raha kuritegelikul teel ega ole seotud rahapesuga. Puudutatud isik selgitas 10.01.2025 avalduses täiendavalt, et Y oli talle enne 09.08.2023 võlgu 800 eurot (Y sai puudutatud isiku käest veel 100 eurot sularahas võlgu ja maksis 500 eurot tagasi). Kui puudutatud isik laenas Yle viimased 700 eurot, andis viimane puudutatud isikule tagatiseks 30 sajaeurost rahatähte, mis pidi olema esialgu tagatiseks ja Y pidi need ise tervete kupüüride vastu vahetama. Puudutatud isiku kontoväljavõtetelt nähtub, et tema sissetulekud koos päevarahadega olid suuremad kui 500 eurot. Ta ei andnud Yle võlgu
4(8)
3-24-3011 3000 eurot, vaid 2000 eurot, millest 500 eurot on tagasi makstud. Ülejäänud 1500 eurot oli sõiduauto Audi A6 (registrimärk XXXXXX), mis oli ostetud 2017. a-l eelmise auto Audi A4 (registrimärk XXXXXX) müügist saadud raha eest. Nende tehingute kohta ei ole dokumente säilinud. Puudutatud isiku abikaasa käib tööl, nad elavad endale kuuluvas eramajas, seega ei maksa nad üüri. Igakuised kulud on ca 150-200 eurot, lisaks söögikulud. Laene neil ei ole ja talvel teeb ta küttepuud ise oma vanemate metsast. Neil on sääste, mis on saadud korteri müügist. Yle anti võlgu, sest ta oli varem puudutatud isikut aidanud. Lisaks laseb ta puudutatud isikul kasutada ca 300 m2 suurust laopinda tasuta.
Puudutatud isik ei saa aru, kas RAB soovib, et ta tõendaks Yle antud raha päritolu või Ylt saadud rikutud 3000 euro päritolu. Viimase päritolu on võimatu tõendada. Y oli selle päritolu RAB-ile juba varem tõendanud. RAB ei ole võtnud ühendust Yga ega uurinud temalt raha päritolu kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
12.RahaPTS § 57 lg 7 näeb ette, et kui 1 aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-ile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.
13.Kohtupraktikas on selgitatud, et RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n.ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused on ammendunud, mistõttu peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 toodud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Kuivõrd RahaPTS § 57 lg 7 kujutab endast omakorda jätkutegevust pärast eelnevate võimaluste ammendumist, peavad ka selle kohaldamisel olema loetletud eeldused jätkuvalt täidetud.
14.Seega on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise materiaalseteks eeldusteks: (1) jätkuv kahtlus, et vara, mille riigi omandisse kandmiseks luba taotletakse, on seotud rahapesuga (vrd RahaPTS § 57 lg 1); (2) piirangu vajalikkus vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause); (3) asjaolu, et rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja ka RAB-il endal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat (RahaPTS § 57 lg 3 p 1 ja lg 6; vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1973, p 6). RahaPTS § 57 lg 7 näeb formaalsete eeldustena ette, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning vara riigi omandisse kandmise taotluse on kohtule esitanud pädev asutus.
15.Kohtu hinnangul on RAB-i 01.11.2024 taotluses toodut arvestades RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused täidetud. RAB on taotluses veenvalt põhjendanud jätkuvat kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud 3000 euro puhul (mis olid 100-eurostes kupüürides) võib 5(8)
3-24-3011 tegemist olla rahapesu esemeks olnud rahaga. RAB ei pea RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamiseks tõendama rahapesu ega vara pärinemist kuritegelikest allikatest, vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust. RAB on taotluses õigesti selgitanud, et ei otsusta selle üle, kas rahapesu on toimunud või mitte. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole kriminaalmenetluse eesmärkide tagamine, vaid RahaPTS § 54 lg 1 p-st 1 tulenevalt rahapesu tõkestamine ja sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Kohtupraktikaski on viidatud, et RAB-i üks põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, kuid tema pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vt RahaPTS § 54; Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20-664, p 21; Riigikohtu 14.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-7713, p 10). RAB-i taotluses välja toodud asjaolud on kohtu hinnangul praegusel juhul piisavad, õigustamaks jätkuvat rahapesu kahtlust.
16.Vara käsutuspiirangu lõppemisel (25.01.2025) tuleb vara vabastada ja see võib sattuda tagasi isiku kätte, kes on pannud toime võimaliku kuriteo või sellele kaasa aidanud. Kuna esineb kahtlus, et raha on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul teel, on põhjendatud kahelda selleski, et raha puudutatud isiku valduses säilib.
17.Taotluses toodud asjaolusid arvestades saab täidetuks pidada ka nõuet, et puudutatud isik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja RAB-il endal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel RAB-i ja puudutatud isiku vahel jagatud tõendamiskoormis. Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud tehingutest ning millistel asjaoludel vaidlusalune sularaha tema kätte sattus). Samas tuleb ka RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20-664, p 21). Vara legaalse päritolu tõendamiseks peaks puudutatud isik tõendama, et ta ei ole vara saanud kuritegelikul teel. Praegusel juhul ei ole kahtluse all selle vara päritolu, mille puudutatud isik laenas Yle, vaid selle vara päritolu, mille puudutatud isik sai Ylt tagasi või väidetavalt tagatiseks ehk varem viidatud 30 niiskuskahjustusega 100-eurost rahatähte.
18.RAB on taotluses välja toonud põhjused, miks ta leiab, et varal ei saa tõenäoliselt olla legaalset päritolu. Puudutatud isiku selgitused ei ole seda kahtlust ümber lükanud. Ainsad selgitused, mis puudutatud isik vara päritolu kohta esitas, on, et see, et vara on saadud tagatiseks Ylt. Seega on puudutatud isik ise kinnitanud, et viidatud 3000 eurot ei kuulu talle. Üksnes asjaolu, et see saadi tagatisena Y käest, ei tõenda vara legaalset päritolu. Eriti arvestades asjaoluga, et Y on süüdi mõistetud Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2020 otsusega asjas nr XXXXXX rahapesu kuriteos ja Riigikohtu 18.12.2024 otsusega asjas nr XXXXXX võltsitud raha käitlemise kuriteos. Selline asjaolu võimaldab Y poolt tagatisena antud vara legaalses päritolus põhjendatult kahelda. Kohtu jaoks ei ole usutav, et puudutatud isikule kui Y ammusele tuttavale ei olnud sellised süüdistused teada. RAB ei pidanud vara päritolu selgitamise taotlustega Y poole pöörduma, sest vara oli puudutatud isiku valduses. Y ei olnud haldusmenetluses menetlusosaline. Puudutatud isikul oli võimalik endal Ylt vara legaalse päritolu kohta tõendeid ja selgitusi küsida ning neid RAB-ile edastada. Samuti oli Yl, kui ta pidas end vara omanikuks, esitada ise RAB-ile vara legaalset päritolu tõendavad selgitused ja tõendid. Vara legaalse päritolu selgitamise vajadust on puudutatud isikule selgitatud
6(8)
3-24-3011 21.11.2023 e-kirjas. Kohus möönab, et edaspidised järelepärimised keskendusid puudutatud isiku ja Y vaheliste võlasuhete kontrollimisele, kuid see ei muutnud asjas kehtestatud käsutuspiirangu põhieesmärki – tuvastada vara legaalne päritolu ja omanik. Yl on jätkuvalt võimalik oma omandiõigust ja vara legaalset päritolu RAB-ile tõendada 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmisest (RahaPTS § 57 lg 7). 19. Haldusmenetlust ei viidud läbi puudutatud isiku teadmata. Seejuures ei ole kohtu hinnangul määravat tähtsust sellel, et rahale käsutuspiirangud seadnud ettekirjutuste faktiliste asjaoludega sai puudutatud isik tutvuda üksnes piiratud ulatuses. Kuna puudutatud isiku poolt Eesti Pangale vahetamiseks toodud 100-eurosed kupüürid võeti hoiule, ei saanud talle jääda selgusetuks, millise raha päritolu tuleb tõendada. Raha legaalse päritolu tõendamise eelduseks ei ole see, et puudutatud isikule on teatavaks tehtud rahapesukahtlust sisustavad asjaolud ja nende analüüs. Puudutatud isik ei pidanud hakkama ümber lükkama rahapesu kahtlust iseenesest. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks pidi ta vaid tõendama tema valduses olnud raha päritolu ehk seda, et ta on saanud raha seaduslikul teel. Selleks oli tal piisavalt võimalusi. Praegusel juhul pidi puudutatud isik ka ise arvestama võimalusega, et väidetavalt tagatisena antud niiskuskahjustusega rahatähed ei pruugi olla legaalsel teel saadud. Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta oleks uurinud Y käest vara päritolu või sellele niiskuskahjustuse tekkimise põhjusi. Puudutatud isik selgitas ja tõendas seda, et vara, mille ta Yle laenas, oli saadud legaalselt, kuid ei tõendanud uurimise all olnud vara legaalset päritolu. See, et rahapesu kahtlusega vara on antud laenu tagatiseks või tagasimakseks, ei muuda seda legaalset päritolu omavaks. Vastupidi, selliste laenulepingu sõlmimine on rahapesus tavapärane, et varjata vara tegelikku päritolu ja anda talle näiliselt legaalne päritolu. Neil asjaoludel ei saa üksnes puudutatud isiku esitatud selgitusi ja tõendeid pidada piisavaks, et lükata ümber RAB-i kahtlus raha kuritegelikust päritolust.
20.Samuti on RAB piisavalt põhjendanud, et tal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. Arvestades eelnevalt kirjeldatud jagatud tõendamiskoormust, tuli RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja, seejuures mh kontrollides rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teavet ja tõendeid. Kohus leiab, et olukorras, kus RAB on piisavalt põhjendanud jätkuva rahapesukahtluse olemasolu, pidi ta uurimiskohustuse raames eelkõige kontrollima isiku selgituste aluseks olevaid asjaolusid ja tema esitatud tõendeid ning vajadusel koguma nende kohta selliseid täiendavaid tõendeid, mille esitamist ei saanuks mõistlikult nõuda puudutatud isikult. Kohtu arvates nähtuvad RAB-i taotlusest piisavad jõupingutused, et need asjaolud välja selgitada. RAB on analüüsinud puudutatud isiku esitatud selgitusi ja nendest lähtudes küsinud täpsustusi ja täiendavaid dokumente. RAB-il ei olnud kohustust oma initsiatiivil veel mingil viisil rahapesukahtlase raha päritolu uurida. RAB tegutsemise aluseks on põhjendatud rahapesu kahtlus, kuid mitte rahapesu toimumise üle otsustamine. RAB ülesandeks on rahapesu tõkestamine ja rahapesu kahtluse kohta teabe kontrollimine, mitte aga eelkuriteo asjaolude, sh selle toime pannud isiku tuvastamine. RAB-il puuduvad muud võimalused kontrollida sularaha päritolu ja liikumist. Tegemist on asjaoludega, mis on puudutatud isiku või vara omaniku mõjusfääris. Puudutatud isikule on olnud nii haldus- kui ka kohtumenetluses tagatud tõhus võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti. Kokkuvõttes on RAB-i järeldus, et ta on teinud mõistlikke pingutusi asjaolude väljaselgitamiseks, piisavalt põhjendatud.
21.Et käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et vara käsutamise piirangute esmasest kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning RAB-il on volitus taotluse esitamiseks kohtule, on 7(8)
3-24-3011 nii materiaalsete kui formaalsete eelduste täidetuse tõttu võimalik RAB-i taotlus rahuldada ja anda RAB-le luba kanda puudutatud isiku valduses olnud vara riigi omandisse. Kohtule ei nähtu selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Puudutatud isik kinnitas, et vara ei kuulu talle, vaid anti talle tagatiseks. Seega on tal jätkuvalt olemas nõudeõigus Y vastu võla tasumiseks ja vara riigi omandisse kandmine ei saa tema omandiõigust riivata. Kohus selgitab, et antav luba on sisuliselt eelhinnang, kuna peale kohtu luba annab RAB vastava haldusakti, mida on omakorda võimalik halduskohtus vaidlustada. Samuti annab RahaPTS § 57 lg 10 isikule õiguse esitada tõendeid ka pärast seda, kui RAB-i taotlus on kohtu poolt rahuldatud ning vara on riigi omandisse kantud. Kui puudutatud isik esitab tõendeid, mis tõendavad vara legaalset päritolu, on RAB-il kohustus vara viivitamatult vabastada vaatamata sellele, et kohus on loa taotluse rahuldanud. RahaPTS § 57 lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates. 22. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel RAB-ile (HKMS § 265 lg 3 teine lause), seega saab RAB selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse ära ootamist. Kui määrus tühistatakse ja RAB on selle alusel juba teinud ettekirjutuse vara riigi omandisse kandmiseks ning selle täitnud, peab RAB ettekirjutuse tagasi täitma.
23.RAB esitas 15.01.2025 avalduses kohtule taotluse piirata puudutatud isiku juurdepääsu RAB-i 15.01.2025 avalduse terviktekstile (dtl 171-174). RAB esitas samast avaldusest ka versiooni (dtl 165-168), milles on osa teabest musta värviga varjatud. RAB tugines juurdepääsupiirangu taotluses RahaPTS § 60 lg-le 1 ning avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 pdele 12 ja 19. Kohtu hinnangul on RAB-i taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Varjatud teave ei puuduta puudutatud isiku õigusi oluliselt ja tal puudub vajadus sellele teabele juurdepääsuks. Selles selgitatakse RAB-i praktika muutmist halduskonfiskeerimise valdkonnas. Arvestades, et halduskohus on viimastel aastatel andnud sarnastel juhtumitel RAB-ile loa vara kandmiseks riigi tuludesse, ei ole tegemist puudutatud isiku erineva kohtlemisega võrreldes teiste sarnases olukorras olevate isikutega.
24.Lisaks puudutatud isikule tuleb juurdepääsuõigust piirata ka tema võimalikul esindajal (HKMS § 88 lg 7).
25.Samadel põhjustel tuleb menetlus konfidentsiaalsete dokumentide osas kinniseks kuulutada, et menetlusvälisel isikul ei oleks võimalik tutvuda konfidentsiaalse teabega ja selle varjamise eesmärke kahjustada (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1). Menetlusväline isik ei või tutvuda dokumentidega, mille osas on menetlus kinniseks kuulutatud (HKMS § 89 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.