X kaebus Kaitseressursside Ameti 20.09.2023 ettekirjutuse 11-12.1/2023/6730 tühistamiseks ning täitemenetluses tasutud sunniraha ja täitekulude hüvitamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis Lõiv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.02.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 20.09.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr 11-12.1/2023/6730 (dtl 6-7) Xt (kaebaja) ilmuma 12.12.2023 kl 10.00 arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamisele, vastasel juhul rakendatakse tema suhtes sunniraha 400 eurot. Varasemalt on kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele 17.08.2023, kuhu kaebaja ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta.
2.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus teavitas 20.03.2024 (dtl 8-11) kaebajat, et vastustaja esitas 19.03.2024 kohtutäiturile avalduse kaebaja osas 20.09.2023 ettekirjutuse alusel täite-
3-24-1175
menetluse algatamiseks. Kaebajal tuli tasuda täiteasjas nr 022/2024/2161 30 päeva jooksul 488,45 eurot või pärast seda 506,75 eurot.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 20.09.2023 ettekirjutus ja kohustada vastustajat esitama täiteasjas nr 022/2024/2161 täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kaebaja ei olnud ettekirjutusest 1 teadlik. Ta sai ettekirjutusest teada kohtutäituri kaudu koos 20.03.2024 täitmisteatega. Kaebaja ei saanud ettekirjutust täita, kuna seda ei olnud talle kätte toimetatud. Kaebaja teatas vastustajale enda elukoha aadressi, kuid vastustaja ettekirjutust kätte ei toimetanud. Sunniraha rakendamine on õigusvastane. Haldusakti kehtivuse eelduseks pole mitte selle õiguspärasus, vaid adressaadile teatavaks tegemine. Kaebajalt ei saa nõuda tühise haldusakti täitmist.
4.Vastustaja palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja kutsuti 20.09.2023 ettekirjutusega 12.12.2023 kl 10.00 terviseseisundi hindamisele, kuhu kaebaja ei ilmunud ja ei esitanud põhjendusi mitteilmumise kohta. Kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) § 15 võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui on tehtud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Seega peab kaebaja ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] vastustaja saadetud dokumentidega. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea vastustaja tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. 20.09.2023 ettekirjutus toimetati KVTS § 15 lg 3 alusel kaebajale kätte 21.10.2023 (dtl 36). Vastustaja teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 02.01.2024 teatisega nr 11-18/2024/3 (dtl 37-38), mis toimetati KVTS § 15 lg 3 alusel kaebajale kätte 02.02.2024 (dtl 39). Vastustaja pöördus 19.03.2024 sunniraha rakendamiseks kohtutäituri poole (dtl 40). Lisaks märkis vastustaja, et täiteasi on lõpetatud nõude täitmisega 19.04.2024 (dtl 41).
Kohus andis 07.06.2024 määrusega kaebajale võimaluse kaebuse nõudeid täpsustada.
6.Kaebaja esitas 20.06.2024 kaebuse täienduse, milles taotles lisaks 20.09.2023 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamisele täiteasjas tasutud sunniraha 400 eurot ja täitekulude 88,45 eurot hüvitamist.
7.Kohus lubas 21.06.2024 määruses kaebuse nõuet muuta (kohustamise asemel hüvitamine).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja vaidlustab nii vastustaja 20.09.2023 ettekirjutust kui ka rakendatud sunnivahendit.
9.Esmalt märgib kohus, et vaidlusaluse ettekirjutusega kohustati kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 12.12.2023, mitte 17.08.2023, nagu on kaebuses korduvalt märgitud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kohustati 17.08.2023 kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 13.06.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/4569. Selle ettekirjutuse on kaebaja vaidlustanud haldusasjas nr 3-23-2594 ja see menetlus on lõppenud jõustunud kohtulahendiga. Seepärast kohus praeguses asjas 13.06.2023 ettekirjutust ei käsitle.
10.Kaebaja leiab, et vastustaja 20.09.2023 ettekirjutus on tühine, sest seda ei ole talle kätte toimetatud.
Kaebuses viidatakse korduvalt ekslikult 17.08.2023 arstlikku komisjoni ilmumise kohustusele.
2(5)
3-24-1175
11.KVTS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades selle seaduse erisusi.
12.HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Sama paragrahvi lg 1 järgi on tühine haldusakt kehtetu algusest peale.
13.Praegusel juhul ei ole kaebaja tuginenud ühelegi HMS § 63 lg-s 2 toodud alusele, mis võimaldaks väita, et tegemist on tühise haldusaktiga. Ka kohtule ei ole ükski tühisuse alustest nähtav. Haldusakti kätte toimetamata jätmine ei muuda haldusakti tühiseks, vaid mõjutab haldusakti kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Seega ei hakka haldusakt enne selle kätte toimetamist kehtima, tegemist on hõljuvalt kehtetu haldusaktiga, mis muutub kehtivaks kättetoimetamisel. Kuna HMS § 60 lg 1 järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, siis ei too mittekehtiv haldusakt adressaadile kaasa mingeid kohustusi. See ei tähenda aga, et tegemist oleks tühise haldusaktiga. Tühine haldusakt, nagu kohus eespool viitas, on kehtetu algusest peale ega saa kehtivaks muutuda. Seevastu kätte toimetamata haldusakt on kehtetu seni, kuni see kätte toimetatakse. Kätte toimetatud haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg-d 1 ja 2). Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine. Kohus ei saa kaebust selles osas rahuldada (HKMS § 41 lg 4).
14.Kaebaja palus ettekirjutuse tühistada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtule jääb kaebusest arusaamatuks, kuidas vastustaja ettekirjutus kaebaja õigusi rikub. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et tal on Eesti kodanikuna Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 124 lg 1 järgi kohustus osa võtta riigikaitsest. Kaebaja on KVTS § 2 p 1 ja lg 2 järgi kaitseväekohustuslane, kes on kohustatud osalema riigikaitses (KVTS § 2 lg 1). Seni ei ole kaebaja osas tuvastatud kaitseväekohustusest püsivalt vabastamise alust.
15.HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
16.Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaidlusalune ettekirjutus ei vastaks viidatud õiguspärasuse eeldustele. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi alusele, mis annaks põhjust tuvastada haldusakti õigusvastasust. Võimalikud vead haldusakti kättetoimetamisel ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, vaid kehtima hakkamist. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Haldusakti kättetoimetamine järgneb haldusakti andmisele, seetõttu ei saa olla tegemist asjaoluga, millega saab juba haldusakti andmisel arvestada. Seega ei muuda vead haldusakti kättetoimetamisel haldusakti õigusvastaseks ja puudub alus vaidlusalust ettekirjutust tühistada. Kaebus jääb selles osas rahuldamata.
17.Kaebaja taotles hüvitist täitemenetluses tasutud sunniraha ja täitekulude osas kokku 488,45 eurot. Nimetatud nõue on hüvitamisnõue HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses.
18.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju
3(5)
3-24-1175
hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
19.Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.
20.Kaebaja vaidlustab tema suhtes kohaldatud sunnivahendit.
21.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata.
22.ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
23.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja pani 20.09.2023 ettekirjutusega kaebajale kohustuse ilmuda 12.12.2023 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid kaebaja jättis talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud 12.12.2023 terviseseisundi hindamisele ega põhjendanud vastustajale selle kohustuse täitmata jätmist.
24.Kaebuses põhjendas kaebaja ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustusest. Kaebaja märgib, et sai viidatud ettekirjutusest teada kohtutäituri kaudu koos täitmisteatega.
25.KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.
26.Vastustaja esitatud tõendist nähtuvalt on 20.09.2023 ettekirjutus kaebajale Eesti teabevärava teenuse kaudu kätte toimetatud 21.10.2023 (dtl 36). Seega on vastustaja järginud ettekirjutuse kättetoimetamisel KVTS § 15 lg-s 1 ette nähtud korda. Ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul ettekirjutusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe [email protected] aadressile saadetud e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti aadressile, mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja millal on kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal kasutada kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse kohustusest kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (KVTS § 2 lg 3) olema teadlik põhiseaduslikust kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa kaitseväeteenistusest. Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi saadetavad dokumendid, sh kutse terviseseisundi ilmumisele. KVTS § 15 lg-st 2 nähtuvalt on teised HMS-is ette nähtud
4(5)
3-24-1175
kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei pea kasutama ja vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita.
27.Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 21.10.2023, siis oli tal võimalik 12.12.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda või teavitada vastustajat selle kohustuse täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud (ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).
28.ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
29.Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust vaidlustanud ja ka kohtu hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Vastustaja vastusest nähtuvalt on kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele 2 korral. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks. KVTS § 226 lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.
30.ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 20.09.2023 ettekirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada. Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 21.10.2023 ja terviseseisundi hindamine toimus 12.12.2023) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.
31.Vastustaja on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 02.01.2024 sunniraha rakendamise teatisega (dtl 37). Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha 400 eurot vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 02.02.2024 (dtl 39). Seega oli kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni 12.02.2024 ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega ole taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.
32.Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Seepärast puudub alus kaebust rahuldada. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
33.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.