Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.02.2025 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

tänase seisuga mitte ühtegi kehtivat karistust mitte üheski riigis. Pärast USA vanglast vabanemist ei avaldanud meediaväljaanded Xist ega temaga seotud kohtuprotsessist ühtegi artiklit. Küll aga on tänaseni ERR-i digiarhiivis endiselt kättesaadavad artiklid Xi aastate tagusest kohtuprotsessist koos isikuandmetega, mida ERR igapäevaselt levitab.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

isikuandmete kustutamisele ehk õiguse olla unustatud, ei ole AKI vaidlustatud otsuses sisuliselt motiveerinud, kuidas antud norm kohaldub ja kehtib kõigile teistele isikutele, kuid mitte Xile. Seega on AKI otsus täielikult motiveerimata. Kaebajale etteheidetud kuritegu, millega seotud asjaolusid ERRi artiklites kajastatakse, pandi toime aastal 2004 ehk umbes 20 aastat tagasi. Kaebaja kandis ära talle mõistetud karistuse, kusjuures karistuse kandmisest on tänaseks möödunud juba enam kui 13 aastat. Kaebaja ei ole toime pannud korduvaid kuritegusid, mis võiks õigustada kaebaja isikuandmete jätkuva avalikustamise põhjendatust. Isegi, kui möönda, et kaebajaga seotud kohtuprotsessil on selline uudisväärtus, mis ei ole tänaseni ammendunud (kaebaja sellega ei nõustu), ei esine mitte ühtegi mõistlikku põhjendust kaebaja isikuandmete jätkuvaks avalikustamiseks tänasel päeval. Mitte ühtegi sellist põhjendust ei ole esile toodud ka AKI vaidlustatud otsuses. Vastupidi, AKI selgitustest nähtuvalt võib täna olla jätkuv avalik huvi kaebaja kaasuse vastu, mitte aga kaebaja nime ja tema isikuandmete vastu. Näiteks peab AKI arhiiviväärtust omavaks asjaoluks Eesti kodaniku ajaloos esmakordselt USA-le väljaandmist. Kaebaja ei ole taotlenud AKI-lt ERR-i kohustamist ERR-i artiklite kustutamiseks, vaid ERR-i artiklitest Xi fotode eemaldamist ning asendada Xi eesnimi ja endine perekonnanimi X pseudonüümiga või tähemärgiga. Seega on kaebaja palunud eemaldada ERR-i avaldatud artiklitest üksnes kaebaja isikuandmed. Kaebaja ei ole soovinud tolle aja sündmuste varjamist ega mistahes muul viisil „ajaloo kustutamist“. Kaebaja on veendunud, et ERR-il ei ole mingeid täiendavaid või erilisi õigusi võrreldes teiste isikutega (sh meediaväljaandja AS Postimees Grupp), kes töötlevad kaebaja samu isikuandmeid, mis on seotud sama juhtumiga (kaebaja USA-le väljaandmise menetlus ning kaebaja USA-s süüditunnistamine). AKI viited kaebaja ja Delfi Meedia AS-i vahelisele tsiviilvaidlusele on täielikult asjakohatud. Kaebaja ei ole pöördunud Del`i Meedia AS-i vastu tsiviilkohtusse samasisulises asjas. AKI on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et Delfi Meedia AS on tunnistanud, et kaebajal on õigus olla unustatud ning et Delfi Meedia AS poolt artikli varjamine otsingumootoris on võimalik ja selleks piisav. Välisriikidel ja välisriikide meedial puudub kaebaja kaasuse osas mistahes avalik huvi. The Baltic Times on tunnustanud kaebaja õigust olla unustatud ja vastavad artiklid kustutanud. Kuriteo toimepanemise ajal 2004. a elas kaebaja USA-s ja juhtumil ei ole mistahes kokkupuudet Eestiga. Seega on arusaamatu, miks peaks Eestis olema avalik huvi antud asja vastu, kui sellel teol ei ole mingit kokkupuutumust Eestiga. 2) AKI seisukoht, mille kohaselt ei ole ajaline kriteerium antud juhul rakendatav, ei ole kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga. AKI on ebaõigesti leidnud, et ajalist kriteeriumi ajaloolist sisu loovate artiklite puhul rakendada ei saa (vt nt EIK 04.07.2023 suurkoja otsus Hurbain vs. Belgia ja TlnRngKo 28.09.2023, 3-21-2590). Hurbain vs. Belgia lahendist nähtuvalt pidas EIK õiguse olla unustatud hindamisel mh oluliseks sündmustest ja esialgse teabest möödunud aega. AKI seisukohtadest nähtuvalt ei suuda AKI eristada Xi isikuandmeid ning Xi kunagise kohtuprotsessiga seotud asjaolusid. AKI ei ole suutnud esile tuua mitte ühtegi põhjendust, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et fakt, et just X mõisteti USA-s süüdi ning anti USA-le välja, on ajaloolist väärtust omav ning seetõttu avalik huvi andmete jätkuva avalikustamise vastu ei vähene. Kui Xi kaasusel on üldse mingi ajalooline sisu (kaebaja sellega ei nõustu), seisneb ajaloolisus kaasuse asjaoludes, mitte Xi isikuandmetes. Ei saa ka nõustuda, et teabevabaduse õigus ei ole ajaliselt piiritletud. Tallinna Ringkonnakohus selgitas haldusasja 3-21-2590 lahendi p-s 14, et kaebajatele süüks pandud tegu (kelmus) ei kuulu süütegude hulka, mille aktuaalsus (lähtudes selle tõsidusest) ajas ei väheneks. Ka kaebaja mõisteti süüdi kelmuse toimepanemises. IKÜM kohase õiguse olla unustatud realiseerimise tingimuseks ei ole see, et avalik huvi mingi sündmuse toimumise vastu on täielikult kadunud. Oluline on hinnata avaliku huvi vähenemist. Seega tuleb võrrelda avaliku huvi taset artiklite avaldamise hetkel ning täna, antud juhul enam kui 13 aastat hiljem. AKI otsuses ei ole leitud, et avalik huvi Xi kaasuse vastu, rääkimata avalikust huvist Xi isikuandmete vastu, oleks ERR-i poolt avaldatud artiklite avaldamise ajaga võrreldes püsinud

tänaseni muutumatuna. Sisutu on AKI võrdlus artiklite kättesaadavusega raamatukogudes. EIK on Hurbain vs. Belgia lahendi p-s 116 selgitanud, et digitaalarhiividel on isikutele oluliselt suurem eraeluline mõju, kui paberarhiividel. Asjakohatu on ka selgitus, et algselt vaid paberkandjal olnud artikleid on asutud digitaliseerima. Kui mistahes teavet asutakse digitaliseerima, tuleb sellise teabe digitaliseerimisel lähtuda kehtivast õigusest, sh IKS-ist ja IKÜM-st, aga ka kehtivast kohtupraktikast. Kehtivast õigusest (IKS 4) tuleneb väga selgelt, et isikuõiguste rikkumiseks peab esinema väga oluline ja põhjendatud ajakirjanduslik eesmärk, mitte vastupidi, nagu AKI vaidlustatud otsuses on leitud. Ajakirjandusvabadus ei ole isikuõiguste suhtes ülimuslik, nagu AKI on põhjendamatult leidnud. Ei ole võimalik nõustuda ka AKI seisukohaga, mille kohaselt artiklite hilisem muutmine või otsingumootoritele peitmine peaks olema väga erandlik meede ja vaid artiklite osas, kus artikkel ei kanna enam soovitud eesmärki ja isiku õiguste riive ületab selgelt avalikkuse huvi ka hilisemal teabevabaduse teostamisel. Selline seisukoht ei ole kooskõlas haldusasjas nr 3-21-2590 esitatud halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohtadega, EIK Hurbain vs. Belgia lahendiga ega IKÜM mõtte ja eesmärgiga. IKÜM-ga tagatud õigust olla unustatud ei väära AKI väljatoodu, et kohustus hiljem nimesid eemaldada võib tekitada ajakirjandusele nn chilling effect ́i, kus enam ei julgeta algusest peale nimesid kasutada, mis aga seab kahtluse alla uudiste tõesuse. ERR-il on võimalik enda hallataval veebilehel artikleid muuta. ERR ei ole väitnud, et artiklite muutmine (antud juhul artiklitest Xi isikuandmete eemaldamine) nõuaks ERR-ilt mingit tohutut ressurssi, mis peaks ajakirjandusväljaandeid panema kaaluma isikuandmete varjamist juba artiklite esmakordse avaldamise hetkel. 3) ERR-i artiklites Xi isikuandmete anonümiseerimist ei ole võimalik käsitleda ajaloo ümberkirjutamisena, nagu AKI ekslikult leiab. Kaebaja ei ole taotlenud ERR-i artiklite muutmist sisuliselt. Kellegi isikuandmete anonümiseerimist ei ole võimalik pidada ajaloo kui objektiivse reaalsuse ümberkirjutamiseks. Ajaloo ümberkirjutamisest oleks hüpoteetiliselt võimalik kõneleda juhul, kui X oleks taotlenud ERR-i artiklites näiteks faktiväidete muutmist, mille tagajärjel ei oleks potentsiaalsetel lugejatel võimalik ERR-i artikleid algsel kujul mõista. Xi isikuandmeid võiks ajaloolises mõttes oluliseks pidada juhul, kui tegemist oleks avaliku elu tegelasega või kui X oleks toime pannud korduvaid kuritegusid. X ei ole aga avaliku elu tegelane (sama on leidnud nii ERR kui ka AKI) ega ole toime pannud ka korduvaid kuritegusid. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et uudises kajastatud isikuandmetel puudub eriline ajalooväärtus. Selline artikkel ei tohiks isikute jaoks kujuneda „virtuaalseks karistusregistriks“, mis neid terve edasise elu stigmatiseerib ja võib takistada ühiskonnaelus normaalselt osalemist (3-21-2590, p 14). Samas lahendis tõi ringkonnakohus välja, et meediaväljaande veebiarhiivis olevas artiklis isikuandmete varjamine ei tähenda ajaloo ümberkirjutamist, sest isikuandmed on jätkuvalt leitavad paberarhiivi vahendusel. Suurbritannias on pärast kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmist keelatud isegi vihjata isikule kui kurjategijale. EIK on Hurbain vs. Belgia lahendi p-s 116 selgitanud, et digitaalarhiividel on isikutele oluliselt suurem eraeluline mõju kui paberarhiividel. On oluline silmas pidada, et ERR-i artiklid kõnelevad kokku viie Xile USA-s esitatud süüdistuse episoodist, kuid kaebaja mõisteti vaid ühe süüdistuse episoodis süüdi, sedagi kokkuleppemenetluse korras. Puuduvad mistahes asjaolud või põhjendused, mis õigustaksid jätkuvalt levitada ERR-i artiklites kaebaja isikuandmeid olukorras, kus kaebajale USA-s esitatud süüdistus ei leidnud 4 episoodi osas viiest kinnitust. ERR faktiliselt levitab oma artiklites kaebaja suhtes tegelikkusele mittevastavat informatsiooni. 4) AKI vaidlustatud otsuses on leitud, et antud juhul ei ole oluline, kas tegemist oli karistusega, mis on kantud ja kas see on kustunud, kuna ajakirjandus saab avalikustada igasuguseid tegusid, sh mis ei ole üldse karistatavad. Oluline on see, et need tekitaks avalikku debatti ja omaks uudisväärtust. Sellega ei saa nõustuda. Konkreetse juhtumi puhul tuleb lähtuda konkreetse juhtumi asjaoludest. Antud juhul on ERR-i artiklis kajastatud Xi kunagist

kohtuprotsessi, mis seisnes karistatavas teos. Tegu, mille eest Xile süüdistus esitati ning mille eest X karistust kandis, on tänaseks ammu karistusregistritest kustunud. Kui karistusregistris puuduvad andmed isikule mõistetud karistuste kohta, ei ole võimalik isikut pidada kurjategijaks. ERR-i artiklites Xi isikuandmete jätkuva presenteerimise tõttu jääb X igavesti kurjategijaks, kuivõrd teda on seni, kuni ERR Xi isikuandmeid avalikustab, võimalik kunagi toimunud kohtuprotsessiga seostada. Hoolimata sellest, et AKI leiab ka ise, et avalikustatud teave peab tekitama avalikku debatti ja omama uudisväärtust, ei ole AKI siiski esile toonud, et sellised asjaolud täna endiselt esineksid. Mistahes avalikku debatti Xi kohtuprotsess täna ei edenda. Vastutaval töötlejal ei ole võimalik isikuandmete kustutamisest keelduda põhjendusega, et igaüks ei või oma õigusi realiseerida. Täielikult meelevaldne on AKI väide, nagu muudaks IKÜM-ist tuleneva kohustuse panemine meediaväljaandele kõik avaldatud artiklid juba algselt anonüümseks ja pärsiks meedia valvekoera tööd. Kui ajakirjandusväljaanded soovivad avalikustatud artiklitele kehtestada ajalise piirangu, on see ajakirjandusväljaannete vaba valik, kuid sellist kohustust kehtiv õigus neile ei sea. Artikli hilisem muutmine meediaväljaande poolt ei ole harukordne tegevus ega äärmiselt keerulise tööprotsess, mis kaaluks üles isikuõiguste riive. 5) Kaebaja on pöördunud oma IKÜM-st tuleneva õiguse realiseerimiseks Justiitsministeeriumi ning Välisministeeriumi poole seoses kaebaja isikuandmete avalikustamisega Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumi hallatavatel veebilehtedel. Samuti pöördus kaebaja isikute maine kaitsmisega tegeleva ettevõtte RepScan poole sooviga eemaldada Xi isikuandmed AS Postimees Grupp veebilehel avaldatud artiklitest, millest kolme artikli osas AS Postimees Grupp nõustus kaebaja isikuandmed eemaldama. Ka Justiitsministeerium ja Välisministeerium rahuldasid kaebaja taotlused, tunnustades õiguspäraselt kaebaja õigust olla unustatud. Olukorras, kus kaebajal on tekkinud kahe valitsusasutuse ning ERR-iga konkureerivas valdkonnas tegutseva meediaväljaande hinnangul IKÜM kohane õigus olla unustatud, ei esine ühtegi mõistlikku argumenti, mis võimaldaks järeldada, et kaebajal ERR-i avaldatud artiklite osas sellist õigust tekkinud ei ole. 6) Xi isikuandmete jätkuv avalikustamine ERR-i artiklites rikub kaebaja ja tema alaealise lapse ühiseid suhteid. Eesti kohtud on leidnud, et IKÜM kohase õiguse olla unustatud realiseerimisel omab tähtsust ka asjaolu, kas andmesubjektil on lähedasi, sh lapsi, kelle vahelisi suhteid võib negatiivne meediakajastus mõjutada (haldusasi 3-21-2590). Xi alaealise lapse eakaaslased on asunud last pilkama kaebaja negatiivse meediakajastuse tõttu. See aga mõjub negatiivselt noore inimese enesehinnangule ning mõjutab kahtlemata ka kaebaja ja tema lapse omavahelisi suhteid. 7) X on ERR-i artiklite jätkuva avalikustamise tõttu kaotanud töökoha ega ole olnud hiljem võimeline uut töökohta leidma. ERR-i artiklite jätkuv avalikustamine oli kaebaja töökaotuse otseseks põhjuseks. Recruitment Estonia OÜ lõpetas kaebajaga töösuhte, kuna Recuitment Estonia OÜ kliendiks olev rendilevõtja avastas ERR-i artiklid ning avaldas seetõttu soovimatust kaebajaga koostööd teha. Kaebajal on ka hiljem olnud raskusi töökoha leidmisel. 8) EIK 04.07.2023 suurkoja otsuse Hurbain vs. Belgia ning kohtute seisukohtadest haldusasjas nr 3-21-2590 omab IKÜM kohase õiguse olla unustatud realiseerimisel tähtsust isikuandmete kättesaadavuse määr. ERR-i artiklid on igaühele vabalt kättesaadavad ning nende kättesaadavust ei takista ka nn maksumüür, mis seaks artiklites sisalduvale informatsioonile mingigi piirangu. Kuna ERR-i artikleid ei ole pärast avaldamist ka mistahes viisil muudetud, on need tänaseni algsel kujul ERR-i hallataval veebilehel säilitatud. Arvestades, et ERR-i artikleid säilitatakse digitaalarhiivis, on kaebaja isikuandmed igaühele paari klikiga vabalt kättesaadavad. Asjaolu, kas 11.12.2023 kaebuses viidatud ERR-i artiklid on kaebaja tänase nime alusel avalikest otsingumootoritest leitavad, ei oma IKÜM art 17 lg 1 kohase õiguse realiseerimise seisukohast tähtsust. Oluline on üksnes fakt, et kaebaja

isikuandmed on tänaseni igaühele mistahes piiranguteta vabalt kättesaadavad nii ERR-i veebilehel kui ka Google-i otsingumootori abil. 9) AKI on jä tnud täielikult tähelepanuta kaebaja 02.05.2024 esitatud kaebuse täienduse, milles kaebaja selgitas, et ERR avaldas oma veebilehel 18.04.2024 Xi isikuandmeid sisaldava artikli. Viidatud ERRi 18.04.2024 artiklis kajastas ERR Xi ja Delfi Meedia AS-i ning viimase ajakirjanike vahelist kohtuvaidlust. Sealjuures viitas ERR täiesti põhjendamatult Xi aastatetagusele süüdimõistmisele, süüdistuse sisule ning tõi paralleelselt välja Xi tänase ja varasema identiteedi – Xi ja Delfi Meedia AS-i vahelise kohtuvaidluse kajastamisel puudust selliste andmete, rääkimata sedavõrd tundlike isikuandmete avalikustamiseks mistahes mõistlik põhjus, mistõttu avaldas ERR 18.04.2024 artikli üksnes kaebaja avalikuks laimamiseks. Antud juhul ei ole ERR vähimalgi määral kaalunud Xi isikuandmete, sh tundlike isikuandmete avalikustamise vajadust. Nii oleks olnud ERR-il võimalik kajastada Xi ja Delfi vahelist kohtuvaidlust ilma Xi varasemale kriminaalasjale kui Delfi ja Xi vahelise kohtuvaidluse seisukohast täiesti ebarelevantsele asjaolule viitamata. Samuti oleks ERR saanud 18.04.2024 artikli koostada ilma Xi tänast ja varasemat nime ja identiteeti paralleelselt avalikustamata, et kaitsta Xi identiteeti, mida X on ilmselgelt soovinud muuta. Olukorras, kus ühe meediaettevõtja (AS Delfi Meedia) vastu hagi esitamisel ja kohtult oma isikuandmete varjamiseks ning isiklike õiguste kaitseks artiklite anonüümseks muutmise nõudmisel hakkab teine meediaettevõtja (ERR) antud kohtumenetlust aktiivselt kajastama, muutub isikule õiguse olla unustatud teostamine faktiliselt võimatuks. Olukorras, kus X soovib lahti lasta oma minevikust, alustada uut elu ning võitleb Delfi Meedia AS-i vastu oma õiguste eest, on ERRist äärmiselt küüniline avaldada Xist järjekordne artikkel, et kogu ERR-i lugejaskonnale täiesti põhjendamatult meenutada Xi isikut ja kunagist kohtuprotsessi. Selline tegevus oli suunatud üksnes Xi õiguse olla ära unustatud realiseerimise takistamisele, au ja hea nime kahjustamisele ning sisuliselt Xi topeltkaristamisele pärast USA ametivõimude poolt määratud karistuse ärakandmist. ERR töötles 18.04.2024 artikli avaldamisel Xi isikuandmeid vastuolus Xi selge keeluga. ERR rikkus Eesti ajakirjanduseetika koodeksi nõudeid. Isikuandmete korduv töötlemine andmesubjekti nõusolekuta on keelatud. Meediaettevõtjatel on keelatud avaldada isiku uut identiteeti. 10) AKI vaidlustatud otsusest on järeldatav, et antud juhul on kaebajal AKI hinnangul õigus nõuda ERR-i artiklite leitavuse piiramist. Ometi ei ole aga AKI teinud ERR-ile mistahes ettekirjutust ega muud toimingut, mis kohustaks ERR-i artiklite leitavust piirama. AKI ei ole Xi isikuandmete kaitseks mitte ü htegi toimingut teinud, kuigi isikuandmete kaitse on AKI peamine ülesanne. Tänaseni on ERR-i artiklid algsel kujul igaühele vabalt kättesaadavad, sealjuures on ERR-i artiklid kättesaadavad Xi isikuandmeid otsides. Xi isikuandmete eemaldamine ERR-i artiklitest ei kahjusta mistahes viisil teabevabadust ega ajakirjandusvabadust. Eesti kohtud on pidanud andmesubjekti isikuandmete anonüümseks muutmist proportsionaalseks meetmeks, mis tagab üheaegselt nii ajakirjandusvabaduse kui ka andmesubjekti isikuõigused. AKI-le on eeltoodud seisukohad teada, kuna AKI oli haldusasja nr 3-21- 2590 menetlusosaline. Kaebaja fotode eemaldamine, eesnime ja endise tähemärgiga asendamine ei avalda ajakirjandusvabadusele mingit mõju. Igal juhul ei ole võimalik mõju pidada selliseks, mille korral oleks võimalik rääkida ebaproportsionaalsest teabe- ja ajakirjandusvabaduse piiramisest, nagu AKI väidab.

teiseks avalikkuse huvi juurdepääs teabele, mis võib varieeruda olenevalt andmesubjekti rollist avalikus elus. Kuigi nõustuda tuleb sellega, et kaebaja näol ei ole tegemist avaliku elu tegelasega, on siiski tema roll läbi tema poolt toimepandud kuriteo (korruptsioonikuritegu ja finantspettus välisriigi vastu) ühiskonna jaoks oluline. Eraldi ajalooline fakt on see, et X sai esimene eestlane, kes õigusabi palve esitamisel anti välja Ameerika Ühendriikidele. 3) Kaebaja jättis märkimata, et artiklid ei kajasta mingis osas kaebaja eraelu, vaid üksnes tema suhtes esitatud kahtlustusi ja süüdi mõistmise protsessi ning sellega otseselt seotud teemasid. Lisaks on menetluse lõpetamise teates rõhutatud, et avaldatud artiklitel on arhiiviväärtus ka praegusel hetkel, sest tegemist on Eestile ajaloolise otsusega anda USA-le välja Eesti kodanik. Seega on kaebaja nime kajastamine vajalik, kuna artiklite anonümiseerimine õõnestab ajakirjanduse usaldusväärsust, informatsioonilist ja ajaloolist väärtust omavate artiklite puhul ei ole anonüümsetest isikutest kirjutamine auditooriumile usaldusväärne ja läheb vastuollu ajakirjanduseetika. Viidatud on ka EIK 04.07.2023 Hurbain vs.Belgia eriarvamusele, et artiklite anonümiseerimine ja muutmine toob kaasa olukorra, kus ajakirjandus hakkab hilisemas muutmise kartuses kajastama sündmusi oluliselt tagasihoidlikumalt. Arvestades digitaliseerimise ajastut muutuvad peagi kõik meediaväljaannete arhiivid digitaalseteks ja nendes sisalduvad andmed seeläbi kättesaadavaks. Selliste isikuandmete kustutamise juhtumite juures peaks pööratama tähelepanu ka internetiarhiivide kui kollektiivse mälu säilitamise olulisusele (õigus olla unustatud vs õigus mäletada). Viidatud eriarvamuses tuuakse välja, et isikuandmete kaitse meetmete kaalumisel peaks rohkem pööratama tähelepanu ka võimalusele muuta andmed kättesaamatuks otsingumootorite kaudu selle asemel, et rakendada meediaarhiivis andmete kustutamist. AKI nõustub sellise seisukohaga ning leiab, et pöördumine otsingumootorite poole lahendaks kaebaja probleemi selliselt, et sellega ei oleks sekkutud teabevabadusse ja ajakirjandusvabadusse. Otsuse tegemisel on AKI sh arvestanud sellega, et artiklites on kajastatud isiku eelnev nimi, mis teeb need teda oluliselt vähem kahjustavamateks ja ei ole seetõttu hetkel isiku vastu huvi tundvale isikule leitavad. 4) Seoses IKÜM art-s 17 sätestatud õigusega oma isikuandmete kustutamisele ehk õigusega olla unustatud, on AKI vaidlustatud otsuses selgitanud antud normi kohaldamise põhimõtet, sh toonud välja indikatiivse näite, millal on AKI teinud meediaväljaandele ettepaneku kustutada artikli kadunud laste jm isikute andmed kui eesmärk on täidetud (vt AKI seisukoht menetluse lõpetamise teate p-s 2). Seega on kaebaja väide, et AKI ei ole sisuliselt motiveerinud, kuidas IKÜM art 17 kohaldub ja kehtib kõikidele isikutele, kuid mitte kaebajale, moonutatud ja väär. 5) Kaebaja viited Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumi otsustele asendada kaebaja nimi pseudonüümiga ministeeriumite hallatavatel veebilehtedel ei ole käesoleva kaasusega seonduvalt relevantsed, kuna Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumi poolt veebilehtedel kaebaja isikuandmete avaldamise eesmärk võib oma sisult erineda ajakirjanduslikust eesmärgist, mistõttu võivad erineda ka kaebaja õiguse hindamise kriteeriumid ning lõplikud järeldused. 6) Seoses Delfi artikliga, mis oli avaldatud pärast kaebuse esitamist, on AKI seisukohal, et kuna see on avalikustatud seoses asjaoluga, et kaebaja on hiljuti pöördunud Delfi Meedia ASi vastu kohtusse samasisulises asjas, vastab see artikkel IKS § 4 kohaselt ajakirjanduslikule eesmärgile, kuna kajastab aktuaalset teavet, mis seondub avaliku huviga ning aitab kaasa ühiskondlikule debatile. Seega jõudis AKI õiguspäraselt järeldusele, et ka selle artikli osas ei ole kaebajal õigust nõuda isikuandmete kustutamist IKÜM art-st 17 tulenevalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Euroopa Inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklis 10 ja PS §-s 45 sätestatud väljendusvabaduse kaitsealas mh meedias varasemalt avaldatud artiklite jätkuv avalikustamine meediaväljaannete veebiarhiivides. Veebis leitava teabe puhul tuleb ent tasakaalustada andmesubjekti õigusi üldsuse õigusega saada teavet minevikusündmuste ja kaasaegse ajaloo kohta digitaalsete pressiarhiivide kasutamise kaudu. (Hurbain vs. Belgia, p-d 100‒104 ja seal viidatud kohtupraktika, 3-21-2590, p 12). Haldusasjas 3-21-2590 kasutas ringkonnakohus väljendusvabaduse ja õiguse eraelu kaitsele vahelise tasakaalu kontrollimisel EIK asjas Hurbain vs. Belgia kasutusele võetud kriteeriume (vt 3-21-2590, p 13), st analüüsimisele kuulub: 1) arhiveeritud teabe laad; 2) sündmustest ja esialgsest teabe edastamisest möödunud aeg; 3) tänapäevane huvi teabe vastu; 4) kas isik, kes taotleb õigust olla unustatud, on hästi tuntud ja milline on tema käitumine pärast sündmuste toimumist; 5) negatiivsed tagajärjed, mida teabe jätkuv kättesaadavus internetis isikule põhjustab; 6) teabe kättesaadavuse määr digitaalarhiivis ja 7) teabe kustutamise mõju ajakirjandusvabadusele. Xi kaebuse läbivaatamisel ongi AKI viidatud kriteeriumidest lähtunud.

artikli anonüümseks muutmine kujundab ümber ajakirjandusväljaannete tegevuse ja sunnib sisuliselt peale meedia enesetsensuuri, on selgelt üle võimendatud.

anonümiseerimiseks). AKI hinnangutes kaalutlusvigasid ei esine. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kaebaja näol pole tegemist avaliku elu tegelasega, kelle mineviku teod võiksid avalikkusele suuremat huvi pakkuda.

„virtuaalseks karistusregistriks“, mis neid terve edasise elu stigmatiseerib ja võib takistada ühiskonnaelus normaalselt osalemist“ Kohtule nähtuvalt on haldusasja 3-21-2590 asjaolud paljuski sarnased käesoleva asjaga ‒ tegu on sama kuriteo liigiga (kelmus) ja esialgsest teema kajastamisest ajakirjanduses on möödunud kaua aega (käesoleval juhul küll vähem, aga siiski palju), kaebaja ei ole avaliku elu tegelane, täiendavalt kuritegusid sooritatud ei ole jms. Vaidlustatud otsuses ei ole AKI veenvalt põhjendanud, miks kaebajale õigus olla unustatud ei laiene. Tegemist on kohtu hinnangul olulise kaalutlusveaga.

panna õigust olla unustatud, tõi see hoopis kaasa täiendavad meediakäsitlused, mis tõid varasemad meediakajastused taaskord avalikkuse tähelepanu alla. Kohtu arvates ei ole EIÕK ja IKÜM sätete ja mõttega kooskõlas olukord, kus meediaväljaanded ise saavad otsustada, kellele laieneb õigus olla unustatud ja kellele mitte. AKI ongi selleks ellu kutsutud, et kaebuste lahendamisel teostada vastandlike huvide kaalumine ning leida igas olukorras optimaalne lahendus. Käesoleval juhul pole AKI kohtu hinnangul seda rolli korrektselt täitnud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.