Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits 09.01.2024, Tartu 3-22-454 Andmekaitse Inspektsiooni protest Viru Vangla kohustamiseks täitma 10.01.2022. a ettekirjutus-hoiatust isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-1/21/3788 Tartu Halduskohtu 19.01.2024. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Protesti esitaja – Andmekaitse Inspektsioon Vastustaja/apellant – Viru Vangla Kaasatud haldusorgan – Justiitsministeerium Kolmas isik – X.X.
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.01.2024. a otsus muutmata.
2.Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 10.02.2025 (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinnipeetavana viibiv kolmas isik esitas protesti esitajale kaebuse (registreeritud 19.11.2022; dtl 9-10), mille kohaselt palus ta 11.08.2021 ja 13.08.2021 esitatud taotlustes (dtl 88-89) Viru Vanglal väljastada koopiad päevikukannetest, mille olid teinud sotsiaaltöötaja ja kaplan seoses üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammiga.
2.Viru Vangla keeldus kolmandale isikule soovitud teabe väljastamisest 03.11.2021. a vastusega nr 6-10/23381-2 (dtl 11) vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 6 alusel, kuna soovitud teave sisaldab julgeolekuriskide hindamiseks vajalikku infot.
3.Andmekaitse Inspektsioon (AKI) tegi 09.12.2021 Viru Vanglale ettepaneku (dtl 13–15)
väljastada kolmandale isikule taotlustes soovitud kaplani ja sotsiaaltöötaja sissekanded.
4.Viru Vangla teavitas 03.01.2022 (dtl 17-18) AKI-t, et ei nõustu ettepanekuga ning ei väljasta kolmandale isikule koopiaid soovitud vangiregistri kannetest.
5.AKI kohustas Viru Vanglat 10.01.2022. a ettekirjutus-hoiatusega nr 2.1-1/21/3788 (dtl 20–24) väljastama kolmandale isikule 11.08.2021 ja 13.08.2021 taotluses soovitud kaplani ja sotsiaaltöötaja sissekanded, mis on seotud üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammiga. AKI määras ettekirjutuse täitmise tähtajaks 31.01.2022.
6.AKI esitas 21.02.2022 Tartu Halduskohtule protesti (dtl 2–4) kohustamaks Viru Vanglat täitma 10.01.2022. a ettekirjutus-hoiatust isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-1/21/3788.
7.Viru Vangla palus vastuses protestile (dtl 48–53) see rahuldamata jätta.
8.Justiitsministeerium leidis vastuses protestile (dtl 64–68), et see ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Halduskohtu otsus
9.Tartu Halduskohus rahuldas 19.01.2024. a otsusega (dtl 91–100) protesti (resolutsiooni p 1) ning kohustas Viru Vanglat täitma protesti esitaja 10.01.2022. a ettekirjutus-hoiatust isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-1/21/3788 (resolutsiooni p 2). Menetlusosaliste menetluskulud jäid nende endi kanda (resolutsiooni p 3).
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Viru Vangla 03.11.2021 keelduv vastus nr 10/23381-2 on toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 tähenduses. Vaidlust ei ole ka selle üle, et üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi läbiviimise raames kaplani ja sotsiaaltöötaja poolt vangiregistrisse tehtud kanded sisaldavad kolmanda isiku isikuandmeid. Välja tuleb selgitada see, kas vangiregistrisse kantud andmete väljastamisest sai keelduda seetõttu, et need andmed sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kas selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist.
11.Halduskohus rõhutas, et üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi eesmärgiks on üksikvangistuses viibivate kinnipeetavate vaimse tervise edendamine sotsialiseerimise vähenemise tõttu, kuid mitte julgeolekuriskide hindamine ja selleks andmete kogumine. Viru Vangla ja Justiitsministeerium ei ole tõendanud ega usutavalt veennud kohut, et just üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi juurutamisel on kasutusele võetud meetmed või taktika, mille ära arvamine kinnipeetava poolt võiks toimuda eelpoolnimetatud vestluste refereeringute avalikustamisega. Halduskohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi mure, et üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi raames sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt koostatud ja vangiregistrisse läinud kokkuvõtted võiksid anda kolmandale isikule võimaluse nendega manipuleerida. Ilmselgelt teab kinnipeetav ise, et vestluse käigus kaplani või sotsiaaltöötajaga tema poolt avaldatavad andmed võivad hiljem olla kasutatud tema vastu, kas julgeolekuriskide hindamisel või mujal. Järelikult saab kinnipeetav juba vestluse käigus ise selekteerida sotsiaaltöötajale või kaplanile avaldatud infot. Halduskohus märkis, et oluline on tagada, et andmete avaldaja saaks nimetatud programmi raames avaldatud andmete ehtsust kontrollida. Seda eriti juhul, kui neid võetakse hiljem arvesse julgeolekuriskide hindamisel, mis võib viia kinnipeetava õigusi piiravate meetmete rakendamiseni.
12.Halduskohus asus seisukohale, et üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi läbiviimise tulemusena ning kaplani ja sotsiaaltöötaja vestluse käigus kolmanda isiku käest saadud ja vangiregistris fikseeritud andmed ei lähe VangS § 52 lg-s 6 sätestatud informatsiooni alla, mille väljastamine kinnipeetavale oleks keelatud ja ohustaks vangistuse täideviimise eesmärke. See, millised andmed on kajastatud sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt vangiregistris, võib tõepoolest anda kaebajale ettekujutuse, millist käitumist vangla on pidanud märkimist väärivaks kas positiivses või negatiivses tähenduses, kuid selles pole midagi halba. Vastupidi, kui vangistuse eesmärgiks on kinnipeetava hinnangute ja käitumise juhtimine õiguskuulekuse suunas, peab kinnipeetavale olema teada, millist käitumist vangla taunib ja millist tunnustab. Sellest, kui päevikukannetest nähtuvad vangla etteheited kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele ning ka see, milliseid hoiakuid ja käitumist toob vangla välja positiivsest küljest, ei saa vangistuse täideviimist kuidagi kahjustada. Halduskohtu hinnangul sisaldavad sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt tehtud kanded faktilisi andmeid, mis ei ole ei metoodika ega taktika ega kujuta endast ka riskide hindamist. Tegemist on algandmetega, mille suhtes saab vastavat metoodikat rakendada.
13.Riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 4 ja 5 sätestavad, kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Kohus võib teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Halduskohus leidis, et kuna käesoleval juhul ei ole õigusnormis sätestatud eeldused kaalutlusõiguse teostamiseks täidetud, tuleb vastustajat kohustada täitma protesti esitaja ettekirjutus-hoiatust definitiivse ettekirjutusena.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNKOHTUS
Viru Vangla apellatsioonkaebus
14.Viru Vangla esitas 16.02.2024 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (dtl 111– 114), milles palub teha uue otsuse, millega jätta protest tervikuna rahuldamata.
15.Viru Vangla leidis isikuandmete väljastamisest keeldumisel, et andmete väljastamine võib kahjustada vangistuse täideviimise huvisid ehk laiemalt vangla julgeolekut. Seadusandja ei ole andnud protesti esitajale pädevust otsustada, kas vangla hinnang vangla julgeolekuohule on õige või mitte – protesti esitaja ei ole selles osas kohtuväliseks vaidluse lahendamise organiks. Seega pidi halduskohus esmalt võtma seisukoha protesti esitaja ettekirjutuse lubatavuse osas. Kuna tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega, oli kohus selleks pädev ka ilma menetlusosaliste vastava taotluseta.
16.Viru Vangla on seisukohal, et nii protesti esitaja kui ka halduskohus on põhjendamatult lihtsustanud vangla julgeoleku mõistet ning halduskohus jõudnud ka ekslikule järeldusele, nagu ei võiks üksikvangistuse kommunikatsiooniprogramm anda vanglale infot vangiga seonduvate riskide, tema hoiakute jms kohta, ja olla seetõttu osaks julgeolekuriskide hindamises ja selleks andmete kogumisest. Üksikvangistuse õiguspärase kohaldamise eelduseks on vangla julgeolekut ohustav käitumine. Seega info, mis saadakse antud programmi raames, on juba algupäraselt seotud vangla julgeolekuriskidega. Teiseks on vangla ülesandeks julgeolekuohtude lõppemisel vang üksikvangistuse režiimist välja tuua ja luua
tingimused selleks, et edaspidist julgeolekuohtu vähendada. Seega on küsimus üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi läbiviimise tulemustest väga tihedalt seotud ühest küljest konkreetse julgeolekuohuga, teisalt annab iga õigusvastane käitumine indikatsioone selle kohta, et vangistuse eesmärgid ei pruugi olla täidetud. Vangistuse täideviimise eesmärke püstitatakse individuaalses täitmiskavas ning sellele eelnevalt vangi kohta koostatavas riskihinnangus. Vangi riskide hindamine on tegevuste kompleks, kus paljuski vangi enda avaldatud infost kujuneb vangla hinnang, kas vangistus on eesmärgid täitnud ning kas vangi pöördumine õiguskuulekale teele on siiras. Vangi sekkumistegevusi viivad läbi erinevad teenistujad, kes on väga spetsiifiliste oskustega spetsialistid, kelle n-ö töövahendid ei ole vangla poolt ette määratavad. Iga vestluse puhul on tegemist dünaamilise protsessiga, kus suurt rolli mängib ka teise poole, antud juhul siis vangi, koostöötahe. Vangla ei saa üldjuhul anda juhist, mida täpselt peab vestluse läbiviija vestlusest dokumenteerima, sest ei ole võimalik ette prognoosida, kuidas vestlus kinnipeetavaga sujub, kas ta on koostööaldis, on tal hetkel üldse muid probleeme. Vestluse läbiviija kannab vangiregistrisse informatsiooni, mida ta konkreetsest vestlusest peab oma erialateadmiste pinnalt oluliseks ja mis tema arvates võib isiku hindamisele kaasa aidata.
17.Riskihindamise ankeet sisaldab endas nii faktilist kui hinnangulist infot, sh vangla hinnanguid isiku prognoositavale käitumisele nii vanglas kui hiljem vanglast väljas. Infot saadakse paljuski kinnipeetava enda käest ning see võib olla nii see, mis kinnipeetav ütleb, aga ka ütlemata jätab. Riskihinnang ja selle alusel koostatud individuaalne täitmiskava ning selle täitmine on oluline tegur kinnipeetava riskide maandamisel ja vangistuse eesmärkide hindamisel, sh ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Vangla on seisukohal, et avaliku korra kaitse lai vajadus kaalub üles isiku õiguse saada oma isikuandmeid, ehk siis vanglal on õigus keelduda käesoleval juhul isikuandmete väljastamisest VangS § 5 2 lg-s 6 sätestatud alusel. Kuna riskihinnangul ei ole ka kohtupraktika kohaselt üldjuhul iseseisvat õiguslikku tähendust ja tegemist on eeskätt vanglateenistuse töövahendiga, ei ole andmete väljastamata jätmisel isikule ka tugevat mõju. Vangla hinnangud saavad üldjuhul kohtuliku kontrolli objektiks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise menetluses – vaidluse korral saab kohus hinnata, kas vangla on riske õigesti hinnanud ja riskihinnangust tulenevad tegevused olnud asjakohased. AKI vastus vastustaja apellatsioonkaebusele
18.AKI vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele (dtl 122-123) vastu ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde tuues siiski välja järgnevat.
19.Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 1 sätestab protesti esitaja pädevuse riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel. Muuhulgas on protesti esitajal pädevus teostada haldusjärelevalvet IKS-is ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle. IKS § 56 lg 2 p 8 kohaselt on protesti esitaja pädevuses rakendada haldussundi seadustes ettenähtud alustel. Vabariigi valitsuse seaduse (VVS) § 751 lg 3 kohaselt hõlmab haldusjärelevalve riigi haldusorgani üle järelevalvatava tegevuse õiguspärasuse kontrollimist ja haldusjärelevalve teostajal on järelevalvatava kontrollimisel õigus teha puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutusi. Seega on protesti esitajal haldusjärelevalve käigus õigus kontrollida vangla tegevust isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle ja vajadusel teha vanglale ettekirjutus. Kuna vangla on jätnud ettekirjutuse täitmata, pöördus protesti esitaja protestiga halduskohtusse (IKS § 59 lg 3).
20.Apellatsioonkaebusest jääb arusaamatuks, kas Viru Vangla seisukoha järgi puudub AKI-l pädevus teostada isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle haldusjärelevalvet
vangla kui riigi haldusorgani üle või puudub AKI-l pädevus teha vanglale ettekirjutust puuduste kõrvaldamiseks. AKI on nõustunud, et just vangla on pädev hindama, kas konkreetsete sissekannete puhul on tegemist infoga, mille avaldamisest kinnipeetavale on õigus keelduda, kuid vangla peab konkreetsete sissekannete väljastamisest keeldumisel lähtuma VangS § 52 lg-st 6, põhjendades järelevalveasutusele, kuidas on keeldumise aluseks olevad eeldused konkreetsetel juhtudel täidetud. Vangla ei ole seda tõendanud ei protesti esitajale järelevalvemenetluse käigus ega ka halduskohtule. Vangla kaalutlusotsus kolmanda isiku taotluse lahendamisel ei olnud kooskõlas HMS § 4 lg 2 nõuetega. Otsusest ei selgunud, kuidas sissekannete tutvustamine kolmandale isikule tooks kaasa VangS § 52 lg-s 6 sätestatud keeldumisaluseks olevad olukorrad. Justiitsministeeriumi vastus Viru Vangla apellatsioonkaebusele
21.Justiitsministeerium nõustub vastuses apellatsioonkaebusele (dtl 125-126) Viru Vanglaga ning palub halduskohtu otsus tühistada ning protest rahuldamata jätta. Vastuses esitatud seisukohad kattuvad oma sisu poolest Viru Vangla apellatsioonkaebuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22.Käesolevas haldusasjas on vaidlus AKI ettekirjutus-hoiatuse üle, millega AKI kohustas Viru Vanglat väljastama kolmandale isikule soovitud päevikusissekanded, mille olid üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi raames vangiregistrisse teinud kaplan ja sotsiaaltöötaja. Viru Vangla aga keeldus andmeid väljastamast viidates seejuures VangS § 5 2 lg-le 6, sest andmete väljastamine kolmandale isikule võib ohustada vangistuse täideviimist, kuna sisaldab informatsiooni vanglas kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta.
23.Apellatsioonkaebuses leiab Viru Vangla, et seadusandja ei ole andnud protesti esitajale pädevust otsustada, kas vangla hinnang julgeolekuohule on õige või mitte, st Viru Vangla on seadnud kahtluse alla protesti esitaja ettekirjutuse lubatavuse.
24.IKS § 1 lg 1 p 2 reguleerib füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutuste poolt süütegude tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuste täideviimisel. Kuna vaidlus käib andmete üle, mis on kogutud karistuse täideviimise käigus ja kogutud üksikvangistuse sotsiaalprogrammi raames, tuleb lähtuda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016. a direktiivist (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil. Direktiivi 2016/680 art-st 14 tuleneb, et andmesubjektil on õigus tutvuda tema kohta käivate isikuandmetega, kui seda õigust pole liikmesriigi seadusega piiratud. Sama direktiivi art 15 näeb aga ette alused isikuandmete tutvumise õiguse piiramiseks ning selle lõikest 1 tulenevalt võivad liikmesriigid samas lõikes nimetatud aluste esinemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja õigustatud huve nõuetekohaselt arvestades andmesubjekti isikuandmetega tutvumise õigust täielikult või osaliselt piirata sellises ulatuses ja seni, kuni selline piiramine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede.
25.Euroopa Kohus on märkinud: „Nende sätete tõlgendamisel tuleb silmas pidada harta artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuet, et selle artikli lõigetes 1 ja 2 sisalduvate igaühe õigust oma isikuandmete kaitsele käsitlevate sätete täitmist „kontrollib sõltumatu asutus“, ning eelkõige selle artikli lõike 2 teises lauses sätestatud nõuet, et „igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja nõuda nende parandamist“. Nagu kinnitab väljakujunenud
kohtupraktika, on sõltumatu järelevalveasutuse asutamise eesmärk tagada isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute kaitset reguleerivate sätete järgimise üle teostatava kontrolli tõhusus ja usaldusväärsus ning seda tuleb tõlgendada nimetatud eesmärki arvestades“.1
26.Olukorras, kus vastustaja on keeldunud kinnipeetavale andmete väljastamisest, saab viimane pöörduda AKI poole vastavalt IKS § 28 lg-le 1. Kolmas isik seda praegusel juhul tegigi. Kuna AKI leidis omakorda, et vangla on rikkunud andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta kogutud andmetega, siis tegi ta Viru Vanglale ettekirjutuse. Ringkonnakohus leiab, et taoline teguviis on kooskõlas AKI õigusega teostada haldusjärelevalvet (IKS § 56). Ka direktiivi 2016/640 art 47 lg 2 kohaselt on järelevalveasutusel tõhusad parandusvolitused. Samuti tuleb silmas pidada direktiivi põhjendust 75, mis näeb muu hulgas ette: „Liikmesriikides täiesti sõltumatult oma tööülesandeid täita saavate järelevalveasutuste loomine on oluline, et kaitsta füüsilisi isikuid nende isikuandmete töötlemisel. Järelevalveasutused peaksid valvama käesoleva direktiivi kohaldamise järele ja aitama kaasa selle järjekindlale kohaldamisele kogu liidus, et kaitsta füüsilisi isikuid nende isikuandmete töötlemisel.“ Euroopa Kohus on selles kontekstis märkinud, et „kui selline järelevalveasutus tegutseb eesmärgil tagada andmesubjekti õiguste teostamine direktiivi 2016/680 artikli 17 alusel, kuulub tema ülesanne täielikult tema rolli määratluse alla liidu esmases õiguses, sest see määratlus hõlmab muu hulgas järelevalvet selle üle, kas andmesubjektil on õigus andmetega tutvuda ja neid parandada. Sellest järeldub, et kõnealuse konkreetse ülesande täitmisel, nagu ka muude ülesannete täitmisel, peab järelevalveasutusel olema võimalik kasutada talle direktiivi artikliga 47 antud volitusi, tegutsedes sõltumatult, kooskõlas hartaga ning vastavalt direktiivi põhjenduses 75 märgitule.“2
27.Ringkonnakohus mõistab eelnevat nii, et Eesti õiguskorra kontekstis tähendab see ka järelevalveasutuse ettekirjutuse tegemise õigust viia isikuandmete töötlemine kooskõlla õigusaktides sätestatuga, mille kohaselt saab järelevalveasutus kohustada isikuandmete töötlejat vajadusel väljastama soovitud isikuandmed. Ringkonnakohus nõustub samas ka Viru Vangla arusaamaga, et eelkõige on tema pädev hindama seda, kas andmete väljastamisest keelduda tuginedes VangS § 52 lg-le 6, kuid andmesubjektile negatiivse otsuse korral peab nii AKI-l kui halduskohtul olema võimalus kontrollida keeldumise õiguspärasust ja põhjendatust ning selleks peab antud juhul vangla esitama ka adekvaatsed põhjendused, et tema otsus oleks kontrollitav. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et AKI ettekirjutus-hoiatus oli lubatav.
28.Kuivõrd valdavalt kordab Viru Vangla apellatsioonkaebuses oma varasemaid seisukohti, mida halduskohus oma otsuses ka käsitles, nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega AKI ettekirjutus-hoiatuse õiguspärasuse osas ega pea neid vajalikuks siinkohal korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
29.Keelduvas otsuses (dtl 11) põhjendas vangla oma toimimist järgnevalt: „Vangla on seisukohal, et soovitud koopiat kandest me Teile väljastada ei saa. Koopia väljastamisest keeldumise aluseks on VangS § 52 lg 6. Vangiregistrisse kantav teave võib sisaldada ametnike poolt julgeolekuriskide hindamiseks vajalikku infot. Kõnealune kanne, mis sisaldas teavet, millist infot täpselt kogutakse ja talletatakse ongi vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktika. Sellist teavet kasutatakse vanglatöös igapäevaselt julgeolekuriskide hindamiseks. Julgeolekuriskide hindamisel kasutatav metoodika ei kuulu kinnipeetavatele avaldamisele, kuivõrd sellise teabe väljastamine seab ilmselgelt ohtu julgeolekuriskide õige ja asjakohase
Euroopa Kohtu 16.11.2023. a otsus asjas nr C-333/22, Ligue des droits humains (Vérification du traitement des données par l’autorité de contrôle), p 47 ja seal viidatud kohtupraktika.
Samas, p 48.
hindamise. Vangistuse täideviimise eesmärgi, milleks on kinnipeetavate õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitsmine nii vanglas kui väljaspool, täitmise eelduseks on julgeolekuriskide õige hindamine. Kui kinnipeetavale on täpselt teada, mida vangla julgeoluriskide hindamiseks kogub ja kasutab, annab see kinnipeetavale parema võimaluse hindamist mõjutada või takistada. Seeläbi on ohustatud vangistuse täideviimine.“
30.Ringkonnakohus, olles tutvunud vaidlusaluste kannetega (dtl 17), mille tegid vangiregistrisse kaplan ja sotsiaaltöötaja, nõustub siinkohal AKI ja halduskohtu järeldusega, et üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi raames kaplani ja sotsiaaltöötaja tehtud päevikukanded ei sisalda sellist informatsiooni, et oleks õigustatud nende väljastamisest keeldumine VangS § 52 lg 6 alusel.
31.Apellatsioonkaebusese kohaselt üritab Viru Vangla jätkuvalt väita, et üksikvangistuse kommunikatsiooniprogramm võib anda kolmandale isikule infot kinnipeetavaga seonduvate riskide, tema hoiakute jms kohta, ja olla seetõttu osaks julgeolekuriskide hindamises ja selleks andmete kogumisest. Ringkonnakohus ei välista küll seda, et üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi raames saadud info võib olla sisendiks julgeolekuriskide hindamisel, kuid käesoleval juhul üritab Viru Vangla sisuliselt juba eos ja automaatselt saavutada olukorda, kus vangiregistrisse kantud andmed ei oleks kinnipeetavale tutvumiseks saadaval. VangS § 52 lg 6 ei saa tõlgendada selliselt, et see välistab kõigile kinnipeetavatele kõigi nende kohta vangiregistrisse kogutud andmete avaldamise julgeoleku kaalutlustel või manipulatsioonide vältimiseks, sest see muudaks sisutuks VangS § 5 2 lg-s 4 sätestatud õiguse andmeid saada.3 Vaidlusaluste kannete puhul on suuremas osas tegemist faktiliste andmetega, milles on kirjeldatud suhtlusprogrammi raames toimunud kokkusaamise sisu, ajalist kestust, vestluse teemasid ja millise kirjandusega kolmas isik soovib tutvuda. Selleks, et vanglal oleks alust andmete väljastamisest keelduda, tuleb vanglal igal konkreetsel juhtumil hinnata küsitud teabe olemust ning sisu ning alles seejärel saab vangla teha kaalutletud otsuse. Praegusel juhul ringkonnakohus ei leia, et vangla oleks kaalutlusõigust teostanud. Lisaks ei ole Viru Vangla ei protesti esitajale ega kohtule selgitanud ja esitanud andmeid, millega koosmõjus kaplani ja sotsiaaltöötaja kanded omandavad sellise tähenduse, et nende kolmandale isikule teatavaks saamine võib kahjustada vangistuse täideviimist jms.
32.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.01.2024. a otsus muutmata. Kuna menetlusosalised ei esitanud ringkonnakohtule menetluskulude dokumente, jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2022. a otsus asjas nr 3-20-1420, p 15.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.