Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.2.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal
3-22-454
seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 11.8.2021 ja 13.8.2021 Viru Vanglale taotlused, milles soovis koopiaid päevikukannetest, mis on tehtud sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt seoses üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammiga.
2.Viru Vangla keeldus 3.11.2021 vastusega nr 10/23381-2 X-ile koopiate väljastamisest vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 6 alusel.
3.X pöördus kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole, kes tegi 9.12.2021 Viru Vanglale ettepaneku väljastada X-ile 11.8.2021 ja 13.8.2021 taotluses soovitatud kaplani ja sotsiaalhooldaja poolt tehtud sissekanded. Ettepanekuga mittenõustumisel palus AKI esitada X-i kohta tehtud sissekanded kaplani ja sotsiaaltöötaja poolt seoses üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammiga ning välja tuua konkreetsete sissekannete osas need kohad, mis sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutavate meetodite, taktika ja/või julgeolekuriskide hindamise kohta.
4.Viru Vangla teatas 3.1.2022, et ei nõustu AKI poolt 9.12.2021 tehtud ettepanekuga ja ei väljasta X-ile koopiaid soovitud vanglaregistri kannetest.
5.AKI tegi 10.1.2022 Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 75 1 lg 3, isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 1, § 56 lg 2 p 8 ja § 24 lg 1 alusel Viru Vanglale ettekirjutuse-hoiatuse nr 2.1.-1 /21/3788 kohustusega väljastada X-ile 11.8.2021 ja 13.8.2021 taotluses soovitud kaplani ja sotsiaaltöötaja sissekanded, mis on tehtud seoses üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammiga ning määras ettekirjutuse täitmise tähtajaks 31.1.2022.
6.Viru Vangla teatas 31.1.2022 AKI-i, et ta ei nõustu AKI 10.1.2022 ettekirjutusega ja ei täida seda.
7.AKI esitas 21.2.2022 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale protesti, milles taotles Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist täita AKI 10.1.2022 ettekirjutus-hoiatust nr 2.1.1/21/3788. Ühtlasi taotles protesti esitaja haldusasja lahendamist kirjalikus menetluses ja kolmanda isikuna X-i kaasamist.
8.Tartu Halduskohus võttis 16.5.2022 määrusega protesti menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla, kohustas vastustajat vastama protestile 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
9.Tartu Halduskohus kaasas 31.10.2022 määrusega halduskohtumenetlusse haldusorganina Justiitsministeeriumi ja kohustas Justiitsministeeriumit esitama arvamus X-i kolmanda isikuna halduskohtumenetlusse kaasamise kohta.
3-22-454
10.Justiitsministeeriumi seisukoht laekus kohtusse 21.11.2022. Justiitsministeerium leidis, et X-i kaasamine halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna ei ole põhjendatud. Justiitsministeeriumi arvamusel võib X ise enda subjektiivasete õiguste kaitseks pöörduda kohtusse individuaalkaebusega. Ühtlasi palus Justiitsministeerium jätta protest rahuldamata. Vangla on leidnud õigesti, et tegemist on julgeolekuriskide hindamise kohta infot sisaldavate andmetega, mille kinnipeetavale avaldamine või selgelt ohustada vangistuse täideviimist. Seega on täidetud VangS § 52 lg-s 6 nimetatud tingimused andmete väljastamisest keeldumiseks.
11.Tartu Halduskohus jättis 10.2.2023 määrusega Viru Vangla taotluse AKI 10.1.2022 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-1/21/3788 tühistamiseks läbi vaatamata, kaasas halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna kinnipeetav X-i , andis kolmandale isikule võimaluse protesti osas arvamuse esitamiseks, andis menetlusosalistele võimaluse täiendavate tõendite, taotlusete, seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks ning määras haldusasja läbivaatamise kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Protesti esitaja leiab, et Viru Vangla 3.11.2021 keelduv vastus nr 10/23381-2 ei ole õiguspärane ega põhjendatud. Vaidlustatud sissekanded on tehtud üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi raames VangS § 53 alusel. Karistuse täideviimise raames reguleerib isikuandmete töötlemist isikuandmete katse seaduse 4. peatükk ning eriseadusena vangistusseadus ja selle alusel tehtud määrused. VangS § 5 2 lg 4 kohaselt annab kinnipeetavale võimaluse vanglaregistrist enda kohta andmekogusse kantud andmete küsimiseks, kuid sama sätte lg 6 kohaselt andmete väljastamisest keelduda, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist. Protesti esitaja nõustus sellega, et vangla on pädev hindama kas konkreetsete sissekannete puhul on tegemist infoga, mille avaldamisest kinnipeetavale on õigus keelduda. Samas peab vangla konkreetsete sissekannete väljastamisest keeldumisel lähtuma VangS § 52 lg-st 6, põhjendades järelevalveasutusele, kuidas on keeldumise aluseks olevad eeldused konkreetsetel juhtudel täidetud. Need normid on kohaldatavad ka kaplani ja sotsiaaltöötaja või kriminaalhooldusametniku sissekannetele, kuid sellest ei saa teha järeldust, et alati iga kande väljastamisest saab keelduda. Andmesubjekti (kinnipeetava) taotluse saamisel tuleb langetada konkreetsetest asjaoludest lähtuv kaalutlusotsus ning hinnata igat kannet eraldi. Protesti esitaja ei nõustu vanglaga, et kaplani kommentaar sh viide sellele, et 10.8.2021 toimus esimene kohtumine suhtlusprogrammi raames või kohtumine kestis 1 tund, aga ka vestluse teema ja soovitud kirjandus, saaks kuidagi kinnipeetavale anda informatsiooni vanglatöös kasutavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Protesti esitaja märkis, et teave sellise programmi vanglas läbiviimise ja kohtumise pikkuse kohta on avalikult kättesaadav. Kuna kaplani ametikoha eesmärk on vanglas kinnipeetavate isikute usulise tegevuse korraldamine, usuvabaduse tagamine, hingehoidlik teenimine, ei saaks kaplani ja kinnipeetava vaheline vestlus sisaldada ka täiel määral informatsiooni vanglatöös kasutavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta, mille avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist. Seega tuleb vangla väga selgelt välja tuua, milline osa ja millises ulatuses kaplani kommentaarist sellist teavet sisaldab. Vangla ei ole seda konkreetsel juhul teinud. Protesti esitaja hinnangul ei saa vestlus, mida viiakse läbi üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi raames sisaldada täiel määral informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta, mille
3-22-454
avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist. Teatud juhtudel võib selline sissekanne sellist infot küll sisaldada, kuid siis peaks vangla seda AKI-le konkreetselt selgitama ning esitama tõendid, millest nähtuks, et vanglal olevate taustateadmiste pinnalt on konkreetsetel sissekannetel hoopis teine kontekst kui see välja paistab. VangS § 52 lg 6 kohaselt saab keelduda siiski üksnes kahe kumulatiivse tingimuste esinemise korral – informatsioon vanglatöös kasutatava meetodi kohta, mille avaldamine võib ohustada vangistuse täideviimist. Siis ei piisa üksnes sellest, et tegemist on teabega meetodi kohta. Keeldumise korral tuleb põhjendada, kuidas konkreetsete andmete väljastamine ohustab vangistuse täideviimist. Eesti seadusandja on direktiivi 2016/680 art 14 sätestatud õigust piirangu isikuandmete kaitse seaduse §-ga 24 ning vangistuse täideviimise raames veel ka VangS § 52 lg-ga 6, mis sätestab, et „vanglateenistuse ametnik võib keelduda vanglaregistrist andmete väljastamisest, kuid need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti, või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Seega ei ole Eesti seadusandja ette näinud seaduse tasandil absoluutset piirangut kinnipeetavale tema kohta vangiregistrisse kantud andmetega tutvumisele, vaid on pannud vanglale kohustuse igakordselt kinnipeetava taotlust hinnata ning langetada kaalutlusotsus. Vangla on ise nõustunud, et andmetega tutvumise ja neist koopia saamise taotlust tuleb igakordselt hinnata ning langetada kaalutlusotsus. Vangla poolt langetatud otsus ei kajasta, et vangla oleks arvesse võtnud konkreetse juhtumi asjaolusid. Vangla otsus ütleb sisuliselt seda, et vangiregistrilahendeid ei saa kinnipeetavale tutvustada (ega sellest koopiat väljastada). Eelnevat arvestades on protesti esitaja seisukohal, et vangla kaalutlusotsus kolmanda isiku taotluse lahendamisel ei olnud kooskõlas HMS § 4 lg 2 nõuetega. Otsusest ei ole selgunud, kuidas sissekannete tutvustamine X-ile tooks kaasa VangS § 5 2 lg-s 6 sätestatud keeldumisaluseks olevad olukorrad.
13.Viru Vangla (vastustaja) ei nõustunud protestiga ja vaidles sellele vastu. Vanglas karistuse täideviimise käigus isikuandmete töötlemist reguleerib üldseadusena IKS § 1 lg 1 p 2-d 2 ja 4). Andmesubjekti soovil peab vastutav töötleja andmesubjektile teatavaks tegema mh tema kohta käivad isikuandmed ja nende päritolu käsitleva olemasoleva teabe (IKS § 24 lg 1 p-d 1-ja 2). Selle teabe andmist võib piirata või teabe väljastamisest keelduda IKS § 24 lg-s 2 sätestatud alusel (sh kui see võib takistada karistuse täideviimist (IKS § 24 lg 2 p 1), kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi, ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset). Andmesubjekti tuleb teavitada teabega tutvumise piiramisest või tutvumisest keeldumisest ja selle põhjustest, välja arvatud, kui põhjenduste esitamine põhjustas mõne IKS § 24 lg-s 2 sätestatud asjaolu esinemise (IKS § 24 lg 3). Eeltoodust tuleneb, et andmesubjektil on eelduslikult õigus tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega. Seda õigust võib seaduses sätestatud alustel piirata või tutvumise õiguse andmisest keelduda, kuid iga taotlust tuleb siiski individuaalselt hinnata ja keeldumist põhjendada. Vastustaja tunnistas, et tulenevalt VangS § 52 lg-st 4 on kinnipeetaval õigus saada vanglaregistrist tema kohta kogutud andmeid, kuid arvestada tuleb ka VangS § 52 lg-s 6 sätestatud erandiga. Nimelt võib selle sätte kohaselt keelduda vanglaregistrist andmete väljastamisest, kuid need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel, seega kui vangla leiab, et teave käib vanglas kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ja selle
3-22-454
avalikuks tulek ohustab vangistuse täideviimist, siis võib vangla andmete andmesubjektile väljastamisest keelduda. Vastustaja hinnangul on praegusel juhul tegemist just sellise juhtumiga. Vastuses X-i taotlusele selgitas vastustaja, et teave selle kohta, mida täpsemalt ja millises mahus toimunud vestluse kohta talletatakse, liigub vanglatöös kasutatava taktika ja julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Nii vihjab ka sissekandes teatud info olemasolu või selle puudumine kasutatavale taktikale. Kinnipeetavast lähtuvate riskide ja sellest tulenevate julgeolekuohtude hindamiseks on vanglal erinevad meetodid. Juhul, kui kinnipeetav saab teada, milliseid järeldusi oma igapäevatöö korraldamisel, sh julgeoleku ja- ja järelevalvemeetmete valikul sellele teabele tuginedes teeb ja kuidas need andmed mõjutavad kinnipeetavate riskide hindamist, seab see ohtu nii riskide hindamise kvaliteedi kui ka vangla julgeoleku tagamise üldisemalt. See, milliseid küsimusi kinnipeetavalt küsitakse ja millele vestlusel tähelepanu rohkem pööratakse, tuleneb muuhulgas vanglale isiku kohta teadaoleva info pinnalt, siis ei ole õige ka kõnealuse sissekande puhul viidata konkreetsetele lausetele, milles meetodid ja taktika sisaldub. Juhul, kui kanne sisaldab vanglateenistuja hinnangut kinnipeetavaga seotud asjaoludele, mis on olulised, et hinnata, kas midagi viitab julgeolekuriskidel, siis ei saa seda kinnipeetavale teatavaks teha. Vastustaja poolt kasutatavate meetodite ja taktika teadmiste kohta annab kinnipeetavale võimaluse teabega manipuleerida, sh muuta enda käitumist ja varjata neid asjaolusid ametnike eest. Kui kinnipeetav ei tea täpselt, kuidas andmete kogumine ja analüüsimine toimub ja kuidas see mõjutab vanglas järelevalvemeetmete valikut, nende kasutamise aega ja sagedust, siis on julgeoleku tagamiseks vajalik teave täpne ja ka valitavad meetmed asjakohased. Selliselt saab vangla tagada julgeoleku ja asjakohase riskihindamise. Kuivõrd X vajab riskihinnangu järgi tugevdatud järelevalvet, siis on eriti oluline, et kinnipeetav ei saaks tutvuda teabega, mis võib vangla julgeoleku ohtu seada. Ühtlasi ei ole välistatud, et kinnipeetavad võivad neile väljastatud teavet omavahel jagada, mis tähendab, et on kättesaadav väga suur osa teabest, mille pinnalt saab teha järeldusi järelevalvemeetmete ja kogutava teabe kohta. Vastustaja ei nõustunud protesti esitaja seisukohaga, et kriminaalhooldaja, kaplani ja kinnipeetava vahel toimunud vestluse kohta vangiregistrisse tehtud kanded ei sisalda infot vanglatöös kasutavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Vanglaregistri kannetes sisaldav informatsioon võetakse aluseks nii kinnipeetava avavanglasse paigutamise kui ennetähtaegse vangistusest vabastamise toetamise või mittetoetuse otsustamisel. Seega on äärmiselt oluline, et kinnipeetav ei saaks sellega manipuleerida. X-i näol on tegemist isikuga, kes on võimeline varjatult kuritegusid toime panema ja kui neid riske õigeaegselt ei avastata, siis esineb suur oht vangla julgeolekule. X on korduvalt pöördunud erinevate andmete välja küsimiseks sh päringutega väljastada talle vangiregistri kannete andmed. Tema päringud võivad üksikute päringutena näida sellised, mis ei avalda kõrvaltvaataja jaoks olulist informatsiooni, kuid kogumis vaadates on see informatsioon oluline vanglale, kes on teadlik konkreetsete kinnipeetava riskidest, võimalikest manipulatsiooniohtudest ja negatiivsest meelestatusest endaga seotud riskide hindamise suhtes. X-i puhul on teada, et ta on küsinud välja hulgaliselt erinevaid andmeid, mille väljastamisel saab ta teha järeldusi vangla töömeetodite ja taktika kohta ning seda teades soovi korral vanglat eksitada või teadlikult anda valeinfot või organiseerida kaaskinnipeetava abiga valeinfo levitamist. Taoline olukord oleks oluline oht täideviimise eesmärkidele ja vangla julgeolekule.
14.Justiitsministeerium (kaasatud haldusorgan) taotles protesti rahuldamata jätmist. Kõnealused seisukohad on vangiregistrisse kantud üksikvangistuse suhtlusprogrammi raames VangS § 53 alusel. VangS § 52 lg 4 annab kinnipeetavale võimaluse vangiregistrist enda kohta andmekogusse enda kohta kantud andmete küsimiseks, kuid sama sätte lg 6 kohaselt võib
3-22-454
andmete väljastamisest keelduda, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist. Seega tuleb vanglal enne andmete väljastamist hinnata, milliste andmetega on tegu. Vangla on asjakohaselt leidnud, et tegemist on julgeolekuriskide hindamise kohta infot sisaldatavate andmetega, mille kinnipeetavatele avaldamine võib ohustada vangistuse täideviimist ehk andmete väljastamisest keeldumiseks. Kannetes sisaldav teave võetakse aluseks kinnipeetava erinevate julgeolekuriskide hindamisel, seega on äärmisel oluline, et kinnipeetav ei saaks selle infoga manipuleerida. Kinnipeetava eesmärk vestluse kohta tehtud sissekandega tutvumisel võib olla soov veenduda, kas teenistujale õnnestus jätta soovitud mulje või saada teavet selle kohta, kuidas ja mida peetakse vajalikuks vanglaregistrisse kanda. Selliste teadmiste pinnalt on kinnipeetaval võimalik teha piisavalt järeldusi, et oma käitumist ja teadmisi korrigeerida vastavalt oma eesmärkidele. Kõrvalseisjale, kes pole osalenud vestluses ega tunne konkreetse kinnipeetava tausta, võib pelgalt vestluse sissekannet lugedes jääda mulje, et selle avaldamine kinnipeetavale ei saa kuidagi vangistuse täideviimist ohustada, kuid tegelikkuses ei pruugi see nii olla. Taustateadmised, mis on kinnipeetaval ja vanglal, võivad asetada sissekandes sisaldava informatsiooni hoopis teise konteksti. Arvestades X-i poolt toime pandud kuritegude laadi, on temast lähtuvate julgeolekuohtude hindamisel vaja koguda teavet nii, et seda ei oleks võimalik teadlikult manipuleerida. Sellisel juhul ei oleks vanglal dünaamilisi riske adekvaatselt hinnata ning seeläbi oleks ohustatud nii vangla julgeolek kui ka karistuse täideviimine. Analoogselt on kohtupraktikas peetud põhjendatuks piirata kinnipeetava juurdepääsu riskihindamise ankeedis olemasolevatele andmetele, et välistada kinnipeetava poolt vanglale edastavate andmetega manipuleerimist. Kuna vanglaregistri kannete sisu jõuab hiljem riskihindamise ankeeti on selle väljastamisest keeldumine kinnipeetavatele samuti põhjendatud. Sellel põhjusel kaalub vangla huvi andmete saladuses hoidmiseks üles kinnipeetava huvi nende andmetega tutvuda. Algandmetega manipuleerimise tulemusel koostav ebakorrektne riskihinnang on suureks ohuks vangistuse täideviimise eesmärkidele ja vangla üldisele julgeolekule. Justiitsministeerium rõhutas, et X on lisaks vaidlusalustele kannetele küsinud vanglalt välja hulgaliselt tema kohta käivat teavet, mistõttu, kuigi praeguses haldusasjas käib vaidlus üksnes kolme kande üle, tuleb vaadelda kandeid tervikuna ka juhul, kui kinnipeetav küsib näiliselt eraldiseisvate kannete kohta, mis kogumis aitavad hinnata temast lähtuvaid riske, sest neid arvestatakse hiljem uue riskihindamise ankeedi täitmisel või vangla julgeoleku tagamiseks vajalike meetmete valikul. Oluline on ka see, et kui päevikukannetest ilmnevad erinevad mustrid kinnipeetava käitumise osas. Näiteks suhtlusprogrammi raames toimunud vestluse sissekanded kogumis võivad süsteemselt hinnates näidata rohkemat ja olulist informatsiooni kinnipeetava käitumise või hoiakute kohta. Kogu see teave on vanglale vajalik, et tagada vangistuse täideviimine ja vangla julgeolek. Lisaks ei välista Justiitsministeerium, et antud juhul võib X-i poolt vanglaregistri kannete väljastamise nõudmine olla järjekordne viis nii vanglale kui ka halduskohtule täiendava koormuse tekitamiseks. Sellest tulenevalt leidis Justiitsministeerium, et Viru Vangla kaalutlusotsus X-i taotluse lahendamisel oli kooskõlas HMS § 4 lg-s 2 sätestatud nõuetega ja kaalutlusõiguse teostamisel oluliste asjaolude põhjendatud huvidega. Vangla on leidnud õigesti, et tegemist on julgeolekuriskide hindamise kohta infot sisaldavate andmetega, mille kinnipeetavale avaldamine võib selgelt ohustada vangistuse täideviimist, sh andmete väljastamisest
3-22-454
keeldumiseks on täidetud VangS § 52 lg-s 6 nimetatud tingimused. Seega leidis Justiitsministeerium, et protest ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
15.Kinnipeetav X (kolmas isik) ei ole kolmanda isikuna esitanud kohtule protesti osas seisukohta kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Kohus peab protesti põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks.
17.Haldusasja materjalide kohaselt esitas Viru Vanglas viibinud kinnipeetav X 11.8.2021 ja 13.8.2021 vanglale taotlused, milles soovis koopiaid päevikukannetest, mis on tehtud sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt seoses üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammiga. Viru Vangla keeldus 3.11.2021 vastusega nr 10/23381-2 X-ile koopiate väljastamisest VangS § 5 2 lg 6 alusel, põhjendades keeldu sellega, et soovitud teave võib sisaldada ametnike poolt julgeolekuriskide hindamiseks vajalikku infot. Kanne, mis sisaldab teavet, millist infot täpsemalt kogutakse ja talletatakse ongi vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktika. Sellist teavet kasutatakse vanglatöös igapäevaselt julgeolekuriskide hindamiseks. Kui kinnipeetavale on täpselt teada, mida vangla julgeolekuriskide hindamiseks kogub ja kasutab, annab see kinnipeetavale parema võimaluse hindamist mõjutada või takistada.
18.Põhiseaduse (PS) § 44 lg 3 kohaselt on Eesti kodanikul õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
19.Kohus märgib esmalt, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Viru Vangla 3.11.2021 keelduva vastuse nr 10/23381-2 näol on tegemist toiminguga HMS § 106 lg 1. HMS § 107 lgd 1 ja 2 sätestavad, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus.
20.Poolte vahel puudub samuti vaidlus selle üle, et üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi läbiviimise raames kaplani ja sotsiaaltöötaja poolt vangiregistri tehtud kanded sisaldavad kolmanda isiku isikuandmeid. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 24 lg 1 p 1 sätestab, et andmesubjekti soovil peab vastutav töötleja andmesubjektile teatavaks tegema tema kohta käivad isikuandmed ja asjaomaste isikuandmete kategooriad. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib seaduses sätestatud juhtudel vastutav töötleja käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud teabe andmesubjektile esitada hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamisest, kui see võib takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist.
21.VangS § 51 lg 1 sätestab, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspidi vangiregister) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:1) kanda kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusseaduse §-s 2 nimetatud kriminaalhooldusaluste isikuandmed ühte andmekogusse ja neid töödelda; 2) anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta; 3) pidada arvestust vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibivate isikute üle; 4) töödelda vanglasse sisenevate ja vanglast
3-22-454
väljuvate isikute, sõidukite ja nendega kaasas olevate tehnikavahendite andmeid vanglasse sisenemise lubamise otsustamiseks ning vangla julgeoleku ja korra tagamiseks; 5) võimaldada vanglateenistusel ja arestimajal oma ülesandeid täites töödelda andmekogusse sisestatavaid ja seal olevaid isikuandmeid kiiresti ja efektiivselt; 6) võimaldada dokumentide elektroonilist koostamist, säilitamist ning teabe ja dokumentide edastamist ja saamist, sealhulgas andmevahetust teiste andmekogudega; 7) tagada uuringute, statistiliste ülevaadete ja kriminaalpoliitiliste otsuste tegemiseks teabe süstematiseeritud kogumine; 8) võimaldada järelevalve teostamine vanglate ja arestimajade üle; 9) koondada teavet vangla julgeoleku ja korra tagamiseks; 10) koondada teavet jälitusmenetluse ja sellega seotud isikute kohta.
22.VangS § 52 lg 6 sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel.
23.Eelnevast tulenevad eeldused vanglaregistrist andmete väljastamise keeldumise kohta. Seega on oluline tuvastada, kas kolmanda isikuga üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi rakendamise raames sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt kogutud ja vangiregistrisse kantud andmed sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kas selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist. Samas on tegemist diskretsioonilise sättega, mille kohaldamise reeglid on paika pandud HMS § 4 lg-s 1.
24.Kohus ei jaga vastustaja ja kaasatud haldusorgani seisukohta, et üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi läbiviimise tulemusena ning kaplani ja sotsiaaltöötajaga vestluse käigus kinnipeetav X-i poolt saadud ja vangiregistris kirjalikult fikseeritud andmed lähevad VangS § 52 lg-s 6 sätestatud informatsiooni alla, mille väljastamine kinnipeetavale oleks keelatud.
25.VangS § 51 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et vangiregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Vangiregistri volitatud töötlejad sätestatakse vangiregistri põhimääruses. Vangiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse poolt 1.3.2018 vastu võetud määruse nr 19 “Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ (määrus nr 19) § 16 lg 1 sätestab, et volitatud töötleja kannab vangiregistrisse andmed ja dokumendid, mis on seotud eelvangistuse, vangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimisega või selle ettevalmistamisega, käesoleva määruse lisa 1 kohaselt. Määruse nr 19 lisa 1 Vangiregistrisse kantavad andmed p 6.3 kohaselt kantakse vangiregistrisse muu hulgas andmed sotsiaalse rehabilitatsiooni programmis osalemise kohta: 1) programmi nimi (p 6.3.1); 2) märge, kas on individuaal- või grupiprogramm (p 6.3.2); 2) info programmis osalemise kohta (6.3.3); 3) programmi algus- ja lõppkuupäev (p 6.3.4); 5) programmi toimumise koht (p 6.3.5); 6) 6.3.6. programmi läbiviija ees- ja perekonnanimi (p 6.3.6); 7) 6.3.7. programmi kokkuvõte ja tulemus ja 8) katkestamise korral katkestamise kuupäev ja põhjus (p 6.3.8).
26.Kohus rõhutab, et üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi eesmärgiks on üksikvangistuses viibivate kinnipeetavate vaimse tervise edendamine sotsialiseerimise vähenemise tõttu, kuid mitte julgeolekuriskide hindamine ja selleks andmete kogumine. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole tõendanud ega usutavalt veennud kohut, et just üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi juurutamisel on kasutusele võetud salapärased
3-22-454
meetmed või taktika, mille ära arvamine kinnipeetava poolt võiks toimuda eelpoolnimetatud vestluste refereeringute avalikustamisega. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud vastustaja ja kaasatud haldusorgani mured, et üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi raames sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt koostatud ja vangiregistrisse läinud kokkuvõtted võiksid anda kolmandale isikule võimaluse nendega manipuleerida. Ilmselgelt teab kinnipeetav ise, et vestluse käigus kaplaniga või sotsiaaltöötajaga tema poolt avaldatavad andmed võivad hiljem olla kasutatud tema vastu, kas julgeolekuriskide hindamisel või mujal. Järelikult saab kinnipeetav juba vestluse käigus ise selekteerida sotsiaaltöötajale või kaplanile avaldatud infot.
27.Küll aga on halduskohtu arvates oluline ka see, et oleks tagatud andmete avaldaja (kinnipeetava) poolne kontroll üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi raames avaldatud andmete ehtsuse üle, eriti juhul, kui neid andmed võivad olla hiljem arvesse võetud julgeolekuriskide hindamisel ning eriti juhul kui julgeolekuriskide hindamise ankeet on kinnipeetava jaoks salastatud ning mille alusel otsustatakse kinnipeetavast tuleneva ohu taseme üle ja kohaldatakse vastavaid meetmeid ning piiratakse tema õigusi.
28.Haldusasja materjalide kohaselt on vangiregistris sotsiaaltöötaja poolt 19.7.2021 ja 21.0.2021 poolt tehtud kaks kannet, mille sisu ei ole kohtu hinnangul võimalik kvalifitseerida VangS § 52 lg-s 6 sätestatud informatsiooni alla ja mille avaldamine andmesubjektile (kolmandale isikule) ehk kinnipeetav X-ile ei saa ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist. Kohtu hinnangul ei oma konkreetsel juhul sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt vangiregistris tehtud kanded kaebaja poolt tulenevate riskide hindamiseks või vangla julgeoleku tagamiseks väärtuslikku informatsiooni, mille avalikustamine ohustaks vangistuse eesmärgi täideviimist. See, millised andmed on kajastatud sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt vangiregistris, võib tõepoolest anda kaebajale ettekujutuse, millist käitumist vangla on pidanud märkimist väärivaks kas positiivses või negatiivses tähenduses. Kohus ei näe selles midagi halba. Vastupidi, kui vangistuse eesmärgiks on kinnipeetava hinnangute ja käitumise juhtimine õiguskuulekuse suunas, siis peab kinnipeetavale olema teada, millist käitumist vangla taunib ja millist tunnustab. Sellest, kui päevikukannetest nähtuvad vangla etteheited kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele ning ka see, milliseid hoiakuid ja käitumist toob vangla välja positiivsest küljest, ei saa vangistuse täideviimist kuidagi kahjustada. Kohtu hinnangul sisaldavad sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt tehtud kanded faktilisi andmeid. Faktilised andmed ei ole ei metoodika ega taktika ja ei kujuta endast ka riskide hindamist. Tegemist on algandmetega, mille suhtes saab vastavat metoodikat rakendada. Üldiselt jääb kohtule arusaamatuks, kuidas on kinnipeetaval võimalik hakata manipuleerima ja milliste andmetega üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi rakendamise käigus, mille eesmärgiks on tagada võimalus suhelda vanglateenistujatega kinnipeetava vaimse tervise kahjustamise ärahoidmiseks, kus talle antakse võimalus iseseisvalt valida vestluse teemat ja rääkida seda, mida ta ise peab vajalikuks jne. Vestlusest saab ka kinnipeetav omaalgatuslikult loobuda või seda katkestada.
29.Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et vastustaja ja kaasatud haldusorgani mured seoses sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt vangiregistris tehtud kannete avalikustamisega kolmandale isikule on ilmselgelt ülepaisutatud ja arvestades kannete sisu on nende realiseerimise tõenäosus kaduvväike, kuid mitte olematu. Sellel põhusel ei näe kohus põhjust piirata vastavalt VangS § 52 lg-le 6 kolmanda isiku õigust tutvuda tema kohta kogutud andmetega vastavalt VangS § 52 lg-le 4.
3-22-454
30.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-d 4 ja sätestavad, kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Käesoleva paragrahvi lg-s 4 sätestatud juhul võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda.
31.Kohtu arvates on vastustaja kaalutlusõigust teostades omistanud vangiregistris sotsiaaltöötaja poolt 19.7.2021 ja 21.7.2021 ja kaplani poolt 10.7.2021 tehtud kannete tähtsusele liiga suure kaalu ning kvalifitseeris nende sisu ebaõigesti VangS § 52 lg-s 6 sätestatud keelatud informatsiooni alla. Sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt vangiregistris fikseeritud andmete avalikustamisega kinnipeetavale saaks ta pigem teada üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi läbiviimise võtetest, kuid mitte taktikast, mis puudutab näiteks jälitustegevusega andmete kogumist või julgeolekuriskide hindamist jne. Sellel põhjusel peab kohus vastustaja 3.11.2021 vastust nr 10/23381-2 (vangiregistrist X-ile koopiate väljastamisest keeldumine) õigusvastaseks. Seega AIK protest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võttes arvesse, et õigusnormis sätestatud eeldused kaalutlusõiguse teostamiseks ei ole täidetud, kohustab halduskohus Viru Vanglat täitma AKI 10.1.2022 ettekirjutus-hoiatust isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/21/3788 definitiivse ettekirjutusena.
32.Vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
33.Asendada tulenevalt HKMS avaldatavas kohtuotsuses kolmanda isiku nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt )
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.