Andmekogud ja avalik teave › Andmekogud

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.12.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-23-600 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-600 andmekogus, mida vangla meditsiinitöötaja kasutab tervishoiuteenuste dokumenteerimiseks. Kui vangistuse jooksul ja vangistuse täideviimise eesmärgil kogutud andmed on edastatud vangiregistrisse, siis muutuvad need osaks vangiregistri andmekogust.

3-23-600 Vangiregistris talletatud andmetele kohaldub lisaks vangistusseaduse regulatsioonile vangistuse täideviimisel üldjuhul isikuandmete kaitse seadus (seaduse aluseks on õiguskaitseasutuste direktiiv), mitte Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM). See on nii aga vaid juhul, kui vangla tegutseb konkreetses õigussuhtes isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutusena (vt IKS § 16 lg 3, õiguskaitseasutuste direktiivi art 9 lg-d 1 ja 2). Kui vangla töötleb isikuandmeid väljaspool karistuse täideviimise ülesande täitmist, tuleb järgida IKÜM-is sätestatut. Kuivõrd kaebaja soovib vastustajatelt teavet seoses kogu tema isikuandmete töötlemisega, siis saab eeldada, et vaidlusaluseid andmeid on töödeldud nii karistuse täideviimise ülesande täitmisel kui ka väljaspool seda ning et rakenduvad mõlemad (IKÜM ja isikuandmete kaitse seadus, mille aluseks on õiguskaitseasutuste direktiiv). Üldjuhul on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks ning andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele (VangS § 52 lg-d 1 ja 2). Kinnipeetavale väljastatakse tema kohta andmekogusse kantud andmeid allkirjastatud taotluse alusel (VangS § 5 2 lg 4). Sellise taotluse võib jätta rahuldamata, kui andmed sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel (VangS § 5 2 lg 6). Täiendavalt reguleerib IKÜM-i puhul andmesubjekti õigust tutvuda vangiregistri andmetega IKÜM art 15, mille lg 1 kohaselt on andmesubjektil õigus tutvuda teda käsitlevate isikuandmetega, mida vastutav töötleja töötleb, sh saada teada töötlemise eesmärk ning vastuvõtjad ja vastuvõtjate kategooriad, kellele isikuandmeid on avalikustatud (p-d a ja c). Alused, millal võib art 15 lg-s 1 sätestatud õiguse ulatust piirata, on sätestatud IKÜM art 23 lg-s 1. Õiguskaitseasutuste direktiivi ja isikuandmete kaitse seaduse rakendumisel kohaldub IKS § 24. IKS § 24 lg 1 p-de 1–4 kohaselt peab vastutav töötleja andmesubjekti soovil andmesubjektile teatavaks tegema mh tema kohta käivad isikuandmed, isikuandmete päritolu käsitletava olemasoleva teabe, isikuandmete töötlemise eesmärgi ja õigusliku aluse ning vastuvõtjad või nende kategooriad, kellele andmesubjekti isikuandmeid on avalikustatud. Juhud, mil nõutud teabe võib esitada andmesubjektile hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle esitamisest, on sätestatud IKS § 24 lg-s 2. Vastutav töötleja peab IKS § 24 lg 3 kohaselt teavitama andmesubjekti viivitamata kirjalikult teabega tutvumise piiramisest või sellise teabega tutvumise keeldumisest ja selle põhjustest. Põhjendused võib jätta esitamata vaid juhul, kui sellise teabe andmine põhjustaks mõne IKS § 24 lg-s 2 nimetatud asjaolu esinemise. Tartu Vangla keeldus kaebajale vangiregistri logiandmete ja terviseandmete päritolu kajastavate andmete väljastamisest põhjendusel, et vangla ei ole kaebaja soovitud info valdaja ning haldusorganil ei ole seetõttu võimalik infot väljastada. See seisukoht ei ole õige. Vangiregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium (VangS § 51 lg 2, määruse nr 19 § 3 lg 1). Vastutav töötleja vastutab mh vangiregistrist andmete väljastamise õiguspärasuse eest, teostab vangiregistri andmete töötlemise üle järelevalvet ning korraldab andmetöötlust (määruse nr 19 § 3 lg 2 p-d 2, 6 ja 8). Tartu Vangla on vangiregistri volitatud töötleja (määruse nr 19 § 4 lg 1 p 1). Sealjuures sisestab vangla mh vangiregistrisse kõik andmed sama määruse ja selle lisa 1 kohaselt ning peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, kuidas ja missuguseid andmeid väljastati. Samuti määrab vangla isikud, kellel on õigus sisestada ja kasutada vangiregistri andmeid, ning tagab vangiregistri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning andmetega tutvumise ainult selleks õigust omavatele isikutele (määruse nr 19 § 4 lg 4 p-d 1-3, § 16 lg 1). Määruse nr 19 § 8 lg 4 kohaselt võib vangla väljastada teavet vangistuse, eelvangistuse, aresti ja kriminaalhoolduse täideviimise kohta. 4(7)

3-23-600 Andmesubjektile teabe väljastamise otsustab üldjuhul see volitatud töötleja, kelle juures isik viibib. Vajadusel korral otsustab teabe väljastamise vastutav töötleja ehk Justiitsministeerium. Õigusaktid ei sätesta ammendavalt, kes kaebaja nõutud andmete väljastamise peab otsustama, kuid vangla poolt ei ole kaebajale andmete väljastamine välistatud ning kohtule ei ilmne, millisel põhjusel peaks andmete väljastamise otsustama täies ulatuses just Justiitsministeerium, arvestades ka asjaolu, et vangla on peamine haldusorgan, kes vangiregistrisse kinnipeetava kohta andmeid sisestab ja nende andmete väljastamise üle arvestust peab. Justiitsministeerium jättis kaebajale logiandmed väljastamata, rõhudes logide pidamise peamisele eesmärgile. Samuti tugineb Justiitsministeerium IKS § 24 lg 2 p-le 1 ja VangS § 5 2 lg-le 6, põhjendades, et vangiregistri logid võimaldavad teha järeldusi vangla tööprotsesside, teabe, kasutatavate meetodite, taktika jms kohta, mis võib ohustada vangla julgeolekut ja seeläbi ka vangistuse täideviimist. Õige ei ole vastustajate seisukoht, et logide pidamise eesmärgiks ei ole andmesubjektile vastava teabe andmine ning et sel põhjusel ei ole logide väljastamine põhjendatud. Kuigi tegemist ei ole logide pidamise peamise eesmärgiga, on andmesubjektil siiski õigus logiandmetele vähemalt mingis ulatuses ligipääs saada. Kaebaja taotluse lahendamisel oli asjakohane lähtuda VangS § 52 lg-st 6 ning hinnata, kas nõutud logiandmed sisaldavad teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kas selle teabe avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Tegemist on kahe kumulatiivse tingimusega, mida tuleb koostoimes hinnata. Vastustajate välja toodud kaalutlused selles osas on kaalukad, kuid õigustatud ei ole anda vastavat üldsõnalist hinnangut kõikide logiandmete kogumile. VangS § 52 lg-t 6 ei saa tõlgendada selliselt, et välistatud oleks kõigile kinnipeetavatele nende kohta vangiregistrisse kogutud kõigi andmete avaldamine julgeoleku kaalutlustel või manipulatsioonide vältimiseks, sest see muudaks VangS § 5 2 lg-s 4 sätestatud õiguse andmeid saada sisutuks. Haldusorganil on lai kaalumisruum, kas ja millises ulatuses andmed väljastada ning vanglal ja Justiitsministeeriumil puudub õigus keelduda andmete väljastamist erinevate logiandmete VangS § 52 lg le 6 vastavust hindamata. Kõikide logiandmete puhul ei saa ilmselgelt olla tegemist teabega vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta, mille avalikuks tulek võib samaaegselt ohustada vangistuse täideviimist. Eeltoodut kinnitab kohtute varasem ulatuslik praktika andmesubjektile vangiregistrist andmete väljastamise kohta. Justiitsministeerium on kohtumenetluses logiandmete väljastamisega seoses viidanud ka IKS § 27 lg-le 3, mis sätestab, et vastutav töötleja võib küsida andmesubjektilt taotluse täitmisega kaasnevate seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis sätestatud mõistlike kulude hüvitamist või keelduda taotletud meetmete võtmisest, kui andmesubjekti taotlus on põhjendamatu või ülemäärane. Viidatud säte rakendub aga üksnes andmetele, mida vangla töötles karistuse täideviimise ülesande täitmisel. Muude isikuandmete puhul on asjakohane lähtuda IKÜM art 12 lg-st 5, mis puudutab samuti selgelt põhjendamatuid või ülemääraseid taotlusi. Vangiregistrisse kogutud andmetele juurdepääsu tagamisega kaasnevat halduskoormust võib juurdepääsutaotluse rahuldamisel arvesse võtta, kuid see ei saa olla iseseisev keeldumisalus. Halduskoormuse vähendamiseks on võimalik riigil kaaluda ka vangiregistri pidamise kohandamist selliselt, et taotluste lahendamiseks vajalik teave oleks lihtsamini töödeldav. Terviseandmeid puudutavas osas on mõlemad vastustajad andnud kaebajale üksnes üldised selgitused selle kohta, millised terviseandmed vangiregistrisse kantakse, kuidas terviseandmeid kogutakse ja need vangiregistrisse talletatakse jne, kuid kaebajale ei ole väljastatud konkreetselt tema kohta vangiregistris talletatud terviseandmete päritolu puudutavat teavet. Terviseandmete puhul peab silmas pidama, et tegemist on eriliiki 5(7)

3-23-600 isikuandmetega (IKÜM art 4 p 15, art 9; IKS § 13 lg 1; õiguskaitseasutuste direktiivi art 3 p 14, art 10), mille töötlemise lubatavus on võrreldes teiste andmetega oluliselt piiratum. Seega on selles osas kaebaja soov oma andmete töötlemise õiguspärasust kontrollida veelgi enam põhjendatud. Kaebaja esitatud kohustamiskaebus tuleb vangiregistri logiandmete ja kaebaja terviseandmete päritolu kajastavate andmete väljastamist puudutavas osas rahuldada. Kuivõrd kaebaja nõuab andmeid nii Tartu Vanglalt kui ka Justiitsministeeriumilt, siis on haldusorganitel endal võimalik otsustada, kuidas nad andmete väljastamise otsustamise koormust jagavad. Tegemist on haldusorganite vahelise siseküsimusega. Kohustamiskaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud osas, milles kaebaja soovis Justiitsministeeriumilt teavet oma usulist kuuluvust kajastavate andmete päritolu ja andmete kogumise õigusliku aluse kohta. Nimelt ei esitanud kaebaja Justiitsministeeriumile taotlust eelnimetatud taotlust väljastada, mistõttu pole kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused täidetud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-600 osutajalt. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, siis kuni 30.06.2024 vangla osutatud teenuse puhul saab vangiregistriga integreeritud olnud tervishoiuteenuse osutamise andmebaasist LIISA päringuid teha ka andmebaasi vastutava töötleja Justiitsministeeriumi kaudu. Niimoodi on võimalik pärida ainult neid andmeid, mis on dokumenteeritud vanglate peetud andmebaasis. Kui kinnipeetav käis aga vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juures, siis nendele andmetele vanglal enam otse ligipääsuvõimalust ei ole. Nii nagu VangS § 52 lg 1 kohaselt on kõik vangiregistrisse kantud andmed mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks, on seda ka vangiregistri logid. Vangiregistri kasutajaõigused on vanglateenistujatele antud lähtuvalt sellest, millised on nende tööülesanded ja sellest tulenev teadmisvajadus. Vangiregistri andmete töötlemise üle teostatakse asutusesiseselt järelevalvet. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud info on muu hulgas ka vangiregistri ülesehitus ja struktuur. Justiitsministeerium ei pea võimalikuks hakata kaaluma iga üksikut logi eraldi, et teha kindlaks, kas konkreetselt selles sisalduv võib anda teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta, mis ohustaks vangistuse täideviimist. See töö on väga mahukas. Logide hindamise puhul on alati oht, et välja antav info võib ühel hetkel siiski osutuda vangistuse täideviimist ohustavaks. Inimesel on õigus teada, kas tema suhtes töödeldi andmeid õiguspäraselt, kuid oma õiguste kaitseks ei ole isikul vaja teada, kes on tema andmeid töödelnud. Ligipääsu võimaldamine kasutajarollide kaudu on mõeldud just selleks, et andmeid saaksid töödelda üksnes need ametnikud, kellele see on otseselt vajalik nende tööülesannete täitmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.