X.X.-i (X.X.) kaebus Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 62/24/765-3 tühistamiseks ning Viru Vangla keelamiseks määrata ja sundida teda tööle
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X.-i kaebus keelamisnõuet puudutavas osas.
2.Lõpetada menetlus tühistamisnõuet puudutavas osas.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirjaga nr 6-2/24/765-3 määrati kinnipeetav X.X. tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 3. aprillist 2024, tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele.
2.X.X. esitas 8. aprillil 2024 Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 6-2/24/765-3 peale vaide.
3.X.X. esitas 19. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 6-2/24/765-3 tühistamiseks ning vangla keelamiseks määrata ja sundida teda tööle. Kaebuse kohaselt ei võimalda kaebaja tervis tal töötada.
4.Viru Vangla esitas kohtule 5. detsembril 2024 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid ning teatas 9. detsembril 2024, et kaebaja ei ole käesoleval ajal tööle määratud.
5.Kohus palus kaebajal 9. detsembri 2024. a kohtunõudega teatada, kas kaebaja nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või soovib kaebaja üle minna tuvastamisnõudele. Lisaks palus kohus kaebajal teatada, kas ta soovis kaebuses esitada eraldiseisva keelamisnõude. Kui jah, siis tuli kaebajal selle nõude osas kaebust täiendavalt põhjendada.
6.Kaebaja esitas 12. detsembril 2024 kohtule vastuse kohtunõudele, milles märgib, et soovib asja menetlemist ning tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekut. Kaebaja
3-24-1495 põhjendatud huvi on vältida edaspidi vangla õigusvastast tegevust ja haldusaktide andmist. Kaebaja leiab, et ei ole välistatud, et vangla võib jälle sundida kaebajat tööle, mistõttu on vajalik sellise tegevuse keelamine.
KOHTU SEISUKOHT
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lõige 4). Kaebaja on kaebuses taotlenud Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 62/24/765-3 tühistamist ning Viru Vangla keelamist määrata ja sundida teda tööle. Lähtuvalt kaebaja 12. detsembri 2024. a pöördumisest mõistab kohus, et kaebaja on soovinud käesolevas asjas eraldiseisva keelamisnõude menetlemist.
8.HKMS § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb keelamisnõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel tagastada. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
10.Kaebaja on esitanud keelamiskaebuse, soovides, et kohus keelaks vanglal määrata ja sundida kaebajat tööle. Kaebaja selgitustest nähtuvalt ei ole välistatud, et vangla võib teda tulevikus sundida tööle.
11.Kohus selgitab, et halduskohtu ülesanne on teostada haldusmenetluse üle järelkontrolli, mitte sekkuda ennetavalt ilma kaaluka vajaduseta haldusmenetlusse ja hakata haldusorganile ettekirjutusi tegema. Seetõttu on keelamiskaebuse esitamine lubatud vaid piiratud juhtudel. HKMS § 45 lõike 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes siis, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse lubatavuse eelduseks kõigepealt see, et kaebaja õiguste rikkumist poleks kohase kaebusega võimalik ära hoida või kõrvaldada ega heastada või tema hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline või koormav.
12.Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole keelamiskaebus lubatav. Täidetud ei ole eeldus, et kaebaja väidetavat õiguste rikkumist poleks hiljem võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või et hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline. Kui Viru Vangla peaks tulevikus andma käskkirja kaebaja tööle määramise kohta, on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik esitada vanglale konkreetse käskkirja peale vaie. Kui vangla jätab kaebaja vaide rahuldamata, saab kaebaja oma õiguseid halduskohtus maksma panna selle konkreetse tööle määramise käskkirja vaidlustamisel. Vajadusel saab kaebaja kohtult taotleda esialgset õiguskaitset ning paluda vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist. Kaebaja ei ole põhjendanud ja ka kohtule ei nähtu, kaebaja õiguste kaitse oleks selliselt ebamõistlikult keeruline.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse keelamisnõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
3-24-1495
14.HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
15.Kaebaja vaidlustab tühistamisnõudega Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 62/24/765-3. Viru Vangla rahuldas 20. mai 2024. a vaideotsusega nr 6-12/24/83-2 kaebaja vaide vaidlusaluse käskkirja peale ning tunnistas Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 62/24/765-3 kehtetuks. Täiendavalt tunnistas vangla oma 17. juuli 2024. a käskkirjaga nr 62/24/765-4 vaidlustatud 1. aprilli 2024. a käskkirja veel kord kehtetuks.
16.Kuna vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lõige 2). Seega on tuvastamisnõudele üleminek lubatav kahe eelduse täitmisel – kaebaja vastav tahe ning asjaolu, et tuvastamisnõudele üleminek on kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
17.Kaebaja vastusest kohtunõudele nähtub tema tahe minna üle tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele. Seejuures põhjendab kaebaja tuvastamiskaebusele ülemineku vajadust preventiivse eesmärgiga, soovides edaspidi vältida vangla õigusvastast tegevust ja haldusaktide andmist.
18.Kohus ei pea haldusasja menetluse jätkamist põhjendatuks. Kohus selgitab, et tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõudele üleminekut on kohtupraktikas lubatud näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõuet või kui kaebajal on menetluse jätkamise vastu preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (Riigikohtu 26. novembri 2014. a määrus nr 3-3-1-60-14, p 18; 28. oktoobri 2020. a määrus nr 3-20-580, p 12). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole tuvastamisnõudele üleminek kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja ei väida, et vangla tegevuse tõttu oleks talle tekkinud kahju, mille hüvitamist ta soovib taotleda. Samuti ei saa kaebaja praegu tugineda preventiivsele huvile. Kohus leiab, et olukorras, kus vangla on pärast kaebuse esitamist vaidlusaluse tööle määramise käskkirja ise kehtetuks tunnistanud ja seega sisuliselt oma õigusvastast tegevust käskkirja andmisel tunnistanud, ei ole vangla vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse eraldi kindlakstegemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See ei annaks kaebajale mingit õiguslikku kasu. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul põhjus eeldada, et vangla sarnases olukorras kaebaja suhtes õigusvastaselt käitub. Lisaks võib kaebaja tervislik seisund olla tema võimalikul uuesti tööle määramisel muutunud. Vangla peab võimaliku uue käskkirja andmisel lähtuma kaebaja tervislikust seisundist tolle aja seisuga. Seega on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud.
19.Tuginedes eeltoodule ei pea kohus tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS § 152 lõikele 2 vajalikuks. Kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4
3-24-1495 alusel. Vastavalt HKMS § 155 lõikele 6 ja § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
20.Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud. Kohtule ei ole äratuntav, et pooltel võiks olla muid menetluskulusid. Puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude jaotust. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.