lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1495/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1495/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1117
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 5. märts 2025, Tartu 3-24-1495 X.X.-i kaebus Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 6-2/24/765-3 tühistamiseks ning Viru Vangla keelamiseks määrata ja sundida kaebajat tööle X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2024. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2024. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla määras 1. aprilli 2024. a käskkirjaga nr 6-2/24/765-3 kinnipeetava X.X.-i tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 3. aprillist 2024, tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele.
2.X.X. esitas nimetatud käskkirja peale vaide, mille Viru Vangla 20. mai 2024. a vaideotsusega nr 6-12/24/83-2 rahuldas ning tunnistas 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 62/24/765-3 täies ulatuses kehtetuks. Lisaks tunnistas Viru Vangla 17. juuli 2024. a käskkirjaga nr 6-2/24/765-4 kehtetuks 9. novembri 2023. a käskkirja nr 6-2/765-1, millega määrati kaebaja tööle majandustööle abitöölisena tähtajatult alates 13. novembrist 2023 ja vaidlustatud 1. aprilli 20204. a käskkirja nr 6-2/24/765-3 teistkordselt.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 62/24/765-3 tühistamiseks ning vangla keelamiseks määrata ja sundida kaebajat tööle. Kaebuse kohaselt ei võimalda kaebaja tervis tal töötada. Täiendavalt selgitas kaebaja halduskohtule, et kuigi vangla tunnistas vaidlustatud tööle

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

määramise käskkirja kehtetuks, soovib ta asja menetlemist ning tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekut. Kaebaja põhjendatud huvi on vältida edaspidi vangla õigusvastast tegevust ja haldusaktide andmist. Välistatud ei ole, et vangla võib jälle sundida kaebajat tööle, mistõttu on vajalik sellise tegevuse keelamine.

4.Tartu Halduskohus tagastas 29. detsembri 2024. a määrusega kaebaja kaebuse keelamisnõuet puudutavas osas (resolutsiooni p 1) ja lõpetas menetluse tühistamisnõuet puudutavas osas (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et keelamisnõue tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Keelamisnõude esitamine on lubatud piiratud juhtudel, kuna halduskohus ei saa sekkuda ennetavalt ilma kaaluka vajaduseta haldusmenetlusse ja hakata haldusorganile ettekirjutusi tegema. Kaebaja keelamisnõue ei ole lubatav, täidetud ei ole eeldus, et kaebaja väidetavat õiguste rikkumist poleks hiljem võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada või hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline. Kui Viru Vangla peaks tulevikus andma käskkirja kaebaja tööle määramise kohta, on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik esitada konkreetse käskkirja peale vaie ja vaide rahuldamata jätmise korral kaebus halduskohtule. Vajadusel saab kaebaja kohtult taotleda esialgset õiguskaitset ning paluda vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist. Kaebaja ei ole põhjendanud ja kohtule ei nähtu, et kaebaja õiguste kaitse oleks selliselt ebamõistlikult keeruline. Kaebaja soovis Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 6-2/24/765-3 tühistamisnõudelt üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kohus ei pea haldusasja menetluse jätkamist põhjendatuks, kuna tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Praegusel juhul ei ole tuvastamisnõudele üleminek kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Olukorras, kus vangla on pärast kaebuse esitamist vaidlusaluse tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistanud ja seega sisuliselt oma õigusvastast tegevust käskkirja andmisel tunnistanud, ei ole vangla vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse eraldi kindlakstegemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See ei annaks kaebajale õiguslikku kasu. Puudub põhjus eeldada, et vangla sarnases olukorras kaebaja suhtes õigusvastaselt käitub. Lisaks võib kaebaja tervislik seisund olla tema võimalikul uuesti tööle määramisel muutunud. Vangla peab võimaliku uue käskkirja andmisel lähtuma kaebaja tervislikust seisundist tolle aja seisuga. Seega on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Kohus ei pea tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 vajalikuks, haldusasja menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2024. a määruse tühistamiseks määruskaebuse, milles palus teha uus määrus ja saata asi tagasi halduskohtule. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tuvastamisnõue ei ole lubatav kuna vangla on peale kaebuse esitamist vaidlusaluse käskkirja kehtetuks tunnistanud. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vangla on ka varasemalt tunnistanud analoogse käskkirja kehtetuks ning peale seda andnud välja vaidlusaluse käskkirja, mis on samuti õigusvastane. Kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel vältimaks tulevikus sarnase olukorra kordumist. Samuti on kaebaja huvi rehabiliteeriv. Arvestades, et kaebajaga on juba varasemalt sarnaselt käitutud, ei ole õige halduskohtu seisukoht, et kaebajal puudub kaebeõigus. Tuvastamiskaebusega välditakse uue võimaliku kohtuasja algatamise vajadust sama elulise olukorra lahendamiseks. Halduskohus jättis ebaõigesti kaebuse menetlusse võtmata ja lõpetas menetluse, kuna haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2

6.Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja määruskaebus jääb rahuldamata.
7.Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks esineb alus keelamisnõude tagastamiseks ja tühistamisnõude osas haldusasja menetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
8.HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
9.Ringkonnakohtu hinnangul asus halduskohus õigesti seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus keelamisnõude esitamiseks. Viru Vangla andis halduskohtule teada, et 9. detsembri 2024. a seisuga ei ole kaebajat tööle määratud. Puudub teave, et vangla sooviks kaebajat uuesti tööle määrata. Kaebaja arvates ei võimalda tema tervislik seisund töötamist. Samas eeldab vangla poolt uue kaebaja tööle määramise käskkirja väljaandmine tervishoiutöötaja nõusolekut ja hinnangut kaebaja töövõime kohta. Eeltoodu alusel ei ole kohtule kaebaja õiguste rikkumise oht äratuntav. Uue kaebaja tööle määramise käskkirja väljaandmisel on kaebajal võimalik seda koheselt vaide esitamisega vaidlustada ja samal ajal taotleda halduskohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist, mistõttu saab kaebaja tõhusalt kaitsta oma õigusi haldusakti hilisemal vaidlustamisel.
10.Vaidlustatud tööle määramise käskkirja tühistamisnõudelt õigusvastuse tuvastamise nõudele üleminek ei ole põhjendatud. Isegi kui kohus rahuldab kaebaja kaebuse, ei paranda see kaebaja õiguslikku olukorda ega takista Viru Vanglal kaebajat uuesti tööle määrata. Viru Vangla tunnistas ise vaidlustatud käskkirja kehtetuks ja puudub mõistlik põhjendus, miks kohus peaks käskkirja õiguspärasust kontrollima kohtumenetluses. Kehtetuks tunnistatud käskkiri ei avalda kaebajale enam mõju ja kaebajat ei ole 9. detsembri 2024. a seisuga tööle määratud. Halduskohus märkis õigesti, et vangla peab võimaliku uue käskkirja andmisel lähtuma kaebaja tervislikust seisundist tolle aja seisuga. Kaebaja tervisliku seisundi teeb kindlaks tervishoiutöötaja ja kohus ei saa sellega seonduvaid asjaolusid ega tagajärgi ette näha. Kuna kohus ei tea, kas edaspidi tervishoiutöötaja kinnitab kaebaja töövõimelisust, ei ole alust lubada üleminekut õigusvastasuse tuvastamise nõudele nii preventiivsel kui ka rehabiliteerival eesmärgil.
11.Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2024. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium