Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 19. detsember 2024, Tartu 3-24-827 X.X.-i kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 3000 eurot väljamõistmiseks ning vangla keelamiseks viibida vanglaametnikul koos kaebajaga arsti vastuvõtu juures X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 7. oktoobri 2024. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X.X.-i määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 7. oktoobri 2024. a määrus keelamisnõude tagastamise osas. Jätta ülejäänud osas halduskohtu määrus muutmata.
3.Saata asi tagasi halduskohtule keelamisnõude menetlusse võtmise otsustamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X.X. esitas 19. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 3000 eurot väljamõistmiseks ja Viru Vangla keelamiseks vanglaametnikel arsti vastuvõtu juures viibida. Kaebaja nõuab hüvitise väljamõistmist selle eest, et 16. augustil 2023 viibisid naissoost vanglaametnikud kaebajaga samas ruumis ajal, millal ta vahetas riideid abielu registreerimiseks vanglas; 10. novembril 2023 ultraheliuuringu tegemise ajal viibis kabinetis vanglaametnik; vangla ei taganud viivitamatult juurdepääsu psühhiaatri vastuvõtule ja 1. detsembri 2022 asemel võimaldati vastuvõtt alles 11. oktoobril 2023. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
2.Tartu Halduskohus tagastas 7. oktoobri 2024. a määrusega kaebuse keelamisnõude osas (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2).
2.1.Halduskohus märkis, et kohtupraktikast tulenevalt on keelamisnõude osas kinnipeetaval kohustus läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kohustamisvaiet, milles oleks palunud keelata Viru Vangla ametnikel arsti vastuvõtul viibida. Järelikult on kaebajal keelamisnõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu ei ole kaebus keelamisnõude osas lubatud ja tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.
2.2.Kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv on 90 eurot riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 alusel. Kaebaja majanduslikku seisundit kontrollitaval perioodil 19. november 2023 – 18. märts 2024 oli kaebaja sissetulek 284,45 eurot. Väljamakseid nõuete- ja vabanemisfondi ning tasud elektriseadmete kasutamise eest tehti kokku 205,65 eurot. Järelikult ei ole kaebaja suuteline tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 90 eurot.
2.3.Kaebaja hüvitamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja selle rahuldamiseks puudub alus, kuna vangla ei käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt ega olnud õigusvastaselt tegevusetu. Puudub alus kahelda vangla väidetes, et 16. augustil 2023 ruumis nr 389, kus viibisid kaebaja, notar, kaebaja tulevane abikaasa ja inspektor-kontaktisik Rait Kivi ning kus kaebaja vahetas riideid, ei olnud ühtegi naissoost vanglaametnikku. Naissoost vanglaametnikud, kes 16. augustil 2023 valmistasid ette ruumi nr 389 abielu registreerimiseks, väljusid sellest ruumist ja viibisid koridoris ajal, kui kaebaja enda initsiatiivil riideid vahetas.
2.4.Seoses episoodiga 10. novembril 2023 kui ultraheliuuringu tegemise ajal viibis vanglaametnik kabinetis, on kohus varasemalt juba selgitanud vanglaametniku juuresoleku seaduslikkust (VangS § 66 lg 1, haldusasi nr 3-21-939). Kaebaja on tunnistatud kõrgohtlikuks kinnipeetavaks ja tema järelevalveta jätmine võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. Kohus ei näe alust arvata, et vangla käitumine 10. novembril 2023 oleks vastuolus vangistusseadusega või muu õigustloova aktiga ning sellega oleks rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi.
2.5.Vangla selgitas kahjunõudele esitatud vastuses, et tulenevalt kaebaja tervisekaardi andmetest ei soovinud ta konsulteerida psühhiaatriga 9. detsembril 2022 ja 17. mail 2023 video vahendusel, põhjendades seda sooviga kohtuda psühhiaatriga isiklikult. 13. märtsiks 2023 planeeritud vastuvõtt jäi ära arsti haigestumise tõttu, kuid uueks ajaks pandi 17. mai 2023, millest kaebaja keeldus. Kohtule ei ole äratuntav ja kaebaja ei ole selgitanud, miks kaebaja vajas psühhiaatri isiklikku vastuvõttu. See, et kaebaja keeldus kahel korral video kaudu vastuvõtust, viitab kaebaja vajaduse puudumisele kohtumiseks psühhiaatriga. Psühhiaatri vastuvõtt video teel ei saa kahjustada tervishoiuteenuse kvaliteeti. Kaebajale on võimaldatud tervishoiuteenused vastavalt tema vajadusele, kuid ta on sellest ise keeldunud ning vastustaja ei ole õigusvastaselt käitunud.
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada, kuna see viis kaebaja kaebeõiguse ebaproportsionaalse riiveni. Kaebaja leiab, et kaebuse menetlusse võtmise etapis ei saa kohus asuda hindama ja uurima tõendeid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuna vaidemenetluses ei ole võimalik keelamisnõuet esitada, siis ei ole vajalik kohtueelse menetluse läbimine. Seega halduskohus tagastas ebaõigesti kaebaja keelamisnõude (vt Tartu Ringkonnakohtu määrust nr 3-23-808). Ebaõige on halduskohtu järeldus, et naisametnikud ei sisenenud ruumi, kus kaebaja vahetas riideid, sest naisametnikud sisenesid ruumi ajal, mil kaebaja oli alasti ja vahetas riideid ehk peale seda kui kaebaja oli sisenenud meesametnikega ruumi ja asunud riideid vahetama. Halduskohus jättis ebaõigesti kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata ja tagastas keelamisnõude.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
5.Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse keelamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna hetkel, mil kaebaja halduskohtusse pöördus, ei olnud ta esitanud vanglale taotlust keelata arsti vastuvõtul vanglaametnike juures viibimine.
6.Kaebaja väidab määruskaebuses, et keelamisnõue, mille ta halduskohtule esitas, ei nõuagi enne kohtusse pöördumist kohustusliku vaidemenetluse läbimist.
7.Ringkonnakohus märgib seoses keelamisnõude esitamise ja selle osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisega, et määruskaebuses esitatud väide peab paika. Haldusmenetluse seaduse § 72 lg-d 1 ja 3 ei näe ette võimalust vaidemenetluses keelamisnõude esitamiseks, mistõttu ei saa keelamiskaebust viitega HKMS § 121 lg 1 p-le 4 tagastada. Ringkonnakohus saadab käesoleva asja tagasi halduskohtule keelamisnõude osas menetluse jätkamiseks. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega eeldab keelamisnõude esitamise lubatavus esmajoones seda, et kaebaja õigusi rikkuva toimingu tegemise järgselt rakendatav õiguskaitsevahend oleks ebaefektiivne.
8.Kaebaja juhtis tähelepanu ka haldusasjas nr 3-23-808 tehtud Tartu Ringkonnakohtu määrusele. Ringkonnakohus on teinud nimetatud haldusasjas kolm määrust. Tõenäoliselt peab kaebaja silmas 17. juuli 2023. a kohtumäärust, mis ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane. Määrusega tühistati halduskohtu määrus osas, millega ei rahuldatud menetlusabi taotlust kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Sealjuures märkis ringkonnakohus, et puudub jälgitav põhjendus, mis on halduskohtu arusaamise kohaselt kaebaja kaebuse nõue (kohustamis- või keelamisnõue). Samas asjas 8. mail 2023. a tehtud määrusega tühistas ringkonnakohus halduskohtu määruse, millega kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu) ning menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
9.Kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 7. oktoobri 2024. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata, rahuldamisele ei kuulu.
10.Halduskohus jättis õiguspäraselt kaebaja menetlusabi taotluse, kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, rahuldamata, põhjendades piisavalt taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid. Kaebaja sissetulekute ja väljaminekute põhjal perioodil 19. november 2023 – 18. märts 2024 saab järeldada, et kaebaja ei olnud võimeline tasuma täies ulatuses riigilõivu summas 90 eurot. Samas puudub alus jaatada hüvitamisnõude edukust. Väidetava mittevaralise kahju põhjustanud vangla toiminguid ei saa pidada inimväärikust alandavateks, vaid pigem vangistusega kaasnevateks paratamatuteks ebamugavusteks. Viru Vangla selgitas vaidlustatud vangla tegevusi kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise 8. märtsi 2024. a otsuses nr 6-16/24/12-2, märkides ära, et teatud osas kinnitavad selgitusi ka videosalvestised. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda vangla esitatud väidetes. Kui kaebaja soovib, et halduskohus menetleks tema hüvitamisnõuet, tuleb eelnevalt tasuda riigilõiv, mille suurus on sõltuvuses väljamõistetava hüvitise summast. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.