X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastada kaebaja asjad ning mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses lukustatud kambrisse paigutamise, jõu kasutamise ja asjade ära võtmisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i taotlus tunnistajate ülekuulamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
1.X (kaebaja) esitas 10. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja põhjendab, et ta paigutati S8 sektoris lukustatud kambrisse. Kaebaja soovis oma elu lõpetada. Vanglaametnikud kasutasid kaebaja suhtes ülemäärast jõudu, kaebaja kaotas teadvuse ning ametnikud naersid olukorra üle. Sündmus toimus ligikaudu kaks kuud tagasi. Üksuse juht andis korralduse kaebaja riided ning tema kambrist kõik esemed ära võtta. Kaebaja kambrisse jäi ainult madrats ning ta sai ühekordsed riided. Kaebaja asjad (kolm musta kilekotti, kus olid erinevad kaebaja jaoks olulised pildid, kirjad, dokumendid, märkmik jne) on kadunud, osad kaebaja asjad on vales kohas, neid on läbi vaadatud, asju on ära visatud jne. Viimati suhtles kaebaja sellel teemal vanglaametnikega
10.detsembril 2024. Vangla ei vasta kaebaja kirjalikele avaldustele ning provotseerib kaebajat, kuigi kaebajal on sügavad terviseprobleemid, millele ta vajalikku ravi ei saa. Kaebaja soovib kahju hüvitamist ning palub tema asjad tagasi tuua. Kaebaja taotleb tunnistajate ülekuulamist ning riigi õigusabi. Kaebaja soovib riigi õigusabi põhjendusel, et
3-24-3344 saaks esindaja kaudu anda kohtule olulise teabe ja dokumendid, kuivõrd tal puudub vangla suhtes usaldus, et ise kohtule tahvelarvuti kaudu avaldusi esitada.
2.Kaebaja esitas 17. ja 18. detsembril 2024 kohtule ekspertiisiaktidena pealkirjastatud avaldused, mis kirjeldavad kaebaja terviseseisundit.
3.Tartu Vangla esitas 18. detsembril 2024 kohtule vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et kaebaja ei ole esitanud vanglale 2024. a mitte ühtegi vaiet ega kahjunõuet. Kaebaja ei ole kuni 2024. a detsembrini maininud, et tal oleks vangla süü tõttu asjad kaduma läinud. Samuti ei ole kaebaja selgelt väljendanud, mis ajast ning millised esemed täpsemalt kaduma läinud on. Kaebaja on esitanud alates 2024. a detsembrist väga suures mahus erinevaid pöördumisi, millest enamuse sisust pole võimalik aru saada. Vangla esitab kohtule kaebaja avaldused, kus kaebaja mainib mingil määral asjade kadumist. Kaebaja teatas 17. detsembril 2024 vanglale, et ei soovi oma pöördumistele kirjalikku vastust ning soovib need menetlusest tagasi võtta.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel Tartu Vangla kohustamist tagastada kaebajale tema asjad ning mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema lukustatud kambrisse paigutamise, tema suhtes jõu kasutamise ja tema asjade ära võtmisega. Kuigi kaebaja kirjeldab kohtule esitatud avaldustes ka oma terviseseisundit ja puudulikku tervishoiuteenuse osutamist, siis ei ilmne kohtule, et kaebaja eesmärgiks oleks käesolevas haldusasjas nõuete esitamine seoses talle vajaliku tervishoiuteenuse osutamata jätmisega, arvestades ka asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtule eelkirjeldatuga seoses eraldiseisva kaebuse (haldusasi nr 3-24-3266).
5.Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
6.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamis- ja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-tes 5 ja 8. Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale 2024. a detsembris erinevaid avaldusi, milles mainib lukustatud kambrisse paigutamist, jõu kasutamist ja tema asjade ära võtmist ning viitab kahju tekkimisele ja asjade tagasi saamise soovile, kuid on vangla kinnitusel 17. detsembril 2024 teatanud, et ei soovi oma avaldustele kirjalikku vastust. Kohtul puudub alus vangla väite tõesuses kahelda. Isegi kui kaebaja ei oleks oma avaldusi tagasi võtnud ning need saaks kvalifitseerida kahju hüvitamise taotlusteks ja vaieteks, siis ei oleks nende lahendamise tähtaeg veel möödunud. Vangla peab kahju hüvitamise taotluse lahendama selle nõuetekohasest esitamisest arvates kahe kuu jooksul (riigivastutuse seaduse § 18 lg 1) ning vaide 30 päeva jooksul (VangS § 1 1 lg 7).
7.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kohus tagastab X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta
3-24-3344 kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust tunnistajate ülekuulamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
9.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
9.1.Kohus nendib, et kaebaja käesolevas haldusasjas esitatud avaldused ei ole kuigivõrd selged, kuid need on kohtule piisavalt arusaadavad, et nendest selguks kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtule kaebusi esitada (haldusasjad nr 3-24-3266 ja 3-24-3113). Seetõttu on kaebaja kohtu hinnangul iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja ilmtingimata advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kui kaebaja ei pea võimalikuks esitada kohtule avaldusi elektrooniliselt, kuna tal puudub vangla seadmete vastu usaldus, siis on tal võimalik seda teha paberkandjal. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta kaebaja välja toodud vajadus kaebaja ja kohtu vahel teabe ning dokumentide vahendamiseks.
9.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
10.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.