A, B ja C kaebus Viru Vangla vastu läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – A, esindaja vandeadvokaat Raiko Paas Kaebajad II ja III – B ja C, esindajad A ja vandeadvokaat Raiko Paas Vastustaja Viru Vangla, esindaja Indrek Arming
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasjas nr 3-23-1611 menetlus osas, milles:
A nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses läbiotsimistega, mis teostati seoses pikaajaliste kokkusaamistega 21. jaanuaril 2020 ja 15. veebruaril 2020;
B nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema läbiotsimistega 21. jaanuaril 2020, 15. veebruaril 2020, 25. juunil 2020 ja 14. juulil 2020;
C nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema läbiotsimistega 15. veebruaril 2020 ja 25. juunil 2020.
2.Jätta B kaebus rahuldamata osas, milles ta nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema läbiotsimistega 19. jaanuaril 2023, 14. märtsil 2023, 18. mail 2023 ja 11. juulil 2023.
3.Jätta C kaebus rahuldamata osas, milles ta nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema läbiotsimistega 19. jaanuaril 2023, 14. märtsil 2023, 18. mail 2023 ja 11. juulil 2023.
4.Rahuldada B kaebus osaliselt osas, milles ta nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema läbiotsimistega 22. augustil 2020 ja 29. septembril 2020. Mõista Viru Vanglalt B kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 200 eurot.
5.Rahuldada C kaebus osaliselt osas, milles ta nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema läbiotsimistega 22. augustil 2020, 24. septembril 2022 ja 3.
3-23-1611 novembril 2022. Mõista Viru Vanglalt C kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 300 eurot.
6.Mõista Viru Vanglalt B kasuks välja menetluskulud summas 91 eurot 95 senti.
7.Mõista Viru Vanglalt C kasuks välja menetluskulud summas 137 eurot 49 senti.
8.Jätta muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
9.Asendada avaldatavas otsuses lisaks kaebajate nimedele tähemärgiga ka otsuse põhjendavas osas märgitud vanglaametnike nimed.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. jaanuaril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav A esitas 3. veebruaril 2023 Viru Vanglale enda, oma abikaasa B ja 1998. aastal sündinud tütre C nimel kahju hüvitamise taotluse, et vangla hüvitaks neile õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju eest kokku 15 000 eurot. Taotluse kohaselt tekitas vangla kahju sellega, et nii A kui ka teda vanglas külastanud B ja A pidid 1. jaanuarist 2020 kuni 31. jaanuarini 2023 toimunud kokkusaamiste eel või järel täielikult lahti riietuma ja kükke tegema (v.a jaanuaris 2023). Sellise tegevusega alandati nende väärikust.
2.Viru Vangla andis 10. märtsi 2023. a kirjaga Aile kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kuna A puuduseid ei kõrvaldanud, tagastas Viru Vangla 10. aprilli 2023. a kirjaga kahju hüvitamise taotluse.
3.A esitas 24. aprillil 2023 Viru Vanglale taotluse talle õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Taotluse kohaselt tekitas vangla talle kahju tema abikaasa ja tütre läbiotsimistega enne pikaajalisi kokkusaamisi ning tema läbiotsimistega pärast pikaajalisi kokkusaamisi alates 1. jaanuarist 2020. Sellise tegevusega alandati tema väärikust ja rikuti eraelu puutumatust.
4.Viru Vangla jättis 21. juuni 2023. a otsusega nr 6-16/84-2 Ai kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Viru Vangla otsuse kohaselt toimusid A-l pikaajalised kokkusaamised abikaasa B-ga kuuel korral (5. juunil 2021, 2. detsembril 2021, 9. aprillil 2022, 21. mail 2022, 19. jaanuaril 2023,
14.märtsil 2023) ning tütre C-ga üheksal korral (26. augustil 2021, 5. oktoobril 2021, 2. detsembril 2021, 9. aprillil 2022, 21. mail 2022, 24. septembril 2022, 3. novembril 2022, 19. jaanuaril 2023, 14. märtsil 2023). Vangla asus otsuses seisukohale, et A-l ei tekkinud abikaasa ja tütre väidetavate kannatuste nägemise tõttu mittevaralist kahju. Tema enda põhjalik 2(15)
3-23-1611 läbiotsimine pärast pikaajalisi kokkusaamisi oli õiguspärane. Seega polnud kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud.
5.A esitas 16. juulil 2023 Tartu Halduskohtule enda ning B ja C nimel kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks seoses tema, tema abikaasa B ja tema tütre C alasti läbiotsimisega pikaajaliste kokkusaamiste toimumisel 1. jaanuarist 2020 kuni novembrini 2020 ning alates 2022. a juulist kuni seniajani. Kaebuses nõutakse A-le ja Ble hüvitist summas 3500 eurot ning A-le summas 5000 eurot.
6.Kohus võttis A (kaebaja I), B (kaebaja II) ja C (kaebaja III) ühise kaebuse 23. veebruari 2024. a määrusega menetlusse.
7.Vastustaja esitas 26. märtsil 2024 vastuse kaebusele.
8.Kohus määras 27. märtsi 2024. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.
9.Kaebajate esindaja esitas 11. aprillil 2024 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja.
10.Kohus uuendas 22. aprilli 2024. a määrusega haldusasja arutamise, kohustas vastustajat esitama täiendava selgituse ning vajadusel täiendavad tõendid ning andis kaebajatele tähtaja vastuväidete ja täiendavate taotluste esitamiseks.
11.Vastustaja esitas 26. aprillil 2024 selgituse ja täiendavad tõendid. Kaebajad vastuväiteid ega täiendavaid taotlusi ei esitanud.
12.Kohus määras 8. novembri 2024. a määrusega kohtuotsuse teatavakstegemise aja, kuid uuendas 27. novembri 2024. a määrusega asja arutamise ning andis kaebajatele võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebajad kaebetähtaja ennistamise taotlust kohtu määratud tähtajaks ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebajate väited on kokkuvõtvalt järgmised.
13.1.Kaebaja I kandis 1. jaanuarist 2020 kuni novembrini 2020 karistust Viru Vanglas ning viibib seal kinnipeetavana uuesti alates juulist 2022. Tal toimusid nimetatud ajavahemikel abikaasa (kaebaja II) ja tütrega (kaebaja III) pikaajalised kokkusaamised.
13.2.Viru Vangla teostas enne iga pikaajalist kokkusaamist kaebaja II ja kaebaja III täieliku läbiotsimise, mille käigus tuli neil end paljaks võtta ja alasti olles kükke teha. Selline tegevus oli ebainimlik ja alandav ning rikkus nende isiku- ja eraelu puutumatust. Läbiotsimistega tekitati kaebajale II ja kaebajale III stressi, alandatuse tunnet, vaimseid ja psüühilisi kannatusi, nördimust, heaolu langust ja masendust. Kaebajal III tekkis kannatuste tagajärjel depressioon, sest teda oli ka enne 2020. aastat täielikult läbi otsitud.
13.3.Kaebaja II ja kaebaja III täielik läbiotsimine tekitas kaebajas I stressi, alandatuse tunnet, vaimseid üleelamisi ja kannatusi, nördimust ja heaolu langust, sest ta pidi iga kokkusaamise 3(15)
3-23-1611 alguses nägema abikaasat ja tütart pisarais ja nördinuna ning neid rahustama. Abikaasa ja tütar ei soovinud läbiotsimiste tõttu ka kokkusaamistel eriti käia. Lisaks tekitas vastustaja kaebajale I stressi ja vaimseid kannatusi tema läbiotsimisega pärast iga pikaajalist kokkusaamist. Kaebaja I pidi end läbiotsimise käigus alasti võtma ja alasti olles kükke tegema. Vangla alandas sellise tegevusega kaebaja I inimväärikust, kohtles teda ebainimlikult ning rikkus tema isiku- ja eraelu puutumatust. Vastustaja seletustest ei nähtu, et enne kaebajate II ja III läbiotsimisi oleks läbiotsimise proportsionaalsust kaalutud. Vastustaja on kohtumenetluses kirjeldanud abstraktset ohtu, mitte aga kaebajatega II ja III seotud ohte. Külastajat ei saa pidada sarnase riskiga isikuks nagu kinnipeetavat. Vastustaja pole väitnud, et tal oleks olnud teavet, et kaebajad II ja III võivad tuua vanglasse keelatud esemeid või ained. Alasti läbiotsimistest tulnuks loobuda pärast seda, kui esimeste läbiotsimiste käigus keelatud esemeid ega aineid ei leitud. Samuti pole vastustaja väitnud, et kaebaja I juurest oleks pärast pikaajalisi kokkusaamisi leitud keelatud esemeid. Keelatud esemete ja ainete vanglasse toomise ohtu võimaldavad suurel määral ära hoida muud läbiotsimise viisid (nt metallidetektor, kompamine, röntgenseade, kehaskänner ja teenistuskoer). Kokkusaamise ruumi keelatud esemete peitmise risk ei õigusta külastajate alasti läbiotsimist, sest peidetud esemeid saab hõlpsasti tuvastada ruumi läbivaatusega pärast kokkusaamist. Keelatud ainete eluosakonda jõudmist aitab vältida konkreetse kinnipeetavaga seotud ohtude hindamine ja tema alasti läbiotsimine. Vastustaja väide, et läbiotsimine ei olnud kaebaja II ja kaebaja III jaoks sunduslik, ei ole asjakohane, sest läbiotsimisest keeldumisel poleks neid kokkusaamisele lubatud.
13.4.Kuna isiku keha kuulub eraelu esemelisse kaitsealasse, rikkus kaebajate õigusvastane läbiotsimine nende eraelu puutumatust ja tekitas neile mittevaralist kahju. Kaebajate õiguste rikkumise ja vangla õigusvastase tegevuse vahel on põhjuslik seos. Vangla tegevus on süüline, sest vangla eiras pika aja jooksul kaebajate põhiõigusi ja rahvusvahelise kohtu praktikat. Kaalumise teostamata jätmisel on tegemist vähemalt raske hooletusega. Vangla tegevuse meelevaldsust ilmestavad 21. juuni 2023. a otsuses esitatud õigustused läbiotsimiste õiguspärasuse kohta, kuigi erinevad kohtud on vangla tegevuse lubamatuks tunnistanud.
13.5.Kuna kaebajate alasti läbiotsimised toimusid kümnel korral, on rikkumine ja sellega seotud kahju intensiivsem. Nõutavate hüvitiste suurus on kohtupraktikaga kooskõlas. Haldusasjas nr 3-21-161 tunnistas ringkonnakohus täieliku lahtiriietumise teel läbiotsimise õigusvastaseks ning haldusasjades nr 3-21-2616 ja nr 3-22-311 mõistis kohus kaebajatele hüvitiseks 3500 eurot ja 2000 eurot.
14.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub kohtul järgida kaebaja I kaebuse osas HKMS § 165 lg 2 alusel vangla 21. juuni 2023. a otsuse põhjendusi. Vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
14.1.Kaebaja I kandis alates 3. juunist 2019 kuni 6. novembrini 2020 karistust Viru Vanglas. Alates 15. aprillist 2021 asus ta kandma seitsme aasta pikkust vanglakaristust Viru Vangla tugevdatud järelevalve üksuses ning 2022. a märtsis mõisteti ta süüdi narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Talle on võimaldatud rohkem kokkusaamisi, kui seadus miinimumina ette näeb.
14.2.Kinnipeetavad on alati üritanud vangla territooriumile keelatud esemeid ja aineid toimetada. Pikaajalised kokkusaamised on keelatud esemete vanglasse toimetamise üheks reaalseimaks viisiks. Kuna iga pikaajaline kokkusaamine kujutab vangla julgeolekule 4(15)
3-23-1611 potentsiaalset ohtu, püüab vangla kokkusaamisele eelneva läbiotsimisega keelatud esemete vanglasse sattumist vältida. Kui külastajal õnnestub keelatud ese või aine kokkusaamisruumi toimetada, on vanglal oluliselt keerulisem takistada selle jõudmist eluosakonda ning selgitada välja teo toimepanijat. Kinnipeetaval on võimalik peita keelatud esemeid või aineid selliselt, et neid on läbiotsimisel sisuliselt võimatu või raskendatud avastada. Ainult kinnipeetava läbiotsimine ei taga keelatud esemete ja ainete eluosakonda jõudmist, sest selle võivad kokkusaamisruumist välja toimetada ka näiteks kinnipeetavatest toidujagajad või koristajad.
14.3.Vanglal puudub üldjuhul enne isiku läbiotsimist teave, kas isikul on keelatud esemeid või aineid. Kuna kinnipidamiskohas aine või eseme ebaseaduslik üleandmine on väärtegu, ei ole vanglal võimalik jälitustoiminguid teostada. Kuna teabe väljaselgitamise võimalused on piiratud, ei ole õigusrikkumiste ennetamisele ja avastamisele suunatud vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnike toimingud keelatud esemete ja ainete vanglasse toimetamise välistamiseks piisavad. Lisaks võidakse keelatud esemeid või aineid tuua vanglasse kaaskinnipeetavate tarbeks. Kuna vangla on kohustatud vältima õigusrikkumiste toimepanemist ja vastutab rikkumiste tagajärgede eest, peab vanglale jääma nende eesmärkide saavutamiseks õiguspäraste vahendite valimisel kaalutlusruum. Kuigi külastajaid ei ole üldjuhul õigusrikkumiste eest karistatud, ei välista see täielikult võimalust, et nad on sunnitud mõjutustegevuse tõttu vanglasse keelatud esemeid ja aineid toimetama. Kuna vanglaametnik puutub külastajaga enne kokkusaamist kokku üksnes põgusalt, ei ole see kontakt keelatud esemete või ainete kaasatoomise tuvastamise kohta hinnangu kujundamiseks piisav. Seda on võimalik tuvastada üksnes lahtiriietumisega läbiotsimisel. Alates ajast, mil otsustati lõpetada külastajate lahtiriietumisega läbiotsimised, on vanglates täheldatud keelatud ainete leviku kasvu.
14.4.Kohus tuvastas praeguses asjas 6. oktoobri 2023. a määruses, et kaebajad II ja III esitasid kohtule oma sissetulekute kohta valeandmeid (väidetud 1171,05 ja 1718,09 euro asemel olid nende sissetulekud vastavalt 8607,55 ja 11 886,70 eurot). Kohtule valeandmete esitamine ja tegelike sissetulekute varjamine viitab kaebajate ebausaldusväärsusele ja hämaratele tuludele, mis võivad olla saadud seoses kinnipeetava eelneva või jätkuva kuritegeliku tegevusega, s.o narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupi poolt.
14.5.Kaebaja I kambrist on vanglaregistri andmetel leitud Tallinna Vanglas 2012. aastal toimunud läbiotsimise käigus keelatud elektroonikaseadmeid (mobiiltelefon laadijaga, raadio ja USB adapter). Teda karistati 6. detsembril 2019 distsiplinaarkorras kartseriga allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumise eest ning 12. juunil 2020 noomitusega vangile keelatud eseme eest. Vangiregistri andmetel on tema kohta fikseeritud alates 15. aprillist 2021 25 sündmust või korrarikkumist. Tal on praegu kaks kehtivat distsiplinaarkaristust: teda karistati noomitusega kambri seina katmise eest erootilise sisuga kalendriga ning vangile keelatud eseme eest. Võttes arvesse kaebaja I toime pandud süütegu ning asjaolu, et tema rikkumised on valdavalt seotud keelatud esemetega, oli vastustajal põhjendatud kahtlus, et kaebaja I võis mõjutada oma pereliikmeid tooma vanglasse keelatud esemeid. Seepärast pidas vastustaja kaebaja II ja kaebaja III lahtiriietumisega läbiotsimist sobilikuks läbiotsimise meetmeks.
14.6.Vastustaja lähtus läbiotsimiste ajal kehtinud regulatsioonist ning seega ei eksinud vangla EIÕK artiklis 8 sätestatu vastu. Kaebajad ei ole lahtiriietumisega läbiotsimiste põhjenduste saamiseks vangla poole pöördunud.
14.7.Muud õigusaktides ette nähtud läbiotsimise meetmed eelkõige tõhustavad läbiotsimist ega ole ainuõiged ja lõplikud läbiotsimisviisid. Lahtiriietumisega läbiotsimine on osutunud 5(15)
3-23-1611 keelatud esemete leidmiseks kõige tõhusamaks viisiks, sest muude meetmete abil ei ole võimalik ohtlike esemete ja ainete vanglasse sattumist täielikult välistada. Alternatiivset meedet saab pidada samaväärseks vaid juhul, kui selle abil oleksid riskid samaväärselt maandatud, kuid keelatud esemete vanglasse sattumise vältimiseks alternatiivsetest meedetest ei piisa. Ühiskonna üldise heaolu tagamine läbi vangla turvalisuse kaalub üle külastajate eraelu võimaliku riive.
14.8.Külastajate läbiotsimine on Viru Vanglas korraldatud viisil, mis tagab privaatsuse ja austab inimväärikust. Külastajatele võisid lahtiriietumisega läbiotsimised olla ebamugavad, kuid vangla julgeolek kaalus antud juhul külastajatele tekitatud õigusriive üle. Ei ole tõenäoline, et kaebaja II ja kaebaja III üleelamised oleksid ületanud sellise piiri, mis eeldaks kahju rahas hüvitamist. Samuti ei ole kaebaja III tõendanud tervisekahju tekkimist.
14.9.Kinnipeetava läbiotsimine on kohustuslik nii enne kui ka pärast pikaajalist kokkusaamist, kuid õigusaktid ei täpsusta läbiotsimise korda. Tegu on eeskätt taktikalise küsimusega ning läbiotsimise viisi valikul võetakse arvesse nii vangla julgeoleku tagamise eesmärki kui ka üldist õiguskorra kaitset. Riigikohtu praktika kohaselt on kinnipeetavate lahtiriietumisega läbiotsimine vangistusseaduse (VangS) §-ga 68 kooskõlas. Kinnipeetavate läbiotsimine korraldatakse Viru Vanglas viisil, mis tagab privaatsuse ja austab inimväärikust. Kinnipeetava soovi korral saab läbiotsimise teostada kahes osas, nii et ta ei pea end täiesti alasti võtma. Kinnipeetaval tuleb läbiotsimise käigus teha üksnes üks kükk. Kaebaja I soovide kohta konkreetsete läbiotsimiste ajal puudub vanglal teave, sest selliseid andmeid ei koguta.
14.10.Vanglaametnike selgitused tõendavad, et kaebaja I külastajad ei olnud pärast läbiotsimisi pisarates ja nördinud. Seepärast ei pea vastustaja sel põhjusel kaebajale I stressi, alandatuse tunde, vaimsete üleelamiste, kannatuste ja nördimuse tekitamist tõenäoliseks. Ka kaebaja I tervisekaardil puuduvad vastavad märked. Seega on kaebaja I väited tõendamata. Kaebuses esitatud väide, et kaebaja I abikaasa ja tütar ei soovinud alandatavate läbiotsimiste tõttu kokkusaamistele tulla, ei ole usutav, sest alates 5. oktoobrist 2021 on nad kasutanud kõiki kokkusaamise võimalusi.
14.11.Puuduvad igasugused tõendid, et kaebajate õigusi riivati läbiotsimistega rohkem, kui see oleks olnud õigustatud. Kuna vaidlusaluste läbiotsimistega ei ole fikseeritud midagi tavapäratut, saab järeldada, et läbiotsimistel midagi erakorralist ei toimunud. Samuti ei nähtu Viru Vangla dokumendihaldusprogrammi kannetest, et kaebajad oleksid seoses läbiotsimistega vanglale kirjalikke pöördumisi esitanud. Seega ilmselt nad läbiotsimise protseduurides midagi traumeerivat ei täheldanud. Kaebajad oleksid pidanud pöörduma enda lahtiriietumisega läbiotsimise vältimiseks taotlusega vangla poole ning keelduva otsuse korral oleksid nad saanud esitada halduskohtule kaebuse, sealhulgas koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebajad ei ole oma õiguste kaitseks kohaseid õiguskaitsemeetmeid kasutanud ning seetõttu ei ole kahju hüvitamise nõude kõik eeldused täidetud.
14.12.Kaebusest ei selgu nõutava hüvitise täpne suurus, sest nõuete koondsummaks on märgitud nii 12 000 eurot kui ka 10 500 eurot.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15.Kohus lõpetab esmalt menetluse osas, milles kaebus on esitatud tähtaega rikkudes (I). Seejärel lahendab kohus kaebaja II ja kaebaja III nõuded (II) ning kaebaja I nõude (III). Viimasena lahendab kohus muud menetluslikud küsimused (IV). 6(15)
3-23-1611 I
16.Kaebajad piiritlesid kaebuses kaebuse aluse üksnes ajavahemikuga, täpsustamata kuupäevi, millal kahju hüvitamise nõude aluseks olevad läbiotsimised toimusid. Vastustaja täpsustas 26. aprilli 2024. a menetlusdokumendis kokkusaamiste toimumise kuupäevi ning selgitas, et vastustaja oli 21. juuni 2023. a otsuses ja 26. märtsi 2024. a vastuses kaebusele võtnud läbiotsimiste toimumise osas aluseks osaliselt ekslikud kuupäevad. Kohus leidis 27. novembri 2024. a määruses, et vastustaja esitatud andmete põhjal hõlmab praeguses asjas esitatud kaebuse alus kaebaja I pikaajalisi kokkusaamisi Viru Vanglas, mis toimusid kaebajaga II 21. jaanuaril 2020, 15. veebruaril 2020, 25. juunil 2020, 14. juulil 2020,
22.augustil 2020, 29. septembril 2020, 19. jaanuaril 2023, 14. märtsil 2023, 18. mail 2023 ja
11.juulil 2023 ning kaebajaga III 15. veebruaril 2020, 25. juunil 2020, 22. augustil 2020, 24. septembril 2022, 3. novembril 2022, 19. jaanuaril 2023, 14. märtsil 2023, 18. mail 2023 ja 11. juulil 2023. Kaebajad ei esitanud kohtule kaebuse aluse määratlemise osas vastuväiteid.
16.1.Kohus asus samas määruses seisukohale, et kaebaja I kaebus ei ole tähtaegne osas, milles ta nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses läbiotsimistega, mis teostati kokkusaamistel kaebajaga II 21. jaanuaril 2020 ja 15. veebruaril 2020 ning kokkusaamistel kaebajaga III 15. veebruaril 2020. Samuti leidis kohus, et kaebaja II kaebus ei ole tähtaegne osas, milles ta nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses 21. jaanuaril 2020, 15. veebruaril 2020, 25. juunil 2020 ja 14. juulil 2020 teostatud läbiotsimistega. Kaebaja III kaebust ei pidanud kohus tähtaegseks osas, mis puudutab 15. veebruaril 2020 ja 25. juunil 2020 teostatud läbiotsimisi.
16.2.Kohus andis 27. novembri 2024. a määrusega kaebajatele võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määrus kaebajate vandeadvokaadist esindajale 27. novembril 2024 kätte toimetatud. Kaebajad ei esitanud kohtu määratud tähtajaks kaebetähtaja ennistamise taotlust.
16.3.Kaebetähtaja ületamisel tuleb esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (HKMS § 38 lg 5). HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus kaebetähtaja ületamise korral menetluse, kui kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna kaebajad ei taotlenud kaebetähtaja ennistamist, ei ole kohtul võimalik kaebetähtaja ennistamise üle otsustada. Seepärast lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel asjas menetluse osas, milles kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja I osas lõpetab kohus menetluse osas, milles ta nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses läbiotsimistega, mis teostati 21. jaanuaril 2020 ja 15. veebruaril 2020. Kaebaja II osas lõpetab kohus menetluse osas, milles ta nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema läbiotsimistega 21. jaanuaril 2020, 15. veebruaril 2020, 25. juunil 2020 ja 14. juulil 2020. Kaebaja III osas lõpetab kohus menetluse osas, milles ta nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema läbiotsimistega 15. veebruaril 2020 ja 25. juunil 2020. II
17.Kaebaja II osas on kaebus menetluses osas, milles ta nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema läbiotsimistega 22. augustil 2020, 29. septembril 2020, 19. jaanuaril 2023, 14. märtsil 2023, 18. mail 2023 ja 11. juulil 2023. 7(15)
3-23-1611 Nimetatud kuupäevadel toimusid kaebajal II Viru Vanglas pikaajalised kokkusaamised oma abikaasaga, kaebajaga I.
18.Kaebaja III osas on kaebus menetluses osas, milles ta nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema täieliku läbiotsimistega 22. augustil 2020, 24. septembril 2022,
3.novembril 2022, 19. jaanuaril 2023, 14. märtsil 2023, 18. mail 2023 ja 11. juulil 2023. Nimetatud kuupäevadel toimusid kaebajal III Viru Vanglas pikaajalised kokkusaamised oma isaga, kaebajaga I. Kaebaja III on sündinud 1998. aastal – seega oli ta kaebuse aluseks oleva esimese kokkusaamise ajal 22-aastane.
19.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-s 1 on täpsustatud, et mittevaralise kahju hüvitamist võib nõuda füüsiline isik süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega saab mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldada juhul, kui vastustaja tegevus on õigusvastane, rikutud on kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigust, kaebajal on tekkinud mittevaraline kahju ning see on vastustaja õigusvastase tegevusega põhjuslikus seoses, vastustaja tegevus on süüline ning kaebaja on kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid (või pole nende kasutamata jätmine talle etteheidetav).
20.Kaebusest nähtuvalt peavad kaebaja II ja kaebaja III neile mittevaralist kahju tekitanud õigusvastasteks toiminguteks nende täielikku läbiotsimist enne pikaajalisi kokkusaamisi.
21.Pikaajalisele kokkusaamisele lubatud isikute täielikuks läbiotsimiseks on seaduslik alus olemas. VangS § 27 lg 1 esimese lause kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Sama normi kolmas lause näeb ette, et läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. Läbiotsimise täpsem kord on sätestatud VangS § 68 lg 4 alusel justiitsministri 5. septembri 2011. a määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44). Määruse nr 44 § 31 lg 3 1 kohaselt peab vanglateenistuse ametnik otsima isiku läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Kuigi vangistusseadus ei täpsusta, millisel viisil võib külastajat läbi otsida, hõlmab vangistusseaduses kasutatav mõiste „läbiotsimine“ kohtupraktika kohaselt ka isiku täieliku lahtiriietumisega (nö täielikku või alasti) läbiotsimist, kuid mitte kehaõõnsuste kontrolli (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-549/98, p-d 18–20).
22.Kaebajate väitel otsiti neid täieliku lahtiriietumisega läbi enne iga pikaajalist kokkusaamist. Vastustaja märkis vastuses kaebusele, et 2023. aastal ei otsitud kaebajat II ja kaebajat III enne pikaajalisi kokkusaamisi lahtiriietumisega läbi (dtl 139). Vastustaja esitas kohtule Viru Vangla valvuri X 13. märtsi 2024. a selgituse, mille kohaselt ei otsitud 19. jaanuaril 2023, 14. märtsil 2023, 18. mail 2023 ja 11. juulil 2023, mil tema teostas Viru Vanglasse kokkusaamistele tulnud külaliste läbiotsimisi, külalisi lahtiriietumisega läbi, vaid läbi vaadati 8(15)
3-23-1611 üksnes külaliste asjad (dtl 150–151). Kaebajad ei ole vastustajale vastu vaielnud. Seepärast tuvastab kohus vastustaja esitatud teabe ja tõendi põhjal, et kaebajat II ja kaebajat III ei otsitud 19. jaanuaril 2023, 14. märtsil 2023, 18. mail 2023 ja 11. juulil 2023 täielikult läbi. Kaebajad ei ole väitnud, et nende läbiotsimine oleks olnud õigusvastane muul põhjusel peale läbiotsimise teostamise viisi. Ka kohtule ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, mis osutaksid 2023. aastal toimunud läbiotsimiste õigusvastasusele. Kuna nimetatud läbiotsimiste osas ei ole alust pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks, jätab kohus kaebaja II ja kaebaja III kaebuse RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel rahuldamata osas, milles nad nõuavad mittevaralise kahju hüvitamist seoses enda läbiotsimisega 19. jaanuaril 2023, 14. märtsil 2023, 18. mail 2023 ja 11. juulil 2023.
23.Kohus kontrollib järgnevalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduste täidetust kaebaja II suhtes 22. augustil 2020 ja 29. septembril 2020 ning kaebaja III suhtes 22. augustil 2020, 24. septembril 2022 ja 3. novembril 2022 teostatud täielike läbiotsimiste osas.
24.Määruse nr 44 § 31 lg 31 teise lause kohaselt tuleb vanglasse sisenenud isiku läbiotsimist teha viisil, mis austab isiku inimväärikust, ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Nimetatud normist nähtuvalt on vanglal külastaja läbiotsimise viisi valikul kaalutlusõigus. Vastustaja on kohtumenetluses õigesti märkinud, et vanglale peab jääma õigusrikkumiste ärahoidmiseks rakendatavate meetmete valikul kaalutlusõigus. Samas on vastustaja selgitanud, et keelatud esemete vanglasse sattumise vältimiseks ei piisa lahtiriietumisega läbiotsimise suhtes alternatiivsetest meedetest (vastus kaebusele, p 3.12; dtl 142). Nimetatud seisukoht osutab sellele, et vastustaja ei pidanud kaalumist põhjendatuks. Kuigi vastustaja on vastuses kaebusele märkinud ka seda, et ta pidas kaebaja II ja kaebaja III lahtiriietumisega läbiotsimisi põhjendatuks kaebaja I toime pandud süüteo laadi ja vanglas keelatud esemete käitlemise tõttu (vastus kaebusele, p-d 3.10 ja 3.17), ei pea kohus seda väidet usutavaks. Kohtule teadaolevalt teostati Viru Vanglas kuni 2022. a detsembrini kõigile külastajatele täielikku läbiotsimist ning sellele on viidanud vastustaja ka vastuses kaebusele (vastus kaebusele, p 3.3, joonealune viide 2; dtl 139). Vastustaja ei ole tõendanud, et ta oleks enne kaebaja II ja kaebaja III läbiotsimisi teostanud läbiotsimise viisi valikul kaalutlusõigust. Samuti ei ole vastustaja põhjendanud, miks ta ei pidanud kaebaja II ja kaebaja III lahtiriietumisega läbiotsimisi alates 2023. aastast enam põhjendatuks. Vastustaja väide, et kaebaja II ja kaebaja III ebausaldusväärsusele osutab praeguses kohtuasjas oma sissetulekute kohta eksitava teabe esitamine, ei ole asjassepuutuv ja mõjub otsituna, sest nimetatud tegevus toimus pärast vaidlusaluseid läbiotsimisi. Kohtu hinnangul jättis vastustaja kaebaja II või kaebaja III vaidlusaluste läbiotsimiste käigus kaalutlusõiguse teostamata. Kaalumisõiguse teostamata jätmise korral on haldustegevus materiaalselt (sisuliselt) õigusvastane. Seepärast olid kaebaja II ja kaebaja III täielikud läbiotsimised eelmises punktis nimetatud kuupäevadel õigusvastased.
25.1.Isiku täieliku lahtiriietumisega läbiotsimine riivab isiku füüsilise enesemääramise õigust ning seeläbi ka tema eraelu puutumatust. Kuna kaebaja II ja kaebaja III täielikud läbiotsimised olid õigusvastased, rikkus vastustaja kaebaja II ja kaebaja III eraelu puutumatust.
25.2.Kaebaja III väitel tekkis tal õigusvastaste läbiotsimiste tõttu depressioon. Kohus selgitas
9.augusti 2023. a määruses seoses kaebaja III riigilõivu tasumise kohustusega, et kaebajal 9(15)
3-23-1611 tuleks põhistada, et väidetav tervisekahju tekkis Viru Vangla läbiotsimiste tõttu ning just vaidlusaluste läbiotsimiste tõttu. Kohus juhtis muu hulgas kaebaja III tähelepanu vajadusele täpsustada, kas ja millal tal depressioon diagnoositi. Kuna kaebaja III ei ole kohtumenetluse käigus oma tervise kahjustamise kohta ühtegi täiendavat selgitust ega tõendit esitanud, peab kohus kaebaja III väidet tema tervise kahjustamise kohta paljasõnaliseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja vaidlusaluse tegevusega kaebaja III tervist kahjustanud.
25.3.Kaebajate väitel alandas vastustaja läbiotsimiste käigus nende väärikust. Sellisele võimalusele osutab kaebajate väide, et nad pidid iga läbiotsimise käigus alasti olles kükke tegema.
25.3.1.Vastustaja selgitas vastuses kaebusele külastajate läbiotsimiste korra kohta järgmist (vastuse p 3.13; dtl 142). Esmalt kontrollitakse kehaskänneriga ja röntgenseadmega külastajate kaasasolevad asjad ja üleriided ning seejärel liiguvad külastajad läbivaatusruumi. Enne läbiotsimise algust selgitatakse külastajatele läbiotsimise protsessi. Viru Vangla pääslaja kokkusaamiste üksuse valvurite selgituste kohaselt vaadati läbivaatusruumis kõigepealt üle külastajate asjad ja seejärel külastajad. Läbivaatuse viisid läbi samast soost isikud. Külastajad suunati ühekaupa kardinaga eraldatud läbivaatuskabiini, kus nad võtsid end privaatselt riidest lahti ja andsid ametnikule märku, kas võib kabiini siseneda. Ametnikud palusid läbivaatuskabiinis näidata külastajatel jalataldu, tõsta korraks üles rinnad, tõsta üles juuksed, avada suu ja teha üksnes üks kükk. Seljast võetud riideid kontrolliti kompamise teel. Läbiotsimistel füüsilist kontakti polnud. Kui külastajad ei soovinud end täiesti alasti võtta, siis oli võimalik teostada läbiotsimine kahes osas, nii et pool keha oli kaetud.
25.3.2.Vastustaja esitas kohtule Viru Vangla valvurite Y, W, Q ja Ä selgitused külastajate läbiotsimise kohta (dtl 148–155). Nimetatud selgitustest nähtuvalt viis kaebaja II läbiotsimise 22. augustil 2020 läbi Y ja 29. septembril 2020 Q. Kaebaja III läbiotsimise teostas 22. augustil 2020 Y, 24. septembril 2022 W ja 3. novembril 2022 Ä. Kõikide nimetatud valvurite selgitused täieliku läbiotsimise korra kohta ühtivad kaebuse vastuses esitatud kirjeldusega. R. Puss on 14. märtsi 2024. a selgituses täpsustanud, et kindlasti ei paluta külalistel teha mitmeid kükke ning kui külaline ei soovi end täiesti alasti võtta, siis on võimalik teostada läbiotsimine kahes osas, jättes pool keha kaetuks. Y väitel teab ta kaebajat II ja kaebajat III nägupidi, sest nad käisid kokkusaamistel väga tihti, kuid ta ei mäleta, kas kaebaja II ja kaebaja III läbiotsimised teostati ühes või kahes osas (dtl 149). W 13. märtsi 2024. a selgituse kohaselt teostas ta 24. septembril 2022 ennelõunasel ajal kaebaja III läbiotsimise toimingud ning ta mäletab täpselt, et läbiotsimine tehti kahes osas ning külaline ei võtnud ennast täiesti alasti. Ta viibis läbivaatuse teostamiseks riietuskabiinis alla ühe minuti. Ülakeha läbiotsimisel ei palunud ta külalisel rinnahoidjat ära võtta. Külaline tõstis rinnahoidja ainult üles, nägemaks, et sinna ei ole midagi peidetud. Ta palus külalisel teha ühe küki (dtl 151). Q 14. märtsi 2024. a selgituse kohaselt palus ta külalistel teha ühe küki (dtl 153). Ä 14. märtsi 2024. a selgituse kohaselt palus ta kaebajal III teha ühe küki. Ta ei mäleta täpselt, kas läbiotsimine tehti ühes või kahes osas, kuid külastajale alati pakutakse võimalust, 10(15)
3-23-1611 et pool keha jääb läbivaatuse ajaks kaetuks. 3. novembri 2022. a läbiotsimine oli tavapärane, ilma sündmusteta. Ta on läbiotsimise ajal külastajaga alati sõbralik, et vältida ebamugavusi või pingeid (dtl 155).
25.3.3.Kohtu hinnangul on valvurite selgitused üldjoontes usutavad. Siiski kahandab Y ja Q selgituste usaldusväärsust mõnevõrra fakt, et Y väitel teostas ta kaebaja II ja kaebaja III läbiotsimisi muu hulgas 26. augustil 2021, 2. detsembril 2021, 9. aprillil 2022 ja 21. mail 2022 ning Q väitel teostas tema samade kaebajate läbiotsimisi 5. juunil 2021 ja 5. oktoobril 2021. Kuna vastustaja esitatud andmete kohaselt ei viibinud kaebaja I alates 7. novembrist 2020 kuni 20. juulini 2022 Viru Vanglas, ei teostatud nimetatud ajavahemikul Viru Vanglas tõenäoliselt kaebaja II ja kaebaja III läbiotsimisi. Võttes arvesse, et nelja valvuri selgitustes pole sisulisi vastuolusid, ei mõjuta Y ja Q selgituste ebatäpsus kuupäevade osas nende selgituste usutavust kükkide arvu ja külastajate keha läbiotsimise etappe puudutavas osas. Kaebajate väide, et nad pidid iga läbiotsimise käigus alasti olles kükke tegema, ei ole kohtumenetluses kinnitust leidnud. Kaebajad ei ole oma väidete kohta tõendeid esitanud ega vastustaja väitele ja tõenditele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul saab eespool nimetatud tõendite põhjal lugeda tõendatuks, et kaebajal II ja kaebajal III tuli teha iga täieliku läbiotsimise ajal üks kükk ning neile oli tagatud võimalus jätta pool keha läbiotsimise ajaks kaetuks. Sellist läbiotsimise teostamise korda pole alust pidada alandavaks kohtlemiseks. Kaebajad pole väitnud ning ka asja materjalidest ei nähtu, et läbiotsimise juures oleks viibinud asjassepuutumatuid või meessoost isikuid või et vastustaja ametnikud oleksid kaebajaid lubamatult puudutanud, neid solvanud või muul moel pahatahtlikult kohelnud. Eeltoodust tulenevalt puudub alus hinnanguks, et vastustaja oleks kaebaja II või kaebaja III väärikust alandanud.
26.Kaebaja II ja kaebaja III väitel tekkis neil mittevaraline kahju, sest läbiotsimised põhjustasid neile stressi, alandatuse tunnet, vaimseid ja psüühilisi kannatusi, nördimust, heaolu langust ja masendust. Isiku täielik läbiotsimine, hõlmates tema (vähemalt osaliselt) alasti keha visuaalset uurimist, riivab intensiivselt tema intiimsfääri. Seepärast on põhjendatud eeldada, et sellisel viisil läbiotsimine on isiku jaoks tavapäraselt äärmiselt ebamugav ja tekitab talle vaimseid kannatusi. Seepärast tuleb ka kaebajale II ja kaebajale III mittevaralise kahju tekkimist jaatada.
27.Vastustaja pole väitnud, et tema tegevuse ja kaebajatel tekkinud kahju vahel puuduks põhjuslik seos. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid sellele, et kaebaja II ja kaebaja III oleks täieliku lahtiriietumisega läbi otsitud ka juhul, kui vastustaja oleks kaalutlusõigust teostanud. Seega on põhjusliku seose tingimus täidetud.
28.Kohtu hinnangul oli vastustaja õigusvastane tegevus süüline. Kaalutlusõiguse teostamata jätmist tuleb pidada raskeks hooletuseks (võlaõigusseaduse § 104 lg 4), sest määruse nr 44 § 31 lg 31 teisest lausest nähtub vastav kohustus piisava selgusega ning läbiotsimist teostab ametnik, kellelt on põhjendatud eeldada isikute õiguste piiramise aluseks olevate normide põhjalikku tundmist. Asjas ei viita ükski asjaolu sellele, et vastustaja ametnikud oleksid kaebajatele tahtlikult kannatusi põhjustanud.
29.Kohtu hinnangul ei saa praeguses asjas kaebajale II ja kaebajale III esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist ette heita. Kuna läbiotsimine on toiming, kuid lühiajaliselt kestev (mitte jätkuv) toiming, ning ühtlasi toiming, mille sooritamist isik ei soovi, 11(15)
3-23-1611 oleks võimalik õigusi kaitsta keelamisnõudega, kuid nimetatud nõude esitamise kohustust isikul RVastS § 7 lg 1 alusel ei ole.
30.Seega on kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud.
31.RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Lisaks tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada RVastS § 13 lg-s 1 nimetatud asjaolusid. Kaebaja II taotleb, et kohus mõistaks vastustajalt hüvitisena välja 3500 eurot. Kaebaja III on nimetanud kaebuses nõutava hüvitisena nii 3500 eurot kui ka 5000 eurot. Kuna kaebaja III osutas täiendavalt oma tervise kahjustamisele, soovib ta kohtu hinnangul enda kasuks 5000 euro väljamõistmist. Kaebajate väited nii vastustaja õigusvastase tegevuse kui ka mittevaralise kahju tekkimise kohta on jäänud üldsõnaliseks. Kaebajad ei märkinud kaebuses, mitut õigusvastast läbiotsimist nad silmas pidasid. Samuti ei ole nad esile toonud ühtegi konkreetset läbiotsimist ega kirjeldanud täpsemalt oma üleelamisi, mis võimaldaks täpsemalt hinnata neil tekkinud mittevaralise kahju suurust. Samuti ei ole kaebaja II ja kaebaja III vastu vaielnud vastustaja väitele, et vaatamata sagedastele külastustele, ei avaldanud nad läbiotsimiste viisi osas vastustajale kunagi oma rahulolematust. Samuti pole nad kohtumenetluses vastu vaielnud vaidlusaluseid läbiotsimisi teostanud valvurite selgitustele, mille kohaselt ei avaldanud kaebaja II ja kaebaja III kunagi läbiotsimistoimingute suhtes rahulolematust ning nad olid läbiotsimiste ajal alati rahulikud (vastus kaebusele, lisad 3–6; dtl 148–155). Kohus arvestab ka kaebajate suhtes toimunud rikkumiste korduvust. Praeguses asjas on kaebaja II nõude aluseks kaks läbiotsimist ning kaebaja III nõude aluseks kolm läbiotsimist. Kohus võtab arvesse, et iga õigusvastane läbiotsimine tekitas kaebajatele mittevaralist kahju. Kuna kaebajad ei ole väitnud, et läbiotsimised oleksid mõjutanud neid pikaajalistest kokkusaamistest loobuma, ei pea kohus samas usutavaks, kaebajatel tekkis iga järgneva läbiotsimise tõttu varasemast suuremad hingelised üleelamised ning seega ka kahju. Kohus võtab hüvitise suuruse määramisel arvesse ka varasemates kohtuasjades täiskasvanud külastajatele täielike läbiotsimiste eest määratud hüvitiste suurusjärku (nt asjas nr 3-22-311 mõisteti 13 korral toimunud täieliku läbiotsimise eest hüvitiseks 2000 eurot; asjas nr 3-23-51 mõisteti kuuel korral toimunud täieliku läbiotsimise eest hüvitiseks 1000 eurot). Eespool toodud kaalutlustest tulenevalt on praeguses asjas põhjendatud mõista kaebajatele keskmisest väiksem hüvitis. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kaebajale II 22. augusti 2020. a ja 29. septembri 2020. a läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju tekitamise eest kohaseks hüvitiseks 200 eurot ning kaebajale III 22. augusti 2020. a, 24. septembri 2022. a ja 3. novembri 2022. a läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju tekitamise eest kohaseks hüvitiseks 300 eurot.
32.Seega rahuldab kohus kaebaja II ja kaebaja III kaebused osaliselt. III
33.Kaebaja I osas on kaebus menetluses osas, milles ta nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema läbiotsimistega, mis teostati 25. juunil 2020, 14. juulil 2020, 22. augustil 2020, 29. septembril 2020, 24. septembril 2022, 3. novembril 2022, 19. jaanuaril 2023, 14. märtsil 2023, 18. mail 2023 ja 11. juulil 2023. 12(15)
3-23-1611 Kuigi vastustaja 21. juuni 2023. a otsuse aluseks on osaliselt teistsugustel kuupäevadel toimunud läbiotsimised, on vastustaja 26. aprilli 2024. a avalduses kinnitanud, et läbiotsimiste sarnasuse tõttu jääb vastustaja kahju hüvitamise taotluse kohta tehtud otsuses esitatud seisukohtade juurde (dtl 188).
34.Kaebaja I taotleb mittevaralise kahju hüvitamist nii põhjusel, et ta pidi taluma kaebaja II ja kaebaja III kannatuste nägemist, kui ka põhjusel, et tema suhtes teostati pärast iga pikaajalist kokkusaamist täielik läbiotsimine.
35.Kaebaja I nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud samad tingimused mis kaebaja II ja kaebaja III nõuete puhul (vt käesoleva otsuse p 19).
36.Kaebaja I väitel algas iga pikaajaline kokkusaamine abikaasa või tütrega sellega, et nähes neid pisarates ja nördinuna, pidi ta neid rahustama ning see rikkus tema heaolu. Kohus nõustub vastustaja 21. juuni 2023. a otsuses esitatud seisukohaga, et kaebajal I ei tekkinud teiste isikute väidetavate kannatuste tõttu mittevaralist kahju (dtl 17). Kohus peab kaebaja I väidet paljasõnaliseks, sest ta pole seda usutavalt põhistanud. Kaebaja I ei ole vastu vaielnud ka vastustaja esitatud väitele, et kaebaja I tervisekaardilt ei nähtu, et kaebaja I oleks pärast pikaajalisi kokkusaamisi kaevanud meedikutele oma hingeliste üleelamiste üle. Vastustaja on esitanud kohtule kaebaja I tervisekaardi väljavõtte ajavahemiku 14. detsember 2019 kuni 19. mai 2023 kohta, kust ei nähtu kaebaja I asjakohaseid kaebusi (dtl 156–167). Kuigi vastustaja esitatud valvurite selgitused, mille kohaselt käitusid kaebaja II ja kaebaja III alati rahulikult, hõlmavad üksnes osa asjassepuutuvatest kokkusaamistest (hõlmatud ei ole 25. juuni 2020 ja 14. juulil 2020 toimunud kokkusaamised), ei ole kaebaja I väide ka valvurite selgituste põhjal usutav. Samuti vähendab kaebaja I väite usutavust asjaolu, et 19. jaanuaril 2023, 14. märtsil 2023, 18. mail 2023 ja 11. juulil 2023 ei otsitud tema abikaasat ja tütart täielikult läbi.
37.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja I läbiotsimised pärast pikaajalisi kokkusaamisi olid õiguspärased ning tema kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub alus.
37.1.Kinnipeetava täielikuks läbiotsimiseks on õiguslik alus olemas. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Sama normi teise lause kohaselt peavad kinnipeetava läbiotsimist teostama temaga samast soost isikud. Ka kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetava täielik (alasti) läbiotsimine on VangS § 68 lg 1 alusel lubatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-549/98, p 19).
37.2.Määruse nr 44 § 32 p 2 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist kohustuslik. Nimetatud normist nähtuvalt ei ole vanglateenistujal kinnipeetava läbiotsimisel pärast pikaajalist kokkusaamist kaalutlusõigust. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud normi kohaldamine viinud praeguses asjas põhiseadusvastasele tulemusele. Võttes arvesse, et külastajate täielik läbiotsimine enne pikaajalist kokkusaamist on õigustatud üksnes erandjuhtudel, on vangla turvalisuse tagamiseks põhjendatud, et kinnipeetava täielik läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist on üldjuhul lubatav. 13(15)
3-23-1611 Vastustaja põhjenduste kohaselt kannab kaebaja I vanglas karistust seoses süüdimõistmisega narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Kohtule esitatud andmete kohaselt on kaebaja I kohta registreeritud alates 28. aprillist 2021 mitmeid ettekandeid seoses keelatud esemete või ainete omamisega (vastus kaebusele, lisa 1; dtl 147). Samuti on vastustaja esitanud kohtule Viru Vangla valvuri 6. augusti 2022. a ja 4. septembri 2022. a ettekanded kaebajalt I vanglas keelatud esemete äravõtmise kohta (vastustaja 26. aprilli 2024. a avalduse lisad 2 ja 3; dtl 191 ja 192). 11. juuli 2023 teostatud läbiotsimise osas on asjakohane vastustaja 27. juuli 2023. a käskkiri kaebajale I distsiplinaarkaristusena noomituse määramise eest seoses teisele kinnipeetavale enda tarbeks ostetud eseme üleandmise eest (vastustaja 26. aprilli 2024. a avalduse lisa 4; dtl 193–196). Nimetatud tõendite põhjal on ilmne, et kaebaja I osas esinesid tema vanglaeelse kuritegevuse laadi ja vanglas käitumise tõttu riskid, mis õigustasid tema täielikku läbiotsimist. Kohus ei pea veenvaks kaebaja I väidet, et tema juurest ei leitud pärast pikaajalisi kokkusaamisi keelatud esemeid. Läbiotsimise lubatavuseks piisab põhjendatud kahtlusest. Vastustaja on kohtumenetluses kirjeldanud kinnipeetavate täieliku läbiotsimise korda. Sarnaselt külastajate täieliku läbiotsimise korraga on ka kinnipeetava soovi korral võimalik teostada läbiotsimine kahes etapis, nii et ta ei pea end täiesti alasti võtma. Kinnipeetav peab tegema üksnes ühe küki (vastus kaebusele, p 3.14; dtl 143). Kohtu hinnangul ei viita vastustaja esitatud selgitus kinnipeetavate (sh kaebaja I) alandavale kohtlemisele. Kaebaja I pole väitnud, et tal ei võimaldatud läbiotsimisi nii, et osa riideid oleks seljas, või et läbiotsimisi oleks viinud läbi vastassoost isik. Kaebaja I väide läbiotsimise käigus mitme küki tegemise kohta on jäänud paljasõnaliseks. Seega puudub kaebaja I hüvitamiskaebuse osas nii õigusvastane tegevus kui ka põhjuslik seos (juhul, kui esineks õigusvastane tegu). Nimetatud eelduste täitmata jätmise tõttu ei ole võimalik kaebaja I hüvitamiskaebust rahuldada.
38.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja I kaebuse rahuldamata. IV
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2).
39.1.Kohus rahuldas kaebaja II kaebuse osaliselt. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni (kohus rahuldas nõude kahe läbiotsimise osas ja jättis rahuldamata nelja läbiotsimise osas), peab kohus põhjendatuks mõista kaebaja II kasuks välja 1/3 tema menetluskuludest. Kaebaja II on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 105 eurot. Tulenevalt kaebuse rahuldamise proportsioonist mõistab kohus tasutud riigilõivu eest kaebaja II kasuks välja 35 eurot (105÷3). Kaebaja II taotleb ka õigusabi osutanud esindaja kulude väljamõistmist. Kõigile kolmele kaebajale on õigusabi osutanud üks ja sama vandeadvokaat ning ta on esitanud ühise menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Vastustaja pole kaebajate menetluskulude taotlusele vastu vaielnud. Kaebajate menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab õigusabi 14(15)
3-23-1611 õigusteenuse osutamist 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot. Koos käibemaksuga on õigusabikulu kokku 512,40 eurot. Kaebajad ei ole kulude kandmise omavahelise jaotuse kohta selgitusi esitanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada õigusabikulu kaebajate vahel võrdselt – seega on kaebaja II õigusabikuluks 170,80 eurot. Tulenevalt kaebuse rahuldamise proportsioonist mõistab kohus kaebaja II kasuks välja 1/3 tema õigusabikuludest ehk siis 56,9 eurot (170,80÷3). Koos riigilõivuga mõistab kohus kaebaja II kasuks välja kokku 91,95 eurot. Ülejäänud kaebaja II menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 2).
39.2.Kohus rahuldas ka kaebaja III kaebuse osaliselt. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni (kohus rahuldas nõude kolme läbiotsimise osas ja jättis rahuldamata nelja läbiotsimise osas), peab kohus põhjendatuks mõista kaebaja III kasuks välja 3/7, s.o 42,86% tema menetluskuludest. Kaebaja III tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 150 eurot. Tulenevalt kaebuse rahuldamise proportsioonist mõistab kohus tasutud riigilõivu eest kaebaja III kasuks välja 64,29 eurot (150–57,14%). Lähtuvalt eelmises alapunktis märgitust on ka kaebaja III õigusabikuluks 170,80 eurot. Tulenevalt kaebuse rahuldamise proportsioonist mõistab kohus kaebaja III kasuks välja 3/7 tema õigusabikuludest ehk siis 73,20 eurot (170,80–57,14%). Koos riigilõivuga mõistab kohus kaebaja III kasuks välja kokku 137,49 eurot. Ülejäänud kaebaja III menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 2).
39.3.Kuna kaebaja I kaebus jäi rahuldamata, jäävad tema menetluskulud (riigilõiv 105 eurot ja õigusabikulud 170,80 eurot) tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
39.4.Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta dokumente esitanud, mistõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda.
40.Vastavalt kohtu 27. märtsi 2024. a määruse resolutsiooni p-s 5 märgitule asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed tähemärkidega. Kohus asendab ka otsuse põhjendavas osas nimetatud vanglaametnike nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.