Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
13.12.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3226
Haldusasi
D.B taotlus riigi õigusabi saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – D.B
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.12.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
D.B riigi õigusabi taotlus
Menetlustoiming
Riigi õigusabi taotluse lahendamine
Jätta rahuldamata D.B 10.12.2024 riigi õigusabi taotlus haldusasjas nr 3-24-3226.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
3-24-3226 lg 1 järgi võib huvitatud isik esitada advokatuuri aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Kaebeõigus on siiski piiratud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p 10). Aukohtumenetlus ei toimu advokaadi kliendi huvides. Kliendil pole õigust nõuda advokaadi karistamist. Seetõttu ei saa kohus huvitatud isiku kaebuse alusel kontrollida seda, kas aukohus on teinud sisuliselt õige otsuse. Huvitatud isikul on õigus sellele, et aukohus vaataks tema kaebuse läbi kehtestatud menetlusreegleid järgides. Menetlusreeglite järgimist saab kohus huvitatud isiku kaebuse alusel kontrollida. Seetõttu palus kohus taotlejal vähemalt üldiselt selgitada, milliseid menetlusreegleid on aukohus tema meelest rikkunud, kuid taotleja ei esitanud puuduste kõrvaldamise avalduses selgitusi, millest nähtuks, et aukohus oleks tema kaebust läbi vaadates menetlusreegleid rikkunud. On arusaadav, et taotleja ei pruugi osata ilma õigusabita kõiki aukohtumenetluse nüansse hinnata. Siiski oli taotlejal võimalik esile tuua, kas menetluslikud rikkumised tema hinnangul üldse esinesid ja milles need tema meelest võisid seisneda. Kuna taotleja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud, ei ole alust eeldada, et kaebuse esitamine saaks praegusel juhul edukas olla. Taotlejale on selgitatud, et kui ta leiab, et advokaat on temaga sõlmitud lepingu alusel teda esindades oma kohustusi rikkunud, saab ta oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Kuna advokaadi karistamine aukohtumenetluses ei parandaks mingil moel taotleja kui huvitatud isiku olukorda, annab aluse riigi õigusabi andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 12: taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.
3-24-3226 õigusabi taotluse rahuldamata. Küsimus, kas taotlejale tuleks siiski anda riigi õigusabi advokatuuri aukohtu 07.11.2024 otsuse vaidlustamiseks, ei ole nii keerukas, et selleks tuleks anda riigi õigusabi korras esindaja. Taotlejal tuleb tuua eeskätt esile asjaolud, mille tõttu tuleks tema hinnangul riigi õigusabi anda. Taotleja ei pea seejuures viitama varasemale kohtupraktikale ega õigusnormidele. Halduskohtumenetluses on kohtutel uurimis- ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kohtud on ka varem korduvalt leidnud, et taotleja on võimeline osalema halduskohtumenetluses iseseisvalt (nt Riigikohtu 18.10.2024 määrus; Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-976).
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.