Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar, Einar Vene 12. detsember 2024, Tartu 3-23-1461
Haldusasi
N.N.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 5. juuni 2023. a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 23. novembri 2023. a otsus N.N. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – N.N. Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23. novembri 2023. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 13. jaanuar 2025).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 5. juuni 2023. a otsusega nr 4.2-1/5622-3 tunnistati kehtetuks N.N.-ile väljastatud relvaluba vintraudsele püstolile TT-33. Otsuses viidati relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 alusel (luba tunnistatakse kehtetuks, kui isik on enda või teiste turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama). Faktiliste asjaoludena viidati sellele, et N.N. viibis 30. aprillil 2023 Tallinnas Suur-Karja tänaval alkoholijoobes, ei tajunud ümbritsevat ega allunud politsei korraldustele, seisis politseisõiduki ees ja keeldus lahkumast. Oli kaasisikute suhtes provotseeriv ning vehkis kätega. Ta toimetati kainenemisele ja kasutati tema suhtes käeraudasid. Tema puhul on olnud ka varasemaid intsidente, kuhu on kaasatud politsei.
2.N.N. esitas kaebuse, milles palus relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus tühistada. Kaebuse kohaselt on RelvS § 43 lg 31 kohaldamise eeldused täitmata.
3.Tartu Halduskohtu 23. novembri 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebaja on õigesti viidanud, et 2009. a ja 2015. a toimunud intsidendid (2009. a urineeris Tartus Pirogovi platsil ja 2015. aastal kuulas valjult muusikat ja tekitas lärmi ning käitus politseiametnike suhtes agressiivselt ja üleolevalt) ei saa olla relvaloa kehtetuks tunnistamise faktiliseks aluseks. Need ei olnudki aga relvaloa kehtetuks tunnistamise põhjuseks, PPA võttis neid asjaolusid lihtsalt arvesse kaebaja käitumisele hinnangu andmisel.
3.2.Politsei andis vaidlustatud otsuses hinnangu, et kaebaja ei suuda teatud olukordades oma emotsioone kontrollida, võib käituda ettearvamatult ja ebastabiilselt ning võib tekitada konfliktseid olukordi. Kohus leidis, et sellise hinnangu põhjal saab järeldada, et selliselt käituv isik ohustab enda ja teiste turvalisust sedavõrd, et ei sobi relvaluba omama. Kui on alust hinnanguks, et isik kaotab kergesti enesevalitsuse, saab pidada piisavalt tõenäoliseks ka ohtu, et isik võib verbaalse konflikti eskaleerudes kasutada relva, ilma et objektiivselt esineks vajadus end ründe eest kaitsta. Asjaolu, et isik muutub joobeseisundis agressiivseks, suurendab sellisest ohust tingitud korrarikkumise toimumise tõenäosust veelgi.
3.3.Järeldust kaebaja emotsionaalse ebastabiilsuse kohta kinnitab see, et kui politseiametnik saabus 17. mail 2023 kontrollima relva hoiutingimusi, asus kaebaja avaldama oma negatiivset hoiakut politsei suhtes ja kirjeldama oma poliitilisi vaateid. Ka relvaloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus esitatud kirjalikus arvamuses puudus ilma täiendavate asjaoludeta igasugune vajadus kirjeldada oma ühiskondlikke või poliitilisi vaateid. Kui isik ei taju, millises olukorras on kohane oma seisukohti väljendada, võib see viia sotsiaalsete konfliktideni.
3.4.Ka politseiametniku töötõendi pildistamist ja vestluse salvestamist 17. mail 2023. a kontrollkäigu ajal ei saa pidada tavapäraseks tegevuseks.
3.5.Eesti kultuuriruumis on küll mõistetav, et isikut häirib, kui tema eluruumides kantakse välijalanõusid, kuid ärritumine või solvumine pole adekvaatne reaktsioon olukorras, kus korrakaitseametnik täidab isikule arusaadaval moel oma ametiülesandeid. Kui isik ei mõista ametiisiku käitumise põhjuseid, oleks kohane paluda selgitusi. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et politseiametnikud kannavad siseruumides välijalanõusid turvakaalutlustel.
3.6.Põhjendatud on ka vastustaja hinnang, et kaebaja võib joobes käituda agressiivselt. 30. aprilli 2023. a kaebaja kainenemisele toimetamise protokollist nähtuvalt ei allunud kaebaja politseiametniku suulistele korraldustele ning tema käitumine oli provotseeriv (vehkis kätega; kõndis vastu inimesi; kordas politseiametnikele, et on kaitseväelane ja oskab kõike). Allumatuse tõttu otsustas politseiametnik kasutada tema suhtes käeraudu. Kainestusmaja kontroll-lehelt nähtub, et kaebaja agressiivne käitumine jätkus ka kainestusmajas (nt „lõhub vastu ust ja karjub“, „madratsi lõhkumine, madratsi äravõtm, vesi kinni, uputus“). Kaebaja küll väidab, et ta ei olnud joobes, kuid pole oma agressiivse käitumise põhjuseid selgitanud.
3.7.Politsei on põhjendatult leidnud, et relvaloa omaja, kes ei suuda oma emotsioone kontrollida, käitub joobes olles agressiivselt ning kelle suhtes on vaja kasutada sunnivahendit, ei ole relvaomanikuna enam piisavalt usaldusväärne.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.N.N. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Senise kohtupraktika kohaselt eeldab relvaloa kehtetuks tunnistamine oluliselt raskemaid asjaolusid kui need, mida vastustaja on kaebajale ette heitnud.
4.2.2009. ja 2015. a juhtumid jäävad mitmete aastate taha ning ei jää enam mõistliku ajalise raami sisse. Kaebaja ei ole neid ka omaks võtnud.
4.3.Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja oli 30. aprillil 2023. aastal joobes. Kaebaja joovet ei ole tuvastatud. Kainenemisele toimetamise protokollis loetletud tunnused ilmnevad ka väsimuse ja unisuse korral. Arvestades, et protokoll on koostatud öösel kell 3.25, on ilmne, et
kaebaja oli lihtsalt väsinud ja unine, mitte joobes. Protokollis on kirjas, et kaebaja suust ei tulnud alkoholilõhna.
4.4.Protokolli ja selle lisa vahel on vastuolud.
4.5.Kaebaja toimetati õigusvastaselt arestimajja, ta oleks tulnud toimetada korrakaitseseaduse § 42 lg 3 järgi tema ööbimiskohta. Olukorras, kus kaebaja ei olnud joobes ega ohtlik, ei oleks tohtinud kaebajat kuhugi toimetada.
4.6.See, et kaebaja palub tema koju sisenenud politseiametnikul välijalanõud jalast ära võtta ja pildistab politseiametniku töötõendit, ei näita seda, et kaebaja on endale või ühiskonnale ohtlik.
4.7.Relva hoiutingimuste kontrollil ei ole ohtu politseiametnikele ning välijalanõude jalas hoidmine turvakaalutlustel pole põhjendatud.
4.8.Kaebaja selgitas oma eelistusi politsei arenguvõimaluste suhtes mitte kontrollkäigu ajal, vaid kirjalikes vastuväidetes (kaebaja eelistas politseisüsteemi arengut Suurbritannia, mitte Ameerika Ühendriikide poole) ning pole arusaadav, mis oli neis seisukohtades konfliktset.
4.9.Kohus on võtnud selgelt vastustaja positsiooni.
5.PPA palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Jääb arusaamatuks, miks pidanuks kaine inimene käituma sedavõrd ettearvamatult ja provotseerivalt, et vajalik oli politsei sekkumine ja vahetu sunni kasutamine. Kui isik keeldub sõiduki eest lahkumast, käitub kaasisikute suhtes provotseerivalt ning ei allu politsei korraldustele, on tegemist kaebaja ja teiste isikute turvalisust ohustava käitumisega.
5.2.Politsei poolt 30. aprillil 2023 tehtud toiminguid ei saa praeguses kohtumenetluses vaidlustada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Faktilised põhjused, miks kaebaja relvaluba kehtetuks tunnistati, on kokkuvõtlikult järgmised: - kaebaja viibis 30. aprillil 2023 Tallinnas Suur-Karja tänaval ja oli alkoholijoobes. Ta ei allunud politsei viibimiskeelu korraldusele, seisis politseisõiduki ees ja keeldus lahkumast. Ta oli provotseeriv kaasisikute suhtes ja vehkis kätega; - kaebaja toimetati sel kuupäeval kell 03.06 kainenemisele, kusjuures tema suhtes kohaldati käeraudu. Kaebaja kainenes ja vabastati samal päeval kell 13.58 (dtl 30); - kainenemisele toimetamise protokolli järgi oli kaebaja raskes alkoholijoobes, ei tajunud ümbritsevat ega allunud politsei suulistele korraldustele. Isik seisis politseisõiduki ees ja keeldus lahkumast. Käitumine oli provotseeriv kaasisikute suhtes, mis väljendus kätega vehkimises. Isik keeldus joobeseisundi kontrollimisest või ei olnud võimeline järgima indikaatorvahendi kasutamise protseduuri (dtl 35); - kainenemisele paigutamisel kasutati kaebaja suhtes käeraudu, kuna kaebaja oli agressiivne, ei allunud korraldustele, politseiametnik tundis ohtu, et kaebaja ründab teda (dtl 36); - kaebaja väitis, et ta ei olnud joobes, kuid selle väitega politsei ei nõustunud, kuna arestimajas kulus kaebaja kainenemiseks üle 10 tunni (dtl 32); - kainenemisele paigutamise protokolli lisa „Joobeseisundile viitavad tunnused“ järgi esines kaebajal silmade punetus; pupillid olid suured; kõne oli arusaamatu; esines häireid aja, isiku ja kohataju osas; ta ei mäletanud viimase 24 tunni sündmusi; koordinatsioonis olid kerged häireid; käitumine oli apaatne, kuid ka omamehelik ja ründav (dtl 36-37); - arestimaja kainestusmaja isikupõhise kontroll-lehe järgi kaebaja lõhkus ust ja madratsit ning karjus. Võimalik on ka järeldada, et kambrist võeti seetõttu ära madrats ning veeuputuse tekitamise tõttu keerati kinni vesi (dtl 39-40);
- 16. aprillil 2009 kella 22.15 ajal urineeris kaebaja Tartus Pirogovi platsil ja rikkus sellega avalikku korda; - 10. juulil 2015 kuulas kaebaja valjult muusikat ja tekitas lärmi, mis häiris teisi isikuid. Selle tegevusega rikkus kaebaja avalikku korda. Algul käitus kaebaja politseiametnike suhtes agressiivselt ja üleolevalt, kuid hiljem keeras muusika kinni (dtl 30); - 17. mail 2023, kui politsei kontrollis kaebaja elukohas relva hoiutingimusi, nõudis kaebaja koheselt näha politseiametniku töötõendit ja pildistas seda, tuues põhjenduseks, et varasemalt on teda jälitatud ning informeeris, et ta salvestab nendevahelise vestluse. Samuti nõudis kaebaja, et politseiametnik võtaks jalanõud jalast ära, keeldumise peale ta solvus ja ärritus (tl 31). Politseiametniku hinnangul käitus kabeaja vestluse ajal küll adekvaatselt, aga samas oli paranoiline, kohati järsk ja paindumatu (dtl 31). Ringkonnakohus möönab, et kaebaja et kaebaja poliitilised vaated, millele kaebaja viitas ärakuulamisel esitatud seisukohas, ja tema käitumine relva hoiutingimuste kontrolli ajal ei pruugi eraldivõetuna olla asjaoluks, mis tingiksid relvaloa kehtetuks tunnistamise. Isikutel on õigus omada isiklikke poliitilisi seisukoht, samuti võivad neil olla subjektiivsed väärtushinnangud, mille järgi on korrektne teise isiku eluruumis viibides välijalanõud jalast ära võtta. Need asjaolud eraldivõetuna ei saa õigustada relvaloa kehtetuks tunnistamist. Ka asjaolu, et isik ei suuda ärakuulamise raames esitada asjakohaseid argumente ning esitab asjassepuutumatuid seisukohti (nägemus politseisüsteemi arengusuundadest) ei tähenda seda, et isik on sobimatu relva omama. Asjassepuutumatutesse argumentidesse esitamine võib üldteadaolevalt ette tulla paljude isikute puhul, kuid need ei pruugi näidata isiku sobimatust relva omama. Seega need asjaolud eraldivõetuna relvaloa kehtetuks tingida ei saa. Seetõttu ringkonnakohus kaebaja argumentidel, mis seonduvad relva hoiutingimuste kontrolliga, pikemalt ei peatu.
8.Samas on igati piisav alus relvaloa kehtetuks tunnistamiseks kaebaja käitumine 30. aprillil 2023 kainenemisele paigutamise eel ja järel. Isik, kes ei allu politsei korraldustele minna politseisõiduki eest ära, on agressiivne ja provotseeriv kaasisikute suhtes ning kainenemisele paigutamisel lõhub kambri ust ja madratsit, on ka ringkonnakohtu hinnangul enda või teiste turvalisust ohustava eluviisi või käitumisega ning sobimatu relva omama RelvS § 43 lg 3 1 mõttes. Sellist käitumist arvestades on piisav alus arvata, et kui kaebaja järjekordselt sellises joobeseisundis on, võib ta kasutada relva, ehkki objektiivne vajadus enda või vara kaitsmiseks puudub. Kirjeldatud asjaoludest nähtub, et kaebaja ei kontrolli joobeseisundis olles enda käitumist. Kui sellisel isikul on võimalus kasutada joobeseisundis tänu kehtivale relvaloale relva, siis võivad sellega kaasneda pöördumatult kahjulikud tagajärjed ümbritsevatele isikutele. Seetõttu on niisugust käitumist arvestades relvaloa kehtetuks tunnistamine põhjendatud.
9.Paika ei pea kaebaja väide, et senine kohtupraktika eeldab relvaloa kehtetuks tunnistamisel oluliselt raskemaid asjaolusid kui need, mida käesolevas asjas kaebajal ette heidetakse. Kaebaja välja toodud sellekohane kohtupraktika ei hõlma kaugeltki kõiki lahendeid. Nt asjas 3-17-1229 jäi jõusse relvaloa kehtetuks tunnistamine põhjusel, et kaebajat oli karistatud kanepi suitsetamise eest. Asjas 3-13-1198 jäi jõusse relvaloa kehtetuks tunnistamine hoolimata sellest, et isik oli etteheidetud kahest kuriteoepisoodist ühes õigeks mõistetud. Ka kaebaja enda poolt näiteks toodud haldusasjas, kus relvaluba tunnistati kehtetuks seetõttu, et isik ületas kolmel korral lubatud sõidukiirust, ei ole objektiivselt võttes tegemist kõige rängema süüteoga (haldusasi nr 3-20-2365).
Reeglina on varasemates haldusasjades aga tegemist erisuguste olukordadega, mille tehiolud ei ole võrreldavad käesoleva haldusasjaga. Seetõttu ei tingi viited varasemale kohtupraktikale käesolevas asjas kaebuse rahuldamist.
10.Kaebaja leiab, et 2009. ja 2015. a sündmustega ei saanud relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuskilt ei tulene keeldu arvestada isiku eluviisi ja käitumise hindamisel RelvS § 43 lg 31 järgi isikut iseloomustavate andmetena tema varasema käitumist, mis on politseile teada. Ainuüksi asjaolu, et varasematest intsidentidest on möödunud võrdlemisi palju aega, ei välista selle arvessevõtmist, eriti juhul, kui selline käitumine langeb kokku isiku hilisema käitumisega. Käesoleval juhul on kaebaja käitumine 2009, 2015 ning 2023. aastal selles mõttes sarnane, et kõigil juhtudel ei arvestanud kaebaja üldtunnustatud käitumisnormidega avalikus ruumis ning vähemalt kahel juhul (2015. ja 2023 aastal) käitus politsei suhtes agressiivselt (vt ülal p 7). Asjaolu, et kaebaja ei ole enda hinnangul neid rikkumisi omaks võtnud, ei tähenda, et neid intsidente pole olnud. Lisaks ei olnud varasemad intsidendid kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel määravad. Põhiline osa otsuse põhjendustest lähtusid 30. aprilli 2023. a intsidendist.
11.Kaebaja hinnangul pole tõendatud, et ta oli 30. aprillil 2023 joobes. See, et otseselt pole indikaatorvahendi abil joobeseisundit fikseeritud, ei tähenda, et politsei hinnang, mille järgi oli kaebaja joobes, oleks vale. Kaebaja ei ole esitanud ühtki mõistlikku põhjendust, miks pidanuks kaine isik käituma selliselt, nagu kaebaja seda tegi. Väsimus ja unisus ei too üldteadaolevalt kindlasti kaasa seda, et isik ei allu politseiametnike korraldustele, seisab politseisõiduki ees ning on provotseeriv kaasisikute suhtes. Veelgi enam ei too väsimus ja unisus kaasa käitumist, mille puhul on vaja paigutada isik kainenemisele ja kasutada tema suhtes käeraudu, ega tingi seda, et isik mitme tunni vältel lõhub kambri ust ja madratsit. Lõppkokkuvõttes on aga selge, et sõltumata joobest on isik, kes eelkirjeldatud viisil käitub, sobimatu RelvS § 43 lg 31 mõttes relva omama. Ikkagi kohaldub hinnang, et relva omamisel võib selliselt käituv isik kasutada relva põhjendamatult ning tekitada sellega kahjulikke tagajärgi.
12.Asjaolu, et kaebaja nägemuses on kainenemisele paigutamise protokolli ja selle lisa vahel vastuolusid, ei tähenda, et kaebaja ei oleks eelnevalt korduvalt kirjeldatud viisil käitunud. Need vastuolud ei ole sellised, mis annaksid alust arvata, et kaebaja käitumine ei ole tõendatud.
13.Kaebaja hinnang, et temaga toimiti kainenemisele paigutamisel õigusvastaselt, ei muuda samuti olematuks kaebaja käitumist ning ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
14.Nõustuda ei saa kaebaja hinnanguga, et kohus on võtnud selgelt vastustaja positsiooni. Kaebuse rahuldamata jätmisega võib paratamatult kaasneda vastustaja seisukohtadega nõustumine, kuid see ei tähenda vastustaja positsioonile asumist.
15.See, et kaebaja arvates ei ole vastustaja esitanud kaebaja käitumise kohta 30. aprillil 2023 piisavaid või kaebaja nägemuses kohaseid tõendeid (nt rinnakaamera salvestisi jms), ei tähenda, et kaebaja käitumine oleks tõendamata. Ringkonnakohus peab eelnevalt viidatud tõendeid (vaidlusaluses haldusaktis esitatud kirjeldus kaebaja käitumisest, samuti
kainenemisele paigutamise protokoll ja selle lisa) piisavateks ja asjakohasteks, mis kinnitavad kaebaja käitumist. Kaebaja seevastu pole esitanud tõendeid, mis eeltoodu ümber lükkaks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (1327,60 eurot, dtl 46) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.