Nils Norralti kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 5. juuni 2023. a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Nils Norralt, esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kärt Kasepõld
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Nils Norralti kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. detsembril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) oli väljastanud 1990. aastal sündinud Nils Norraltile relvaloa nr DL50002640 vintraudse püstoli TT-33 kaliiber 7,62x25 nr ЦB5331 omamiseks enese ja vara kaitse otstarbel kehtivusajaga kuni 8. mai 2024. Relvasoetamisloa vintraudse püstoli soetamiseks oli PPA andnud esmakordselt 2013. aastal. Relvaluba anti talle 2014. aastal.
3-23-1461
2.PPA tunnistas 5. juuni 2023. a otsusega nr 4.2-1/5622-3 Nils Norralti relvaloa nr DL50002640 relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 3 1 ning § 44 lg-te 1, 6 ja 8 alusel kehtetuks, kohustas teda politseile üle andma tema nimele registreeritud tulirelva ja tema valduses oleva laskemoona ning kolme kuu jooksul otsuse kättesaamisest arvates võõrandama tema nimele registreeritud relva ja laskemoona või alustama võõrandamist. Otsuse põhjendused on järgmised.
2.1.PPA infosüsteemis registreeriti juhtum, mille kohaselt viibis Nils Norralt 30. aprillil 2023 Tallinnas Suur-Karja tn 10 juures alkoholijoobes, ei tajunud ümbritsevat ega allunud politsei korraldustele, seisis politsei sõiduki ees ja keeldus lahkumast, oli kaasisikute suhtes provotseeriv, vehkis kätega ning oli oht langeda süüteo ohvriks või jääda auto alla. Politsei toimetas N. Norralti korrakaitseseaduse (KorS) § 42 lg 1 alusel enese ja teiste isikute turvalisuse ja avaliku korra tagamiseks kainenemisele. Kainenemisele toimetamisel kasutati tema suhtes käeraudu. Ta toimetati kainenema 30. aprillil 2023 kell 3.06 ning vabastati samal päeval kell 13.58.
2.2.Varem on N. Norraltil olnud kaks intsidenti. 16. aprillil 2009 kell 22.15 urineeris ta Tartus Pirogovi platsil, rikkudes selle tegevusega avalikku korda. 10. juulil 2015 kell 5.13 kuulas ta valjult muusikat ja tekitas lärmi, millega häiris teisi isikuid, rikkudes selle tegevusega avalikku korda. Alguses käitus N. Norralt politseiametnike suhtes agressiivselt ja üleolevalt, seejärel sai eksimusest aru ja keeras muusika kinni.
2.3.Kuna N. Norralt on käitunud korduvalt relvaloa omanikule mittesobilikult, alustas PPA haldusmenetlust tema relvaloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Piirkonnapolitseinikule tehti ülesandeks anda järelevalvemenetluses hinnang, kas N. Norralt on enda eluviisi või käitumise tõttu jätkuvalt sobilik omama relvaluba ja tulirelva. Piirkonnapolitseinik kontrollis 17. mail 2023 N. Norralti elukohas relva ja relva hoiutingimusi, vestles temaga ning tema naabri ja lähedastega. N. Norralti nõudis politseiametnikult kohe töötõendit ja pildistas seda, tuues põhjenduseks, et teda on varem jälitatud. Samuti informeeris ta politseiametnikku, et salvestab nende vestluse. Ta nõudis, et politseiametnik võtaks tema elukohas jalanõud jalast ära, keeldumise korral ta solvus ja ärritus. Vestluse käigus ta leebus ning selgitas ärritumise põhjenduseks, et talle ei meeldi, kui tänaval käivad minimaalse väljaõppega militaarvarustuses politseinikud. Piirkonnapolitseiniku hinnangul käitus N. Norralt vestluse ajal küll adekvaatselt, kuid kohati oli ta paranoiline, järsk ja paindumatu. Naaber ja lähedased ei avaldanud tema kohta negatiivset infot. Kontrollimise ajal oli tulirelv hoiustatud kõrvalisele isikule raskesti avastatavas hoiukohas.
2.4.N. Norralt esitas haldusmenetluses oma seisukoha kirjalikult. Tal oli kahju, et ta jättis piirkonnapolitseinikule, kes talle väga tavalise introverdina tundus, halva mulje – tõenäoliselt iseloomuerinevuste tõttu. Ta ise ei käitu „mittetavapäraselt“, vaid on täiesti stereotüüpiline ülim ekstravert. Varasemalt osales ta kõnevõistlustel, käis koole esindamas, oli presenteerija ja korraldaja kooliüritustel, töötas 10 aastat EKV-s juhtivatel ametikohtadel ja seda ainult kiitusi täis teenistuslehega, kaks aastat töötas müügimehena telefonimüügis ja ka otsemarketingis. Politsei suhtes on tema negatiivne häälestatus seotud tema poliitiliste vaadetega, mille alusel ei tohi teda diskrimineerida. Nagu ta piirkonnapolitseinikule väljendas, tahab ta näha Eesti liikumist Ühendkuningriigi politseisüsteemi, mitte aga Ameerika Ühendriikide ülerahastatud ja militariseeritud politseisüsteemi poole. Politseis on liiga palju nõukogude miilitsa käitumisjooni ning segane kompensatsioonisüsteem. Vähese väljaõppe- ja palgatasemega kiirreageerijate üksuste loomine on sügav viga, mida ta on ka korduvalt selgitanud ja mida ta saab loodetavasti tulevikus hääletades ja kandideerides veelgi 2(9)
3-23-1461 parandada. Tema eluaegne juhi ja kõneisikuna kujunenud jutukas ja elav iseloom, poliitilised vaated ja eriarvamus politsei viimaste aastate arengukava suhtes ei oma relvaloaga mingit seost. 2015. aastal palus ta väidetavat rikkumist ise politseil menetleda, kuid selle asemel sai ta koduõuel kolki (vastupanuta). Ta fikseeris vigastused erakorralise meditsiini osakonnas. Hiljem tema ees vabandati. Järgneva nädala sees parkisid samad politseinikud tema maja poole suunatult 20 m kaugusel varjus pikka aega, kuid temaga juttu ei teinud. Ta fikseeris selle videoga ning tal on ka tunnistaja. Tõenäoliselt seda pidaski piirkonnapolitseinik jälitamist mainides silmas. Ta ei olnud 30. aprillil 2023 joobes. Ta kahetseb auto takistamist, kuid soovis edasi vestelda. Ta ei oodanud, et teda (vastupanuta) muljutakse nii, et hiljem kõik küsivad, miks ta kael on üleni sinine, ja et ta seejärel kongi visatakse. Kui ta kongi ust toksis ja vabastamist nõudis, ütles politseileitnant korduvalt, et seda ta veel „kahetseb“, ähvardas teda mitmesuguste kontrollidega ja enne vabastamist ähvardas talle „tina anda“. Ta on kõrgharidusega koduomanik, ohvitser, kahe lapse isa, ta kannab hoolt oma 90-aastase vanaema eest, tal on puhas register ning puudub igasugune vägivaldne käitumine või vägivaldne minevik. Ainuke asi, milles ta on süüdi, on liiga palju rääkimine ja poliitilised vaated.
2.5.N. Norralti seisukohast nähtub, et ta ei saa aru, et ta on mingilgi määral käitunud viisil, mis ei ole relvaloa omajale sobilik. Pigem ta õigustab oma käitumist. Seega ei ole põhjust arvata, et ta oleks teinud või kavatseks teha oma käitumisest järeldused ja suudaks või tahaks oma käitumist muuta. Seetõttu ei saa välistada, et ta jätkab ohtliku käitumisega. Väitega, et ta ei olnud 30. aprillil 2023 joobes, ei saa nõustuda, sest tal kulus arestimajas kainenemiseks üle 10 tunni. Tal küll puuduvad karistusregistri andmetel kehtivad karistused, kuid ta käitus vägivaldselt, kui muutus politseiametnike suhtes agressiivseks – vastasel juhul polnuks vaja käeraudu kasutada. 30. aprilli 2023. a sündmus ei olnud avaliku korra rikkumise üksikjuhtum. Kokkupuuted politseiametnike ja kodanikega on näidanud, et ta ei suuda oma käitumist kontrollida ning võib olla ettearvamatu ja ebastabiilse käitumisega. Ta on väljendanud Eesti politsei suhtes negatiivset meelsust ning olnud korrakaitseametnike suhtes agressiivne. Seetõttu on alust arvata, et ta ei austa võimuesindajaid ning ei suuda järgida ühiskonnas kehtestatud reegleid – seega on suur tõenäosus, et tema puhul on oht ka edaspidi süütegusid toime panna.
2.6.PPA jõudis menetluse tulemusema seisukohale, et N. Norralt ei suuda oma emotsioone kontrollida, ta võib käituda ettearvamatult ja ebastabiilselt, ta võib tekitada konfliktseid olukordi ning seetõttu ei saa välistada, et ta võib kasutada kergekäeliselt tulirelva. Sellest tulenevalt võib ta oma käitumisega ohustada enda või teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning avalikku korda ja oma käitumise tõttu on ta sobimatu omama tulirelva ja relvaluba.
3.Nils Norralt esitas 29. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub PPA 5. juuni 2023. a otsuse nr 4.2-1/5622-3 tühistada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebuses on esitatud kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.
4.1.RelvS § 43 lg 31 kohaldamiseks peab loa omaja ohustama enda eluviisi või käitumise tõttu enda või teise isiku turvalisust. PPA otsuses ei ole seda väidetud, mistõttu on sätte kohaldamise eeldused täitmata. RelvS § 43 lg 3 1 kohaldamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus. Kahtlusel peab olema mingi põhjus ja seda peavad kinnitama tõendid. Otsuses esitatud väiteid ei kinnita ükski tõend – vähemalt pole neile viidatud ega neid otsusele lisatud. 3(9)
3-23-1461 Otsusest ei nähtu asjaolusid, kaalutlusi ega tõendeid, et kaebajal on kas enda või kellegi teise turvalisust ohustav eluviis või käitumine. Selle asemel on tuginetud avaliku korra rikkumise ohule. 2009. a juhtum toimus üle 14 aasta tagasi ning viis aastat enne seda, kui kaebajale väljastati 2014. aastal esmakordselt relvaluba. Kaebaja oli tol ajal 19-aastane. On ilmne, et see episood ei saa olla relvaloa kehtetuks tunnistamise põhjus. Asjaolud, millele võib relvaloa kehtetuks tunnistamisel tugineda, peaksid jääma mõistlikku ajalisse raami. 2009. a ja 2015. a juhtumid sinna ei mahu ning need ei saa olla relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Kui kaebajat oleks nende tegude eest väärteokorras karistatud, oleks karistusandmed kustutatud ühe aasta möödumisel karistuse kandmisest. Kui kaebajat oleks avaliku korra rikkumiste eest korduvalt karistatud, võiks PPA tunnistada tema relvaloa RelvS § 43 lg 3 3 alusel kehtetuks vaid seni, kuni tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Kui isikut ei ole süüdi mõistetud, puudub mõistlik põhjus väita, et samadele juhtumitele võib tugineda kauem kui tema süüdimõistmise korral. Kaebajat ei ole avaliku korra rikkumise ega ühegi teise süüteo eest karistatud – seega pole ta ka avaliku korra rikkumisi toime pannud. RelvS § 43 lg 33 kohaselt peaks isikul olema korduv karistatus, kuid seda pole. Ka 30. aprilli 2023. a episood ei õigusta relvaloa kehtetuks tunnistamist. Kaebaja ei olnud joobes ega ohtlik. Jääb ebaselgeks, milles seisneb oht, et ta võib langeda süüteo ohvriks või jääda auto alla. Kui PPA tõendeid ei esita, tuleb lugeda need etteheited alusetuks.
4.2.Kaebaja ei ole rikkunud relva hoiutingimusi. Rikkumist ei tuvastatud ka 17. mail 2023 toimunud kontrolli käigus. Kuna kontrolli teostanud politseiametniku hinnangul käitus kaebaja adekvaatselt, jääb arusaamatuks, kuidas võiksid kontrolli tulemused anda aluse relvaloa kehtetuks tunnistamiseks. Ainus etteheide on see, et kaebaja solvus ja ärritus, kui politseiametnik keeldus jalanõusid jalast võtmast. Eesti kultuuriruumis ei ole jalanõude siseruumide jalast võtmise palve ebaseaduslik ega põhjendamatu. Tõenäoliselt on politseiametniku hinnang, et kaebaja on „paranoiline, kohati järsk ja paindumatu“, põhjustatud tema enda solvumisest ja ärritumisest, kui tal paluti koju sisenedes välisjalanõud ära võtta.
4.3.Paljud otsuses esitatud väited on konkretiseerimata. Kaebaja on alati järginud ühiskonnas kehtestatud reegleid. Kaebaja pole süütegusid toime pannud – väide, et ta võib „ka edaspidi“ süütegusid toime panna, lähtub ekslikult eeldusest, nagu oleks kaebaja seda ka varem teinud.
5.Vastustaja taotleb 6. septembri 2023. a vastuses kaebuse rahuldamata jätmist. PPA-l on RelvS § 43 lg 31 alusel relvaloa kehtetuks tunnistamisel avar kaalutlusõigus. Relvaluba annab eriõiguse kõrgema ohu allika käsitlemiseks ning PPA ülesanne on tagada, et see õigus oleks üksnes seaduskuulekatel ja usaldusväärsetel isikutel. PPA võib tugineda ka relvaloa andmisele eelnenud asjaoludele. Kaebaja käitumine on olnud alarmeeriv. Asjaolu, et kaebajat ei ole avaliku korra rikkumise eest karistatud, ei muuda sündmuseid olematuks. Oma käitumise ja selle ohtlikkuse eitamine näitab, et kaebaja ei mõista talle etteheidetud käitumise sobimatust ja relvaomanikule seatud kõrgendatud nõudmisi. Kaebaja ei suuda oma emotsioone ja käitumist vaos hoida ning võib muutuda ettearvamatuks ja agressiivseks, sh politseinike suhtes. PPA lisas vastusele PPA 5. juuni 2023. a otsuse kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise kohta; 30. aprillil 2023 kaebaja kohta koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli (sh lisa „Joobeseisundile viitavad tunnused“) ning Põhja prefektuuri 4(9)
3-23-1461 arestimaja kainestusmaja isikupõhise kontroll-lehe 30. aprillil 2023 kl 3.35 N.N. kainenemisele paigutamise kohta.
6.Kaebaja märkis 2. oktoobri 2023. a seisukohas, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses esitatud väiteid tõendanud. Ainsaks tõendiks on 30. aprilli 2023. a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, kuid joobes olek pole tõendatud. Nimetatud protokoll ei kinnita vastustaja väiteid, sest tervishoiutöötaja hinnangus ega selle lisas („Joobeseisundile viitavad tunnused“) ei ole viidet joobele. Protokollis on küll loetletud väidetavalt joobeseisundile viitavad tunnused, kuid samad tunnused võivad viidata ka väsimusele ja unisusele. Protokolli kohaselt ei tulnud kaebaja suust alkoholilõhna. Protokoll on ka lisaga vastuolus: protokolli kohaselt oli kaebaja raskes alkoholijoobes ega tajunud ümbritsevat, kuid prokolli lisas ei ole „aja-, isiku- ja kohataju“ lahtris sellist märget. Protokolli järgi oli kaebaja provotseeriv, lisas märgitu kohaselt aga apaatne. Protokolli järgi oli kaebaja „raskes alkoholijoobes“, kuid protokolli lisast ei nähtu ühtegi psüühilise, füüsilise või tajufunktsiooni tugevat häiritust ega oksendamist. Jääb arusaamatuks, miks oli 30. aprillil 2023 vaja politsei sekkumist. Vastustaja väited, et kaebaja ei suuda oma emotsioone ja käitumist vaos hoida ning võib ettearvamatuks ja agressiivseks muutuda, ei põhine ühelgi tõendil. Kaebajast ei lähtu ohtu.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Vaidlus on selle üle, kas PPA tunnistas kaebaja relvaloa õiguspäraselt kehtetuks. Kaebus hõlmab ka PPA 5. juuni 2023. a otsuse tühistamist relva ja laskemoona üleandmist ning nende võõrandamist puudutavas osas, kuid nende kohustuste õiguspärasuse üle ei vaielda.
8.Kohus leiab, et PPA ei ole kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel eksinud ning kaebuse väited ei anna PPA 5. juuni 2023. a otsuse tühistamiseks alust.
9.PPA tunnistas kaebaja relvaloa kehtetuks RelvS § 43 lg 31 alusel. Selle sätte kohaselt võib PPA tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama.
10.Enne relvaloa kehtetuks tunnistamise kaalumist tuli PPA-l anda hinnang, kas isik on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu relva omama. Kohtul tuleb kontrollida, kas PPA sisustas selle normi koosseisu (sh määratlemata õigusmõisted) korrektselt.
11.Kaebaja väitel ei ole PPA vaidlusaluses otsuses väitnud ega põhjendanud, et kaebaja ohustab oma käitumise tõttu enda või kellegi teise turvalisust, mistõttu pole RelvS § 43 lg 3 1 kohaldamise eeldused täidetud. Kohus ei nõustu kaebajaga. PPA otsuses on läbivalt põhjendatud, milles kaebaja ja teiste isikute turvalisust ohustav käitumine seisneb.
12.Kaebaja teise peamise väite kohaselt pole PPA esitanud otsuses väidetu kohta tõendeid. Kohus ei nõustu ka selle väitega. Haldusmenetluses on tõendiks muu hulgas menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend ja paikvaatlus (haldusmenetluse seaduse § 38 lg 2). Kaebaja kiri, mille ta esitas haldusmenetluses ärakuulamise käigus, ei ole küll kohtule esitatud eraldi dokumendina, vaid see kajastub vaidlusaluse otsuse tekstis. Kuna kaebaja ei ole oma arvamuse autentsust kahtluse alla seadnud, saab ka kohus kajastatud teabele tugineda. Samuti saab kohus tugineda 5(9)
3-23-1461 PPA otsuses kajastatud piirkonnapolitseiniku seletusele 17. mai 2023. a kontrollkäigu kohta. Haldusmenetluses kehtib vormivabaduse põhimõte (HMS § 5 lg 1), millest tulenevalt võib menetlustoiming olla ka suuline, kui õigusakt ei näe ette muud vormi. Relvaseadus ei sätesta, et haldusmenetluse läbiviija oleks pidanud võtma piirkonnapolitseinikult kirjaliku seletuse. Kuna kaebaja ei seadnud piirkonnapolitseiniku seletuste tegelikkusele vastavust kahtluse alla, puudus täiendavate tõendite kogumiseks vajadus. Tõenditeks on ka PPA 6. septembri 2023. a vastusele lisatud 30. aprilli 2023. a kaebaja kainenemisele toimetamise protokoll (sh selle lisa) ning kainestusmaja kontroll-leht kaebaja 30. aprillil 2023 kainenemisele paigutamise kohta. Nimetatud tõendid on tõenditeks ka praeguses haldusasjas. Kohtu hinnangul saab asja lahendamisel arvesse võtta ka PPA vaidlusaluses otsuses märgitud teavet kaebaja 2009. a ja 2015. a intsidentide kohta, sest kaebaja on need kaebuses omaks võtnud (HKMS § 60 lg 2; kaebuse p 2.1.5).
13.Kaebuses on esitatud ka väited, et kaebajat ei ole süütegude eest karistatud ning vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja oli 30. aprillil 2023 joobeseisundis. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama asjas olulise tähendusega asjaolud (haldusmenetluse seaduse § 6) ning ka tõendada tuleb üksnes asja lahendamiseks olulisi asjaolusid (HMS § 38 lg 1; HKMS § 62 lg 2). Nendest normidest tulenevalt on RelvS § 43 lg 31 kohaldamiseks vaja esile tuua ja tõendada asjaolusid, mille põhjal on alust hinnanguks, et isik on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu relva omama. Kuna RelvS § 43 lg 31 ei nõua, et isik oleks toime pannud süüteo või oleks tuvastatud isiku joobeseisund, ei ole vaja neid asjaolusid normi kohaldamiseks tingimata tõendada. Samuti ei olnud vastustajal vaja esitada tõendeid, mis kinnitaksid, et politseil oli vaja 30. aprillil 2023 kaebajaga seotud intsidenti sekkuda – relvaloa kehtetuks tunnistamise asjas ei vaielda politsei 30. aprilli 2023. a toimingute õiguspärasuse üle.
14.Kaebaja on õigesti märkinud, et 2009. a ja 2015. a intsidendid ei saa olla PPA 5. juuni 2023. a otsuse faktiliseks aluseks. Siiski ei tunnistanudki PPA kaebaja relvaluba kehtetuks põhjusel, et politseis registreeriti 2009. a ja 2015. aastal kaebaja kohta avaliku korra rikkumised. PPA võttis neid asjaolusid arvesse kaebaja käitumisele hinnangu andmisel. Nagu vastustaja vastuses kaebusele õigesti osutas, tuleb relvaloa omaja isiksuseomadustele ja käitumisele anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus ning relvaloa andmine ei tähenda, et hiljem on keelatud tugineda loa andmisele eelnenud, isikut negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele (Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-20-1675, p 13). Relvaloa omaja loomuomase käitumise hindamisel võib tugineda muu hulgas ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mida karistusregistrisse ei kanta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2023. a otsus asjas nr 3-21-1468, p 9).
15.PPA andis vaidlustatud otsuses hinnangu, et kaebaja ei suuda teatud olukordades oma emotsioone kontrollida, ta võib käituda ettearvamatult ja ebastabiilselt ning võib tekitada konfliktseid olukordi. Joobes olles võib ta käituda agressiivselt.
16.Kohus on seisukohal, et sellise hinnangu põhjal saab teha järelduse, et kirjeldatud moel käituv isik ohustab enda ja teiste turvalisust sedavõrd, et ta ei sobi relvaluba omama. Kui on alust hinnanguks, et isik kaotab kergesti enesevalitsuse, saab pidada piisavalt tõenäoliseks ohtu, et isik haarab teise isikuga tekkinud verbaalse konflikti eskaleerudes relva järele, ilma et objektiivselt esineks vajadus end ründe eest kaitsta. Asjaolu, et isik muutub joobeseisundis 6(9)
3-23-1461 agressiivseks, suurendab sellisest ohust tingitud korrarikkumise toimumise tõenäosust veelgi. Ka kaebaja ei ole vastupidist väitnud.
17.Kaebaja väidab, et selline hinnang ei pea tema suhtes paika. Ta on enda hinnangul küll väga jutukas ja elava iseloomuga inimene, kuid tema käitumises puudub igasugune vägivaldsus ning ta pole ohtlik.
18.Kohus leiab, et vastustaja hinnangu kujunemine kaebaja kohta on vaidlustatud otsuse põhjal jälgitav ning hinnang on põhjendatud.
19.Järelduse kaebaja emotsionaalse ebastabiilsuse kohta võimaldas teha nii piirkonnapolitseiniku kirjeldus 17. mai 2023. a kontrollkäigust kui ka kaebaja kiri, mille ta esitas haldusmenetluses ärakuulamise käigus. Olukorras, kus politseiametnik on saabunud relvaluba omava isiku elukohta kontrollima relva hoiutingimusi, ei ole ilma täiendavate asjaoludeta põhjust asuda avaldama oma negatiivset hoiakut politsei suhtes ega asuda kirjeldama oma poliitilisi vaateid. Kaebaja ei ole esile toonud, et politseiametnik oleks oma käitumisega sellisteks arvamusavaldusteks põhjust andnud. Ka relvaloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus esitatud kirjalikus arvamuses puudus ilma täiendavate asjaoludeta igasugune vajadus kirjeldada oma ühiskondlikke või poliitilisi vaateid. Selline käitumine ei ole selgitatav üksnes isiku jutukuse või elava loomusega. Kui isik ei taju, millises olukorras on kohane oma seisukohti väljendada, võib see viia sotsiaalsete konfliktideni.
20.Kokkupuuted politseiga annavad tunnistust kaebaja konfliktsusest. Politseiametniku töötõendi pildistamist ja vestluse salvestamist 17. mai 2023. a kontrollkäigu ajal ei saa pidada tavapäraseks tegevuseks. Kaebaja põhjendas seda aastatetaguste sündmustega, mõistmata, et teiste isikutega tekkinud varasematest arusaamatustest tingitud umbusu ülekandmine uude kontakti ei ole mõistlik. Eesti kultuuriruumis on küll mõistetav, et isikut häirib, kui tema eluruumides kantakse välisjalanõusid, kuid ärritumine või solvumine pole adekvaatne reaktsioon olukorras, kus korrakaitseametnik täidab isikule arusaadaval moel oma ametiülesandeid. Kui isik ei mõista ametiisiku käitumise põhjuseid, oleks kohane paluda selgitusi. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et politseiametnikud kannavad siseruumides välisjalanõusid turvakaalutlustel. Puudub põhjus kahelda, et sama oleks selgitanud kaebajale kontrolli teostanud piirkonnapolitseinik.
21.Põhjendatud on ka vastustaja hinnang, et kaebaja võib joobes olles käituda agressiivselt.
30.aprilli 2023. a kaebaja kainenemisele toimetamise protokollist nähtuvalt ei allunud kaebaja politseiametniku suulistele korraldustele ning tema käitumine oli provotseeriv (vehkis kätega; kõndis vastu inimesi; mainis politseiametnikule korduvalt, et on kaitseväelane ja oskab kõike). Allumatuse tõttu otsustas politseiametnik kasutada kaebaja suhtes käeraudu. Kainestusmaja kontroll-lehelt nähtub, et kaebaja agressiivne käitumine jätkus ka kainestusmajas (nt „lõhub vastu ust ja karjub“, „madratsi lõhkumine, madratsi äravõtm, vesi kinni, uputus“). Kaebaja küll väidab, et ta ei olnud joobes, kuid pole oma agressiivse käitumise põhjuseid selgitanud. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kaebaja käitus politseinike suhtes agressiivselt ja üleolevalt ka 2015. aasta intsidendi käigus.
22.PPA on kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel veenvalt põhjendanud ka seda, miks ohustab kaebaja käitumine tema enda ja teiste isikute turvalisust. Otsuses on leitud, et relvaloa omaja, kes ei suuda oma emotsioone kontrollida, käitub joobes olles agressiivselt ning kelle suhtes on vaja kasutada sunnivahendit, ei ole relvaomanikuna enam piisavalt usaldusväärne, 7(9)
3-23-1461 sest esineb märkimisväärne relva väärkasutamise oht; igasugune verbaalne konflikt võib üle kasvada füüsiliseks vägivallaks ning isik võib järgmise konflikti lahendamiseks kasutada tulirelva.
23.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et vaidlustatud otsuses on asutud põhjendatult seisukohale, et kaebaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu relva omama.
24.RelvS § 43 lg 31 on kaalutlusõigust sisaldav norm. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse teostamise üle on piiratud (HKMS § 158 lg 3). Kaebuses ei ole vastustajale kaalumisvigu ette heidetud. Kohtu hinnangul pole vastustaja kaalumisvigu teinud, kuid märgib siiski järgmist. Kuigi vaidlustatud otsuses oleks tulnud selgemini esile tuua, millistest kaalutlustest vastustaja kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel lähtus, on otsuse põhjenduste põhjal arusaadav, et vastustaja hinnangul kaalub kaebaja isiksuseomadustest ja käitumisest lähtuv oht tema ja teiste isikute turvalisusele üles tema õiguse vabale eneseteostusele. Kaebaja tõi haldusmenetluses esile, et ta on kõrgharidusega koduomanik, ohvitser, kahe lapse isa, ta kannab hoolt oma 90-aastase vanaema eest, tal on puhas register ning puudub igasugune vägivaldne käitumine või vägivaldne minevik. Kohtu hinnangul ei osuta need asjaolud kaebaja erilisele huvile või vajadusele omada relvaluba. Asjaolu, et karistusregistri andmetel puuduvad kaebajal kehtivad karistused, on vastustaja otsuse tegemisel arvesse võtnud. PPA ülesanne on avaliku korra kaitseks tagada, et relv kui kõrgendatud ohu allikas ei oleks isiku käes, kelle varasem käitumine ei tekita usaldust, et ta suudab relva õiguspäraselt kasutada. Kohtu hinnangul on PPA pidanud kaalumisel kõige kaalukamaks kaebaja suhtumist oma tegudesse. Kohus nõustub, et kaebaja õigustab talle etteheidetud käitumist, mistõttu pole põhjust arvata, et ta oma käitumist muudaks. Olukorra muudab veelgi kahetsusväärsemaks asjaolu, et kaebaja on olnud kaitseväelane, kes peaks võrreldes tavakodanikuga veelgi paremini tundma korrakaitse põhimõtteid ning suhtuma politseiametnikesse lugupidavalt, kuid on oma käitumisega korduvalt demonstreerinud soovimatust politseile alluda. PPA otsusest nähtuvalt sai kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel määravaks just asjaolu, et ta ei austa võimuesindajaid ning ei suuda järgida ühiskonnas kehtestatud reegleid.
25.Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et PPA 5. juuni 2023. a otsus, millega tunnistati kaebaja relvaluba kehtetuks, on õiguspärane. Seega puudub kaebuse rahuldamiseks alus ning kohus jätab kaebuse rahuldamata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu ja kandnud esindajakulu. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 8(9)
3-23-1461
Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2024 lahendis nr 3-23-1461 toodud muudatustega 18.02.2025.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.