Rahuldada VR taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastada VR 300 euro riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuselt riigituludesse.
1(6)
5.Mõista MR-lt apellatsioonkaebuse riigilõiv 300 eurot riigituludesse. Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Otsuse punkti 4 peale saab kaevata üksnes VR ja otsuse punkti 5 peale üksnes MR. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ML (hageja) esitas 12.02.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse MR, HR ja VR (kostjad) vastu eluruumi valduse üleandmise ja väljatõstmise nõudes.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kuulub hagejale kinnisasi asukohaga XXX, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr XXXXX. Hageja poeg AL oli abielus MR-ga kuni 2010. Hageja andis MR-le nõusoleku võtta kinnisasjal asuvasse majja elama tema pereliikmed HR ja VR. AL ja MR abielu on lõppenud, tänaseks on hageja poeg ja kostja I lahutatud, mistõttu puuduvad perekondlikud põhjused, miks peaksid kostjad majas edasi elama. Kostjaid on palutud suuliselt majast välja kolida. 29.03.2014 teatas hageja kostjatele tähitud kirjaga, et nad vabastaksid eluruumi hiljemalt 15.04.2014 ja hoiatas, et vastasel korral pöördub hageja kohtusse. Kostjad on nõuet eiranud, mistõttu on hageja pöördunud kohtusse. Hageja on kinnisasja omanik. Kostjad valdavad kinnisasja õigusliku aluseta. Pooltel on vaidlus asjaõigusliku valduse õiguse üle, mitte võlaõiguslike nõuete osas, mida tasaarveldada annaks. Kui kostjad soovivad esitada võlaõiguslikke nõudeid, siis tuleb esitada eraldi tsiviilhagi. Hageja neid nõudeid ei tunnista. Hageja ei eita, et hageja ja kostjate vahel oli kaasomandi seadmise kokkulepe. Kuid see kokkulepe oli antud perekondlike sidemete raames, mitte mingeid varalisi eesmärke silmas pidades. Kuna perekondlikud sidemed lagunesid, ei oleks kaasomandi tekitamine olnud psüühiliselt talutav. Kaasomandi kokkuleppe osaks oli ka see, et kostja II pärandab oma kaasomandi osa hageja pojapojale HER-le. Kostja II mõtles aga ümber ja soovis pärandada osa oma tütardele. Hageja on pakkunud kostjatele I ja II, et majast antaks 1/2 üürile, et hageja poeg AL saaks maksta oma lastele elatist. Kostjate vastuväited
3.Kostjad hagiga ei nõustunud.
4.Kostjate vastuväidete kohaselt on kostjad finantseerinud hageja kinnisasjal asuva maja ehitamist, arvestades hageja ja tema esindaja lubadusega vormistada kinnisasja kaasomand. Hageja esindaja ja kostja I abiellusid 2005. aastal. Hageja esindaja ja kostja I tegid kostjale II ettepaneku ehitada koos 2(6)
hagejale kuuluvale kinnistule kahepereelamu (paarismaja) ja asuda sinna elama. Hageja lubas vormistada kostjale I kaasomandi. Kostjad II ja III andsid neile kuuluvad kaks korterit elamu ehitamisel laenu võtmisel tagatiseks, hageja esindaja esitas majaplaani ja hinnapakkumise. Kostja I sai laenu 92 939 eurot maja ehitamiseks. 10.04.2008 müüs kostja II vastavalt pangaga sõlmitud lepingutingimustele Tammsaare teel asunud tagatiseks oleva korteri, et tagastada pangalaenust 51 042 eurot. Korteri müügihinnast ülejäänud osa (200 000 krooni) kandis ostja kostja I arvelduskontole ja seda kasutati vaidlusaluse maja ehituse jaoks. 2013 olid kostjad II ja III sunnitud müüma laenu tagatiseks antud korteri XXX, sest kostja II haigestus (üldhaigestumine, töövõime kaotus 90 %). Kostja III sai infarkti (keskmine puue, üldhaigestumine 80 %). Laen maksti pangale tagasi. Kostjad on panustanud maja ehitusse oma varaga. Majas elavad ka hageja poja AL alaealised lapsed, kellest üks on raske, teine sügava puudega. Vajadusel kasutavad kostjad õigust esitada vastuhagi. Maakohtu lahend
5.Maakohus rahuldas hagi, nõudes vaidlusaluse kinnisasja kostjate valdusest välja hageja valdusse. Hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades kostjate kanda, mõistes igalt kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot.
6.Maakohtu lahendi kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja on kinnistu omanik. Kostjad ei ole tõendanud, et neil on õigus omaniku suhtes asja vallata. Tulenevalt AÕS § 80 lg 1 ja 2 ning § 83 lg 1 on hageja nõue põhjendatud.
7.Hageja taotletud otsuse täitmise kord (tõsta kostjad eluruumist välja) sisaldub juba seaduses (TMS § 180 lg 3), mistõttu seda täiendavalt määrata ei ole vaja.
8.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel jätta võrdsetes osades kostjate kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 900 eurot, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
9.Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule, menetluskulud jätta hageja kanda.
10.Maakohus rikkus selgitamiskohustust, mille tulemusena ei saanud apellandid maakohtu menetluses esitada kõiki asjassepuutuvaid ja menetluslikult olulisi väiteid ja tõendeid. Välja on jäänud selgitamata apellantide soov, et nende kodust väljatõstmine peaks olema võimalik ainult juhul, kui vastustaja samaaegselt hüvitab apellantidele maja ehitamisega seonduvad kulud. Maakohtu otsuses oleks pidanud väljatõstmine olema sõltuvuses sellest, millal vastustaja apellantidele nende kulud hüvitab.
11.Vastustajale kuuluval kinnistul asuv apellantide kodu on ehitatud suuresti apellantide rahaga. Maakohtu menetluse käigus apellandid selgitasid maja ehitamise rahastamise käiku. Vastuses hagile on apellandid ka viidanud, et vajadusel nad kasutavad õigust esitada vastuhagi ning teinud kompromissettepaneku, milles soovisid oma kulutuste ja panuste hüvitamist. Seega tõid apellandid maakohtu menetluses asjaga seonduvalt esile, et nad on teinud märkimisväärseid kulutusi selle maja ehitamiseks ning väljendasid oma soovi, et vastustaja hüvitaks neile need kulutused.
3(6)
12.Apellantidel ei olnud maakohtu menetluses professionaalset õigusnõustajat, samal ajal kui nii hageja kui ka tema esindaja olid professionaalsed juristid. Apellandid küll said aru, et nad peaksid oma kulutuste hüvitamise soovi avaldama, võibolla isegi vastuhagist rääkima, kuid mida siiski täpselt teha ja mis on ühe või teise tegemise või mittetegemise reaalne tagajärg, seda apellandid ei teadnud. Oli ilmne, et apellandid ei olnud võimelised ise aru saama keerulisest õiguslikust olukorrast, kuid sellest hoolimata kohus ei selgitanud apellantidele olukorda ega seda, et neil oleks võimalik saada professionaalset õigusabi, rikkudes nii TsMS § 217 lg 8, § 392 ja § 351 lg 1.
13.Tsiviilkohtumenetlus ei ole õige ega õiglane, kui kohus küll ilmselgelt näeb, kuidas õigusteadmisteta inimesed ei orienteeru olukorras ja seetõttu jätavad tegemata midagi elementaarset, kuid oma õiguste kaitseks olulist, aga lasebki sellel lihtsalt juhtuda. Tsiviilkohtumenetluse võistlevus ei saa seisneda selles, et kohus lihtsalt vaatab pealt, kuidas toimub ebavõrdne võitlus professionaalsete juristide ja ebaselgesse, keerulisse ja pingelisse olukorda pandud võhikute vahel. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Vastuses apellatsioonkaebusele palus vastustaja kohustada apellante tasuma apellatsioonkaebuse esitamisel täiendavalt riigilõivu. Apellatsioonkaebuse palus vastustaja jätta rahuldamata ja kohtukulud solidaarselt apellantide kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel täielikult tühistada ning saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
16.TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab kohus eelmenetluses muu hulgas välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 392 lg 3 järgi võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Kohtul tuleb eelmenetluses pooltele vajadusel selgitada, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama.
17.Maakohus rahuldas hagi, tuginedes asjaolule, et kostjad ei ole tõendanud, et neil on õigus omaniku suhtes asja vallata.
18.Kostjad leidsid, et neil on hüvitise nõue hageja vastu tulenevalt sellest, et hageja esindaja ja kostja I soovisid kinnistule ehitada kahepereelamut. Seejuures andis hageja lubaduse, et kostja 1 saab kinnisasja kaasomanikuks. Hageja ei eita pooltevahelist kokkulepet ja ühist eesmärki lepingu sõlmimisel, kuid leiab, et tema soov muutus eluliste asjaolude ilmnemise käigus (tema poja ja kostja I kooselu lõppemine).
19.Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel täpsustada, kelle vahel oli kokkulepe ühise kahepereelamu rajamiseks ja mis oli selle lepingu eesmärk. Samuti tuleb anda hinnang asjaolule, kas võimaliku kokkuleppe eesmärgiks oli ka kostjatele elukoha võimaldamine ja millistel tingimustel.
4(6)
20.Seni esitatud asjaolud võivad viidata sellele, et poolte vahel võis olla sõlmitud seltsinguleping VÕS § 580 lg 1 mõttes. VÕS § 580 lg 1 järgi kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enamat isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Selleks tuleb hinnata võimaliku kokkuleppe eesmärki. Juhul, kui maakohus leiab, et menetlusosaliste vahel sõlmiti seltsinguleping, tuleb hinnata, kas hageja on seltsingulepingu üles öelnud. VÕS § 597 lg 1 kohaselt võib tähtajatu seltsingulepingu iga seltsinglane igal ajal üles öelda. Tähtajalise seltsingulepingu võib üles öelda üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuse oluline rikkumine teise seltsinglase poolt. Seega tuleb esmalt kindlaks teha, kas pooled sõlmisid tähtajalise või tähtajatu seltsingulepingu. Sellele küsimusele hinnangu andmisel tuleb arvestada TsÜS § 134 lg-s 2 sätestatud regulatsiooniga, mille kohaselt saab tähtaja määrata muu hulgas kindlalt saabuva sündmusega (vt selle kohta RKTKo lahend 3-2-1-116-06, p 13).
21.Kostjad on tuginenud mh asjaolule, et nad tegid hageja kinnisasjale kulutusi, uskudes suusõnalist kokkulepet, et kostjale II võõrandatakse osa omandist. Kinnisasja võõrandamise suuline kokkulepe on vorminõuete täitmata jätmise tõttu tühine, kuid kostjatel võib olla lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitise nõue (VÕS § 14). Kostjatel võib olla hageja vastu kulude hüvitamise nõue, kuna hageja hoidis oma käitumisega teadlikult kostjaid arusaamises, et eellepingut täidetakse ning kostjad kandsid kulutusi, uskudes lepingu kehtivusse. VÕS § 14 kohaldamist on käsitlenud Riigikohus nt oma lahendites 3-2-1-89-06 ja 3-2-1-36-07.
22.Eelmärgitu ei välista samas maakohtu teistsuguseid õiguslikke järeldusi, kui kohus tuvastab asja uue läbivaatamise käigus seoses kostjate võimaliku nõudega uusi asjaolusid.
23.Kostjad ei ole vastuhagi varalises nõudes esitanud, kuid on esitanud tõendeid kostja II poolt Kibuvitsa tee 2 elamu ehitamiseks võetud laenu võtmise ja tagasimaksmise, laenu tagastamiseks vajalikuks osutunud korterite müügi ja maja ehituse kohta. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel esmalt anda pooltele võimalus asjaolusid ja vastuväiteid täpsustada, seejärel poolte õigussuhe kvalifitseerida ja selgitada pooltele nende tõendamiskoormust. Edasi saab kohus poolte väidete ja esitatud tõendite alusel kontrollida, kas kostjatel on mingist õigussuhtest tulenev nõue hageja vastu. Kui selline nõue kostjatel on, tuleb järgnevalt kontrollida, kas kostjatel võib olla alus keelduda elamu vabastamisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Nimetatuks tuleb kindlaks teha, kas hageja vindikatsiooninõude ja kostjate hüvitisenõude vahel on piisav seos.
24.Kui nõuete vahel on piisav seos, on kohustuse täitmisest keeldumine käsitatav vastuväitena, millega ei kaasne sissenõutavuse aja muutus, vaid üksnes võimalus täitmisest ajutiselt keelduda. Vastav õigus annab samas võlgnikule aluse kinni pidada üleantavat sooritust, mh üleandmisele kuuluvat asja. Menetlusõiguslikult toob see endaga kaasa tagajärje, et kohtuotsuse resolutsioonis küll hagi rahuldatakse, kuid kostjaid kohustatakse hageja nõuet rahuldama üksnes tingimuslikult, s.o tingimusel, et hageja täidab oma kohustuse kostjate ees. Olemuslikult on tegemist otsuse täitmise viisi kindlaksmääramisega TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes ja sellise täitedokumendi täitmisele kohaldatakse TMS-i §-des 21 ja 184 sätestatut (vt nt RKTKo 3-2-1-57-11, p 38).
25.Põhjendatud on ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohus pidi märkama, et kostjad vajavad oma õiguste kaitseks professionaalset õigusabi, et esitada vajaliku selgusega ja menetluslikult kohaselt oma nõuded hageja vastu. Maakohus ei ole kostjatele selgitanud võimalust võtta endale esindaja või taotleda selleks vahendite puudumisel riigi õigusabi.
5(6)
26.Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogum on sedavõrd ulatuslik. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.
27.Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et ringkonnakohus on jätnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel tähelepanuta, et apellandid ei ole tasunud seaduses ettenähtud ulatuses riigilõivu. Apellandid esinevad menetluses kaasapellantidena, mistõttu tuleks neil tasuda riigilõivu TsMS § 132 lg 4 p 3 koostoimes § 132 lg 11 300 eurot iga apellandi kohta. Riigilõivu kviitungilt nähtub, et riigilõivu on tasunud HR. 26.01.2017 on esitanud menetlusabi taotluse VR, selgitades, et tema igakuiseks sissetulekuks on pension 343,71 eurot kuus, sotsiaaltoetus ravimitele 12,79 eurot kuus ja raske puudega isiku hooldajatoetus 30 eurot kuus. Taotlejaga elab koos tema abikaasa HR, kes on töövõimetuspensionär, kuid töötab töötasuga 858,62 eurot kuus ja saab pensioni 371,12 eurot kuus. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete kulutused eluasemele on 180 eurot kuus, transpordikulud keskmiselt 60-100 eurot kuus, kulutused toidule 400-500 kuus, püsikulutused kokku 700-800 eurot kuus. Apellandile on arveldusarve Swedpangas, millel on 1070,10 eurot, abikaasa HR samas pangas oleval kontol on raha 112,16 eurot. Lisaks kuulub apellandile sõiduauto Honda Accord väärtusega 600 eurot, mis on vajalik pereliikmete ja lastelaste transpordiks. Apellandile kuuluvad kaks mopeedi, mille väärtus on orienteeruvalt 50 eurot, neliratas kvadrik ja veekaater Krõm, milledel väärtus puudub. Taotleja ja tema perekonnaliikmete varalised kohustused on erinevate pankade ja kindlustusseltside ees on kokku 337,53 eurot. Kohus on kontrollinud, et apellandil puudub kinnistusraamatusse kantud kinnisvara. Muu vara taotlejal puudub. Vastavalt TsMS § 181 lg 1 p-dele 1 ja 2 antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Arvestades apellandi varalise seisundiga, tema igakuiste kohustustega, kiirelt realiseeritava vara puudumisega, sõiduauto vajalikkust pere igapäevaseks eluks ja asjaoluga, et apellant on raske puudega invaliidsuspensionär, leiab ringkonnakohus, et apellandi taotlus tuleb rahuldada ja apellant tuleb vabastada 300 euro apellatsioonimenetluse riigilõivu tasumisest riigituludesse. MR-lt mõistab ringkonnakohus tasumata ulatuses riigilõivu 300 eurot apellatsioonkaebuselt TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse käesoleva otsusega.
28.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.