Tianmga OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 tühistamisnõudes Kaebaja Tianmga OÜ (registrikood 12182265), volitatud esindaja vandeadvokaat Raul Keba Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Timo Päit Kolmas isik Aktsiaselts Tallinna Vesi, volitatud esindaja Merli Liivik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 02.10.2024 ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Tianmga OÜ, Tallinna linna, aktsiaseltsi Tallinna Vesi vahel 5. detsembril 2024. aastal sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
2.1.Vastustaja tunnistab ühe kuu jooksul pärast kompromissi jõustumist Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 osaliselt kehtetuks Filtri tee 3b, Tallinn kinnisasjale seatud ühisveevärgi torustikuga seotud sundvalduse ala osas (projekteeritud veetorustik EHR kood 221422086, pikkus 36 m, kaitsevööndi laius veetorustiku teljest 2,5 m, ligikaudne sundvalduse ala 178 m2, käskkirja lisa 1).
2.2.Kaebaja annab nõusoleku Filtri tee 3b, Tallinn kinnisasjal asuva kolmandale isikule kuuluva ühisveevärgi torustiku osas tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmiseks kolmanda isiku kasuks isikliku kasutusõiguse alaga, mis on toodud joonisel 1 (lillaga viirutatud). Isiklik kasutusõigus seatakse kolmanda isiku kasuks kolme kuu jooksul kompromissi jõustumisest.
2.3.Kaebaja on taotlenud kolmandalt isikult Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasja/tarbimiskoha tarbeks veevarustuse liitumispunkti projekteerimist ühendustoru läbimõõduga 63 cm (sh peakraan) ja orienteeruvas asukohas, mis on toodud joonisel 1 (mustaga, ala musta kasti sees). Täpse liitumispunkti asukoha pakub välja projekteerija.
2.4.Kolmas isik tellib omal kulul projektimuudatuse või täiendava projekti Filtri tee 3d, Tallinn tarbimiskoha jaoks veevarustuse liitumispunkti rajamiseks. Projektimuudatus või täiendav projekt peab olema valmis ning kaebaja ja muude vajalike kooskõlastustega enne Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasjal ühisveevärgi torustiku
3-24-392
ehitustöödega alustamist, mille eeldatav aeg on kevad 2025. Filtri tee 3d, Tallinn veevarustuse liitumisprojekti kulu liitumistasu hulka ei arvestata.
2.5.Kaebajal on õigus sõlmida liitumisleping ja taotleda käesoleva punktis 2.4. toodud projektijärgset veevarustuse liitumisvõimaluse saamist, st liitumispunkti ehitamine koos Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasjale ühisveevärgi ehitamisega. Liitumisleping peab olema sõlmitud enne Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasjal ühisveevärgi torustiku ehitustöödega alustamist.
2.6.Kompromiss jõustub selle kohtu poolt kinnitamisest.
2.7.Kaebaja loobub menetluskulude väljamõistmise nõudest 1455 euro suuruses osas.
2.8.Menetlusosalised on teadlikud kohtuasja kompromissi kinnitamise ning haldusasja menetluse osalise lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas HKMS § 43 lg 1 sisust.
2.Lõpetada haldusasjas nr 3-24-392 menetlus osas, milles taotletakse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 tühistamist ulatuses, milles seati Filtri tee 3b, Tallinn kinnisasjale ühisveevärgi torustikuga seotud sundvaldus (projekteeritud veetorustiku EHR kood 221422086, pikkus 36 m, kaitsevööndi laius veetorustiku teljest 2,5 m, ligikaudne sundvalduse ala 178 m 2, Tallinna Linnaplaneerimise 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 lisa 1).
5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.01.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tianmga OÜ-le kuuluvad Filtri tee 3b kinnistu (reg. osa nr 2639101, katastritunnus 78401:116:0790) ja Filtri tee 3d kinnistu (reg. osa nr 2638701, katastritunnus 78401:116:0840), mis on omandatud 2023 märtsikuus (vt kaebuse lisad 1 ja 2).
2(14)
3-24-392
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 02.06.2023 ehitusloa nr 2312271/04530 veetorustiku rajamiseks mh Filtri tee 3b kinnistule (edaspidi ehitusluba I; vt kaebuse lisa 3). TLPA kaebajat ehitusloa menetlusse ei kaasanud ning ei ole teavitanud kaebajat ka ehitusloa väljastamisest. Kaebaja sai ehitusloast teada 04.10.2023, kui kaebaja esindaja kaebust koostades selle ehitisregistrist avastas.
3.TLPA edastas 18.05.2023 kaebajale ehitusloa taotluse nr 2311271/09046, mille osas palus kaebajal esitada arvamus.
4.Kaebaja esitas TLPA-le 25.05.2023 oma seisukohad ehitusloa taotlusele Filtri tee 3b ja 3d osas ning leidis, et ei nõustu veetorustiku rajamisega enda kinnistutele.
5.TLPA väljastas 07.09.2023 ehitusloa nr 2312271/07081 veetorustiku ja reoveekanalisatsiooni rajamiseks mh Filtri tee 3b ja Filtri tee 3d kinnistule (edaspidi ehitusluba II; vt kaebuse lisa 13).
6.Tianmga OÜ esitas 09.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 02.06.2023 ehitusloa nr 2312271/04530 ning 07.09.2023 ehitusloa nr 2312271/07081 osaliselt tühistamisnõudes.
7.Tianmga OÜ esitas 18.10.2023 kirjaga TLPA-le seisukoha sundvalduse taotlusele, märkides, et ei nõustu sundvalduse seadmisega.
8.TLPA seadis 09.01.2024 käskkirjaga Tianmga OÜ-le kuuluvatele Filtri tee 3b ja 3d kinnisasjadele sundvalduse AS Tallinna Vesi kasuks.
9.Tianmga OÜ esitas 09.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 tühistamisnõudes.
10.Menetlusosalised esitasid 05.12.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse osaliselt lõpetamiseks. Menetlusosalised on leppinud kokku haldusasja nr 3-24-392 osalises lõpetamises kompromissiga ja paluvad kinnitada kompromissi alljärgnevas sõnastuses:
10.1.Vastustaja tunnistab ühe kuu jooksul pärast kompromissi jõustumist Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 osaliselt kehtetuks Filtri tee 3b, Tallinn kinnisasjale seatud ühisveevärgi torustikuga seotud sundvalduse ala osas (projekteeritud veetorustik EHR kood 221422086, pikkus 36 m, kaitsevööndi laius veetorustiku teljest 2,5 m, ligikaudne sundvalduse ala 178 m2, käskkirja lisa 1).
10.2.Kaebaja annab nõusoleku Filtri tee 3b, Tallinn kinnisasjal asuva kolmandale isikule kuuluva ühisveevärgi torustiku osas tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmiseks kolmanda isiku kasuks isikliku kasutusõiguse alaga, mis on toodud joonisel 1 (lillaga viirutatud). Isiklik kasutusõigus seatakse kolmanda isiku kasuks kolme kuu jooksul kompromissi jõustumisest.
10.3.Kaebaja on taotlenud kolmandalt isikult Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasja/tarbimiskoha tarbeks veevarustuse liitumispunkti projekteerimist ühendustoru läbimõõduga 63 cm (sh peakraan) ja orienteeruvas asukohas, mis on toodud joonisel 1 (mustaga, ala musta kasti sees). Täpse liitumispunkti asukoha pakub välja projekteerija.
10.4.Kolmas isik tellib omal kulul projektimuudatuse või täiendava projekti Filtri tee 3d, Tallinn tarbimiskoha jaoks veevarustuse liitumispunkti rajamiseks. Projektimuudatus või täiendav projekt peab olema valmis ning kaebaja ja muude vajalike kooskõlastustega enne Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasjal ühisveevärgi torustiku ehitustöödega alustamist, mille eeldatav aeg on kevad 2025. Filtri tee 3d, Tallinn veevarustuse liitumisprojekti kulu liitumistasu hulka ei arvestata.
3(14)
3-24-392
10.5.Kaebajal on õigus sõlmida liitumisleping ja taotleda käesoleva punktis 2.4. toodud projektijärgset veevarustuse liitumisvõimaluse saamist, st liitumispunkti ehitamine koos Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasjale ühisveevärgi ehitamisega. Liitumisleping peab olema sõlmitud enne Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasjal ühisveevärgi torustiku ehitustöödega alustamist.
10.6.Kompromiss jõustub selle kohtu poolt kinnitamisest.
10.7.Kaebaja loobub menetluskulude väljamõistmise nõudest 1455 euro suuruses osas.
10.8.Menetlusosalised on teadlikud kohtuasja kompromissi kinnitamise ning haldusasja menetluse osalise lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas HKMS § 43 lg 1 sisust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja leiab, et vaidlusaluses käskkirjas puuduvad asjakohased põhjendused, miks kanalisatsioonitorustikku pole võimalik rajada Juhkentali tn 58 kinnistule. Sundvalduse seadmise otsuse langetamisel ei ole vastustaja kaalutlusõigust kohaselt teostanud, käskkiri on kaalutlusvigadega, põhjendamata ning rikub ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi.
11.1.Filtri tee 3b kinnistul olemasoleva veetorustiku ümberehitamine ja osaliselt uue torustiku rajamine toimub TLPA 02.06.2023 ehitusloa nr 2312271/04530, mitte ehitusloa nr 12271/07081 alusel. Arvestades, et ehitusluba nr 12271/07081 põhja-lõunasuunalise veetorustiku kavandamist ei käsitle, on sundvalduse seadmise käskkiri oluliste puudustega ning seetõttu õigusvastane. Puudust ei saa ka lugeda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaseks eksimuseks, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja on enda 18.10.2023 seisukohas antud eksimusele tähelepanu juhtinud, kuid vastustaja otsustas sellegipoolest jätta asjaolud kontrollimata ning on lähtunud ehitusloast, mis põhja-lõunasuunalise veetorustiku kavandamist ette ei näe.
11.2.Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 lg 7 punkt 4 näeb ette, et sundvalduse seadmise otsus peab sisaldama põhjendatud juhul infot varalise kahju hüvitamise kohta. Veetorustiku nihutamine Filtri tee 3b kinnistul toob kaebajale kaasa täiendava kitsenduse ca 15 m2 ulatuses. Kanalisatsioonitorustiku kavandamine Filtri tee 3b ja 3d kinnistule toob Filtri tee 3b kinnistule kitsenduse ca 51 m2 ulatuses, seega kokku orienteeruvalt 66 m2 suuruses osas. Kaebajale talumiskohustuse panemisega tekitatava kahju suurus on orienteeruvalt 50 000 – 60 000 eurot (vt KAHOS § 39 lg 6). Kaebaja oli esitanud varalise kahju hüvitamise nõude, mistõttu oleks vastustaja pidanud selles osas käskkirjas seisukoha võtma. Vastustaja viidet käskkirja punktis 6.4.1 ei saa lugeda sisuliseks osutuseks varalise kahju hüvitamise osas.
11.3.Juurdepääsutee kasutusõiguse ja VK torustiku talumise ulatus (kitsendused) on erinevad. Seejuures märgib ka vastustaja käskkirjas ise, et juurdepääsutee kasutusõiguse lõpetamine on eraldiseisev tehnovõrkudele sundvalduse seadmise menetlusest, seega tuleb neid käsitleda eraldi. Samamoodi eraldiseisva kitsendusena tuleb käsitleda sundvaldust ja isiklikku kasutusõigust. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et isikliku kasutusõiguse olemasolu õigustab omaniku tahte vastaselt tema kinnistule VK torustiku rajamist ja sundvalduse seadmist. Vastustaja ega kolmanda isiku (AS Tallinna Vesi) kasuks ei ole Filtri tee 3b ega 3d kinnistule servituute seatud ning seadus ei võimalda kellegi teise kasuks seatud servituudi olemasoluga põhjendada sundvalduse seadmist.
11.4.Kanalisatsioonitorustiku osas ei ole sisuliselt hinnatud alternatiivset trassivalikut, mille korral paikneks kanalisatsioonitrass Juhkentali tn 58 krundil hoonetevabal alal, kuhu hoonestust nagunii kavandada ei saaks (3 meetrit krundipiirist).
4(14)
3-24-392
11.5.Kaebajale ei ole arusaadav, miks ei ole võimalik rajada torustikku Juhkentali tn 58 kinnistule. Oleme vastustajale esitanud enda ettepaneku kanalisatsioonitorustiku alternatiivse trassi osas ning selgitanud, et asjaolu, et Juhkentali tn 58 kuulub riigile, ei tohiks olla määrava tähtsusega. Pigem tuleb hinnata kitsenduse olulisust, mis Filtri tee 3d osas välistab kinnistu põhjakülje kasutamise, samas, kui Juhkentali tn 58 krundi hoonestamisele võimalik trassikoridor ja selle kaitsevöönd sisuliselt mõju ei avalda. Arvestades, et trasside pikkus on mõlema alternatiivi korral ligilähedane, ei ole ohtu, et torustiku langu vähenemine või negatiivseks muutumine tooks kaasa torustiku mitte toimimise.
11.6.Sisuliselt on vastustaja lähtunud kolmanda isiku taotlusest ning põhjendanud alternatiivse trassi mittesobivust asjassepuutumatute väidetega – Härjapea jõe silla säilimine, torustiku ehitamise võimatus mööda Juhkentali tänavat, pikema torustiku mittesobivus jne. Kaebaja pakutud alternatiivse trassi puhul ükski nimetatutest takistuseks ei saaks.
11.7.Sundvalduse kehtima jäämise korral kaasnevad uue torustiku rajamisel kaebajale olulised kitsendused uue hoonestuse rajamisel. Kaebaja kinnistul on juba mitu servituuti, mis koosmõjuna piiravad omaniku huve, õigusi ja omaniku võimalusi kasutada kinnistut täies ulatuses. Seega takistab sundvaldus kinnistute vaba osa otstarbekohast kasutamist ning vähendab kinnistute väärtust. Lisaks muudab võimatuks kinnistul asuvate (amortiseerunud) hoonete ümberehituse kaasaegseteks hooneteks ja/või asendamise kaasaegsete hoonetega, sest sundvalduse asukoha ja kinnistu piiri vahele jääval maa-alal ei ole võimalik teostada ehitustöid ilma, et rikutaks kavandatud torustiku kaitsevööndit.
11.8.Kaebaja on kinnistute soetamisel teinud juba kulutusi, mille tasateenimise võimekust sundvaldus oluliselt vähendab. Kaebaja kinnistule VK torustiku kavandamine ning selle õigustamiseks sundvalduse seadmine tähendab kaebaja omandiõiguse olulist rikkumist, mida ei saa põhjendada sellega, et kaebaja õiguste riive ei ole ulatuslik (PS § 32; Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-143-03, p 18; nr 3-3-1-69-09, p 56; nr 3-4-1-3-04, p 24; nr 5-20-3/43, p 66; nr 3-3-1-69-09, p 57.
11.9.Vastustaja 08.08.2024 käskkiri ei kõrvalda vaidlustatud haldusakti õigusvastasust. Tegemist ei olnud ilmse ebatäpsuse parandamisega.
11.10.Vastustaja väidab, et kanalisatsioonitorustiku osas on hinnatud alternatiivset trassivalikut, sh selle Juhkentali tn 58 krundi paiknemist, kuid nimetatud maale puudub võimalus torustikku rajada.
11.11.Faktiliselt on Filtri tn 3b ja 3d kruntide vahelisel alal maapind oluliselt kõrgem võrreldes Juhkentali tn 58 krundiga (vt kaebaja 04.11.2024 menetlusdokumendi lisa 1).
11.12.Juhkentali tn 58 kinnistu registriosa nr 4426801 III jakku ei ole kantud piiratud asjaõigust (isiklikku kasutusõigust) soojatrassi talumiseks, seega ei ole teada, kas tegemist on õiguslikul alusel rajatud trassiga ning kas see on üldse kasutusel. Samuti, arvestades, et joonisel ei ole toodud mõõte, ei ole võimalik hinnata, kas trass tähistusega SK takistab Juhkentali tn 58 kinnistu kanalisatsioonitrassi kavandamist.
11.13.Varem projekteeritud veetorustiku rekonstrueerimise lahendus oli lahtise kaevikuga veetorustiku rajamine uues asukohas ehk tuues torustiku hoonest eemale nõuetekohasele kaugusele (Filtri tee 3b osas). Muudetud projektis on kinnistut Filtri tee 3b läbiv veetorustik ette nähtud rekonstrueerida võimalikult suures osas olemasolevas asukohas kinnisel meetodil ehk olemasoleva DN600 terastorustiku sisse tõmmatakse uus De500PE veetorustik. Seetõttu puudub vajadus Filtri tee 3b sundvalduse seadmiseks nn uue torustiku asukoha talumiseks (vt kaebaja 02.10.2024 menetlusdokumendi lisa).
12.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
5(14)
3-24-392
12.1.Kolmas isik on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses ning vee- ja kanalisatsioonitrassid on AÕS § 1581 lg 11 kohaselt vajalikud avalikes huvides. Filtri tee 3b ja 3d kinnistutel rekonstrueeritav olemasolev veetorustik (Dn600 malm/teras) on rajatud 1962. a ning olemasolev kanalisatsioonitorustik (DN600 betoon) on rajatud 1932. a. Olemasoleva veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku osas lasub talumiskohustus AÕSRS § 152 lg 2 kohaselt. Osas, kus torustikud viiakse uude asukohta, ei seata täiendavat kaitsevööndit, vaid vana kaitsevöönd liigub uude asukohta. Filtri tee 3b kinnistul tuuakse veetorustik hoonest osaliselt eemale. Filtri tee 3d osas rekonstrueeritakse kanalisatsioonitorustik selliselt, et viiakse olemasoleva hoone alt välja ning eemale. Kasutusest väljajäävad torustikud likvideeritakse (k.a kaevud, kaped, tuletõrjehüdrandid). Samuti likvideeritakse geodeetilisel alusplaanil näidatud likvideeritavad või mittetöötavad torud ja kaevud, mis jäävad ehitusel ette.
12.2.Arvestades kogu projekti mahtu (veevarustuse toitetorustik ja reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine Ülemiste veepuhastusjaamast kuni Odra tänavani) trasside koridorid oluliselt ei muutu. Nii säilib üldiselt trassikoridor Filtri tee 3b ja 3d suhtes. Põhja-lõuna suunaline veevarustuse toitetorustik tuuakse Filtri tee 3d kinnistul asuva hoone alt välja ning viiakse Filtri tee 5 ja Juhkentali tn 58 kinnistutele. Viidatud osas vabastatakse Filtri tee 3d kinnistu kehtivast talumiskohustusest. Filtri tee 3b kinnistul viiakse põhja-lõuna suunaline veevarustuse toitetorustik hoonest küll eemale, kuid asukoht jääb sisuliselt samaks, sest asukoha muutus jääb olemasoleva torustiku kaitsevööndisse, mille osas kehtib olemasolev talumiskohustus (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-21-14141, p-d 63-69). Filtri tee 3d kinnistut läbiv ida-lääne suunaline reoveekanalisatsiooni torustik tuuakse hoonete alt välja ja viiakse kinnistu põhja osasse ja väikses osas Filtri tee 3b kinnistule. Lahenduse kohaselt väheneb oluliselt Filtri tee 3d kinnistu kitsendus võrreldes olemasoleva talumiskohustusega. Torustiku osalise asukoha muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“, mille kohaselt peab hoone vundamendi ja veevarustusetorustiku puhasvahe olema minimaalselt 3,0 m. Uue lahedusega parandatakse torustike hooldamise võimalusi ning sellega kaasnevaid ebamugavusi kinnistu omanikule ja hoonete kasutajatele.
12.3.Filtri tee 3d ja 3b kinnistuid ei koormata rohkem, kui need juba koormatud on.
12.4.Filtri tee 3b kinnistul kitsendatav ala küll suureneb ca 51 m2 võrra, kuid sundvaldusega seatud täiendav kitsendus jääb alale, mille osas on seatud isiklik kasutusõigus Eesti Vabariigi kasuks 27.01.2021. Eesti Vabariik ei ole Filtri tee ja Masina tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu menetluses ega tehnovõrke puudutavates ehitusloa menetlustes viidanud soovile tulevikus loobuda isiklikust kasutusõigusest. Täiendavalt toimub Filtri tee 3b ja 3d kinnistutel ligipääs samast asukohast ning muud võimalikud juurdepääsude asukohad kinnistutel puuduvad.
12.5.Kaebuses ja sundvalduse menetluses esitatud varalise kahju hüvitamise nõue ei ole asjakohane, tegemist on hüpoteetilise usutlusega ega tugine ühelgi tõendil. Sundvalduse seadmisel vähenevad kitsendavad alad umbes 300 m2 võrra. See tõstab hoopis kinnistu väärtust.
12.6.Filtri tee 3b kinnistul asub ühekorruseline viilkatusega tootmishoone, mille ehitusalune pind on 420 m2 ja üks väiksem hoone. Filtri tee 3d kinnistul asub ühekorruseline hoone, mille kasutusotstarve on 1998. a andmetel garaažid ja ehitusalune pind 454 m2, ning kinnistul asub veel kolm väiksemat hoonet. Kinnistutele pole väljastatud täiendavat ehitusõigust ega ehitusõiguse andmiseks ei ole pooleli olevat menetlust. Sellest tulenevalt on kinnistutel ehitusõigus vaid olemasolevate hoonete ulatuses (PlanS § 125 lg 1; ehitusseadustiku (EhS) § 4). Igasuguse täiendava ehitusõiguse andmiseks, tuleb läbi viia kinnistutel detailplaneeringu menetlus. Alal kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt jäävad Filtri tee 3b ja 3d kinnistud
6(14)
3-24-392
ühiskondlike ja puhkeehitiste ala ning riigikaitselise ala piirile. Kinnistud jäävad riigikaitselise objekti Juhkentali linnak alasse, mistõttu on käsutus juba olemuselt piiratud. Kaebuses esitatud võimalikud kinnistute hoonestamised on hüpoteetilised ning väärad. Ükski õigusakt ei võimalda kinnistuid täielikult hoonestada. Isegi kui hinnata kinnistute hoonestamise võimalusi, siis tuleb tagada olemasolevate haljasalade säilimine, kuhu on ka sundvalduse ala määratud. Seetõttu ei vähenda ühelgi viisil, isegi mitte hüpoteetiliselt vaidlusalune käskkiri kinnistute hoonestamise võimalusi.
12.7.Alternatiivseid asukohti on kaalutud ning alternatiivsed trasside asukohad on tehniliselt võimatud ning majanduslikult otstarbetumad (vt vaidlusalune käskkiri; AÕS § 158 1 lg 1). Kaalutud on ka kaebaja pakutud alternatiivset kanalisatsiooni torustiku asukohta Filtri tee 3d kinnistust lõuna poolt. Seejuures on tuvastatud projekteerija suhtlus TLPA muinsuskaitse osakonna arheoloogiga, kust tulenevad lisaks sundvalduse seadmise taotluses esitatud põhjendustele trasside asukoha valikut põhjendavad asjaolud (vt vastustaja 21.03.2024 menetlusdokumendi lisa 9).
12.8.Filtri tee 3b ja 3d kinnistutest idapoole jääval Juhkentali tänava otsa all asub kaitstav Härjapea jõe sild, mille juurest teostatavad tööd seavad ohtu kaitstava objekti säilimise. Silla juures asuvad küll olemasolevalt tehnovõrke, kui ka nende rajamisel on silla hävitamist välditud. Kavandatud veetorustiku sügavus on 2,5-3 m ja kanalisatsioonitorustiku sügavus 4,1 m, mistõttu on tõenäoline sillaga juhtuv õnnetus. Seega tuleb trassi valikul sillaga arvestada.
12.9.Lõuna-põhja suunalise veetrassi viimine kaugemale on selgelt majanduslikult otstarbetu. Samuti tuleb arvestada, et torustik on isevoolne ehk oluline on torustiku kaldenurga tagamine. Valitud on lahendus, millega vähendatakse oluliselt Filtri tee 3d kinnistu kitsendamist, viies torustiku Filtri tee 5 kinnistule. Kaalutud on ka kaebuses esitatud kanalisatsiooni torustiku alternatiivset trassi läbi Juhkentali tn 58 kinnistu. Kaebuses näidatud Filtri tee 3d hoone ja kõrval asuva muinsuskaitselise Juhkentali tn 58 hoone vahel asub kasutuses olev kaugküttetoru (vt vastustaja 21.03.2024 menetlusdokumendi lisa 5 joonise allosas kujutatud lilla värvi ja tähisega SK). Kaugküttetorudega tuleb torustiku rajamisel tagada puhasvahe 1 meeter ning kaebaja pakutud asukohta kanalisatsioonitorustik ära mahutada ei saa. Lisaks tuleb arvestada kultuurimälestiseks kuulutatud Juhkentali sõjaväehospidali arstide elamuga. Seega tuleks kanalisatsioonitorustik viia kaugemale Juhkentali tn 58 kinnistule, kus asub II ja III väärtusklassi puudest koosnev puistu, mille juurestikku torusid rajada ei saa. Samuti muutuks kanalisatsioonitorustiku asukoht selle rajamisel majanduslikult otstarbetumaks, sest tähendaks trassi olulist pikendamist. Valitud on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus, seejuures saab kavandatud lahenduse läbi kasutada juba kasutuseta jäänud trasside asukohti.
12.10.Sundvalduse seadmine ei koorma kuidagi kinnistu sihipärast kasutust, vaid kitsendatavad alad olemasolevaga võrreldes vähenevad. Kaebaja on nõuetekohaselt kaasatud sundvalduse seadmise menetlusse ning talle on antud võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Arvestades, et sundvalduse seadmisega tagatakse elutähtsa avaliku teenuse katkematu osutamine, on haldusakt proportsionaalne. Tegemist on elutähtsa teenusega hädaolukorra seaduse tähenduses. Nii on Ülemiste veepuhastusjaamast kuni Odra tänavani veevarustuse toitetorustiku ja reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine kõrgema avaliku huviga projekt.
12.11.TLPA on parandanud 08.08.2024 käskkirjaga nr T-11-1/24/37 ilmselge ebatäpsuse, mis ei mõjuta vaidlusaluse käskkirja sisu (HMS § 59). Üheselt on selge sundvalduse ala suurus ja asukoht. Sundvalduse seadmine ei koorma kinnistu sihipärast kasutust, vaid kitsendatavad alad olemasolevaga võrreldes vähenevad. Uusi koormatisi Filtri tee 3b ja 3d kinnistutele ei lisata ega piirata kinnistute kasutamist mingilgi määral rohkem kui olemasolev
7(14)
3-24-392
torustik seda teeb. Mahtudes, kus muudetakse torustiku asukohta, arvestatakse olemasolevate kaitsevöönditega ning need viiakse kompaktsemaks. Tegu on majanduslikult ja tehniliselt kõige otstarbekama lahendusega. Avalikes huvides tehnovõrkude rajamisel on sundvalduse seadja kaalutlusõigus kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse kasuks rääkivatele avalikele huvidele (vt Riigikohtu 15.04.2021 otsus nr 3-18-2022, p 25).
13.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
13.1.KAHOS § 39 lg 7 p 4 kohaldatakse põhjendatud juhul, mis aga käesoleva sundvalduse seadmise osas ei esine. Iga sundvaldus ei põhjusta kahju tekkimist (nt maa-aluse kaabli rajamine). Ühesveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike näol on tegemist samuti maa-aluste rajatistega. Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, et veetorustiku nihutamine Filtri tee 3b kinnisasjal toob kaebajale kaasa täiendava kitsenduse ca 15 m2 ulatuses. Olemasolevat veetorustikku nihutatakse osaliselt, seega kaob kinnisasjal samas suuruses 15 m 2 olev seadusest tulenev olemasoleva veetorustiku talumiskohustuse kitsendus. Servituudi kitsendus nii ühisveevärgi kui ka -kanalisatsioonitorustikel vastab nende kaitsevööndile, mis on samasugune nagu kinnisasjal olemasoleva torustiku talumiskohustusega seotud kitsendus. Kanalisatsioonitorustiku kitsendus (servituut) 51 m2 kattub teeservituudi alaga ning seega ei ole tegemist samuti täiendava kitsendusega, mida kaebaja peaks lisaks taluma. Kaebaja ja ka isik, kelle kasuks teeservituut on seatud, saavad teeservituudi ala kasutada edaspidi sihipäraselt. Võimalik, et kaebaja kasutab ise teeservituudi ala oma kinnisasjadele pääsemiseks.
13.2.Kaebaja ei selgita, millise täiendava takistuse vms toob kaasa kanalisatsioonitoru sundvaldus võrreldes teeservituudi piirangutega. Kolmanda isiku hinnangul ei esine põhjendatud juhtu KAHOS § 39 lg 7 p 4 tuleneva kajastamiseks sundvalduse seadmise käskkirjas.
13.3.Sundvalduse seadmise käskkiri puudutab ka Filtri tee 3d kinnisasja. Kaebaja jätab tähelepanuta, et Filtri tee 3d kinnisasjal olevad olemasolevate torustikega seotud kitsendused vähenevad. Projekteeritud torustiku lahenduse kohaselt kuuluvad Filtri tee 3d kinnisasjal olemasolevad torustikud likvideerimisele ning talumiskohustusest tulenevad kitsendused kaovad kaebaja jaoks 296 m2 ulatuses, sh vabaneb Filtri tee 3d kinnisasjal selle keskosa kitsendustest ning kaebaja saab kasutada seda otstarbe kohaselt. Seega kasvab kinnisasja Filtri tee 3d väärtus oluliselt.
13.4.Kanalisatsioonitorustiku osas on projekteerija projekti koostades hinnanud alternatiivset trassivalikut, sh selle Juhkentali tn 58 krundi paiknemist ning selgitanud järgmist: riigikaitse objekti maale puudub torustiku ehitamiseks vajalik vaba koridor. Samuti asub Juhkentali tänaval muinsuskaitsealune Härjapea jõe sild, mis tuleb vastavalt Muinsuskaitseameti nõuetele säilitada. Ehitustegevus silla asukohas on keelatud, mis tähendab, et mööda Juhkentali tänavat ei ole võimalik uut torustikku paigaldada. Lisaks kanalisatsiooni puhul on tegemist isevoolse torustikuga, mis tähendab, et pikema torustiku rajamise korral torustiku langu vähenemine või negatiivseks muutumine tingib torustiku mitte toimimise. Kaebaja poolt pakutud kanalisatsioonitorustiku alternatiiv ei ole võimalik kasutada. Kaebaja ei selgita, kuidas projekteerija, kui vastava töövaldkonna teadmisi omava isiku põhjendus, oleks asjasse mittepuutuv.
13.5.Sundvaldus ei too kaebajale kaasa olulisi kitsendusi uue hoonestuse rajamisel.
13.6.Ehitustöid on võimalik teostada sundvalduse alas, aga seda EhS § 70 tuleneva kaitsevööndiga ehitisega seotud piirangutega. Samuti ei piira ega takista sundvaldus Filtri tee 3b ega ka 3d kinnisasjadel rekonstrueerida sealseid olemasolevaid hooneid.
8(14)
3-24-392
13.7.Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku trasseeringule alternatiivid puuduvad (vt kolmanda isiku 04.11.2024 menetlusdokumendi lisa 1). Selgituste kohaselt ei näe detailplaneering ette kanalisatsiooni kollektori rajamist Juhkentali tn 58, Tallinn kinnisasjale. Olemasolev kanalisatsioonitorustik läbib Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasja ja ka planeeritav torustiku osa jääb osaliselt läbima seda kinnisasja ning lisaks Filtri tee 3b, Tallinn kinnisasja. Kinnisasjadel Filtri tee 3c ja Juhkentali tn 58, Tallinn on olemasolev kõrghaljastus (II ja III väärtusklassi puud). Nimetatud puid ei ole lubatud likvideerida (vt joonis punane trasseering). Kanalisatsioonitorustiku alternatiivselt rajamisel Juhkentali tn 58, Tallinn kinnisasja kaudu nõuaks lisaks vähemalt kolme lisakaevu ehk torustiku käänaku rajamist, mis oluliselt halvendab isevoolse torustiku toimimist (vt joonis rohelise trasseeringu lõik).
13.8.Samuti tuleb arvestada Juhkentali tänaval asuva Härjapea jõe sillaga, mis tuleb säilitada. Ehitustegevus silla asukohas on keelatud, mis tähendab, et mööda Juhkentali tänavat ei ole võimalik uut kanalisatsioonitorustikku paigaldada ehk kanalisatsioonitorustiku paigaldamisel tuleb arvestada sillast mööduvat torustiku trasseeringuga. Lisaks tuleb kanalisatsioonitorustikule peale ühendada olemasolev Masina tn 2 kinnistutorustik, Juhkentali tänaval paiknev olemasolev survetorustik ja olemasolev restkaevu ühendus. Trasseeringu muutmine tingib pikemate ja komplitseeritumate ühendustorustike rajamise ning kuna tegemist on isevoolse kanalisatsiooniga, siis Juhkentali tn 58, Tallinn kinnisasja kaudu ehk pikema torustiku rajamise korral torustiku lang väheneb, siinkohal muutub negatiivseks, mis tingib torustiku mitte toimimise. Seega ei ole kaebaja pakutud kanalisatsioonitorustiku alternatiivi võimalik kasutada.
13.9.Kolmas isik on esitanud Tallinna linnale kooskõlastamiseks Filtri tee 3b, Tallinn veevarustuse torustiku osas projektimuudatuse, ehk veetorustik rekonstrueeritakse asukohas, kus see praegu asub ning talumiskohustus ja kaitsevööndi ulatus jääb samaks (vt kolmanda isiku 04.11.2024 menetlusdokumendi lisa 2). Kolmas isik ei ole sundvalduse seadmise TLPA 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 osaliseks tühistamiseks taotlust esitanud, kuid kavatseb seda lähiajal teha.
13.10.Projekteeritud ja ehitusloa saanud rajatava kanalisatsioonitorustiku pikkuseks on K1K12 kaevust kuni K1-7 kaevuni 104 m (vt kolmanda isiku 18.11.2024 menetlusdokumendi lisa 1). Punase alternatiivse torustiku trasseeringu pikkuseks kujuneb K1-12 kaevust kuni K19 kaevuni (enne kaevu K1-7) 121 m. Seega ei ole kaebaja pakutud alternatiivse trasseeringuga kanalisatsioonitorustiku pikkus samaväärne projekteeritud kanalisatsioonitorustikuga.
13.11.Kaebaja on 04.11.2024 esitanud andmed maapinna kõrguste kohta, mis ei ole asjakohane. Kanalisatsioonitorustiku puhul on tegemist isevoolse torustikuga, mis tähendab, et pikema torustiku rajamise korral torustiku langu vähenemine või negatiivseks muutumine tingib torustiku mitte toimimise. See, et kaebaja pakutud alternatiivse trasseeringu puhul tuleb rajada üle 20 m pikem torustik, on selgitatud eelnevalt.
13.12.Torustiku langu osas tuleb arvestada olemasoleva torustiku, kaevude kõrgusega eelkõige kaevu K82 kõrgusega, kuhu poole voolab reovesi. Alternatiivse torustiku puhul oleks K1-12 kaevu, toru põhja kõrguseks minimaalselt 16,18 m, mis oleks madalam kaebus K82 põhja, toru kõrgusest (16,19 m) ja ei oleks tagatud nõuetekohane kalle, ehk reovesi ei voolaks edasi kaevu K82 suunas. Minimaalne toru kõrgus kaevus K1-12 peab olema 16,20 m, mida aga alternatiivse trasseeringuga kanalisatsiooni toru rajamisega ei saavutataks ning kaev K1-12 jääks madalamaks kui olemasolev kaev K82.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kompromissi kinnitamine ja menetluse osaliselt lõpetamine 9(14)
3-24-392
14.HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. HKMS § 155 lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, märkides määruses kompromissi tingimused ning ühtlasi lõpetab asja menetluse.
15.Kohus leiab, et menetlusosaliste poolt 05.12.2024 allkirjastatud ja 05.12.2024 kohtule esitatud kompromiss kuulub kinnitamisele, see kajastab menetlusosaliste vaba tahet, selle täitmine on võimalik ning kompromiss ei riku teiste isikute õigusi ega kahjusta avalikke huve.
16.Kohus selgitab, et HKMS § 155 lõike 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. HKMS § 43 lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. HKMS § 154 lg-s 3 sätestatakse, et kui kompromiss sisaldab tsiviilõiguslikke tingimusi, kohaldatakse selle suhtes täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lõikeid 8 ja 9. TsMS § 430 lõike 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Sama sätte teise lause kohaselt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Nimetatud normi viimase lause kohaselt, kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Menetlusosalised on 05.12.2024 menetlusdokumendis kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja haldusasja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
17.HKMS § 152 lg 1 p-st 3 tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-24-392 menetluse osas, milles kaebaja taotleb TLPA 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 tühistamist ulatuses, milles seati Filtri tee 3b, Tallinn kinnisasjale ühisveevärgi torustikuga seotud sundvaldus (projekteeritud veetorustiku EHR kood 221422086, pikkus 36 m, kaitsevööndi laius veetorustiku teljest 2,5 m, ligikaudne sundvalduse ala 178 m2, Tallinna Linnaplaneerimise 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 lisa 1).
18.HKMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mistõttu küsimust riigilõivu tagastamisest ei tõusetu. TLPA 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 õiguspärasus (kanalisatsioonitorustik)
19.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta muus osas rahuldamata.
20.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
21.Kanalisatsioonitorustiku (registrikood 221431530) kohta käib ehitusluba nr 2312271/07081, mistõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited TLPA 08.08.2024 käskkirja nr T-11-1/24/37 osas, kuivõrd see puudutab ühisveevärgitorustikku (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 332).
22.Kohus nõustub vaidlusaluses käskkirjas toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
10(14)
3-24-392
23.Vaidlusaluse käskkirja punktiga 1.1. on seatud Filtri tee 3b kinnisasjale kolmanda isiku kasuks sundvaldus järgmistel tingimustel: 1.2. sundvaldus seatakse kinnisasja 233 m2 suurusele osale; sundvalduse ala on käskkirja lisaks oleval skeemil (lisa 1) tähistatud lilla viirutusega. Joonis on alljärgnev.
(vt vaidlusaluse käskkirja lisa 1; dtl 391).
(vt vaidlusaluse käskkirja lisa 2; dtl 392). Sundvalduse ala on 179 m2 (dtl 392).
24.Sundvalduse seadmine seoses kanalisatsioonitorustiku rajamisega Filtri tee 3b kinnistule toob kinnistule kitsenduse ca 51 m2 ulatuses (dtl 95). Seejuures ei ole vaidlust, et Filtri tee 3b kagunurgas ühtib projekteeritud kanalisatsioonitorustiku asukoht olemasoleva juurdepääsutee kasutusõiguse alaga (dtl 95).
25.Kaebaja on küll õigesti märkinud, et vastustaja ega kolmanda isiku kasuks ei ole Filtri tee 3b ega 3d kinnistule servituute seatud, kuid proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt on vastustaja asjakohaselt arvesse võtnud, et sundvalduse ala kattuks juba olemasoleva kitsenduste alaga. Nii ei ole vaidlust asjaolus, et sundvaldusega seatud täiendav kitsendus jääb alale, mille osas on seatud isiklik kasutusõigus Eesti Vabariigi kasuks 27.01.2021 (vt kaebuse lisa 1; dtl 11). Vaidlusaluses haldusaktis on asjakohaselt märgitud, et puudub alus arvata, et Eesti Vabariik soovib kokkuleppel kasutusõigust lõpetada (dtl 95). Vastupidiseid tõendeid ei ole esitanud ka kaebaja.
26.Vastustaja kaalutlusõigus oli kolmanda isiku taotluse lahendamisel piiratud. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 1581 lg-s 1 on loetletud omanikud, kellele kuuluv rajatis loetakse selle paragrahvi kohaldamisel vajalikuks avalikes huvides; sellistel juhtudel on sundvalduse
11(14)
3-24-392
seadja kaalutlusõigus kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse kasuks rääkivatele avalikele huvidele (vt Riigikohtu otsus nr 3-18-2022/30, p 25).
27.Kaebaja leiab, et talle on tekkinud varaline kahju sundvalduse seadmisega, mistõttu oleks vastustaja pidanud seda küsimust ka vaidlusaluses käskkirjas kajastama.
28.KAHOS § 39 lg 7 punkti 4 kohaselt peab sundvalduse seadmise otsus sisaldama põhjendatud juhul infot varalise kahju hüvitamise kohta. Kaebaja on haldusmenetluses teavitanud vastustajat, et sundvalduse seadmisega kaasneb talle kahju 50 000 – 60 000 eurot. Vaidlusaluses käskkirjas (p 6.4.1.) on üksnes märgitud, et kui kinnisasja omanikul on tekkinud sundvalduse seadmise tõttu varaline kahju, on sundvalduse teostaja kohustus see hüvitada (KAHOS § 39 lg 6). Kohus nõustub kaebajaga, et tegemist ei ole korrektse põhjendamisega, vaid vastustaja oleks pidanud sisuliselt hindama, kas on tõendatud kaebajale varalise kahju tekkimine ning kas on põhjendatud määrata sundvalduse tasu. Küll aga on vastustaja kohtumenetluses esitanud täiendavad põhjendused osas, et kaebajale varalist kahju tekkinud ei ole. Kohtu hinnangul on usutav, et vastustaja lähtus nendest ka haldusmenetluses, mistõttu võtab kohus need arvesse (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).
29.Vastustaja on selgitanud, et Filtri tee 3d kinnistul väheneb kitsenduste ala 300 m 2 võrra ning kahju on hüpoteetiline. „Filtri tee 3b kinnistul asub ühekorruseline viilkatusega tootmishoone, mille ehitusalune pind on 420 m2 ja üks väiksem hoone. Filtri tee 3d kinnistul asub ühekorruseline hoone, mille kasutusotstarve on 1998. a andmetel garaažid ja ehitusalune pind 454 m2, ning kinnistul asub veel kolm väiksemat hoonet. Kinnistutele pole väljastatud täiendavat ehitusõigust ega ehitusõiguse andmiseks ei ole pooleli olevat menetlust. Tulenevalt on kinnistutel ehitusõigus vaid olemasolevate hoonete ulatuses (PlanS § 125 lg 1; EhS § 4). Igasuguse täiendava ehitusõiguse andmiseks, tuleb läbi viia kinnistutel detailplaneeringu menetlus. Alal kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt jäävad Filtri tee 3b ja 3d kinnistud ühiskondlike ja puhkeehitiste ala ning riigikaitselise ala piirile. Kinnistud jäävad riigikaitselise objekti Juhkentali linnak alasse, mistõttu on käsutus juba olemuselt piiratud. Kaebuses esitatud võimalikud kinnistute hoonestamised on hüpoteetilised ning väärad. Ükski õigusakt ei võimalda kinnistuid täielikult hoonestada. Isegi kui hinnata kinnistute hoonestamise võimalusi, siis tuleb tagada olemasolevate haljasalade säilimine, kuhu on ka sundvalduse ala määratud. Seetõttu ei vähenda ühelgi viisil, isegi mitte hüpoteetiliselt vaidlusalune käskkiri kinnistute hoonestamise võimalusi.“ (vt vastustaja 21.03.2024 menetlusdokumendi punktid 18-20; dtl 230; vt vastustaja 21.03.2024 menetlusdokumendi lisa 8).
30.Tulenevalt KAHOS § 11 lg-st 2 koosneb sundvalduse tasu (KAHOS § 39 lg 2 kaudu) kinnisasja väärtusest ja hüvitisest sundvalduse seadmisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest, kui need esinevad. Otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu hüvitatakse KAHOS §-de 13 ja 14 alusel ning hüvitamata jätmine peab olema põhjendatud. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit otsese varalise kahju kohta, mistõttu on tegemist paljasõnalise väitega. Seejuures on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et Filtri tee 3d kinnistu väärtus tõuseb, kuivõrd kitsenduste alt vabaneb 300 m 2 (dtl 392). Ühtlasi ei saaks ilmselt Filtri tee 3b kinnistu väärtust mõjutada rajatav kanalisatsioonitorustik, kuivõrd sellega seotud sundvalduse ala kattub juba olemasoleva kitsenduste alaga. Ehk teisisõnu, kaebaja ei saaks niikuinii omandiõigust (näiteks ehitada) sellel alal realiseerida.
31.Kolmas isik on õigesti märkinud, et ehitustöid on võimalik teostada sundvalduse alas, aga seda EhS §-st 70 tuleneva kaitsevööndiga ehitisega seotud piirangutega. Samuti ei piira ega takista sundvaldus Filtri tee 3b ega ka 3d kinnisasjadel rekonstrueerida sealseid olemasolevaid hooneid.
12(14)
3-24-392
32.Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja kaalunud kanalisatsioonitorustiku alternatiivseid asukohti.
33.Vastavad põhjendused on toodud vaidlusaluse käskkirja punktis 6.6.1. (dtl 96). Lisaks on projekteerija selgitanud oma 22.10.2024 kirjas nr 341 järgmist: „Kinnistut Filtri tee 3d läbib olemasolev 1932. a rajatud isevoolne kanalisatsioonikollektor, mis asub osaliselt hoone all, seega puudub rajatise hooldamise võimalus selles lõigus. Koostatud projektlahendus näeb ette kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise nii, et torustik ei jää hoone alla ja rajatise kaitsevöönd on tagatud. /.../ Projekteeritud kanalistaioonitorustiku trasseeringule alternatiivid puuduvad. Projekteeritud torustiku trasseeringu muutmiseks ei ole võimalik kasutada munitsipaalomandis maad. Torustik tuleks suures osas rajada uues asukohas riigikaitse objekti maale (Juhkentali tn 58) kus puudub selleks vajalik vaba koridor. Juhkentali tn 58 on kinnise territooriumiga ala kuhu ligipääs on väga piiratud. Käesoleval hetkel kinnistut Juhkentali tn 58 olev kanalisatsioonitorustik ei läbi. Kinnistu Juhkentali tn 58 on menetluses olev detailplaneering (DP) nr DP036640 alal. DP ei näe ette kanalisatsioonikollektori rekonstrueerimist kinnistul Juhkentali tn 58. Filtri tee 3d hoone ja Juhkentali tn 58 kinnistul paikneva hoone vahel on ees olemasolevad side- ja elektrikaablid ning sademeveekanalistasioon kehtivate kaitsevöönditega. Kinnistutel Filtri tee 3c ja Juhkentali tn 58 on olemasolev kõrghaljastus (II ja III väärtusklassi puud). Sellise läbimõõduga ja sügavusega kanalisatsioonitorustiku rajamine tooks kaasa puude hävimise. Nimetatud puid ei ole lubatud likvideerida. Kanalisatsiooni puhul on tegemist isevoolse torustikuga. Juhkentali tn 58 kaudu ehk pikema torustiku rajamise korral torustiku lang väheneb, siinkohal muutub negatiivseks, mis tingib torustiku mitte toimimise. Trasseeringu leidmine Juhkentali tn 58 kinnistu kaudu nõuaks lisaks vähemalt kolme lisakaevu ehk torustiku käänakut, mis oluliselt halvendab isevoolse torustiku toimimist. Juhkentali tänaval asub muinsuskaitsealune maaalune Härjapea jõe sild, mis tuleb vastavalt Muinsuskaitseameti nõuetele säilitada. Ehitustegevus silla asukohas on keelatud, mis tähendab, et mööda Juhkentali tänavat ei ole võimalik uut kanalisatsioonitorustikku paigaldada. Rekonstrueeritavale kanalisatsioonitorustikule tuleb peale ühendada olemasolev Masina tn 2 kinnistutorustik, Juhkentali tänaval paiknev olemasolev survetorustik ja olemasolev restkaevu ühendus. Trasseeringu muutmine tingib pikemate ja komplitseeritumate ühendustorustike rajamise. Ehitustööde käigus võib ligipääs kinnistule olla mõneks ajaks mõnevõrra piiratud. Kas töid teostatakse näiteks öisel ajal, nädalavahetusel või muul viisil, otsustatakse ehitustööde käigus ja kooskõlastatakse kõigi osapooltega. /.../“ (dtl-d 363-364).
34.Eelnevast nähtub, et Juhkentali tn 58 kanalisatsioonitrassi rajamine ei ole takistatud ainuüksi seal asuva kaugküttetrassi tõttu, vaid lisaks on tegemist riigikaitse objekti maaga; tegemist on kinnise territooriumiga, kuhu ligipääs on väga piiratud; Juhkentali tn 58 kinnistu osas menetluses olev DP ei näe sellele kanalisatsioonitorustiku rajamist; kinnistul on väärtusklassi jäävad puud, mis tuleb säilitada; kinnistu all asub muinsuskaitsealune Härjapea jõgi. Seetõttu puudub ka vajadus kaebaja taotletud tõendite kogumiseks, kuivõrd asjaolu kohta, et Juhkentali tn 58 kinnistule kanalisatsioonitrassi rajamine võimalik ei ole, on esitatud piisavalt tõendeid. Seetõttu jätab kohus kaebaja 04.11.2024 tõendite kogumise taotluse rahuldamata (HKMS § 62 lg 2).
35.Täiendavalt seoses maapinna kõrgustega on projekteerija selgitanud, et varem projekteeritud toru sügavus arvestab kaevus nr K82 mõõdetud andmeid ehk kollektor on projekteeritud languga i=0,0001 (mis on juba veidi alla minimaalselt soovituslikku), et projekteeritav suubuv torustik kaebus K1-12 oleks kasvõi 1-2 cm kõrgemal kaebus nr K82 mõõdetud kõrgusest, et tagada isevoolsus (dtl 385). Kolmas isik on selgitanud, et torustiku langu osas tuleb arvestada olemasoleva torustiku, kaevude kõrgusega eelkõige kaevu K82 kõrgusega, kuhu poole voolab reovesi; alternatiivse torustiku puhul oleks K1-12 kaevu, toru
13(14)
3-24-392
põhja kõrguseks minimaalselt 16,18 m, mis oleks aga madalam kaevu K82 põhja, toru kõrgusest (16,19 m) ja ei oleks tagatud nõuetekohane kalle, ehk reovesi ei voolaks edasi kaevu K82 suunas; minimaalne toru kõrgus kaevus K1-12 peab olema 16,20 m, mida aga alternatiivse trasseeringuga kanalisatsiooni toru rajamiseks ei saavutataks ning kaev K1-12 jääks madalamaks kui olemasolev kaev K82 (dtl 383-384). Puudub alus nendes selgitustes kahelda, seda enam, et kaebaja ei ole esitanud vastupidist tõendavaid väiteid.
36.Kohtu hinnangul puudub alus kahelda projekteerija kui vastavaid eriteadmisi omava isiku pädevuses hinnata trassi alternatiivseid asukohti.
37.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb jätta kanalisatsioonitorustikuga seotud sundvalduse seadmise osas rahuldamata.
38.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ja kolmas isik menetluskulude väljamõistmiseks taotlusi esitanud ei ole, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.