2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.12.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-2383 resolutsiooni p 2 osas, milles halduskohus tuvastas O.L töötamise täistööajaga Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastaval ametikohal perioodil 01.01.2007 kuni 15.05.2009 Brandneri Elektroonika AS-is.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.01.2025, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-22-2383 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O.L esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 31.08.2022 avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.
2.SKA 10.10.2022 otsusega nr E12380-1 peatati O.L pensioniavalduse menetlemine seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni.
3.O.L esitas 08.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 27.11.2023) soodustustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku asjaolu tuvastamiseks. Kaebaja palus tuvastada, et tema töökoht monteerijana (tegelikult tinatajana), millel ta töötas Brandneri Elektroonika AS-is ajavahemikel 01.08.1997‒15.05.2009 ja 01.10.2009‒04.09.2017, vastab soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvale erialale „jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene“ (Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“ (loetelu nr 1) osa XIII Ühiskutsed, erialakoodid 16456 ja 13417). Soodustingimustel vanaduspension on mõeldud inimestele, kes töötasid pikka aega töökeskkonnas, mis kahjustas eriti tugevalt nende tervist või kus töötingimused olid eriti rasked. Kaebaja töötas rohkem kui 19 aastat sellistes töötingimustes. Loetelus nr 1 toodud tööde puhul ei ole oluline töökoha või ametikoha nimetus, vaid töö sisu. Seetõttu ei ole määrav, et kaebaja töötas töölepingu järgi koostaja-monteerijana, mitte jootjana või kuumtinatajana. Tegelikult olid kaebaja töökohustused igapäevaselt vahetult seotud sellega, et kaebaja jootis ja tinatas tooteid joodistega, mis sisaldasid pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Ekslik on vastustaja seisukoht, et alates 2007. a-st ei jootnud kaebaja tooteid ainult joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Kaebaja määramine grupijuhatajaks ei tähenda tema ametialaste ja töökohustuste muutmist. Kaebaja jätkas endiselt monteerija kohustuste täitmisega, kuid lisaks sellele tekkisid ka täiendavad kvaliteedikontrolliga seotud töökohustused tema grupi sees. Kvaliteedikontroll tähendab grupis olevate töötajate töö kvaliteedi üle järelevalve teostamist ning vajadusel (praagi avastamise korral) ka valmis tehtud detailide või seadmete ümbertegemist (s.o toodete jootmine ja kuumtinatamine). Pole tähtis, kui suure osa kogu protsessist hõlmas töötamine eelnimetatud tervistkahjustavate ainetega. Loetelu nr 1 erialakood ei nõua, et antud ainetega 2(8)
3-22-2383 töötanud isik oleks pidanud kogu tööprotsessi jooksul tegema jootmistöid üksnes 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate ainete jootmisega. Brandneri Elektroonika AS-is tööprotsess ei seisnenud üksnes valmistehtud toodete väljaandmises, vaid ka eelmärgitud kemikaalide ja tervist kahjustavate ainete kasutamises. Oluline on, et kaebaja viibis kogu tööpäeva vältel keskkonnas, kus olid 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate ainete aurud, sest teised töötajad kasutasid neid oma töö tegemisel. Seaduse eesmärk ei ole pakkuda varasema pensioni saamise õiguse kaudu paremat kaitset üksnes isikutele, kes ise neid aineid kasutasid, vaid kõigile töötajatele, kes sellises töökeskkonnas viibisid. Tunnistaja C poolt antud selgituste kohaselt töötas kaebaja Brandneri Elektroonika AS-is täistööajaga ja täitis jootmise ning tinatamisega seotud ülesandeid korralikult ja täismahus. Kaebaja töötas antud töökohal 11 aastat ja 9 kuud, mis ületab kahekordselt tööstaaži, mis on vajalik sooduspensioni saamiseks. Kaebaja muude tööülesannete (tööprotsessi korraldamine, ettevalmistamine ja aruandlus) maht ei olnud väga suur, kuid oli töö kohustuslik osa. Tunnistaja C kinnitab, et ohtlike ainetega seotud tööoperatsioonidele on kulunud 100% tööajast ning täiendavate, sellega seotud ülesannete täitmiseks oli töötajale antud täistööaeg ületunnitöö korras. Grupijuhataja ülesanded lisati töölepingusse 04.01.2009 selleks, et motiveerida firma Saksa omanikku töötaja palka tõstma. Grupijuhataja kohustused seisnesid tootmisjuhatajaga nädala tööde mahu arutamises ja tööde täitmise aruandes. Arutelud kestsid mitte kauem kui pool tundi esmaspäeviti enne tööpäeva algust ja reedeti pärast tööd. Vaidlusalusel perioodil oli kaebaja töölepingutes ametinimetuseks märgitud monteerija ja tõendite hulgas on ka monteerija ametijuhend. Vastavalt ametijuhendile sätestavad kaheksast punktist viis viimast punkti vahetult kaebaja jootja-tinataja kohustusi ja esimesed kolm punkti on seotud töötaja kutsealaste teadmistega (skeemide lugemine, tinatamiseks õigete detailide valik jne). Kaebaja esitatud videod tõendavad, et monteerija töö on tegelikult protsess, mis on vahetult seotud jootmisega-tinatamisega. Kaebaja kasutas oma igapäevases tööprotsessis elektroonikatööstuses kasutatavat tina-plii- või tina-hõbedasulamist lisakomponentidega joodist (traati), mis sisaldas: tina, pliid, hõbedat ja kampolit.
4.SKA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja tööraamatus on kanded kaebaja töötamise kohta Brandneri Elektroonika AS-is 01.08.1997‒15.05.2009 (tööleping nr 52) ning 01.10.2009‒04.09.2017 (tööleping nr 166). Töölepingu nr 52 kohaselt asus töötaja tööle elektroonikaseadmete monteerijana. Töölepingu nr 166 kohaselt asus töötaja tööle monteerijana ning töö sisuks on märgitud SHD ja suurte detailide montaaž ja jootmine. Kaebaja esitas 13.07.2022 koos töölepingutega ka Brandneri Elektroonika AS-i monteerija ametijuhendi, millest saab välja lugeda järgmised tööülesanded: elektroonikamoodulite (seadmete) käsimontaaž; montaažiskeemide lugemine; detailide õigesti kasutamine; oskus jootekolviga kvaliteetselt joota; oskus käsitsi ja tinapastaga joota; juhtmete, drosselite ja trafode tinutamine kuumtina vannis; moodulite kestade enne valamist ettevalmistamine; jootekontroll. Brandneri Elektroonika AS kinnitab 20.09.2017 tõendiga kaebaja töötamist neil kahel ajavahemikul koostaja-monteerijana. Tõendis kinnitatakse, et kaebaja tegeles toodete käsimontaažiga, mis sisaldasid pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Tõendis kinnitatakse, et kaebaja tööülesanded kuulusid ametikohtade loetelu nr 13417, 16456 alla. Lisaks on tõendis märgitud, et alates 2007. a-st on pliijootmist kasutatud piiratud määral kliendi erisoovil. Brandneri Elektroonika AS kinnitab 10.08.2022 tõendiga kaebaja töötamist neil kahel ajavahemikul koostaja-monteerijana. Kaebaja tegeles elektroonikatoodete käsimontaažiga ja ta puutus kokku pliitinaga igapäevaselt täistööaja jooksul trükkplaadile erinevaid komponente jootes ja juhtmeotsi kuumtinatades. Tootmisprotsessil kasutatud materjalid sisaldasid pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Tõendis kinnitatakse, et kaebaja 3(8)
3-22-2383 tööülesandeid kuulusid loetelu nr 13417, 16456 alla ning välja on toodud plii mõõtmistulemused veres aastatel 1998, 2002 ja 2004. Tööandja ei ole täpsustanud, milliseid 1. või 2. ohuklassi aineid või kantserogeene materjalid sisaldasid. Tõendile oli lisatud 10.08.1997 allkirjastatud elektroonikatoodete koostaja/monteerija ametijuhend, milles on töötaja kohustused jaotatud järgnevalt: toodete montaaž vastavalt juhendile ja tootmistellimustele, elektroonikatoodete testimine, plaanilise ülesande täitmine, kvaliteedisüsteemi ja toodangu kvaliteedi tagamise kohustused, ressursside tagamise kohustus, aruandluskohustus, tootmiskeskkonna töökaitse kohustused, muud kohustused. Samuti oli tõendile lisatud erinevaid dokumente aastatest 1998‒2004 seoses tervisekontrolliga ja pliiga kokkupuute kohta. Dokumentidest selgub näiteks see, et kaebajal oli kokkupuude pliiga, kaebaja plii näit veres jäi alla toksilisuse piiri ning aastal 2002 vastasid töötingimused ohutusnõuetele. Elektroonikaseadmete koostaja-monteerija ega monteerija ametikoht ei kajastu loetelus nr 1. SKA-l ei ole õigust täiendada määrusega nr 206 kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 lg 5 sätestab, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirjades loetletud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Kaebaja töötamise saab lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui ta täitis täistööajaga jootja ja kuumtinataja tööülesandeid, kui ta seejuures jootis ja tinatas tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või
2.ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 1 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu 27.02.2019 otsus nr 3-17-1108, p 11). Haldusmenetluses ei leidnud tõendamist, et kaebaja oleks teinud täistööaja ulatuses ainult jootja ja kuumtinataja tööd, puutudes kokku plii, 1. või 2. ohuklassi kahjulike ainete või kantserogeenidega. Esitatud dokumentide põhjal kuulusid kaebaja tööülesannete hulka mh ka ressursside tagamine, aruandlus, muud kohustused, elektroonikamoodulite (seadmete) käsimontaaž, montaažiskeemide lugemine, moodulite kestade enne valamist ettevalmistamine, jootekontroll, alates 04.01.2006 ka grupijuhataja kohustused. Alates 2007. a-st ei jootnud kaebaja tooteid ainult joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, mida tõendab tööandja 20.09.2017 tõend.
5.Tallinna Haldusohus rahuldas 19.12.2023 otsusega kaebuse osaliselt, tuvastades, et kaebaja töötas täistööajaga määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastaval ametikohal perioodil 01.08.1997‒15.05.2009 Brandneri Elektroonika AS-is. SVPS § 1 p 1 ja määruse nr 206 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita kõik järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud loetellu nr 1 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 10 aastat (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 20-aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Kaebajal on täidetud 20-aastane pensionistaaži nõue (SKA otsus nr E12380-1). Kaebaja töötamist koostaja-monteerijana saab lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui kaebaja tööülesanded vastasid tegelikult täistööaja ulatuses jootja ja kuumtinataja tööülesannetele vastavalt loetelu nr 1 peatükis XIII märgitud koodidele nr 16456 ja 13417. Kaebaja esitatud tööraamatus puudub märge kaebaja ametikohtade kohta Brandneri Elektroonika AS-is. Kaebuse lisana esitatud töölepingust nr 52 nähtub, et kaebaja asus 01.08.1997 Brandneri Elektroonika AS-is täistööajaga tööle elektroonikatoodete monteerijana 4(8)
3-22-2383 (ametinimetus märgitud ainult venekeelses tekstis). Alates 04.01.2006 tõsteti kaebaja palka seoses grupijuhiks määramisega. Tööleping lõpetati koondamise tõttu 15.05.2009. Kaebuse lisana esitatud töölepingust nr 166 nähtub, et kaebaja asus 01.10.2009 Brandneri Elektroonika AS-i täistööajaga tööle monteerijana, töö sisuks on SHD ja suurte detailide montaaž ning jootmine. Tööleping lõpetati koondamise tõttu seoses tööandja pankrotimenetlusega 04.09.2017. Kaebuse lisana esitatud 10.08.1997 allkirjastatud ametijuhendi kohaselt oli kaebaja ametinimetus Brandneri Elektroonika AS-is töötades elektroonika toodete monteerijakoostaja. Põhikohustusteks olid ametijuhendis märgitud mh toote montaaž vastavalt konstruktor- ja tehnoloogilise dokumentatsioonile, hermeetikute ja märgistuselementide kandmine toodetele, vajaliku koostisega jootesulami (Sn/Pb, Sn/Pb/Cu, Sn/Ag/Cu), räbusti ja muude jootematerjalide valik, seadmete ja toodete puhastamiseks vajalike kemikaalide valik, vajadusel käsijootmiseks vajalike komponentide valik tinatamise teel kuumutatud tinatamisvannis Sn/Pb, Sn/Pb/Cu, Sn/Ag/Cu sisaldusega valutoorikuid ja räbustit kasutades. Brandneri Elektroonika AS-i 20.09.2017 kirjaliku kinnituse kohaselt töötas kaebaja ajavahemikul 01.08.1997‒15.05.2009 ja 01.10.2009‒04.09.2017 ettevõttes koostajamonteerijana ning tegeles toodete käsimontaažiga, mis sisaldasid pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Määruse nr 206 järgi kuulusid tema tööülesanded ametikohtade loetelu nr 13417, 16456 alla. Tööandja on lisanud, et alates 2007. a-st on pliijootmist kasutatud piiratud määral ainult klientide erisoovil. Brandneri Elektroonika AS-i 10.08.2022 kirjaliku kinnituse kohaselt puutus kaebaja igapäevaselt kokku pliitinaga trükiplaadile erinevaid komponente jootes ja juhtmeotsi kuumtinatades. Tõendis on tööandja välja toonud kaebaja konkreetsed arvväärtused plii sisalduse kohta kaebaja veres aastatel 1998, 2002 ja 2004 ning lisanud aktid nimetatud aastatel läbiviidud tervisekontrollide kohta. Monteerija tootmisprotsessi kirjeldusest AS-is Brandneri Elektroonika selgub, et oma tööd tehes hoiab montöör pidevalt käes kuuma jootekolbi, millega ta joodab trükiplaadil erinevaid defekte ümber. Vastavalt tellimusetele tuleb plaadi teisele poole kinnitada suuremaid detaile. Kuna vask ei ole joodetav, tuleb detailid eelnevalt tinavannis tinatada ja vahel ka eriliimiga fikseerida. Hinnates tõendeid saab lugeda tõendatuks, et kaebaja töö sisuks vaatamata ametinimetusele koostaja-monteerija oli tegelikkuses jootmine ja kuumtinatamine. Tõendamist on leidnud, et jootmine ja tinatamine olid kaebaja põhilised tööülesanded, millega ta tegeles täistööajaga. Selgus puudub aga selles, kas kaebaja töötas Brandneri Elektroonika AS-is kuni 2017. a-ni igapäevaselt pliid sisaldavate joodistega. Brandneri Elektroonika AS on oma kirjalikus 20.09.2017 kinnituses märkinud, et alates 2007. a-st on pliijootmist kasutatud piiratud määral ainult klientide erisoovil. Ka äriregistri infosüsteemist leitav Brandneri Elektroonika AS-i 2005. ja 2006. a majandusaasta aruande juhatuse tegevusaruannetes on märgitud: „Alustasime üleminekut keskkonnasõbralikule tinavaba tootmisele, mis peab lõpule jõudma 1. juuliks 2006. aastal“. Seega ei ole tõendatud, et Brandneri Elektroonika AS-is kasutati hiljem vaid pliid sisaldavaid joodiseid. Tunnistaja C ütlused ei ole täielikus kooskõlas kohtule esitatud videosalvestisega, sest kohtule edastatud videosalvestistes mainib ta, et mõni klient tahab siiamaani oma eritellimusel, et kasutataks pliiga jootetraati. Seega võib järeldada, et pliid sisaldava jootetraadi ja komponentide kasutamine oli pärast 2007. aastat pigem erand. Samuti ei ole kaebaja esitanud tervisekontrolli andmeid rohkem kui aastani 2004, kus selles viimases tervisekontrollis oli uueks ajaks määratud aasta 2006. Ka kaebaja poolt tõendina esitatud tooteohutuskaart jootetraadi kohta pärineb aastast 2004. Seega saab lugeda tuvastatuks, et kaebaja töötas täistööajaga loetelu nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastaval ametikohal 01.08.1997‒15.05.2009 Brandneri Elektroonika AS-is. 5(8)
3-22-2383 Perioodil 01.10.2009‒04.09.2017 Brandneri Elektroonika AS-is pidevalt pliid sisaldavaid joodiseid tegelikult enam ei kasutatud ning seega ei töötanud kaebaja pidevalt joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Kaebuse eesmärke arvestades ei ole periood 01.10.2009‒04.09.2017 ka määrav, sest kaebaja 10-aastase soodusstaaži nõude saab lugeda täidetuks ka selle perioodita. Seega saab kaebuse rahuldada osaliselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.SKA palub 17.01.2024 apellatsioonkaebuses muuta Tallinna Halduskohtu 19.12.2023 otsust selliselt, et jätta halduskohtu poolt tuvastatud perioodist 01.08.1997‒15.05.2009 välja periood 01.01.2007‒15.05.2009. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Kaebaja tööandja Brandneri Elektroonika AS on 20.09.2017 tõendis kinnitanud, et alates 2007. a-st on pliijootmist kasutatud piiratud määral ainult kliendi erisoovil. Pliiga jootetraadi kasutamist kliendi eritellimusel mainib ka tunnistaja oma videosalvestises. Tööandja on majandusaasta aruannetes kinnitanud keskkonnasõbralikule tinavaba tootmisele üleminekut 1. juuliks 2006. Sellest hoolimata jõudis kohus järeldusele, et kaebaja töötas kuni 15.05.2009 ametikohal, mis vastab loetelu nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodisega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale. Kaebaja töötamise saab lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui ta täitis täistööajaga jootja ja kuumtinataja tööülesandeid, kui ta seejuures jootis ja tinatas tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Riigikohus on 27.02.2019 otsuses nr 3-17-1108 (p 11) asunud seisukohale, et õiguse sooduspensionile loetelu nr 2 alusel annab loetelus nimetatud töödel ja ametikohtadel üksnes täistööajaga töötamine, ning täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused. Praegusel juhul ei ole tõendatud kaebaja töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal alates 2007. a-st. Samuti ei ole kohus põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et kaebaja jootis ja tinatas ka perioodil 01.01.2007‒ 15.05.2009 täistööajaga joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene.
7.O.L palub 19.02.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Asjaolu, et aastast 2007 on Brandneri Elektroonika AS-is toimunud mõned tootmisprotsesside ümberkorraldused või katsed tööprotsesside muutmiseks, ei tähenda, et kaebaja töökohustused ja ametiülesanded oleks kuidagi muutunud. SKA on teinud oma järelduse vaid Brandneri Elektroonika AS-i 20.09.2017 tõendile tuginedes. Kaebaja tööandja ei saanud majanduskriisi tõttu oma tööprotsesse täies mahus ümber korraldada. Tööandja majanduslikud protsessid, sh üleminek keskkonnasõbralikule tinavabale tootmisele, ei ole otseselt seotud kaebaja tööülesannetega. Äriühingu majandusaasta aruannete põhjal ei saa järeldada kaebaja tööülesandeid. Kohus tugines õigesti asjas esitatud tõenditele, sh kaebaja tööraamatule ja ametijuhendile. Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et perioodi 01.10.2009‒04.09.2017 ei töötanud kaebaja enam pidevalt joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, kuid ei vaidlusta seda järeldust menetluskulude kokkuhoiu eesmärgil. Hinnates kõiki kogutud tõendeid saab lugeda tõendatuks, et kaebaja töö sisuks oli, vaatamata ametinimetusele koostaja-monteerija, tegelikkuses jootmine ja kuumtinatamine. 6(8)
3-22-2383 Menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine ei olnud õiglane. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kuna SKA on halduskohtu otsuse apellatsiooniastmes vaidlustanud üksnes osaliselt, on SKA apellatsioonkaebuse esitamise tulemusel halduskohtu otsus jõustunud osas, milles halduskohus tuvastas O.L töötamise täistööajaga määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastaval ametikohal perioodil 01.08.1997‒31.12.2006. Et kaebaja ei ole esitanud apellatsioonkaebust, jäävad apellatsioonkaebuse vastuses esitatud etteheited halduskohtu otsusele (perioodi osas, milles nn soodusstaaž jäi tuvastamata ja menetluskulude jagamist puudutavas osas) tähelepanuta.
9.SKA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.SVPS §-de 1 ja 11 kohaselt arvestatakse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka üksnes täistööajaga töötatud aeg. Riigikohus on 27.02.2019 otsuse nr 3-17-1108 p-s 11 selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nimetatud tööle iseloomulikud tegevused.
11.Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et kaebaja töötas ka perioodil 01.01.2007‒15.05.2009 loetelus märgitud ametikohal täistööaja ulatuses. Brandneri Elektroonika AS-i 20.09.2017 tõendist (dtl 73) nähtub, et tulenevalt elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlevatest Euroopa Liidu õigusaktidest (tõendis kasutatakse sõnastust „RoHs regulatsiooni määrus“) kasutati ettevõttes pliijootmist alates 2007. a-st piiratud määral ja ainult kliendi erisoovil. Ka C märgib kohtule esitatud videos (dtl 110), et mõni klient soovib siiamaani eritellimusel pliitraadi kasutamist jootmisel. Asjas esitatud toote ohutuskaart (dtl 132) pärineb a-st 2004 ja töötajate tervisekontrolli andmed pärinevad samuti a-test 1998‒2004 (dtl 40 jj). Lisaks on halduskohus otsuse p-s 35 põhjendatult viidanud äriregistri infosüsteemist leitavale Brandneri Elektroonika AS-i 2005. ja 2006. a majandusaasta aruande juhatuse tegevusaruannetele, milles on märgitud, et ettevõte alustas üleminekut keskkonnasõbralikule tinavaba tootmisele, mis peab lõpule jõudma 1. juuliks 2006. a-l. Nende tõendite alusel on halduskohus otsuse p-s 36 põhjendatult järeldanud, et pliid sisaldava jootetraadi ja komponentide kasutamine oli pärast 2007. aastat pigem erand, kuid samas tuvastanud arusaamatult ja põhjendusi esitamata kaebaja nn soodusstaaži ka perioodi 01.01.2007‒15.05.2009 osas. Pelgalt asjaolust, et kaebaja esimene tööleping lõpetati 15.05.2009, ei saa järeldada, et kuni töösuhte lõppemiseni jäid kaebaja töökohustused samaks, hoolimata eelpool tuvastatust, et vähemalt 2007. a algusest ei olnud pliid sisaldavate materjalide kasutamine ettevõtte tööprotsessis tavapärane. Esitatud tõenditest ei saa järeldada, et 2007. a algusest kuni töösuhte lõppemiseni 15.05.2009 täitis kaebaja täistööaja ulatuses tööülesandeid, mis seisnesid jootmises või tinatamises pliid sisaldavate joodistega. Kuna kaebaja töötamise puhul ei ole viidatud perioodi osas tõendatud ka täistööajaga jootmine ja tinatamine joodistega, mis sisaldasid 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ei saa seda perioodi arvestada kaebajale soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.
12.Küsimus, kellele ja millistel tingimustel võimaldada saada soodustingimustel vanaduspensioni, on sotsiaalpoliitiline otsus, mille puhul on riigil äärmiselt avar kaalutlusruum, vrd RKPJKo 03.12.2013 3-4-1-32-13, p 56. Loetelus nimetatud ametikohad on jäämas minevikku, mis vastab riigi üldisele poliitikale eripensione järjest vähendada, mitte 7(8)
3-22-2383 vastupidi laiendada neid saama õigustatud isikute ringi. PS § 28 lg-st 2 tulenevat õigust kaitseb riiklik vanaduspension. Soodustingimustel vanaduspension on eripension, mis on käsitatav riigi vastutulekust ja poliitilistest kaalutlustest lähtuva toetusena, mistõttu on riigil ka õigus otsustada, kes sellele kvalifitseeruvad, vt RKPJKo 27.12.2011 nr 3-4-1-23-11, p 68. Soodustingimustel vanaduspension on suuresti kantud SVPS vastuvõtmise ajal 1992. a-l valitsenud ideest, et mõnel töökohal töötamine on inimese tervist niivõrd laastav, et ta ei ole enam võimeline edasi töötama. Arvestades seda, kuivõrd on töötingimused, tööohutuse ja töötervishoiu nõuded ja nende tegelik järgimine ajas muutunud, võib asuda seisukohale, et see eeldus samas ulatuses enam ei kehti. Seetõttu ei ole siinses asjas tegemist põhiõiguste raske riivega.
13.Eelnevast tulenevalt tuleb SKA apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 tühistada osas, milles halduskohus tuvastas O.L töötamise täistööajaga määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastaval ametikohal perioodil 01.01.2007 kuni 15.05.2009 Brandneri Elektroonika AS-is.
14.HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
15.HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tema eraelu kaitseks tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.