Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1461
Haldusasi
R.Q kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2023. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – R.Q, esindaja Piret Tõnnus-Saks Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.Q apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
11. detsember 2024
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja nr 3-22-1461 materjalide juurde: – V. Kurvits. Metsaraiete tehnoloogia on kiiresti muutunud – Eesti Mets, 4/2003, lk 15–19; – I. Etverk, K. Karoles, A. Kiviste jt. Eesti metsad ja metsandus. Tallinn: Metsaamet, 1995, 119 lk.
Rahuldada R.Q apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2023. a otsus haldusasjas nr 3-22-1461 ja teha uus otsus, millega rahuldada R.Q kaebus.
Tuvastada, et R.Q töötas 31. juulist 1989 kuni 30. detsembrini 1992 tootmiskooperatiivis Jõe, 1. novembrist 1999 kuni 13. veebruarini 2002 OÜ-s Torgel Mets ja 1. juulist 2003 kuni 28. veebruarini 2006 OÜ-s Tipo Trans soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 2 järgi.
Tagastada R.Q apellatsioonkaebuselt haldusasjas nr 3-22-1461 tasutud riigilõiv 20 (kakskümmend) eurot ning kanda see R.Q (isikukood XXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank
Mõista R.Q menetluskulude hüvitamiseks Sotsiaalkindlustusametilt välja 1266,24 eurot (üks tuhat kakssada kuuskümmend kuus eurot 24 senti). Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 3. märtsil 2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.Q esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 14.03.2022 avalduse määrata talle soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 lg 2 alusel, sest ta on töötanud metsaväljaveo autojuhi ning kokku- ja väljaveotraktoristina (vt Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kehtestatud loetelu nr 2 XII osa erialakoodid 11442 ja 19207). Tööraamatu järgi töötas R.Q 31.07.1989–30.12.1992 tootmiskooperatiivis Jõe traktoristina, 01.01.1993–23.10.1998 AS-s Torgel-Lasa metsaveoautojuhina, 01.11.1999–13.02.2002 OÜ-s Torgel Mets autojuhina metsaveomasinal ja 01.07.2003– 28.02.2006 OÜ-s Tipo Trans (ametinimetus puudus). Töötamist tootmiskooperatiivis Jõe, OÜ-s Torgel Mets ja OÜ-s Tipo Trans soovis avaldaja tõendada kohtus tunnistajate ütlustega, sest need ettevõtted on likvideeritud ning töölepinguid ei ole säilinud.
2.SKA peatas 09.06.2022 otsusega nr E11781-1 R.Q pensioniavalduse menetlemise kuni pensionistaaži tuvastamise kaebuse kohta kohtulahendi saamiseni. SKA leidis, et R.Q töötamise AS-s Torgel-Lasa kokku 5 aastat 9 kuud ja 23 päeva saab arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka, kuna seal töötamine on töölepinguga tõendatud.
3.R.Q esitas Tallinna Halduskohtule 07.07.2022 kaebuse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži tuvastamiseks. Kaebaja töötas tootmiskooperatiivis Jõe, OÜ-s Torgel Mets ja OÜ-s Tipo Trans metsaväljaveo alal masinatel, mille tõstukid olid ilma kabiinita. Kaebajal tuli teha tööd välitingimustes iga ilmaga ning tihti tuli kasutada ka teisi masinaid. Kaebaja ei töötanud eraldi haaratsiga masinal, vaid haaratsid olid osaks hüdraulilisest tõstukist (Fiskars), mis oli kinnitatud auto või traktori külge. Sellist laadimist on tunnistajad ekslikult nimetanud haaratsiga tõstmiseks. Samasuguse auto peal töötanud kaebaja sugulane sai hiljuti jääda soodustingimustel pensionile ning ainsaks erinevuseks oli, et tema tööraamatusse oli õigesti märgitud ametinimetusena metsaväljaveo autojuht.
4.SKA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Oluline on hinnata, kas kaebaja töö vastas nimekirjas märgitud ametikoha töö sisule või mitte (nt Tartu Ringkonnakohtu 2(9)
3-22-1461 19.02.2014 otsus nr 3-11-675). Sotsiaalministeeriumi 12.12.2014 selgituse nr 4.2-1/5403 järgi on metsavarumisel õigus soodustingimustel vanaduspensionile ainult juhul, kui seda tehakse tööstuslikul eesmärgil ning metsaväljaveo autojuhil on õigus sooduspensionile, kui ta veab metsa raielankidelt, ülemistest ja vaheladudest, sealjuures laeb metsa autole, juhtides laadurit väljas, mitte kabiinis. Sotsiaalministeerium on haldusasjades nr 3-14-52487 ja nr 3-15-2156 selgitanud, et määruse nr 206 kehtestamise ajal toimus palkide laadimine vintsi abil ning sooduspensioni kehtestamisel lähtuti nendest töötingimustest. Töö seisnes kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi kinnitamine ja palkidega töötamine. Seega on loetud tervistkahjustavateks ja rasketeks töötingimusteks raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes (nt talviti lumes sumpamine, sage külmetamine, enda soojendamise võimaluse puudumine). Samuti on märgitud, et haaratsiga laadimine, mis tuli metsavarumisse hiljem, ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
5.Tallinna Halduskohus jättis 04.04.2023 otsusega R.Q kaebuse rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust, et kaebajal on täidetud SVPS § 1 p 2 järgi nõutav 25-aastane pensionistaaž, kuid SKA hinnangul ei ole kaebaja puhul täidetud tingimus, et soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks peab vähemalt 12 aastat ja 6 kuud olema töötatud tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel. Asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja töötamise tootmiskooperatiivis Jõe, OÜ-s Torgel Mets ja OÜ-s Tipo Trans (kokku 8 aastat 4 kuud ja 8 päeva) saab lugeda töötamiseks tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel SVPS § 1 p 2 ning loetelu nr 2 XII osa erialakoodide nr 11442 ja 19207 tähenduses. Ametikoht peab vastama kõigile eeldustele (vt Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2014 otsus nr 3-11-675) ja töö sisu osas saab selgitusi anda Sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeerium on loetelu nr 2 XII osa koodide nr 11442 ja 19207 osas varem selgitanud (vt haldusasjad nr 3-14-52487 ja nr 3-15-2156), et loetelu nr 2 koostamisel lähtuti nõukogudeaegsetest nimekirjadest ning silmas peeti tolleaegseid töötingimusi. Metsavarumisel tuli töötingimused lugeda rasketeks ja tervist kahjustavateks, kui palkide laadimine toimus nõukogudeaegse tehnikaga (vints, kraana, vedrutõstuk) ja/või osaliselt käsitsi (s.o kinnitusvahend tuli käsitsi panna ümber palgi) ning kui töötada tuli aastaringselt välitingimustes (s.o väljaspool masinat) igasuguse ilmaga (nt talvel lumise ilmaga). Haaratsiga või forvarderiga puude laadimine, mis tuli metsavarumisse hiljem, ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Kohus kuulas kaebaja taotlusel tunnistajatena kirjalikult üle kaebajaga koos töötanud RK, EK ja HP, kes andsid ütlusi kaebaja töö sisu kohta. EK selgitas, et töötas koos kaebajaga aastatel 1992–2005 nii tootmiskooperatiivis Jõe, kus kaebaja töötas traktoristina (traktoriga Kirovets K-701), kui ka OÜ-s Torgel Mets ja OÜ-s Tipo Trans. EK sõnul oli kaebaja töö sisuks puidu laadimine ja vedu (kasutas metsaveokit Mercedes-Benz) ning kaebaja oli tõstuki operaatoriks, kes viibis laadimise ajal välitingimustes. Koorma peale- ja mahalaadimine toimus haaratsiga. HP selgitas, et töötas koos kaebajaga alates 10.01.1995 AS-s Torgel-Lasa ning kaebaja tööülesanneteks olid puidu väljavedu metsast, selle pealelaadimine ja lattu mahalaadimine. Koorma peale- ja mahalaadimine toimus haaratsiga (Fiskars). Töö toimus välitingimustes ja kabiiniga haaratseid ei kasutatud. RK selgitas, et töötas kaebajaga koos alates 1995. a-st AS-s Torgel-Lasa ning kaebaja tööks oli puitmaterjali vedu raielankidelt laoplatsile. Kaebaja kasutas Mercedes-Benzi ja hiljem Scaniat ning puidu laadimine toimus hüdraulilise tõstukiga, mida tuli juhtida välitingimustes. Kohus on tuvastanud ja vaidlust ei ole, et kaebaja kasutatud tõstukil ei olnud kabiini ning laadimistööd tuli teostada väljas istmel istudes. Samas on tunnistajate ütlustega ja kaebaja enda seletustega tõendatud, et kaebaja kasutas palkide laadimiseks autojuhi poolt juhitavat Fiskarsi haaratsit, mitte vintsi. See tähendab, et kaebaja töö ei vastanud kõigile loetelu nr 2 XII osa erialakoodide nr 11442 ja 19207 tingimustele. Kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust soodustingimustel vanaduspensionile ka sellel 3(9)
3-22-1461 alusel, et väidetavalt on SKA teinud sarnasel juhtumil kellegi suhtes positiivse otsuse. Kohus ei anna hinnangut SKA 09.06.2022 otsuse põhjendavas osas esitatud seisukohale, mille kohaselt on ajavahemik 01.01.1993–23.10.1998 loetud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.R.Q palub 04.05.2023 apellatsioonkaebuses (täiendatud 25.06.2023 ja 13.11.2023) tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega saata asi halduskohtule uueks arutamiseks või alternatiivselt rahuldada tema kaebus. Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on kompenseerida isikutele pikaajaline kokkupuude tervist kahjustavate faktoritega ja põhjendatud ei ole kohelda erinevalt isikuid, kes on sama pika aja vältel töötanud samasugustes tingimustes (vt Riigikohtu 21.04.2008 otsus nr 3-3-1-10-08, p 11). Kaebaja tööraamatu kanded on ebatäpsed ja töölepingud ei ole säilinud. Halduskohus ei selgitanud välja kaebaja seisukohta ning pole teada, millised on kohtu teadmised metsa ülestöötamise (sh kokku- ja väljaveo) asjaoludest aastatel 1989–2006. Igal juhul ei saanud kohtule olla teada, millised olid kaebaja töötingimused. Halduskohus on rikkunud HKMS § 2 lg-d 1 ja 4–6 ning jätnud asja lahendades õiguslikult kogenematu kaebaja õigustatud huvid kaitseta (mh ei täitnud selgitamiskohustust ja ei juhtinud tähelepanu võimalusele taotleda riigi õigusabi). Tunnistajatele küsimusi esitades ei arvestanud halduskohus kaebaja tahet ja küsimused olid suunavad. Näiteks küsis halduskohus 10.01.2023 määruses (p 2.9), kas laadimine toimus haaratsi või vintsiga vms, kuid ei loetlenud tõstukiga ega käsitsi laadimise võimalusi. See seadis õiguslikult kogenematutele tunnistajatele piirid, nagu peaks vastus mahtuma ära loetelus antud valikutesse. Halduskohus märkis otsuses, et üheaegselt peavad olema täidetud kõik ametikoha eeldused, kuid kohus ei ole otsuses toonud välja koodidega nr 19207 ja 11442 tähistatud ametikohtadele kvalifitseerumise eelduseid, vaid lähtus üksnes Sotsiaalministeeriumi selgitustest, mis ei anna samuti selget ülevaadet eeldustest. Määruse nr 206 kohaldamisel tuleb võtta aluseks tehtud töö tegelik sisu, mitte takerduda loetelu nr 2 sõnastusse. Arusaadav ei ole, millised tervistkahjustavate ja raskete töötingimuste eeldused olid kaebaja töökohtade puhul täitmata. Kaebaja töötas ettevõtetes, kus metsavarumine toimus tööstuslikul eesmärgil, kaebaja laadis igal aastaajal ja iga ilmaga puud ise koormasse ja kinnitas palgid ning juhtis laadurit väljas, mitte kabiinis. Kaebaja töötas tootmiskooperatiivis Jõe metsaväljaveo traktoristina. Traktorid pärinesid varem kolhoosides kasutatud masinate hulgast ja metsa väljaveoks oli neil järelhaagis koos tõstukiga. Sotsiaalministeeriumi 01.06.2015 selgituses nr 1.2-4.1/2091 viidatud Vahur Kurvitsa artiklist „Metsaraiete tehnoloogia on kiiresti muutunud“ (Eesti Mets, 4/2003, lk 15– 19) nähtub selgelt, et palkide laadimiseks on enne Eesti taasiseseisvumist kasutatud mitmesuguseid laadureid (sh tõstukeid), mis kinnitab, et määruse nr 206 kehtestamise ajal 1992. a-l peeti silmas ja arvestati kõigi nende abivahenditega. Haarats on tehniline seade haaramiseks ja see on tõstuki osa, mitte iseseisev sõiduk. Üks olulisi tegureid tervistkahjustavate ja raskete töötingimuste määratlemisel oli see, et laadimine (sh tõstukiga) toimus välitingimustes. Sotsiaalministeeriumi selgitus, et tervist kahjustavaks ja raskeks tööks oli üksnes vintsiga laadimine, on arusaamatu, sest viidatud artikli kohaselt jäi see peamiselt
20.saj. keskpaika. Fiskars tõstukeid kasutati juba nõukogude ajal. Selgitusega ei saa seaduse sisu kitsendada. SVPS-i seletuskirja kohaselt lähtuti sellest, et pikaajaline töötamine teatud tingimustes, kutsealal või ametikohal võib tõenäoliselt põhjustada terviserikkeid ja töövõime langust või kaotust. Kaebajal ongi tuvastatud töövõime osaline kaotus. Kaebaja töö seisnes selles, et ta laadis metsas tõstukiga palgid haagisele või veokile, kinnitas koorma ja vedas siis laoplatsile või saeveskisse. Tõstuki juhtimine toimus aastaringselt iga ilmaga väljas (sh oli 4(9)
3-22-1461 tõstuki iste ilma tugedeta) ning traktori või veoki kabiinis märgades ja lumistes riietes külmetamine jätkus.
7.Sotsiaalkindlustusamet palub 07.06.2023 vastuses (täiendatud 20.12.2023) jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt ei anna haaratsiga töötamine õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Nii tunnistajate ütlused kui ka kaebaja enda seletus kinnitavad nii kaebaja töötamist haaratsiga kui ka seda, et kaebaja vedas puitu üle Eesti, st mitte ainult metsa sees või metsast välja. Puidu vedamine maanteel ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile ning see väljendub ka ametinimetuses – metsaväljaveo autojuht ning kokku- ja väljaveotraktorist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et R.Q apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Praeguses asjas on vaidluse all küsimus, kas kaebaja töötamist 31.07.1989–30.12.1992 tootmiskooperatiivis Jõe traktoristina, 01.11.1999–13.02.2002 OÜ-s Torgel Mets autojuhina metsaveomasinal ja 01.07.2003– 28.02.2006 OÜ-s Tipo Trans (ametinimetus puudus) saab lugeda töötamiseks SVPS § 1 p 2 kohaselt soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal (tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel), täpsemalt metsaväljaveo autojuhi või kokku- ja väljaveotraktoristina (vt loetelu nr 2 XII osa erialakoodid 11442 ja 19207). SKA leidis 09.06.2022 otsuses nr E11781-1, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka saab arvata kaebaja töötamise 01.01.1993–23.10.1998 AS-s TorgelLasa metsaveoautojuhina (5 aastat 9 kuud ja 23 päeva), kuid ülejäänud osas ei ole soodusstaaž dokumentaalselt tõendatud. Kuivõrd kaebaja soovis töötamist tootmiskooperatiivis Jõe, OÜ-s Torgel Mets ja OÜ-s Tipo Trans tõendada kohtus tunnistajate ütlustega, siis peatas SKA kaebaja pensioniavalduse menetlemise kuni kohtulahendi saamiseni.
10.Tallinna Halduskohus kuulas 10.01.2023 määruse alusel kaebaja taotletud tunnistajad (endised töökaaslased EK, HP, RK) üle kirjalikult ning isikud esitasidki vastused kohtu küsimustele (RK – dtl 96–97; EK – dtl 108–109; HP – dtl 112). Tallinna Ringkonnakohus võttis 04.11.2024 määrusega haldusasja materjalide juurde fotod masinatest, mille sarnastel kaebaja töötas (13.11.2023 menetlusdokumendi lisad 1–4, dtl 190–193), kuid jättis rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate kohtuistungil ülekuulamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja endiste töökaaslaste kirjalikest tunnistustest on kokkuvõttes arusaadav, et kõik tunnistajad kinnitasid kaebaja 18.03.2023 selgituses (dtl 128) kirjeldatut (mis on kooskõlas ka apellatsioonimenetluses esitatud fotodega), et kaebaja töö oli aastaringne ning kogu töötamise ajal kasutas kaebaja iga ilmaga koorma peale- ja mahalaadimiseks autojuhi (või traktorijuhi) poolt juhitavat ilma kabiinita hüdraulilist tõstukit (nt Fiskars), mis oli kinnitatud erinevate sõidukite külge (alguses traktor K-701, hiljem mitmed metsaveokid). Kokkuvõtlikult märkis ringkonnakohus, et kuna eeltoodud asjaolud saab olemasolevate tõendite pinnalt lugeda tuvastatuks, siis on asjas peamiseks lahendamist vajavaks küsimuseks, kas kaebaja kasutatud Fiskarsi (või mõne analoogse) tõstukiga töötamine metsaveol kujutas endast tervistkahjustavat ja raskete töötingimustega tööd loetelu nr 2 tähenduses või mitte. Muu hulgas tuleb hinnata, kas loetelu nr 2 XII osa erialakoodid nr 11442 ja 19207 hõlmasid töötamist mh kaebaja kasutatuga sarnase hüdraulilise tõstukiga ehk kas Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 andmisel oli arvestatud sedalaadi tehnika kasutamisega metsa kokku- ja väljaveol.
5(9)
3-22-1461
11.Vastustaja ja halduskohus on tuginenud loetelu nr 2 XII osa erialakoodide nr 11442 ja 19207 sisustamisel Sotsiaalministeeriumi 01.06.2015 vastusele nr 1.2-4.1/2091 haldusasjas nr 3-14-52487 (SKA 28.09.2022 vastuse lisa 8, dtl 48) ning 15.10.2015 vastusele nr 1.24.1/3821 haldusasjas nr 3-15-2156 (SKA 28.09.2022 vastuse lisa 5, dtl 41–42). Kuna määruse nr 206 p 3 alap 1 järgi annab selgitusi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude nr 1 ja nr 2 rakendamise kohta Eesti Vabariigi Sotsiaalhooldusministeerium, siis on eeltoodud selgitustele tuginemine iseenesest asjakohane. Kuivõrd erialakoodide sisu ei ole siiski õigusaktides täpselt määratletud, tuleb kohtul hinnata, kas SKA ja/või Sotsiaalministeerium on sisustanud määratlemata õigusmõisteid õigesti (vrd nt Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 14). Seejuures ei ole iseenesest vaidlust selle üle, et ametikohtade vastavusel hindamisel tuleb lähtuda määruse nr 206 kehtestamise ajal vastavale ametikohale iseloomulikest töötingimustest. Seega, isegi kui loetelu koostamisel 1992. a juulis võeti aluseks varasemad (nt 1970ndatel või 1980ndatel välja antud) nimistud, milles märgitud ametikohtade omaaegsed töötingimused võisid olla 1992. a-ks kujunenutega võrreldes veelgi raskemad (nt nõudsid oluliselt rohkem füüsilist jõudu), siis olukorras, kus SVPS ega määrus nr 206 ei sätesta piirangut, et arvesse saab võtta üksnes töötamist mingi varasema ajahetkega võrreldavates töötingimustes, tuleb eeldada, et loetelus nr 2 toodud ametikohtadel töötamist käsitati ka 1992. a-ks välja kujunenud töötingimustest lähtudes tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tööde tegemisena.
12.Sotsiaalministeeriumi 01.06.2015 seisukohas on välja toodud, et loetelu nr 2 koostamisel lähtuti nõukogudeaegsetest nimekirjadest ja peeti silmas tolleaegseid töötingimusi. Muu hulgas märgiti järgmist: „Haaratsiga traktoritega, mis tulid metsavarumisse pärast vintsiga traktoreid, töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Tervistkahjustav töö ja rasked töötingimused olid metsa kokku-ja väljaveo traktoristil, kui palkide laadimine toimus vintsi abil. Töö seisnes kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi kinnitamine ja palkidega töötamine. Seega on tervistkahjustavaks ja raskeks töötingimuseks raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Näiteks talviti lumes sumpamine, sage külmetamine, kuna kabiinis sulas lumi riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks nind enda soojendamise võimaluse puudumine. Erinevuseks metsavarumisel töötavate traktoristide ja mujal töötavate vahel oligi eelpool nimetatud füüsiliselt raske töö väljaspool kabiini igasugustes klimaatilistes tingimustes. Põllutöödel töötas traktorist kevadest sügiseni enamasti kabiinis.“
13.Sotsiaalministeeriumi 15.10.2015 seisukohas on eraldi rõhutatud, et tegemist pidi olema töötamisega tööstuslikul metsavarumisel ning lisaks selgitati järgmist: „Määruse kehtestamise ajal toimus palkide laadimine vintsi abil ning sooduspensioni kehtestamisel lähtuti nendest töötingimustest. Tervistkahjustavaks tööks ning rasketeks töötingimused oli raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Näiteks talviti lumes sumpamine, sage külmetamine, kuna kabiinis sulas lumi riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks ning enda soojendamise võimaluse puudumine. /.../ Autodel olid kraanad, vintsid, vedrutõstukid. Oluliseks peeti, et puud ehk koorma laadis autojuht ise peale ning seda mistahes aastaajal. Metsaväljaveo autojuht vedas puitu metsast välja olles ise roolis, kinnitades ise palgid. Palke kinnitati kas nn vintssüsteemiga, tõstukiga või enamjaolt käsitsi. Sellest lähtutakse metsa väljaveo autojuhile ja kokkuveomasina juhile pensioni määramisel. Haaratsiga laadimine, mis tuli metsavarumisse hiljem, ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Samuti ei anna õigust töö forwarderiga.“
14.Selles osas, milline tehnika oli metsa kokku- ja väljaveol määruse nr 206 kehtestamise aja seisuga Eestis kasutusel, on Sotsiaalministeerium oma 01.06.2015 ja 15.10.2015 6(9)
3-22-1461 selgitustes tuginenud Vahur Kurvitsa artiklile „Metsaraiete tehnoloogia on kiiresti muutunud“ (Eesti Mets, 4/2003, lk 15–19).1 Artikli alajaotuses „Kuidas on muutunud raiemasinad ja tehnoloogiad Eestis?“ (lk 18) on välja toodud, et nõukogude ajal tehti metsaraiet valdavalt täistüvemeetodil: „Kokkuveomasin vedas laasitud tüved kohta, kuhu oli juurdepääs pikatüve väljaveoautodel. Tüved laaditi autodele kas mitmesuguste laadurite või pikatüveautodele paigutatud külglaadija abil. Hiljem võeti tarvitusele väljaveoautole paigaldatud tõstuk (enamasti Fiskars).“ Artiklist ei nähtu üheselt, millist perioodi on autor tehnika muutumisele viidates silmas pidanud ning kas hüdrauliliste (haaratsiga) tõstukite kasutusele võtmine „hiljem“ tähistab nn nõukogude perioodi lõpuaastaid või selle ajastu lõppemisele järgnenud perioodi. Nn nõukogude aeg (okupatsioon) Eestis kestis aastatest 1940/1944 kuni 20.08.1991 ning on ilmselge, et mh metsavarumiseks kasutatud masinad ja tehnika ei püsinud selle ca 50aastase perioodi jooksul muutumatutena. Kuna autor viitab 1966. a-l turule tulnud Fiskarsi tõstukitele, mida toodeti alates 1988. a-st kaubamärgi „Loglift“ all, 2 siis tuleb järeldada, et artiklis on peetud silmas pigem 1980ndate lõpuaastaid (sõltumata sellest, et faktiliselt võidi Eestis ka hiljem soetada esmajoones kasutatud Fiskarsi tehnikat). See järeldus on kooskõlas ka kõnealuste tõstukite arendamisega tegelenud soome inseneri Kalevi Sjöholmi meenutustega, et alates 1980ndatest muutus Nõukogude Liit Fiskarsi jaoks väga oluliseks ekspordipiirkonnaks ja esialgu müüdigi peamiselt metsaveokitele mõeldud tõstukeid (nt Fiskars 65S), kuid hiljem 1986. a-l sõlmiti juba koostöökokkulepe, mille alusel hakati samalaadseid tõstukeid tootma ka Arhangelskis.3 Nagu märgitud, müüs Fiskars oma tõstukitootmise 1988. a-l ning edaspidi toodeti neid kaubamärgi „Loglift“ all.4
15.Eestis metsavarumiseks kasutatud tehnika arengut on mõnevõrra kajastatud ka mitmetes teistes avalikult kättesaadavates allikates, kuid neist ei nähtu samuti täpsemalt, millal muutusid Fiskars-tüüpi tõstukid laialdaselt kasutatavateks. Ringkonnakohtu hinnangul saab eri allikatest siiski kaudselt järeldada, et see muutus oli toimunud juba 1980ndate lõpus, mitte ei leidnud aset alles pärast määruse nr 206 kehtestamist (s.o 1992. a juulit). Näiteks teises V. Kurvitsa artiklis „Metsaraievahenditest ja -tehnoloogiatest läbi ajaloo“ (Metsamees, 2/2009, lk 33–38)5 on välja toodud, et moodne raietehnika hakkas meie metsadesse saabuma 1980ndate teisel poolel. Pole põhjust arvata, et sama tõdemus poleks kehtinud ka kokku- ja väljaveomasinate osas. 1995. a-l välja antud teoses „Eesti metsad ja metsandus“ 6 on kirjeldatud, et alates 1960ndatest hakkasid puidu kokkuveol hobuseid asendama koondamisvintsidega varustatud (põllumajanduslikud) traktorid (lk 74–75) ning kõnealuse raamatu koostamise ajaks oli kokkuveoks hüdrolaaduriga metsaveohaagiseid hakatud tootma mh Eestis. Samas märgitakse, et „Loglift“ metsatõstukid on väga levinud (lk 76) ja 1980ndail algas eeskätt Soome päritolu langetus- ja kokkuveomasinate kasutamine (lk 79). Teoses nähtuvalt on enamik selles kajastatud andmetest esitatud 01.01.1994 seisuga, kuid on väheusutav, et metsavarumise valdkonnas toimus hüdrauliliste palgitõstukite n-ö võidukäik alles ajavahemikul 01.07.1992–01.01.1994, vaid pigem oli see toimunud juba mõnevõrra varem. Kaebaja on samuti selgitanud, et töötas sama tüüpi tõstukiga kogu aeg juba alates 1989. a suvest.
K. Sjöholm. Elämäntyönä puutavaranostureiden kehitys – Metsäalan Ammattilehti, 1/2016, lk 38–43 – https://issuu.com/ammattilehti.fi/docs/ammattilehti-1-2016_8126bab3e67200/38
Samasuguseid istmega palgitõstukeid toodetakse tänapäevani, nt Loglift 96S (https://www.hiab.com/en-gb/product-finder/forestry-cranes/loglift/loglift-96s-). Küll aga on lisandunud mugavusi, nt istmesoojendus.
I. Etverk, K. Karoles, A. Kiviste jt. Eesti metsad ja metsandus. Tallinn: Metsaamet, 1995, 119 lk.
7(9)
3-22-1461
16.Kuna ringkonnakohtu hinnangul on tuvastatav, et metsaveokile või haagisele paigaldatud ning auto- või traktorijuhi poolt juhitav hüdrauliline (haaratsiga) palgitõstuk oli määruse nr 206 kehtestamise ajaks metsa kokku- ja väljaveol muutunud tavapäraseks (st tõstuki kasutamine oli loetelu nr 2 XII osa erialakoodidega 11442 ja 19207 tähistatud ametikohtadel tehtavate tööde iseloomulikuks osaks) ning vaidluse all ei ole, et kaebaja tegutses tööstuslikul metsavarumisel (sh on Tallinna Ringkonnakohus 18.10.2022 otsuse nr 321-3026 p-s 9 leidnud, et loetelu nr 2 XII osa p 1 „Metsavarumine“ ei piirdu ainult tööstusliku metsavarumisega) ning täitis samu tööülesandeid täistööaja ulatuses (nt Riigikohtu 27.02.2019 otsus nr 3-17-1108, p 11), siis tuleb kõik vaidlusalused töötamise perioodid arvata kaebaja nn soodusstaaži hulka. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi pole kahtlust, et palgikoorma peale- ja mahalaadimine haaratsiga tõstukiga on füüsiliselt vähem koormavam, võrreldes sellega, kui laadimine toimuks nt vintsi abil, ei erine muud tingimused varasemast siiski märkimisväärselt. Eelkõige laadis ja kinnitas koorma autojuht ise ning töötamine toimus jätkuvalt aastaringselt ja igasuguste ilmaoludega välitingimustes (st väljaspool metsaveoki kabiini). Iseenesest võib möönda, et SVPS ja määruse nr 206 kehtestamise ajaga võrreldes on ilmselt paljudel loeteludes välja toodud ametikohtadel töötingimused (sh kasutatavad töövahendid ja tehnika) ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuded ja nende tegelik järgimine hiljem oluliselt muutunud (paranenud). Seetõttu ei ole enam põhjust eeldada, et kõigil loeteludes märgitud ametikohtadel töötamine on inimese tervist ka tegelikult niivõrd laastav, et ta ei ole enam võimeline edasi töötama (vt lisaks Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2024 otsus nr 3-23-29, p 14; 05.12.2024 otsus nr 3-22-2383, p 12). Praeguses asjas ei ole siiski tuvastatav, et kaebaja töötingimused oleksid ühelgi vaidluse all oleval töötamise perioodil olnud märkimisväärselt soodsamad, võrreldes sellega, millised olid metsaväljaveo autojuhi või kokku- ja väljaveotraktoristi tavapärased töötingimused SVPS-i ja määruse nr 206 kehtestamise ajal.
17.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb R.Q apellatsioonkaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 04.04.2023 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab R.Q kaebuse ning tuvastab, et kaebaja töötas 31.07.1989–30.12.1992 tootmiskooperatiivis Jõe, 01.11.1999–13.02.2002 OÜ-s Torgel Mets ja 01.07.2003– 28.02.2006 OÜ-s Tipo Trans soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal SVPS § 1 p 2 järgi.
18.R.Q tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Nagu ringkonnakohus 05.05.2023 määruses viitas, on pensioniõigusliku staaži tõendamise asjas apellatsioonkaebuse esitamine lõivuvaba (vt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 8). Kaebaja on 12.12.2024 taotluses palunud alusetult makstud riigilõiv temale tagastada. Eeltoodust lähtudes tuleb tasutud riigilõiv 20 eurot HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.
19.R.Q on olnud kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud ning ei ole esitanud esimese astme kohtu menetluses andmeid ka muude menetluskulude kandmise kohta. Apellatsioonkaebuselt ekslikult tasutud riigilõiv tagastatakse. Apellatsioonimenetluses on kaebaja kandnud esindajakulu kokku 1266,24 eurot (sh käibemaks), mis vastab esindaja 17 töötunnile hinnaga 60 või 80 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Esindajakulu kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega teise astme kohtus on õigusbüroo arvetega HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna ringkonnakohtu otsusega kaebus rahuldatakse, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kandma vastustaja. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada tervikuna. Taotletud esindajakulu on HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalik ja põhjendatud suurusega. Kuna kaebus rahuldatakse ja vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, jäävad 8(9)
3-22-1461 SKA võimalikud menetluskulud esimese ja teise astme kohtus HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.