3-24-428 MM kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses terviseandmete levitamisega
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – MM esindajad Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindajad Agu Rillo ja Eve Kangro Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta MM kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. detsembril 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinni peetav isik MM (kaebaja) esitas 21. juulil 2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud nr-ga 6-16/138-1), milles taotles mittevaralise kahju tekitamise eest 65 000 euro suuruse hüvitise väljamaksmist. Lisaks esitas kaebaja kolm kahjunõude täiendust, mis registreeriti 14. septembril 2021 (nr-ga 6-16/138-2, dtl 76-87), 23. septembril 2021 (nr-ga 6-16/138-4) ja 27. septembril 2021 (nr-ga 6-16/138-5).
2.Viru Vangla jättis 16. novembri 2021. a otsusega nr 6-16/138-6 (dtl 88-90) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.MM esitas 18. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 65 000 eurot (haldusasi nr 3-21-2726). Kaebaja viitas enda vanglale
3-24-428
esitatud kahjunõudele ning kahjunõude täpsustustele ning palus menetleda enda kaebust vanglale esitatud kahjunõudes ja selle täiendustes välja toodud asjaoludest ja põhjendustest lähtuvalt. Kaebaja vähendas 5. septembril 2022 nõutava hüvitise suurust 45 000 eurole. Kohus võttis kaebuse menetlusse 20. septembril 2022.
4.Kohus eraldas 13. veebruari 2024. a määrusega haldusasjast nr 3-21-2726 iseseisvasse menetlusse kaebaja hüvitamisnõude osas, mis puudutas tema terviseandmetega tutvumise võimaldamist ja terviseandmete levitamist ilma tema nõusolekuta (käesolev haldusasi nr 3-24428).
5.Viru Vangla esitas 8. märtsil 2024 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, paludes jätta see rahuldamata. Samuti taotles vastustaja asjas osaliselt vastustaja asendamist.
6.Tartu Halduskohus tegi 29. aprillil 2024 määruse, milles asendas haldusasjas nr 3-24-428 osaliselt vastustaja ning luges asjas vastustajaks Tallinna Vangla kaebuse selles osas, milles kaebaja nõudis hüvitist Tallinna Vangla tervishoiutöötajate poolt ilma tema nõusolekuta terviseandmetega tutvumise tõttu. Sama määrusega jättis kohus MM kaebuse osaliselt ehk Tallinna Vangla tervishoiutöötajate poolt kaebaja terviseandmetega tutvumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata. Kohus jättis rahuldamata ka kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ning teise kinnipeetava nõustajana menetlusse kaasamiseks. Määrus jõustus 13. augustil 2024.
7.Eeltoodut arvestades jäi käesolevas asjas kohtu menetlusse üksnes kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise kaebus, milles ta nõuab Viru Vanglalt 500 euro 1 suurust mittevaralise kahju hüvitist seoses sellega, et vangla jurist levitab tema terviseandmeid ning selliselt pääsevad ilma kaebaja nõusolekuta tema terviseandmetele hiljem ligi ka teised isikud (nt üksuse juht, kontaktisikud, kohus, vt nt dtl 92-93).
8.Kohus määras 4. septembri 2024. a kohtumäärusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, jättes kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ja asja läbivaatamiseks kohtuistungil rahuldamata. Kohus andis sama määrusega menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja märgib kaebuses järgmist.
9.1.Vangla jurist A. Rillo levitab kinnipeetavate terviseandmeid. Ta kopeerib kinnipeetavate terviseandmeid pidevalt haldusasjade toimikutesse kohtumenetluseks ning hiljem tagatakse toimikutele juurdepääs ka näiteks kontaktisikutele ja üksuse juhile, kes siis loevad kaebaja terviseandmeid ilma tema nõusolekuta.
9.2.Kaebaja on näinud korduvalt kontaktisikute kabinetis viibides, kuidas kontaktisik vaatab oma tööarvutist kaebaja tervisekaarti, mis on juristi poolt mingi haldusasja raames kohtule saadetud. Kaebaja ei tea, kuidas on kontaktisikul juurdepääs haldusasja toimikule, kuid arvab, et jurist saatis näiteks haldusasja toimiku koopia kontaktisiku e-mailile. Lisaks kaebajale on ka teised kinnipeetavad näinud, kuidas kontaktisikud oma tööarvutist nende terviseandmeid vaatavad.
Kaebaja soovis 14. veebruari 2024. a menetlusdokumendis nõuet suurendada, kuid ei tasunud nõude suurendamisel täiendavat riigilõivu. Seega on käesolevas asjas nõude suuruseks jätkuvalt 500 eurot (vt täpsemalt
12.märtsi 2024. a määrus, dtl 103-106).
2(7)
3-24-428
9.3.Kaebaja nõusolekuta on vangla jurist saatnud palju kordi kogu kaebaja tervisekaardi kohtule, mille tulemusena on suvalised kohtuametnikud tutvunud kaebaja delikaatsete isikuandmetega. Tegemist on kaebaja nõusolekuta tema terviseandmete sihiliku levitamisega. Kaebaja soovib hüvitist enda eraelu puutumatuse rikkumise eest.
10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning märgib järgnevat.
10.1.Meditsiiniosakond väljastab kinnipeetava terviseandmed juristile, kui selleks on olemas õiguslik alus. Vangla juristil või mõnel teisel teenistujal läheb kinnipeetava terviseandmeid vaja, kui ta peab vastama tema pöördumistele või kohtunõuetele ja kaebustele tööülesannete täitmise raames.
10.2.Vangla on haldusmenetluse seaduse § 6 järgi kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 9 lõike 2 punkti f järgi võib eriliiki isikuandmeid töödelda, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. Kui kinnipeetav on esitanud vanglale pöördumise, millele vastamine nõuab terviseandmetega tutvumist, või kui on olemas muu alus terviseandmete töötlemiseks, siis on juristil eelnimetatud sätetele tuginedes õigus need andmed vajalikus mahus välja küsida ja selleks ei ole vaja kinnipeetavalt saada eraldi nõusolekut. Sama sätte järgi on juristil õigus andmed edastada ka kohtule. Isikutele, kellel ei ole alust ega tööalast vajadust kinnipeetava terviseandmeid töödelda, jurist neid ei jaga. Samuti ei jaga neid andmeid meditsiiniosakond, kui isikutel õiguslik alus nende saamiseks puudub. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 132 on vanglaametnikul ametisaladuse tähtajatu hoidmise kohustus. Sellest tulenevalt on kinnipeetava tervisega seotud andmed kaitstud.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et kaebaja hinnangul töötleb vangla jurist tema terviseandmeid õigusvastaselt. Kaebaja märgib, et vangla jurist teeb tema terviseandmed kättesaadavaks teistele vanglaametnikele (nt inspektorkontaktisikud, üksuse juht) ning saadab pidevalt kogu kaebaja tervisekaardi kohtule, mis võimaldab suvalistel kohtuametnikel tutvuda kaebaja terviseandmetega. Kaebaja leiab, et eeltooduga on rikutud tema eraelu puutumatust sellisel määral, mis õigustab hüvitise maksmist (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1). Kohus lahendab praeguse otsusega kaebaja kahju hüvitamise nõuet Viru Vangla vastu.
12.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
13.Kohus märgib esmalt, et andis kaebajale käesolevas asjas mitmel korral võimalus kahjunõude aluse täpsustamiseks (vt 13. veebruari 2024. a määrus (dtl 2-5), 4. septembri 2024. a määrus (dtl 156-158)). Kaebaja on jäänud siiski väga lakooniliseks ega ole toonud välja konkreetseid olukordi, mil terviseandmeid oleks õigusvastaselt töödeldud. Kaebaja märgib ära üksnes nimeliselt mõned vanglaametnikud, kes on väidetavalt oma kabinetis korduvalt tööarvutist kaebaja tervisekaarti vaadanud, kuid ei täpsusta, millal ja millises olukorras seda tehti (dtl 93). Kaebus on seega abstraktne ning kohtul ei ole sellises olukorras võimalik hinnata konkreetsete terviseandmete töötlemist puudutavate juhtumite õiguspärasust. Kohus käsitleb 3(7)
3-24-428
seega kaebaja etteheiteid sellise üldistuse tasemega, mida kaebaja esitatu võimaldab. HKMS § 2 lg 3 ls 1 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses.
14.Kaebaja heidab vastustajale ette, et vangla jurist levitab tema terviseandmeid, tagades vanglaametnikele juurdepääsu haldusasja toimiku materjalidele, kus terviseandmed sisalduvad. Kaebaja väitel on ta näinud, kuidas kontaktisik vaatab oma tööarvutist kaebaja tervisekaarti, mis on juristi poolt mingi haldusasja raames kohtule saadetud.
14.1.Kohus märgib esmalt, et kaebaja väidete puhul, mis puudutavad haldusasja toimikule juurdepääsu, on tegemist oletustega. Isegi kui kaebaja on näinud, et inspektor-kontaktisik vaatab tema kabinetis viibimise ajal oma tööarvutist kaebaja tervisekaarti, siis tegelikult puudub kaebajal teave selle kohta, mil viisil see tervisekaart või terviseandmed inspektor-kontaktisikuni jõudnud on. Kaebaja ei väida, et ta oleks konkreetselt näinud, et inspektor-kontaktisik avab kaebaja mõne kohtuasjaga seotud e-toimiku ja vaatab sealt tema tervisekaarti või muid terviseandmeid. Kaebaja väidete puhul, mis puudutavad seda, et vangla jurist on taganud inspektor-kontaktisikutele ja üksuse juhile juurdepääsu haldusasja toimikule või on toimiku koopia saatnud nende e-maili aadressile on seega tegemist oletustega, mis ei ole millegagi tõendatud.
14.2.Olukorda, kus vanglaametnikule on kättesaadav kaebaja tervisekaart või muud terviseandmed, ei saa aga täpsemaid asjaolusid teadmata pidada õigusvastaseks. Õiguskaitseasutus (milleks on ka vangla, VangS § 6 lg 2) võib isikuandmeid töödelda seaduse alusel, kui nende töötlemine on vajalik süüteo tõkestamise, avastamise või menetlemise või karistuse täideviimise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks (vt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 15) ning selliseks töötlemiseks ei ole vajalik isiku nõusolek. Eesti õiguses on vanglale sätestatud õiguslik alus kinnipeetavate terviseandmete kui eriliigiliste isikuandmete kandmiseks vangiregistrisse ja seal säilitamiseks (VangS § 5 3 lg 1 p 6, vt ka vangiregistri põhimääruse2 lisa 1 p-d 7 ja 8.1.8-8.1.10) (vt Riigikohtu 21. juuni 2024. a otsus asjas nr 3-22-2022, p 23). Vangiregistri volitatud töötlejaks on muu hulgas vanglad, kes määravad isikud, kellel on õigus sisestada ja kasutada vangiregistri andmeid, ning vangla tagab vangiregistri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning andmetega tutvumise ainult selleks õigust omavatele isikutele (vt vangiregistri põhimääruse § 4 lg 4 p 3). Vangiregistri kasutamise õigus on vastutava ja volitatud töötleja teenistujal ja seda üksnes oma teenistusülesannete täitmiseks. VangS § 52 lg 1 järgi on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. Vangiregistri kasutajaõigused antakse muu hulgas üksuse juhile ja inspektorile (vt vangiregistri põhimääruse § 8 lg 1 ja § 10 lg 2 p-d 4 ja 5). Seega on võimalik, et üksuse juhil ning inspektor-kontaktisikul oli juurdepääs kaebaja terviseandmetele läbi vangiregistri. See on ka tõenäoline ja põhjendatud, sest nii mitmedki vangistuse ajal tehtavad kinnipeetavat puudutavad otsustused eeldavad tema terviseseisundi kohta teabe olemasolu ning sellega arvestamist (nt inspektor-kontaktisiku koostatav kinnipeetava individuaalne täitmiskava, vt justiitsministri 14. mai 2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 4 p 7, § 5 lg 1). Vangiregistris olevaid terviseandmeid kasutatakse mitte üksnes tervishoiuteenuse osutamiseks, vaid olulisel määral ka vangistuse täideviimist korraldavate tegevuste käigus (Tartu Halduskohtu 27. jaanuari 2021. a määrus asjas nr 3-20-2377, p 6). Olukorras, kus kaebaja ei ole täpsustanud, millistel asjaoludel vanglateenistujad tööarvuti vahendusel tema terviseandmeid vaatasid, milliste terviseandmetega täpsemalt tegu oli ning
Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määrus nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“
4(7)
3-24-428
millises formaadis need olid, ei saa vastustajale ette heita, et kaebaja terviseandmeid oleks õigusvastaselt töödeldud.
14.3.Kohus peab vajalikuks märkida, et vanglasüsteemis ei ole võimalik täielikult tagada olukord, kus vanglaametnikele ei saa teatavaks teave kinnipeetava terviseseisundi kohta. Vangistuse kohaldamisel tervikuna on vanglal kohustus tagada, et karistuse täideviimine toimuks kinnipeetava terviseseisundit jälgides ja arvesse võttes. Lisaks sellisele üldisele kohustusele tuleb muuhulgas arvestada terviseseisundit nt kinnipeetava tööle määramisel (VangS § 37 lg 2 p 3) või täiendavate julgeolekuabinõude ja kartserikaristuse kohaldamisel (VangS § 71 lg-d 71 ja 72). Kõikidele vanglateenistujatele kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, mis tähendab, et teenistujatele teatavaks saanud teave ei kuulu avaldamisele (VangS § 132).
15.Kaebaja heidab vastustajale ette ka seda, et vangla jurist kopeerib kinnipeetavate terviseandmeid pidevalt haldusasjade toimikutesse kohtumenetluseks ning saadab ilma tema nõusolekuta tervisekaardi kohtule, kus suvalised kohtuametnikud sellega tutvuvad. Kaebaja ei heida seega vastustajale ette, et vangla juristile on tehtud kättesaadavaks tema terviseandmed, vaid üldjoontes seda, et vangla jurist edastab tema terviseandmeid halduskohtule.
15.1.Kohus märgib, et vastustaja edastab kaebaja terviseandmeid kohtule olukorras, kus kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse vangla tegevuse peale ning vaidluse lahendamine eeldab ka kaebaja terviseandmetega tutvumist.
15.2.IKS § 16 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine sama või muu vastutava töötleja poolt muul IKS § 12 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kui algne eesmärk, milleks isikuandmeid kogutakse, lubatud, kui vastutaval töötlejal on sellisel eesmärgil isikuandmete töötlemiseks olemas seadusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenev alus ja selline isikuandmete töötlemine on seaduse või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt vajalik ja seatud eesmärgiga proportsionaalne. Õiguskaitseasutuse poolt IKS § 12 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel kogutud või kogutavaid isikuandmeid ei tohi töödelda muul eesmärgil, välja arvatud IKS § 16 lg-s 1 sätestatud juhtudel või kui selline töötlemine on lubatud seaduse või Euroopa Liidu õigusaktiga. Kui isikuandmeid töödeldakse sellisel muul eesmärgil, kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust3, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töödeldakse sellise tegevuse käigus, mis ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse. Kui töötlemise eesmärk ei kuulu isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalasse, kohaldatakse Eesti õigust (IKS § 16 lg 2). Kui õiguskaitseasutus täidab seaduse kohaselt ka muid ülesandeid kui need, mida täidetakse IKS § 12 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel, kohaldatakse isikuandmete töötlemisele isikuandmete kaitse üldmäärust. Kui töötlemise eesmärk ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, kohaldatakse Eesti õigust (IKS § 16 lg 3).
15.3.Vaidlus puudutab kaebaja terviseandmete töötlemist, mida käsitatakse eriliigiliste isikuandmetena isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 lg 1 tähenduses ning mille töötlemine on selles lõikes sätestatud üldreegli järgi keelatud. Samas näeb isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 lg 2 ette, et lõiget 1 ei kohaldata, kui kehtib üks lg-s 2 loetletud asjaoludest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM).
5(7)
3-24-428
Olukorras, kus kaebaja vaidlustab vangla tegevust, tuleneb alus kaebaja isikuandmete töötlemiseks isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p-st c ja artikkel 9 lg 2 p-st f koosmõjus. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p-st c tulenevalt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks. Üldmääruse art 9 lg 2 sätestab p-s f erandi eriliigiliste andmete töötlemise keelust juhuks, kui töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. Sama norm kohaldub ka juhul, kui kohtud täidavad oma õigustmõistvat funktsiooni.
15.4.Vanglate veebilehelt4 avalikult kättesaadava Viru Vangla juristi ametijuhendi kohaselt on juristi ülesanneteks muu hulgas kinnipeetavate vaiete ja kahjunõuete menetlemine, õiguse valdkonnale suunatud pöördumiste lahendamine ning kohtumenetlusteks dokumentide ette valmistamine ja vangla esindamine kohtus. Oma teenistusülesannete täitmiseks on juristil õigus nõuda vajalikku informatsiooni.
15.5.HKMS § 123 lg 1 p 4 kohaselt peab vastustaja esitama vastuseks kaebusele omapoolsed väited ning tõendid faktiliste väidete tõendamiseks. Teisalt võib halduskohus kohustada vastustajat esitama uurimispõhimõttest tulenevalt tõendeid ja selgitusi, mis aitavad vaidluse õigesti ja mõistliku aja jooksul lahendada (HKMS § 2 lg 4 ls 1) ning seejuures küsida vastustajalt tõendeid, mida kaebajal endal ei ole võimalik kohtule esitada (HKMS § 59 lg 1). Kohus võib selliseid tõendeid koguda ka omal algatusel, edastades vastustajale kohtunõude (HKMS § 58, § 122 lg 2 p 7). Kui kinnipeetav esitab halduskohtule kaebuse vangla tegevuse peale, siis on vastustajal kohustus sellele vastata ning esitada kohtule haldusmenetluse toimik või haldusmenetluse käigus kogutud dokumendid ja tõendid, mis võivad sisaldada ka terviseandmeid (HKMS § 122 lg 2 p-d 4, 5 ja 6; § 123 lg 1 p 4). Seega võib vangla jurist töödelda kinnipeetava terviseandmeid ja edastada neid ka halduskohtule. Kui kaebus omab puutumust kaebaja tervisliku seisundiga (nt tervisekahjustuse tekitamine), siis eeldab selle lahendamine ka terviseandmete töötlemist. Vajadusel kuulutab kohus terviseandmeid puudutavas osas menetluse kinniseks (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 pga 3). Mis puudutab kohtuametnike tutvumist kaebaja terviseandmetega, on Riigikohus märkinud, et tulenevalt kohtute infosüsteemi põhimääruse § 15 lg-st 1 ja § 16 lg-st 1 on kohtunikel ja kohtuteenistujatel õigus kohtute seaduslike ülesannete täitmiseks kohtute infosüsteemi sisestatud andmetega tutvuda ning neid kasutada. Vastasel juhul poleks kohtuasja menetlemine võimalik (vt 14. detsembri 2023. a määrus asjas nr 3-22-2321, p 12).
16.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vastustajale ei saa käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt ette heita kaebaja terviseandmete õigusvastast töötlemist. Kahju hüvitamise eeldused ei ole seega täidetud ning hüvitamiskaebus jääb tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kaebuse esitamise eest tasunud riigilõivu 15 eurot5 (algses haldusasjas nr 3-21-2726), mis jääb kaebaja enda kanda. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe
https://vanglateenistus.ee/ 2021. aastal kaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivumäär.
6(7)
3-24-428
kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.