5.septembri 2024. a korralduse nr 680 „Kungla tn 40, TARTU LINNAVALITSUS ehitusloa andmine“ ja selle alusel antud ehitusloa nr 2412271/06358 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.M.-i ja Werkdata OÜ määruskaebus Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2024. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus Kaebaja I – V.M., Kaebaja II – Werkdata OÜ ühine esindaja v.adv Toomas Pikamäe Vastustaja – TARTU LINNAVALITSUS seaduslik esindaja linnasekretär Jüri Mölder Kolmas isik I – RL Varad OÜ seaduslik esindaja R.L. Kolmas isik II – Laulupesa OÜ seaduslik esindaja A.L.
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2024. a määruse resolutsiooni punkt 5 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavalitsus otsustas 5. septembri 2024. a korraldusega nr 680 „Kungla tn 40, TARTU LINNAVALITSUS ehitusloa andmine“ anda välja ehitusloa TARTU LINNAVALITSUS, Kungla tn 40 meditsiinihoone ümberehitamiseks ja laiendamiseks bürooja haridusasutuse hooneks. Korralduse alusel väljastati samal päeval ehitusluba nr 2412271/06358.
2.Kaebajad esitasid 7. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Linnavalitsuse 5. septembri 2024. a korraldus nr 680 ja selle osaks olev
ehitusluba. Ühtlasi palusid kaebajad kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada ehitusloa kehtivus kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebuse kohaselt ei ole hoone kasutusotstarve (büroo- ja haridusasutuse hoone) TARTU LINNAVALITSUSa üldplaneeringuga 2040+ lubatud väike-elamu maa-ala juhtotstarve ega seda toetav otstarve. Hoones tegutsev laulustuudio on toonud kaasa autoliikluse märgatava kasvu, mille tõttu pargitakse autosid ka kaebaja I elukohaks oleva ja kaebajale II kuuluva Kungla 17a kinnistu ette. Kungla tn 40 parkimisvajadus ei ole seega lahendatud nõuetekohaselt Kungla tn 40 kinnistul, vaid tervel Kungla tänaval. Ehitamisega luuakse pöördumatud tagajärjed, sest valminud hoonete lammutamine ei ole reeglina mõistlik. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on väga tõenäoline, et kolmandad isikud viivad 5. septembri 2024. a ehitusloas näidatud ehitustööd lõpuni ja taotlevad Kungla tn 40 hoonele kasutusluba. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks peab kaebus olema ilmselgelt perspektiivitu.
3.TARTU LINNAVALITSUS esitas seisukoha, milles vaidles vastu esialgse õiguskaitse taotlusele. Vastustaja selgitas, et tegemist on olemasoleva hoonega, mille esmaseks kasutuselevõtu aastaks on 1996. Ehkki hoone välisilme on muutunud, ei ole hoone ehitusalust pinda muudetud. Hoonet laiendatakse 4 katuseuugiga, maja taha rajatakse rõdukonstruktsioonid ja keerdtrepp ning ülejäänud ehitustööd on valdavalt seotud hoone soojustamise, tehnosüsteemide ning sisemise lahenduse muutmisega. Kungla tn 40 kinnistu olemasolevaks sihtotstarbeks on 100% ärimaa, st vastustaja ei ole määranud kinnistule uut sihtotsarvet, vaid tegemist on olemasoleva sihtotstarbega. Üldplaneering on tulevikku suunatud visioon, mis ei takista kinnistute ja olemasolevate hoonete kasutamist ega ka rekonstrueerimist vastavalt olemasolevale sihtotstarbele. Kuna Kungla tn 40 hoones tegutseva laste laulustuudio puhul on tegemist eraõigusliku huvihariduskooliga, so ärilisel eesmärgil peetava haridusasutusega. Teostatavad ehitustööd ei saa kahjustada kaebajate subjektiivseid õigusi ning neil puudub õigus nõuda kogu hoone lammutamist. Kungla tänava puhul on tegemist avaliku tänavaga, millel liiklemine on igaühe õigus. Võimalikke negatiivseid mõjutusi seoses tekkinud täiendava liiklusega on vastustajal võimalik lahendada liikluskorraldusvahenditega.
RL Varad OÜ esitas seisukoha, milles vaidles vastu esialgse õiguskaitse taotlusele.
Kolmas isik I hinnangul on eksitavad kaebajate väited ehitise rajamise kohta (hoone on valminud 1996. a). Kinnistu sihtotstarve ei ole omaniku vahetudes muutunud. Kui ehitamise lõpuleviimine tõesti keelatakse, ei oleks sellest kellelegi kasu. Kungla 40 omanikele tekiks aga kahju, arvestades seejuures ka praegusel aastaajal katuse- ja soojustustööde seiskamise tagajärgi.
Laulupesa OÜ esitas seisukoha, milles vaidles vastu esialgse õiguskaitse taotlusele.
Kolmas isik II selgitas, et laulustuudio ruumides on ehitustegevus lõpetatud ja need on kasutusse võetud. Laulustuudio tegevusest lähtuv liikluskoormuse tõus Kungla tänaval on keskmiselt umbes 520 autost tunnis, tipptunnil (paar tundi päevas) ehk kuni 25 autot tunnis. Vahemikus 9:0013:00 võib nendest suur osa soovida parkida, kuna tundidesse tuuakse väikelapsi, kuid õhtupoole, kui kooliealised tundidesse tulevad, on parkijaid üksikuid.
Linnavalitsus reageeris tekkinud olukorrale kiiresti - peatumine ja parkimine Kungla tänava Väike-Kaare ja Kesk-Kaare vahelises lõigus keelati kella 9-18 vahel. Kungla 17a asub Kungla 40 hoonest peaaegu 200 meetri kaugusel. Võimalik, et mõni üksik auto on parkinud ka Kungla 17a ette, kuid kindlasti mitte iga päev ja pigem tuleb kaebajate väidet Kungla 17a ette parkimise kohta pidada paljasõnaliseks. Isegi kui mõni auto oleks parkinud kaebajate maja ette avaliku tänava äärde, ei ole see linnakeskkonnas erakordne.
6.Tartu Halduskohus võttis 14. oktoobri 2024. a määrusega kaebaja kaebuse menetlusse ja teiste otsustuste kõrval jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajate esialgse õiguskaitse taotlusest ei selgu, millised on need pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed, mille vältimiseks tuleks esialgset õiguskaitset kohaldada. Kaebajate põhiprobleemiks on Kungla tänaval suurenenud liikluskoormus ja tänaval parkimine seoses Kungla tn 40 hoones tegutseva huvikooliga. Praeguseks on Kungla tänaval parkimisega kaasnenud mõjud ümberkaudsetele elanikele ning kinnistute omanikele oluliselt leevenenud. Parkimis- ja liikluskorralduse küsimusi saab lahendada jooksvalt vastavalt kujunenud olukorrale ja kaebajatel on ka edaspidi võimalik taotleda vastustajalt liikluskorralduslike abinõude kohaldamist. Kaebajad ei ole Kungla tn 40 kinnistu vahetuteks naabriteks ning pole ilmnenud, et vaidlusaluse ehitusloa alusel tehtavate ümberehitustöödega avaldataks kaebajatele eeltoodule lisaks mõjusid, mis tingiks kohtuliku kaitse juba vaidluse praeguses staadiumis. Kaebaja II ei ole välja toonud, et täiendava liikulus- ja parkimiskoormuse tinginud probleemid seonduksid tema ettevõtlusega. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta ka kaebuse vähesed eduväljavaated. Ekslik on kaebajate arusaam, nagu saaks kohus jätta esialgse õiguskaitse kohaldamata üksnes kaebuse ilmselge perspektiivituse korral. Lisaks saaksid esialgse õiguskaitse kohaldamise korral kolmandate isikute huvid kahjustada enam, kui kaebajate huvid taotluse rahuldamata jätmise korral.
7.Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2024. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 5 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajad osutavad, et Tartu üldplaneeringu kohaselt on Kungla 40 kinnistu ja kogu asumi juhtotstarve väike-elamu maa-ala. Kaebajatel on õigus nõuda Üldplaneeringus sätestatud nõuetest kinnipidamist. Üldplaneeringu järgi on Kungla 40 kinnistu ja kogu UTM1 (Uus-Tammelinn, Tammelinna linnaosa) asumi maakasutuse juhtotstarve väike-elamu maa-ala. Kungla 40 hoone kasutamine on vastuolus selle juhtotstarbega. Üldplaneeringu seletuskirja p 1.1.7 lubab väike-elamu maaala toetavat otstarvet vaid juhul, kui sellega ei kaasne autoliikluse märgatavat kasvu ja kui krundil on võimalik lahendada toetava otstarbega kaasnev parkimisvajadus. Juhtotstarbega vastuolus oleva tegevuse tarbeks ehitusloa väljastamine ei ole lubatav ja rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Halduskohus jättis kaebajate Üldplaneeringust tulenevad subjektiivsed õigused tähelepanuta ja rikkus seeläbi oluliselt kohtumenetluse normi. Autoliikluse märgatav kasv, sh autosid parkivate inimeste edasi ja tagasi liikumine mööda Kungla tänavat kahjustab Kungla 17a kinnistu väärtust, st kahjustab kaebaja II omandipõhiõigust ja Kungla 17a elamu privaatsust, st kahjustab kaebaja 1 õigust eraelu puutumatusele. Ehitusluba ei saa parkimisprobleemiga.
õigustada
põhjendusega,
et
vastustaja
kavatseb
tegeleda
Kaebajate eesmärgiks on vältida seda, et Kungla 40 hoone ehitatakse valmis vastuolus üldplaneeringus juhtotstarbega ja üldplaneeringus näidatud parkimisnõudeid rikkudes. Ehitustööde teostamisega kaasnevad pöördumatud tagajärjed, sest valminud hoone lammutamine ei ole reeglina mõistlik. Pärast hoonele kasutusloa väljastamist on kaebajate võimalused oma õiguste kaitseks väiksemad. Kuna korraldus ja ehitusluba rikuvad kaebajate õigusi ja kuna ehitamisega luuakse pöördumatud tagajärjed, siis on kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus hindas valesti kaebuse eduväljavaateid. Samuti hindas halduskohus ebaõigesti avalikku huvi ja kolmandate isikute huve.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Olukorras, kus määruskaebuse väidete põhjal on selge, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks anda teistele menetlusosalistele võimalus seisukoha esitamiseks määruskaebuse kohta. Vastustaja ja kolmandad isikud esitasid halduskohtule oma seisukohad ja põhjendused kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Nii vastustaja kui kolmandad isikud vaidlesid esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu. Seega on määruskaebuse rahuldamata jätmine kooskõlas nende tahtega. Ringkonnakohtu poolt vastustajalt ja kolmandatelt isikutelt seisukoha nõudmata jätmine on menetluslikult ökonoomne.
9.Ringkonnakohus mõistab määruskaebuse väiteid selliselt, et kaebajate hinnangul kahjustab autoliikluse kasv ja inimeste liikumine Kungla tänaval vastavalt kaebaja II omandipõhiõigust ja kaebaja I õigust eraelu puutumatusele. Seetõttu on kaebajatel õigus nõuda, et vastustaja ehitusloa andmise otsustamisel peaks kinni TARTU LINNAVALITSUSa üldplaneeringu nõuetest. Kuna ehitusloa andmisel ei ole arvestatud, et ehitatavat hoonet kasutatakse ärilisel eesmärgil vastuolus üldplaneeringus piirkonna maakasutusele määratud juhtotstarbega, samuti ei lahendatud parkimist kinnistul, millel hoone asub, siis rikub ehitusluba kaebajate subjektiivseid õigusi. Ehitustegevuse lõpuleviimisel on pöördumatud tagajärjed, sest valmisehitatud hoonet ilmselt ei lammutata, samuti on kaebajatel väiksem võimalus vaidlustada hoone kasutusluba võrreldes ehitusloa vaidlustamise võimalusega. Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu.
10.Halduskohus jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS § 249 lg 1 ls1 järgi võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (esialgse õiguskaitse vajadus). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne tagajärge, mille hilisem kõrvaldamine oleks võimatu või nõuaks ülemääraseid jõupingutusi, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatud. Seetõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamisel määrav tähendus esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamisel.
11.Esmalt peab kaebaja esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist vajalikuks seetõttu, et juba valmis ehitatud hoone lammutamine ei ole tõenäoline. Seejuures vaatab kaebaja aga jätkuvalt mööda sellest, et vaidlusaluse ehitusloa alusel ei toimu uue hoone püstitamine, vaid olemasoleva hoone ümberehitamine. Vastustaja selgitas, et seejuures ei muutu hoone ehitusalune pind (välja arvatud hoone õuele rajatava keerdtrepi võrra). Hoone laiendamine seisneb 4 katuseuugi rajamises. Ülejäänud tööd on seotud hoone soojustamise, tehnosüsteemide ning sisemise lahenduse muutmisega. Ehitusloa kehtivuse peatamise korral oleks keelatud nimetatud tööde tegemine ning kaebuse rahuldamise korral võib tõusta küsimus nende tööde loodud muudatuste tagasipööramisest.
12.Seega ei saaks kaebuse lahendamine tuua kaasa ehitise lammutamist, vaid kaebajate jaoks parimal juhul hoone endise seisukorra taastamise. Kaebajad aga ei ole ringkonnakohtule arusaadavalt seostanud oma subjektiivsete õiguste rikkumise etteheidet hoone ümberehitamisel tehtavate muudatustega. Raske on mõista, kuidas hoone konkreetsed ehituslikud lahendused (hoone ruumilahendus, keerdtrepi, rõdude ja katuseuukide lisandumine ning hoone ventilatsiooni ja soojapidavuse parandamine) seonduvad kaebajate etteheidetega liikluskoormuse suurenemisest Kungla tänaval. Liikluskoormuse suurenemine on seotud hoone kasutamisega kaebajate hinnangul õigusvastasel otstarbel. Hoone konkreetsel otstarbel kasutamise lõpetamine on võimalik sõltumata sellest, kas hoone ümberehitamine on selleks ajaks lõpetatud või mitte. Nagu halduskohus märkis, siis on võimalik ka Kungla tänava liiklus- ja parkimiskorralduse muutmine ning vastustaja vähemalt osaliselt ongi seda juba teinud. Ringkonnakohus ei näe, et ka liiklus- ja parkimiskorralduse muutmine sõltuks hoone ehitustööde valmimisest. Tegelikult on ka kaebajad ise möönnud, et liiklus- ja parkimiskorralduse muutmine on võimalik ja vastustaja ongi seda teinud pärast ehitusloa andmist. See, et kaebajate hinnangul tulnuks parkimise küsimus lahendada hoone juurde kuuluval kinnisasjal juba koos ehitusloa andmisega, ei tähenda, et kaebajate väidetud viga ei saaks hiljem enam parandada. Tähelepanuväärne on seegi, et kaebajad ei väida määruskaebuses, et vastustaja rakendatud meetmed parkimise korraldamise ei oleks olukorda parandanud ning jätkuvalt toimuks Kungla 40 hoones toimuva tegevusega seoses parkimine ka hoonest ca 200 meetri kaugusele jääva Kungla 17a hoone juures.
13.Ekslik on kaebajate arusaam, nagu halvendaks praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebajate võimalusi hilisemal Kungla 40 hoone kasutusloa vaidlustamisel. Määruskaebuses viidatud lahendis märkis Riigikohus1 tõepoolest, et kasutusloa andmist kaaludes tuleb teisalt arvestada ka seda, kas puudutatud isik on kasutanud võimalust väidetavalt tema õigusi rikkunud ehitusluba vaidlustada. Väidetel, mida oleks saanud esitada ehitusluba vaidlustades, on kasutusloa andmise menetluses väiksem kaal, kuna ehitusluba kehtiva haldusaktina loob nendega seotud asjaolude osas õiguskindluse. Riigikohtu seisukohast ei saa aga järeldada, et ehitusloa ammendumine ehitamise lõpetamise ja kasutusloa väljastamise tõttu välistaks kasutusloa vaidlustamise tuginedes ehitusloa õigusvastasust põhistavatele väidetele juhul, kui ehitusluba vaidlustati ja vaidlus ei olnud kasutusloa andmise ajaks veel lõppenud. Vastupidist kinnitas ka Riigikohus samas lahendis, kui selgitas, et Riigikohtus lahendatud asi erineb selle poolest juhtumitest, kus kasutusluba antakse ajal, mil kohtuvaidlus ehitusloa õiguspärasuse üle on pooleli. Seetõttu on ilmne, et Riigikohus ei omistanud ehitusloale, kui kehtivale haldusaktile, suuremat kaalu juhul, kui vaidlus ehitusloa õiguspärasuse üle ei ole veel lõppenud, kuna sel juhul ei saa isikutel olla lõplikku kindlust, et ehitusloa alusel ehitamine on õiguspärane.
14.Kaebajad on jätnud tähelepanuta sellegi, et kolmanda isiku I selgitusel on laulustuudio ruumides ehitustegevus lõpetatud, ruumid on kasutuses ja vastustajale on esitatud osalise kasutusloa taotlus. Vastustaja omakorda kinnitas kasutusloa taotluse esitamist. Seega on selge, et ehitusloa kehtivuse peatamisel ei saa olla mõju selle, kas laulustuudio tegevus hoones toimub või mitte. Määruskaebuse lahendamise ajaks on vastustaja eeldatavalt juba otsustanud kasutusloa andmise ning ehitusluba on selles osas ammendunud, mis täiendavalt välistab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise.
15.Eeltoodu asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus põhjendatult tuvastas, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning seetõttu jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Küsimused sellest, milline on kaebuse eduväljavaade või kas õiguskaitse kohaldamise otsustamisel on suurem kaal kaebajate või kolmandate isikute
Vt RKHK 15. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-18-2022 (p 21).
huvidel, ei ole määruskaebuse lahendamisel määrava tähendusega, kuna esialgse õiguskaitse vajaduse puudumine välistab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise. Määruskaebuse lahendamist ei muuda kaebaja väited kaebeõiguse, kaebajate subjektiivsete õiguste olemuse ega kinnisasja sihtotstarbe ja üldplaneeringuga määratud maa kasutuse juhtotstarbe vahekorra kohta. Seetõttu ringkonnakohus neid küsimusi täiendavalt ei analüüsi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.