X-i (X) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema 5. augusti 2024. a avaldusele vastamata jätmise ning kambris esinenud niiskusega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 14. septembril 2024 Tartu Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et tema kamber ning voodipesu on olnud mitu päeva väga niisked ning rõske õhu tõttu on kambris raskendatud ka hingamine. Kambris ei ole kütet sisse lülitatud ning puudub radiaator. Vangla on alandanud kaebaja väärikust ning põhjustanud talle tervisekahju. Kaebaja kahjunõude lahendas justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 17 1 lg 2 p 83 ja § 111 lg 1 p 14 alusel Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna juhataja. Viru Vangla jättis 18. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/534-4 kaebaja kahjunõude rahuldamata. Kaebaja viibib tugevdatud kambris, mille radiaator on selle lõhkumise vältimiseks kaetud metallist kaitsega. Lisaks on kogu majas küte sisse lülitatud. Metallist kaitse võib takistada radiaatorist eralduva soojuse kiiret ruumi levimist, mistõttu võib soovitud temperatuuri saavutamine aega võtta. Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja pöördunud järelevalve meeskonna ega enda juhtumikorraldaja poole murega, et kambris oleks vaja kütet juurde panna või et tal oleksid probleemid hingamisega. Kaebaja kambritingimused ei saanud olla kaebaja väärikust alandavad ning kaebajale ei ole tervisekahju tekkimine tõendatud.
2.Kaebaja esitas 15. septembril 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et esitas vanglale 5. augustil 2024 avalduse, milles palus talle kirjalikult selgitada, miks teda ei lasta alati õue jalutama, miks piiratakse tema telefonikõnesid ning miks ei lasta kinnipeetavaid pesema selleks ette nähtud ajal. Vangla jättis kaebaja avaldusele tähtaegselt vastamata. Kaebaja otsustas 11. oktoobril 2024 võtta kahjunõude tagasi ning kinnitas, et ei soovi kirjalikku vastus.
3.Kaebaja esitas 15. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et vangla on jätnud tähtaegselt vastamata tema 14. ja 15. septembri 2024. a kahjunõuetele. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
4.Tartu Vangla esitas 27. novembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel, nagu nõudis seda vanglale 14. ja 15. septembril 2024 esitatud kahjunõuetes. Seega nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema 5. augusti 2024. a avaldusele vastamata jätmise ning kambris esinenud niiskusega.
6.Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi praegu peab kohus võimalikuks asjas esitatud materjalidele tuginedes kaebust vastavalt kaebaja tegelikule tahtele tõlgendada, siis on kohtule esitatud kaebus oluliste puudustega ning kohus võiks jätta selle vastavalt HKMS § 120 lg-le 3 puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kohtul puudub kohustus sisustada kaebust kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt ning kaebaja peab ise kaebuses ära märkima kaebuse nõude, vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu ning esitama kaebuse faktilise põhjenduse (HKMS § 38 lg 1 p-d 5-7). Kaebaja on sellisel viisil esitanud kohtule juba mitmeid kaebuseid (vt nt haldusasjad nr 3-24-3095, 3-24-2959, 3-24-2927) ning ei kasuta kohtu hinnangul oma menetlusõigusi alati heauskselt, vaid viisil, mis venitab asjatult menetlust. Kohus selgitab, et asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2). Tartu Halduskohus on kaebajale eeltoodut selgitanud juba 29. oktoobri 2024. a määruses asjas nr 324-2927 ning 27. novembri 2024. a määruses asjas nr 3-24-3095.
7.Osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema 5. augusti 2024. a avaldusele vastamata jätmisega, kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.1.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette
3-24-3135 nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s 8. Kaebaja esitas Tartu Vanglale 15. septembril 2024 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema 5. augusti 2024. a avaldusele vastamata jätmisega, kuid on selle taotluse 11. oktoobril 2024 tagasi võtnud, kinnitades eeltoodut oma allkirjaga. Seega ei ole kaebaja eelkirjeldatud osas läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust.
7.2.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel X-i kaebuse osas, milles ta nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema 5. augusti 2024. a avaldusele vastamata jätmisega.
8.Kambris esinenud niiskust puudutavas osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.1.Tartu Halduskohus on kaebaja samasisulise hüvitamisnõude osas samale seisukohale jõudnud ka 22. novembri 2024. a määruses asjas 3-24-3181, märkides järgnevat: „5. Esmalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud. Kohtule edastatud kaebaja 14. septembri 2024. a kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt heitis kaebaja vanglale ette üksnes mitmepäevast niiskuse esinemist kaebaja kambris. Lisaks erinevalt kaebaja väidetest oli kaebaja kambris radiaator, mis oli sisse lülitatud, kuid mille metallist kaitse takistas ilmselgelt radiaatorist eralduva soojuse kiiret ruumi levimist. Tegemist on sedavõrd lühikese ajaga, mis asjaoludest tulenevalt ei saanud kohtu hinnangul endaga kaasa tuua olulist õiguste riivet.
6.Ka on kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ebatõenäoline. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse põhimõtet, et isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see ületab teatava raskusastme. See, et kaebaja väitel oli tema kambris mitu päeva liiga niiske, võis põhjustada kaebajale küll teatavat ebamugavust, kuid ei kujuta endast sedavõrd intensiivset riivet, et tegemist saaks olla väärikuse alandamisega riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses. Ka ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks pöördunud seoses hingamisraskustega tervishoiutöötaja poole. Olukorras, kus kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse tema tervise kahjustamise eest 14. septembril 2024, pidi väidetav tervisekahjustus olema kaebajale tekkinud hiljemalt samal päeval. Kui 14. septembri 2024. a seisuga ei olnud kaebajal tema tervisekahju kinnitamiseks tõendeid, ning tegemist oli seega üksnes kaebaja kinnitamata väitega, siis ei ole ka kahju hüvitamise nõude rahuldamise edulootused tervise kahjustamise osas suured.“
8.2.Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-24-3181 Tartu Halduskohtu 22. novembri 2024. a määruse peale 23. novembril 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille ringkonnakohus 26. novembri 2024. a määrusega tagastas. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamise osas.
8.3.Kohus nõustub haldusasjas nr 3-24-3181 kujundatud seisukohtadega. Kohtule ei ilmne, et vangla tegevus oleks saanud kaebajale kaasa tuua ülemääraseid ebamugavusi ja intensiivseid kannatusi. Samuti ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud. Seega tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel X-i kaebuse osas, milles ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses kambris esinenud niiskusega.
3-24-3135
9.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
11.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.