Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1041
Haldusasi
K.Z kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. augusti 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – K.Z Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.Z määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse K.Z määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13. augusti 2024. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-1041.
Jätta K.Z riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Jätta K.Z määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13. augusti 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-1041 muutmata.
Jätta rahuldamata K.Z taotlus haldusasja nr 3-24-1041 menetluse kinniseks kuulutamiseks.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse muutmisest ja riigi õigusabi andmisest keeldumist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 2, § 235 lg 1).
K.Z esitas Tallinna Vanglale 29.02.2024 taotluse hüvitada mittevaraline kahju 20 500 eurot seoses sellega, et vangla inspektor-kontaktisik on tema ennetähtaegse vabastamise menetluses ning armuandmismenetluses koostatud iseloomustustes esitanud Harju Maakohtule ja Vabariigi Presidendile taotleja kohta ebaõiget ja solvavat ning au teotavat informatsiooni. Tallinna Vangla tagastas 23.04.2024 vastusega nr 5-37/24/24-2 kahju
3-24-1041 hüvitamise taotluse läbivaatamatult, sest K.Z on samadel asjaoludel taotlenud kahju hüvitamist juba varem ning vangla on jätnud taotlused rahuldamata.
2.K.Z esitas Tallinna Halduskohtule 04.04.2024 kaebuse (korduvalt täiendatud) hüvitada Tallinna Vangla tekitatud mittevaraline kahju kokku 25 000 eurot, sh 20 500 eurot selle eest, et vangla inspektor-kontaktisik esitas Harju Maakohtule ja Vabariigi Presidendile kaebaja iseloomustustes väära ja solvavat informatsiooni. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Tallinna Vangla selgitas 17.07.2024 vastuses, et vangla on koostanud K.Z kohta iseloomustused 07.02.2023 ja 19.12.2023 tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses ning 09.08.2023 armuandmismenetluses. Valdavas osas on iseloomustused sisult kattuvad. Peamine erinevus on, et 07.02.2023 ja 19.12.2023 iseloomustustes on antud mh hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, kuid 09.08.2023 iseloomustuses selline hinnang puudub.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 07.08.2024 määrusega K.Z kaebuse 20 500 euro suurust kahjunõuet puudutavas osas, jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata, jättis riigilõivust vabastamise taotluse 135 euro ulatuses rahuldamata ja ülejäänud osas läbi vaatamata. Samuti jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale 135 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja. Halduskohus leidis, et kohustusliku kohtueelse menetluse saab lugeda läbituks 4500 euro suuruse kahjunõude osas, mis seondub Tallinna Vangla 19.12.2023 iseloomustusega. Ülejäänud osas tagastas halduskohus kahju hüvitamise kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis, et kuigi menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, tuleb menetlusabi taotlus jätta HKMS § 111 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldamata, kuna kahjunõuet ei saa pidada perspektiivikaks. Taotletud kahjuhüvitise suurus on ilmselgelt ülepaisutatud ja kaebaja iseloomustuses on kasutatud kirjeldavaid väljendeid, mitte solvanguid. Kaebaja 04.03.2024 märgukirjas tehtud etteheidetele on Tallinna Vangla 03.04.2024 vastuses sisuliselt vastanud. Seejuures ei sisalda 19.12.2023 iseloomustus olulisel määral uut teavet, võrreldes varasemate iseloomustustega, mille üle praeguses asjas ei vaielda. Iseloomustust ei ole ka esitatud laiemale avalikkusele, vaid kohtule, kellelt saab eeldada iseloomustuse kriitilist lugemist. Halduskohtu 07.08.2024 määrus jõustus edasi kaebamata 24.08.2024.
5.Tallinna Halduskohus pikendas 08.08.2024 kaebuse puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks) määratud tähtaega kuni 08.09.2024 ja selgitas kaebajale, et menetluses on üksnes kahjunõue, mis seondub 19.12.2023 iseloomustusega. Kuna sellega seonduvalt ei ole kaebaja tervisekahjule tuginenud, siis ei ole kaebus riigilõivuvaba.
6.K.Z esitas 08.08.2024 taotluse kaebuse muutmiseks selliselt, et nõude suuruseks on kokku 22 500 eurot (sh 13 500 eurot + 3 × 3000 eurot) või õiglane hüvitis. Kahjunõuet ei saa pidada ülepaisutatuks. Tuleb arvestada, et seda iseloomustust on esitatud kolm korda kaebajale ja kohtule ning kolm korda Vabariigi Presidendile. Iga kord, kui kaebaja on iseloomustust lugenud või iseloomustuse tõttu on tema armuandmispalved jäetud rahuldamata, on kaebajale sellega kaasnenud hingelised kannatused, haigushood ja enesevigastamised. Kehavigastustega tekitatud kahju hüvitamise kaebuselt riigilõivu ei nõuta. K.Z märkis 13.08.2024 seisukohas täiendavalt, et tal ei ole võimalik 135 euro suurust riigilõivu tasuda, ning palus juhul, kui kohus ei anna talle menetlusabi, pikendada riigilõivu tasumise tähtaega kuni 09.10.2024.
7.Tallinna Halduskohus jättis 13.08.2024 määrusega kaebuse nõude muutmise avalduse rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis menetlusabi taotluse rahuldamata 2(6)
3-24-1041 (resolutsiooni p 2) ja keeldus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamisest (resolutsiooni p 3). Kaebaja ei ole taotlenud pelgalt rahalise nõude suurendamist (HKMS § 49 lg 3 p 2), vaid on nõude muutmise avalduses tuginenud teistele asjaoludele, võrreldes menetlusse jäänud kahjunõude alusega. Seetõttu on tegemist kaebuse aluse (HKMS § 41 lg 2) muutmisega HKMS § 49 lg 1 tähenduses. Kaebaja on seni seostanud kehavigastusi Vabariigi Presidendile esitatud armuandmispalvega seotud vangla iseloomustusega, mille osas tagastas kohus kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse mittenõuetekohase läbimise tõttu. Kaebaja ei ole 08.08.2024 avalduses täpsustanud, et soovib hüvitist mingite muude kehavigastuste tekitamise eest. Varem esitatut kordav nõue ei oleks lubatav samal põhjusel (s.o kohtueelne menetlus on läbimata). Isegi kui tegu oleks uuel alusel nõutava kahjuga, ei oleks sellise nõude lisamine kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas. Praeguse kaebuse esemeks on kitsalt Tallinna Vangla 19.12.2023 iseloomustusega tekitatud mittevaraline kahju, mida kaebaja on seostanud väärikuse alandamise ja mainekahjuga. Seega oleks tegemist täiesti uue nõudega, mille lubatavuse eeldusi peaks kohus asuma kontrollima ja mille menetlemine koos mitteseotud nõudega oleks asjatult koormav. Kui kaebaja soovib nõuda kahju hüvitamist mingil muul alusel, siis tuleb tal esitada halduskohtule uus kaebus ning läbida eelnevalt kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja on esitanud uue menetlusabi taotluse, kuid see ei sisalda uusi asjaolusid, mis annaksid alust muuta 07.08.2024 määruses toodud seisukohti. Menetlusabi taotlus jäi rahuldamata kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu ja see hinnang ei ole muutunud. Korduv taotlus jääb seetõttu rahuldamata. Riigilõivu tasumise tähtaja pikendamine kuni 09.10.2024 ei ole põhjendatud, sest see tähendaks sisuliselt pooleaastast n-ö ajapikendust, mis oleks juba võrdsustatav HKMS § 110 lg 1 p-s 2 nimetatud vormis menetlusabi andmisega.
8.K.Z palub 14.08.2024 määruskaebuses (hiljem korduvalt täiendatud) tühistada halduskohtu 13.08.2024 määrus. Halduskohus on HKMS § 49 alusel õigusvastaselt keeldunud nõutava kahjuhüvitise suurendamisest. Halduskohus ei saanud lugeda kaebust perspektiivituks, sest kaebajal oleks esitada täiendavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole võimeline tasuma riigilõivu 135 eurot ja halduskohus tahab ilmselt mõjutada teda vaidlusest loobuma. Kohus on küll tulnud vastu ja aktsepteerinud hüvitisena 13 500 eurot, kuid ei ole arvestanud, et Tallinna Vangla on koostanud õigusdokumendi, millega tahtlikult võttis kaebajalt vabaduse. Seda iseloomustust on esitatud Vabariigi Presidendile kolm korda ja sellega kaasnesid iga kord hingelised kannatused ja füüsilised enesevigastused. Tekkinud kannatusi arvestades tuleb kaebajale anda menetlusabi, kaebajat juhendada ja määrata talle advokaat. Kaebaja taotleb uuesti kahjunõude suurendamist 22 500 euroni ja märgib, et kehavigastuse tekitamise eest kahju hüvitamise kaebuselt riigilõivu ei nõuta. Kaebaja palub kuulutada menetlus kinniseks ning asendada avaldatavates lahendites tema nimi tähemärgiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 49 lg 6, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52– 54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
10.K.Z on määruskaebuse menetluses mh taotlenud riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramist. Kuna Tallinna Halduskohtu 13.08.2024 määrus ei käsitle riigi õigusabi andmata jätmist, siis loeb ringkonnakohus, et kaebaja on taotlenud riigi õigusabi eeskätt seoses määruskaebemenetlusega. Taotlus tuleb jätta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest kaebaja on suutnud iseseisvalt koostada määruskaebuse, milles on piisavalt selgitatud, miks ta halduskohtu määrusega ei nõustu, ja ringkonnakohus saab 3(6)
3-24-1041 määruskaebuse sisuliselt läbi vaadata. Halduskohtu määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi andmine ei ole vajalik mh poolte võrdsuse tagamiseks (RÕS § 7 lg 3).
11.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et Tallinna Halduskohus ei ole 07.08.2024 määruses aktsepteerinud Tallinna Vangla 19.12.2023 iseloomustusega seonduva kahjuhüvitisena mitte 13 500 eurot, vaid 4500 eurot. Halduskohus selgitas, et kuna kaebaja ei olnud enne 29.02.2024 kahjunõude esitamist taotlenud Tallinna Vanglalt 19.12.2023 iseloomustusega tekitatud kahju hüvitamist, siis ei saanud vangla kahjunõuet selles osas jätta läbi vaatamata viitega, et kaebaja on juba varem hüvitist taotlenud. Sel põhjusel leidis halduskohus, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb lugeda kokku 13 500 euro suuruse kahjunõude puhul läbituks osas, mis puudutas 19.12.2023 iseloomustust (07.08.2024 määruse põhjenduste p-d 2.3, 2.5, 2.6 ja 3). Kuivõrd kaebaja kohta oli koostatud kolm samalaadset iseloomustust (07.02.2023, 09.08.2023, 19.12.2023), hindas halduskohus kohtueelse menetluse läbituks 1/3 ulatuses (s.o 13 500 ÷ 3 = 4500). Asjaolu, et menetlusse on jäänud vaid 4500 euro suurune kahjunõue, nähtub selgelt ka halduskohtu 07.08.2024 määruse resolutsiooni p-st 1, millega on K.Z 25 000 euro suurune kahju hüvitamise nõue tagastatud 20 500 eurot puudutavas osas. Eeltoodud summast lähtudes on kaebajalt RLS § 60 lg-st 2 tulenevalt nõutud 135 euro (s.o 3% taotletava hüvitise summast) suuruse riigilõivu tasumist (4500 × 0,03 = 135).
12.K.Z ei ole halduskohtu 07.08.2024 määrust vaidlustanud ja see jõustus 24.08.2024. Kaebaja esitas halduskohtule 08.08.2024 taotluse, milles soovis suurendada taotletava hüvitise suurust 22 500 euroni ning selgitas, et tegemist on tervisekahju nõudega, kuna iseloomustuste tagajärjel tekkisid kaebajal hingelised kannatused, haigushood ja enesevigastamised. Esiteks tuleb märkida, et HKMS § 49 lg 3 p-st 2 tulenevalt ei loeta rahalise nõude suurendamist kaebuse muutmiseks ning on kaebajal soovi korral võimalik hüvitisenõuet menetluse käigus suurendada, kuid sellisel juhul tuleb tal RLS § 60 lg 2 alusel tasuda täiendavalt ka riigilõivu. Kui kaebaja soovib suurendada praeguses asjas menetlusse jäänud taotletava hüvitise suurust 22 500 euroni, tuleb kaebuselt tasuda riigilõivu kokku 675 eurot (22 500 × 0,03 = 675).
13.K.Z 29.02.2024 kahju hüvitamise taotlusest (dtl 65–67) nähtuvalt seostas kaebaja väidetavaid tervisekahjustusi 07.02.2023 iseloomustusega (dtl 100–108; esitatud 09.02.2023 tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses Harju Maakohtule). Seonduvalt 19.12.2023 iseloomustusega (dtl 116–124; esitatud 21.12.2023 tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses Harju Maakohtule) on K.Z 29.02.2024 taotluses viidanud üksnes väidetavale ahistamisele, au teotamisele ja väärikuse alandamisele (sh VangS § 4 1 ja karistusseadustiku (KarS) § 324 rikkumisele), kuid mitte tervise kahjustamisele. K.Z 29.02.2024 taotlust ei muuda tervisekahju hüvitamise nõudeks asjaolu, et maakohus võis jätta kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamata mh vaidlusaluse 19.12.2023 iseloomustuse tõttu ning kaebaja hinnangul kahjustavad vanglatingimused tema tervist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 13.08.2024 määruses tehtud järeldusega (vt põhjenduste p 5), et K.Z on 08.08.2024 avalduses soovinud kaebust muuta, kuid seda ei ole HKMS § 49 lg-st 1 tulenevalt alust aktsepteerida, sest kaebus ei oleks VangS § 11 lg-s 8 toodud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu muudetud kujul lubatav (nt Riigikohtu 09.10.2019 määrus nr 3-18-976, p-d 8 ja 11; 20.12.2017 otsus nr 3-14-52649, p 9; 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-41-10, p-d 12–14). Kui kaebaja soovib taotleda varasemast erineva kahju hüvitamist (sh täiendavalt), siis on tegemist kaebuse nõude muutmisega. Kui kaebaja seostab kahjunõuet varasemast erineva avaliku võimu kandja teoga, siis on tegemist kaebuse aluse muutmisega. Mõlemal juhul peavad kaebuse muutmiseks olema täidetud HKMS § 49 lg-s 1 sätestatud tingimused (sh peaks kaebus muudetud kujul olema lubatav). Praegusel juhul oli kaebajal kohustuslik kohtueelne 4(6)
3-24-1041 menetlus igal juhul läbimata, sõltumata sellest, kas käsitada K.Z 08.08.2024 avaldust selliselt, et kaebaja on täiendavalt taotlenud 19.12.2023 iseloomustusega tekitatud tervisekahju hüvitamist või kaebaja soovib täiendavalt nõuda kahju hüvitamist seonduvalt 07.02.2023 ja 09.08.2023 iseloomustustega. Seega jättis halduskohus 08.08.2024 taotluse kaebuse muutmiseks õiguspäraselt rahuldamata ning tähtsust ei oma, et tervisekahju nõue oleks RLS § 22 lg 1 p 12 järgi riigilõivuvaba.
14.Halduskohus jättis 13.08.2024 määrusega K.Z 13.08.2024 menetlusabi taotluse rahuldamata, tuginedes 07.08.2024 määruses esitatud põhjendustele. Ringkonnakohus nõustub, et kuna asjaolud ei olnud muutunud, siis ei pidanud halduskohus taotluse rahuldamata jätmist täiendavalt põhjendama. Tallinna Halduskohtu 07.08.2024 määruses (vt põhjenduste p-d 5–8) on asjakohaselt ja piisavalt selgitatud, et kuigi täidetud on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused (st kaebaja ei ole ilmselt võimeline 135 euro suurust riigilõivu tasuma), ei ole HKMS § 111 lg-te 1 ja 2 järgi siiski alust menetlusabi taotlust rahuldada, kuna kaebuse eduväljavaated on kasinad. Ringkonnakohus jagab seda hinnangut. Au ja head nime riivavate haldustoimingute õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 1046 ja 1047 osas, milles need ei ole vastuolus haldusõiguslike normidega, kuid au ja head nime riivavate avalduste õiguspärasuseks ei piisa ainuüksi faktiväidete ja väärtushinnangute kooskõlast VÕS §-dega 1046 ja 1047, vaid avalduste tegemiseks peab olema ka seaduslik alus (nt Riigikohtu 03.10.2023 otsus nr 3-191565, p 15; 12.06.2012 otsus nr 3-3-1-3-12, p 41). Praegusel juhul tulenes Tallinna Vanglale õiguslik alus 19.12.2023 iseloomustuse koostamiseks ja maakohtule esitamiseks VangS § 76 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2 ning justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (määrus nr 28) §-dest 4 ja 11. Määruse nr 28 § 9 lg 1 kohaselt koostab kinnipeetava iseloomustuse kontaktisik. Määruse nr 28 § 4 järgi on kinnipeetava iseloomustuse koostamise üheks aluseks riskihinnang (vt määruse nr 28 § 8) ning iseloomustuse eesmärk on anda hinnang tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel KarS § 76 lg 4 kohaselt tähtsust omavates küsimustes (sh kinnipeetava ohtlikkus, uue kuriteo toimepanemise võimalikkus ja seda soodustavad asjaolud).
15.Ringkonnakohtule ei ole kaebaja etteheidete põhjal äratuntav, et 19.12.2023 iseloomustus sisaldaks ebaõigeid faktiväiteid, vaid kaebaja on pigem väitnud ebakohaste väärtushinnangute (s.o faktidest tehtud järelduste) avaldamist. Isegi kui kaebaja peab mingeid tema tervisekaardi andmeid või ekspertiisiakte sisuliselt ebaõigeteks, ei tähenda see, et selliseid andmeid faktiliselt ei eksisteeri. Seega ei saa nende iseloomustuses kajastamist käsitada ebaõigete faktiväidete avaldamisena. Kuigi iseloomustuses on kaebaja kohta esitatud mitmeid üsna n-ö reljeefseid väärtushinnanguid (nt „manipuleeriv isik“, „kuritarvitab ravimeid“, „agressiivne suhtleja“), on selliseid järeldusi ühtlasi põhjendatud, mistõttu ei saa neid pidada ilmselgelt ebakohasteks. Ka juhul, kui mõnda iseloomustuses avaldatud väärtushinnangut ei saaks pidada kohaseks, tuleb võtta arvesse asjaolu, et iseloomustus esitati vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses, mitte ei ole kaebaja au ja väärikust väidetavalt riivavaid seisukohti avaldatud laiale isikute ringile (vt ka Riigikohtu 16.11.2022 otsus nr 2-19-8673, p 11). Seetõttu isegi juhul, kui iseloomustus võis sisaldada mingeid ebakohaseid väärtushinnanguid, ei pea ringkonnakohus usutavaks, et sellega võiks olla kaebajale tekitatud mittevaralist kahju, mis tuleks hüvitada rahas (vt riigivastutuse seaduse § 9 lg 2, § 13 lg 1 p 3). Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on erandlik ja nähtud ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (nt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). Ringkonnakohus ei nõustu seejuures kaebaja seisukohaga, et Tallinna Vangla iseloomustusega on temalt võetud vabadus (s.o see takistas tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist). Kuigi vangla koostab 5(6)
3-24-1041 vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses mh kinnipeetava iseloomustuse ja edastab selle koos muude materjalidega maakohtule, ei ole iseloomustuses avaldatu maakohtule siduv ning kinnipeetava vabastamise või vabastamata jätmise otsustab maakohus iseseisvalt (vrd Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p 16). Praegusel juhul tuleb lisaks arvestada, et K.Z 29.02.2024 kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks ei olnud maakohus kaebaja ennetähtaegse vabastamise küsimust üldse otsustanud. Samuti ei ole Harju Maakohus piirdunud 21.05.2024 määruse nr 1-21-2344 (jõustus 09.07.2024) tegemisel üksnes Tallinna Vangla poolt 21.12.2023 esitatud materjalidega, sest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames tehti K.Z suhtes mh kohtupsühhiaatriline ekspertiis (sh täiendav ekspertiis). Maakohtu määrusest järeldub, et peamine põhjus, miks kaebaja jäeti tingimisi enne tähtaega vabastamata, oli viidatud ekspertiisiaktides toodud hinnang, et K.Z ei ole psüühikahäirete tõttu suuteline alluma kriminaalhooldusele ja täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodut arvestades tuleb hüvitamiskaebuse rahuldamise tõenäosust pidada väikeseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole seetõttu põhjendatud.
16.Eelneva põhjal jääb K.Z määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.08.2024 määrus muutmata.
17.K.Z esitas 25.08.2024 taotluse kuulutada praeguse haldusasja menetlus kinniseks ja asendada määruses tema nimi tähemärgiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluse kinniseks kuulutamine kaebaja terviseandmete kaitseks vajalik. Kaebaja õigused on piisavalt tagatud, kui kohtulahendi avalikustamisel asendatakse tema nimi tähemärgiga, kuna muid kaebajat üheselt identifitseerida võimaldavaid andmeid lahend ei sisalda (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4; nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2023 määrus nr 3-22-2028, p 20; 26.10.2022 määrus nr 3-22-1847, p 14). Kui menetlusvälised isikud peaksid soovima haldusasja toimikuga tutvuda, lahendatakse taotlus HKMS §-st 89 lähtudes. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.