lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-14-52649/80

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 20.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-14-52649/80
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1500
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11Ülerahvastatuse keeldHKMS § 107 lg 9Kautsjoni tasumine ja tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 185 lg 1Menetlussätete kohaldamineHKMS § 197 lg 2Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusHKMS § 198 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidHKMS § 229 lg 2Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusHKMS § 230 lg 5Riigikohtu volitused kassatsioonimenetluses

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (18)

lahend.ee
3-24-1041/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.11.20243-22-463/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja08.11.20223-20-1548/31Riigikohtu halduskolleegium22.09.20223-21-2943/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja08.03.20223-21-2919/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja27.12.20213-19-1426/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja09.04.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-14-52649 20. detsember 2017 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Indrek Koolmeister ja Nele Parrest I. A. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja I. A. Vastustaja Tallinna Vangla Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2017. a otsus Tallinna Vangla kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna Vangla kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2017. a otsus haldusasjas 3-14-52649. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 4. mai 2016. a otsus samas asjas.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi initsiaalidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.I. A. esitas 31. oktoobril 2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna viibis 22. jaanuarist 2012 kuni 31. märtsini 2014 kartserikambrites inimväärikust alandavates tingimustes (niiskus, vähene valgustus, väike jalutusboks ilma pingi ja sportimisvõimaluseta, duši võimaldamine vaid üks kord nädalas, alarmnupu puudumine, WC-poti puudumine kambris, metallist katetega aknad).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 41 lg 1Vaidluse ese
HKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus
3-20-132/26
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
25.01.2021
3-18-521/35Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium01.12.2020
3-19-1272/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja14.01.2020
3-19-459/22Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja18.06.2019
3-16-2031/44Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium17.01.2019
3-18-525/22Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja15.10.2018
3-16-2214/16Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium27.03.2018
3-17-1298/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja08.02.2018
3-17-1136/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja30.01.2018
3-16-2538/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja31.08.2017
3-17-456/35Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja16.06.2017
3-16-962/11Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.09.2016
2.Tallinna Halduskohus jättis 4. mai 2016. a otsusega kaebuse osaliselt läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja osaliselt rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohus leidis, et kambri väidetavalt ebapiisava soojuse tõttu ei saa kaebaja enam kahju hüvitamist nõuda, sest selles osas on temale haldusasjas nr 3-13-238 hüvitis juba välja mõistetud. Halduskohus jättis kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu läbi vaatamata kaebuse ka osas, mis puudutab kartserikambrite nr 83 ja 86 väidetavalt ebapiisavat valgustust. Kohus tuvastas, et kartserikambreid köetakse kaugküttevõrgust, mis tagab kambrites ühtlase temperatuuri. Kartserikambrites ja koridorides mõõdetud õhuniiskuse tase ja temperatuur olid normi piires ega saanud kaebaja õigusi rikkuda. Kaebajale oli tagatud pesemisvõimalus duši all vähemalt üks kord nädalas ja WC kasutamine kehtivate õigusaktide kohaselt. Samuti puudub kahtlus, et kambrite õhuvahetus oli tagatud. Värske õhu juurdepääsu võimaldasid nii sund- kui ka loomulik ventilatsioon ja kambri akna küljes olevad reguleeritavad õhutusavad. Akende ees olevad õhurestid ei saa olulisel määral takistada õhuvahetust. Seadme puudumine sidepidamiseks valvuritega ei ole kehtivate õigusaktidega ega kohtupraktikaga vastuolus (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-70-07, p 12).

3-14-52649 On eluliselt usutav, et vajadusel saab kaebaja piisavalt endast märku anda koputamisega uksele. Sportimisvõimaluste puudumine kartserikambris ja jalutusboksis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

3.Apellatsioonkaebuses palus kaebaja tühistada halduskohtu otsus osas, milles tema kaebus jäi rahuldamata (resolutsiooni p 2), ning teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Hiljem esitatud täiendavates seisukohtades märkis kaebaja, et õiguskantsleri 18. oktoobri 2016. a seisukoha ja mitmete Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohtade kohaselt ei või rahvusvahelistest standarditest tulenevalt kartserikaristus kesta kauem kui 14 päeva. Kaebaja aga on pidanud viibima kartserirežiimil asjasse puutuval perioodil järjestikku 27 päeva, 58 päeva ja 25 päeva olukorras, kus depressioon diagnoositi tal juba 2011. a. Moraalse kahju väljamõistmisel palub kaebaja arvesse võtta tema tervislikku seisundit (skolioos ja seljavalud). Üksikvangistusega tekitatud kahju eest taotleb kaebaja 1070 euro suuruse hüvitise väljamõistmist.
4.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 9. märtsi 2017. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 4. mai 2016. a otsuse resolutsiooni p 2 haldusasjas nr 3-14-52649 ning tegi vastavas osas uue otsuse, millega rahuldas kaebuse ning mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitiseks 150 eurot. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega osas, mis puudutab kaebuses esitatud väiteid kartserikambrites õhuniiskuse, vähese valgustuse, alarmnupu ja WC-poti puudumise kohta, nagu ka kartserihoones karistust kandvale kinnipeetavale võimaldatud väikese jalutusboksi, ebapiisavate pesemis- ja sportimisvõimaluste kohta. Halduskohus on neis aspektides jõudnud õigesti järeldusele, et kaebajale on olnud tagatud õigusaktides ettenähtud kinnipidamistingimused. Siiski on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kogumis muude kaebuses esitatud asjaoludega need kaebaja inimväärikust ega tervist ei rikkunud. Halduskohus on jätnud vajaliku tähelepanuta kartseris viibimise perioodi. Kaebaja viibis kartserikambrites ajavahemikul 22. jaanuarist 2012 kuni 31. märtsini 2014. Kaebaja ei viibinud kartserikambrites pidevalt, vaid vahelduvate perioodidena: 27 päeva, 12 päeva, 6 päeva, 58 päeva, 25 päeva. Kaebaja leiab, et kartserikaristuse kohaldamine nii pikkade perioodide vältel ei ole kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Kõige pikemalt viibis kaebaja järjestikku kartserikambris 58 ööpäeva, mis ületab ka vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 ps 4 sätestatud piirmäära, s.o 45 ööpäeva. Vangistusseadus küll ei kohusta vanglat jälgima, et kinnipeetavat ei paigutataks erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-79-12, p 10), kuid selline otsus seab seda rangemad nõuded kinnipidamistingimustele, et tagada kinnipeetava inimväärikus ja tervise kaitse olukorras, kus üksikvangistuse negatiivsed mõjud kinnipeetava vaimsele ja füüsilisele tervisele üha kumuleeruvad (EIK 17. aprilli 2012 otsus nr 20071/07, p 163). Kinnipidamistingimustega põhjustati kaebajale selliseid negatiivseid tagajärgi, mis ületasid distsiplinaarkaristuse kandmisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-93-09, p 11). Kuna kaebaja kinnipidamistingimused kartserikambrites asjasse puutuvatel perioodidel ei olnud kinnipidamise liigse pikkuse tõttu piisavad, et tagada kaebaja inimväärikus ja põhiõigus tervise kaitsele, rahuldas ringkonnakohus kaebuse ja mõistis kaebajale hüvitisena 150 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Tallinna Vangla leiab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohtu otsus on sisuliselt põhjendamata. EIK 17. aprilli 2012. a otsuse nr 20071/07 analoogiat ei saa kohaldada, kuna vaadeldavad olukorrad on erinevad. Ringkonnakohus on väljunud kaebuse piiridest, tehes otsuse osas, mille kohta ei ole 2(4)

3-14-52649 kaebust esitatud. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses ega halduskohtumenetluses märkinud, et talle tekkis mittevaraline kahju seetõttu, et teda hoiti liiga pikalt kartseris. Kaebaja tugines vaid kartserihoone olmetingimustele, mida ta pidas enda inimväärikust alandavaks.

6.Kaebaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1). Ringkonnakohus leidis, et kaebajale olid tagatud õigusaktides ettenähtud kinnipidamistingimused, kuid asus seejuures seisukohale, et "kinnipidamistingimused ei olnud piisavad kartserikambrites kinnipidamise liigse pikkuse tõttu". Kolleegium nõustub vastustajaga, et ringkonnakohus on kartserikambrites viibimise kestust hinnates väljunud kaebuse piiridest, lahendades kahjunõude osas, milles halduskohtule ei olnud kaebust esitatud, s.h osas, milles kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
8.Ka ringkonnakohtule laieneb HKMS § 185 lg 1 alusel HKMS § 41 lg 1 teises lauses sätestatu, mille kohaselt kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsust asjas nr 3-3-1-56-08, p 17). Kui kohus kontrollib omal algatusel haldusorgani tegevuse õiguspärasust suuremas ulatuses, kui kaebuse esitaja on taotlenud, on tegemist kohtumenetluse normide olulise rikkumisega (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-78-06, p 11 ja 3-3-1-88-13, p 19). VangS § 11 lgs 8 sätestatut arvestades, saab kohus kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-41-10, p 12). Praeguse asja materjalidest (HKMS § 229 lg 2) nähtub, et 19. augusti 2014. a kahju hüvitamise taotluses on kaebaja nõudnud hüvitist ainult kartserikambri(te) olmetingimuste eest, mis alandasid kaebaja inimväärikust. Kaebaja kahju hüvitamise taotluses vanglale puudub väide, et kaebaja kartserikaristus(t)e kohaldamine oleks toimunud liiga pika perioodi vältel. Ka 31. oktoobril 2014 esitatud kaebuses halduskohtule on kahju hüvitamise nõue esitatud vaid seoses kartserikambri(te) olmetingimuste mittevastavusega inimväärikuse põhimõttele. Et kaebaja peab õigusvastaseks kartserikaristuste järjestikust kestust ning taotleb samadel asjaoludel ka tervisele tekitatud kahju eest hüvitise määramist, on kaebaja märkinud alles 21. veebruaril 2017 ringkonnakohtule esitatud täiendavates seisukohtades.
9.Et kaebaja ei vaidlustanud vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes kartserikaristuste järjestikust täitmisele pööramist liiga pika perioodi vältel, puudusid kohtul vajalikud eeldused selles osas kaebuse läbivaatamiseks (HKMS § 47 lg 1). Seda enam ei olnud võimalik sellist nõuet esitada esimest korda alles ringkonnakohtu apellatsioonimenetluses. Kohustusliku kohtueelse menetluse korral ei ole võimalik ka tõlgendus, et ringkonnakohtu seisukoht olnuks põhjendatud tuvastatud asjaolude ümberhindamise tõttu (HKMS § 198 lg 1) või seepärast, et ringkonnakohus võinuks haldustegevuse seaduslikkust kontrollida ka poolte poolt nimetamata motiividel (HKMS § 197 lg 2). Kohtusse saanuks kaebaja pöörduda üksnes selle nõudega ja selles ulatuses, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-141-10, p 12–14). Ringkonnakohtus kaebaja väidete kontrollimine kartserikaristuse liiga pikka perioodi puudutavas osas eeldanuks omakorda, et halduskohus on kaebuse selles osas menetlusse võtnud. 3(4)

3-14-52649

10.Kolleegium on varem selgitanud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-55-16, p 16), et "ebaõige on ringkonnakohtu põhjendus, et isegi kui kambritele kehtestatud nõuded on formaalselt täidetud, võivad kambritingimused kogumis osutuda isiku inimväärikust alandavaks. Kui kambritingimused on nõuetele vastavad ehk õiguspärased, siis puudub õigusvastasus, mida vastustajale ette heita. Õiguspärased tingimused ei saa kogumis olla inimväärikust alandavad". Olukorras, kus tingimuste õigusaktidele vastavust konstateeris halduskohus ja ringkonnakohus sellega nõustus, jättis ringkonnakohus esitamata põhjendused, millised tingimused, mis osas ja miks olid siiski õigusvastased. Eelnevast tulenevalt ei olnud praeguses asjas võimalik asuda seisukohale, et õiguspärased tingimused oma kogumis tekitasid kahju tulenevalt kartserikambris hoidmise kestusest. Ka siis, kui kaebaja oleks esitanud esmalt vanglale ja hiljem kohtule kahju hüvitamise nõude seoses kartseris viibimise pika kestusega ja väitnud selle ebaproportsionaalsust või kaebaja tervise kahjustamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohti asjas nr 3-15-3133, p 18), ei oleks praeguses asjas nimetatud olmetingimused muutunud õigusvastaseks. Sellisel juhul tuleks hinnata kartseris viibimise kestust ning see oleks eraldiseisev kahjunõude alus. Praeguses asjas väljub selline hinnang kaebuse lahendamise piiridest.
11.Eeltoodust tulenevalt rikkus ringkonnakohus kartserikaristuse järjestikuse kestuse proportsionaalsuse hindamisega oluliselt kohtumenetluse normi. Halduskohtu otsuse tühistamine ei olnud põhjendatud. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ning jätab jõusse halduskohtu otsuse (HKMS § 230 lg 5 p 4). Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (§ 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kassaator oli kautsjoni tasumisest vabastatud (HKMS § 107 lg 9). HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuses kohtu algatusel kaebaja nimi initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja