Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 26.11.2024, Tartu 3-24-3181 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kambris esinenud niiskusega Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
3.Jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse resolutsiooni p-i 3.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 19.11.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 9000 eurot. Kaebuses viitas kaebaja Tartu Vangla 18.11.2024. a otsusele nr 1-13/24/534-4, millega vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja selgitas, et talle tekitati tervisekahjustus seoses kambris valitsenud niiskusega. Kaebajal oli hingamine raskendatud ning kaebajale keelduti meditsiiniabi andmisest. Lisaks alandati sellega kaebaja inimväärikust. Septembrikuus sai öeldud mitmele valvurile, et radiaatorid on vaja tööle panna, kuid valvurite sõnul nemad sellega ei tegele. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused anda menetlusabi ning koguda täiendavaid tõendeid.
2.Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla halduskohtule 21.11.2024 kõnealuse nõudega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.
3.Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 22.11.2024. a määrusega (resolutsiooni p 1), jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ja taotluse tõendite kogumiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
3.1.Arvestades, et kaebaja ei ole vangla 18.11.2024. a otsuse nr 1-13/24/534-4 koostamise aluseks olnud pöördumistes nõudnud kahju hüvitamist selle eest, et kaebajale ei osutatud meditsiiniabi, vaid kaebaja on meditsiiniabi osutama jätmist selgitanud eesmärgil, et vanglale teada anda, et kaebajal ei ole võimalik esitada tervise kahju kinnitavaid tõendeid, siis mõistab kohus, et kaebaja esitas kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kambris esinenud niiskusega ning sellest tuleneva kaebaja inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega.
3.2.Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud. Kohtule edastatud kaebaja 14.09.2024. a kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt heitis kaebaja vanglale ette üksnes paaripäevast niiskuse esinemist kaebaja kambris 2024. a septembris. Lisaks, erinevalt kaebaja väidetest, oli kaebaja kambris radiaator, mis oli sisse lülitatud, kuid mille metallist kaitse takistas ilmselt radiaatorist eralduva soojuse kiiret ruumi levimist. Tegemist on sedavõrd lühikese ajaga, mis asjaoludest tulenevalt ei saanud kohtu hinnangul endaga kaasa tuua olulist õiguste riivet.
3.3.Ka on kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ebatõenäoline. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse põhimõtet, et isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see ületab teatava raskusastme. See, et kaebaja väitel oli tema kambris mitu päeva liiga niiske, võis põhjustada kaebajale küll teatavat ebamugavust, kuid ei kujuta endast sedavõrd intensiivset riivet, et tegemist saaks olla väärikuse alandamisega riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses. 3.4. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks pöördunud seoses hingamisraskustega tervishoiutöötaja poole. Olukorras, kus kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse tema tervise kahjustamise eest 14.09.2024, pidi väidetav tervisekahjustus olema kaebajale tekkinud hiljemalt samal päeval. Kui 14.09.2024. a seisuga ei olnud kaebajal tema tervisekahju kinnitamiseks tõendeid, ning tegemist oli seega üksnes kaebaja kinnitamata väitega, siis ei ole ka kahju hüvitamise nõude rahuldamise edulootused tervise kahjustamise osas suured.
3.5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse ja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.X.X. esitas 23.11.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse peale. Kaebaja märkis selles, et ta soovib määruse tervikuna tühistamist ja asjas halduskohtule uueks menetlemiseks tagasisaatmist. Määruskaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Kohus rikkus menetlusõiguse norme ning kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Menetlusnormide rikkumine seisnes selles, et halduskohus keeldus rahuldamast taotlust, et välja küsida tõendid. Lisaks seisneb menetlusõiguse normi rikkumine halduskohtu poolt ebapiisavas selgitamises- ja väljaselgitamiskohustuse täitmises. Seega on halduskohus hinnanud asjaolusid valesti ja jõudnud selle tulemusena väära lahendini, millega tagastas minu kaebuse, kuna kaebuse rahuldamine kohtu hinnangul on ebatõenäoline ja õiguste riive väheintensiivne.
4.2.Kohus on jõudnud seisukohale, et kambris oli radiaator sisse lülitatud aga ei põhjendanud, kuidas see sisselülitatud oli ja mis tõenditest lähtudes ta nii leidis. Kohus on
jõudnud ka sellisele seisukohale, et ma pole ära tõendanud oma tervisekahjustusi. Mina ütlesin korduvalt valvuritele nii läbi stentofoni kui ka loenduste ajal, et soovin meedikut, et mul on raske hingata ja kambris on niiske. Valvurid ütlesid, et nemad haldusosakonna asjadega ei tegele ning meedikut ei kutsu, kuna tegemist pole erakorralise asjaoluga. Eeltooduga on kohus rikkunud HKMS paragrahv 157 lg-s 1 sätestatud kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse resolutsiooni p 3, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite (radiaatori kütte arved; tõendid selle kohta kas septembris olid radiaatorid sisse lülitatud ajani, millal sai kahjunõue tehtud; tõendid selle kohta, kas meedik käis kaebaja juures ajavahemikus 12.09.2024-14.09.2024; vormikaamera salvestused 12.09.2024-14.09.2024 kohta millal tehti loendust S-1 sektoris ja kõigis kambrites) kogumiseks, ei ole määruskaebusega ringkonnakohtus vaidlustatav, nagu on õigesti kirjas ka halduskohtu 22.11.2024. a määruse selgituste juures (edasikaebe kord). Kuna selline määruskaebuse puudus ei ole ka kuidagi kõrvaldatav, siis jätab ringkonnakohus nimetatud osas esitatud määruskaebuse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).
6.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 22.11.2024. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamis-, tuvastamis- ja kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 22.11.2024. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
6.1.Halduskohus ei rikkunud ringkonnakohtu hinnangul vaidlusaluse määruse tegemisel menetlusõiguse norme ning esitatud määruskaebuses pole sisuliselt põhjendatud esitatud väidet, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kuna halduskohus tagastas esitatud hüvitamiskaebuse ja sisulist menetlust kaebuses osas halduskohtus ei olekski saanud toimuda, siis jättis halduskohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks põhjendatult läbi vaatamata. Halduskohus ei ole ka enne kaebuse tagastamise määruse tegemist menetlusnorme rikkunud (selgitamiskohustus, muud HKMS §-st 120 tulenevad nõuded otsustamaks, kas kaebus tuleb menetlusse võtta või mitte). Halduskohus nõudis 20.11.2024 Tartu Vanglalt välja materjalid, mis seondusid kaebuse nõudega ja vangla need materjalid halduskohtule 21.11.2024 ka esitas. KIS-ist nähtuvalt toimetati vangla poolt halduskohtule edastatud materjalid 22.11.2024 kätte ka kaebajale. Kooskõlas HKMS §-dega 120 lg 2 ja 121 tegi halduskohus talle esitatud materjalide alusel kindlaks, et käesoleval juhul esineb alus hüvitamiskaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. See, et halduskohus tegi vastava otsustuse talle vangla poolt esitatud materjalide (sh 14.09.2024. a kahju hüvitamise taotlus ja vangla 18.11.2024. a otsus nr 1-13/24/534-4) alusel, nähtub selgelt ka vaidlusaluse määruse põhjendustest. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust määruskaebuse esitaja seisukohtadel, et halduskohus ei teinud enne hüvitamiskaebuse tagastamist piisaval määral kindlaks kahjunõudega seotud asjaolusid ning, et halduskohtu 22.11.2024. a määrus on sisuliselt põhjendamata.
6.2.Kuna halduskohus tagastas esitatud kaebuse tervikuna, siis võis kohus jätta ka kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 2 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.