X.Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse eluasemekomisjoni 1. märtsi 2024. a otsuse tühistamiseks ja linna kohustamiseks vaatama tema avalduse uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja X.X, esindaja Tiiu-Ann Kaldma Vastustaja Tallinna linn, esindajad Krista Tammsaar, Kristel Tina ja Moonika Roosnupp
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 2024
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada otsuse avaldamise korral X.Xi nimi tähemärgiga. Jätta avaldamata aadress XXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27. detsembril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X.X esitas 8. septembril 2023 Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse tagada tema perele eluruum.
3-24-826
2.Linnaosa eluasemekomisjon arutas taotlust 18. oktoobril 2023. Komisjon leidis, et enne, kui otsustada kaebaja eluruumi taotlejana arvele võtmine, tuleb talle osutada nõustamisteenust. Selle käigus hindab majandamis-, võla-, ja üürituru nõustaja kaebaja pere majanduslikku olukorda, toimetulekuvõimet ja vabaturult linna abiga korteri üürimise võimalust.
3.Nõustaja 18. detsembri 2023. a kokkuvõtte järgi soovitati kaebajal leida praeguse neljatoalise üürikorteri (üldpinnaga 121,7 m2) asemele tagasihoidlikum ja odavam elamispind. 21. detsembril 2023 suunas sotsiaalhoolekande osakond kaebaja üürinõustamisele.
4.Kaebaja pöördus 13. jaanuaril 2024 uuesti linna poole sooviga kolida munitsipaaleluruumi 1. veebruarist 2024. Kaebaja pöördus linna poole ka 26. jaanuaril,
13.veebruaril ja 1. märtsil 2024.
5.Elusasemekomisjon arutas kaebaja elamispinna küsimust uuesti 30. jaanuaril 2024. Komisjon lükkas kaebaja arvele võtmise otsuse veelkord edasi, kuni kaebaja osaleb uuel nõustamisel.
15.veebruaril 2024 esitas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse nõustaja kokkuvõte kaebaja üürinõustamisest. Majandamis- ja üürinõustamise kokkuvõtete järgi ei soovi kaebaja harjumuspärases elustandardis mööndusi teha. Kaebajal on elukoht olemas. Tema soov linnalt eluaset saada on pigem näiline. Tema perekonna arvele võtmine eluruumi taotlejatena ei ole nõustaja hinnangul põhjendatud.
7.Komisjon otsustas 1. märtsil 2024, et kaebaja ja tema täisealise lapse arvele võtmine linnalt eluruumi üürimist taotlevate inimestena ei ole põhjendatud (komisjoni koosoleku protokolli nr 4 päevakorrapunkt 5). Kaebajal on võimalik oma eluasemeprobleem lahendada vabaturult väiksema ja soodsama korteri üürimisega.
8.Kaebaja esitas 18. märtsil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Kesklinna valitsuse eluasemekomisjoni 1. märtsi 2024. a protokolli nr 4 päevakorrapunktis 5 tehtud otsuse tühistada. Kaebaja palus kohustada linna vaatama tema avalduse uuesti läbi ning tagama talle ja tema perele üürimiseks munitsipaaleluruum.
8.1.Kaebaja käis linna pakutud võlanõustamisel 23. novembril ja 6. detsembril 2023. 3. jaanuaril 2024 käis kaebaja üürituru nõustamisel. Üürinõustaja pakkus 19. jaanuaril 2024 kaebajale välja kaks vabaturukorterit. Kaebajal nende üürimiseks raha pole. Üks korteritest asus keldris. Ka see korter oli kallis. Selle üürimine ei oleks soodsam lahendus, kui arvestada ka kulu kolimisele ja lisainvesteeringute tegemise vajadust.
8.2.Kaebajal pole raha toidu ja ravimite jaoks, rääkimata üürist. 1. märtsil 2024 selgitas nõustaja kaebajale, et ta peaks kulud kolimisele ja tagatisele ise kandma. Kaebaja pole saanud toimetulekutoetust juba kaheksa kuud. Linna otsused toetust mitte määrata on kaebaja kohtus vaidlustanud. See kõik on kaebaja jaoks väga koormav. Kui ta saaks toimetulekutoetust, oleks ta saanud praeguseks juba oma korteri väiksema vastu vahetada. Kaebaja on võlgu ka õigusabi eest. Võlg kasvab iga päevaga.
8.3.Vastustaja on juba kaheksa kuud nõudnud, et kaebaja ja tema tütar koliksid väiksemasse korterisse. Linn pole aga kaebajale väiksemat korterit andnud. Tütar on puudega ja osalise töövõimega kooliõpilane. Linn pole tema huve arvestanud. 2(12)
3-24-826
8.4.Õiguskantsler on selgitanud, et kui inimene taotleb abi, peab kohalik omavalitsus (KOV) hindama pere abivajadust terviklikult (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 15). Sotsiaalteenuse osutamine tuleb otsustada kümne tööpäeva jooksul (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 25 lg 1). Kui inimene pole võimeline enda vajadustele vastavat eluruumi hankima, tuleb KOV-il tagada sobiv eluruum sotsiaalteenusena (SHS § 41 jj). Kui KOV-il endal pole eluruumi pakkuda, tuleb tal leida abivajajale sobiv eluruum üüriturult.
8.5.Vastustaja ei lahendanud kaebaja taotlust ettenähtud tähtaja jooksul, vaid venitas põhjendamatult mitu kuud. Vaidlustatud otsus, millest kaebajat teavitati ekirjaga, ei vasta vorminõuetele. Märgitud pole otsuse õiguslikku alust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2). Vastustaja põhjendus, et kaebaja peab ise endale sotsiaalteenused tagama, on arusaamatu. Otsus põhineb hinnangutel, mitte faktidel. Vastustaja ei või panna enda kohustusi kaebaja õlule. Kaebaja on selgitanud, miks ta ei saa vabaturult eluruumi üürida.
8.6.Põhiseaduse (PS) § 28 lg 2 järgi on oluline see, kas inimesel on elatusvahendid esmavajaduste katteks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. mai 2020. a otsus asjas nr 5-20-1, p 34). Puuduse korral on inimesel õigus riigi abile. Kaebaja perel pole äraelamiseks vajalikke vahendeid. See asjaolu on tuvastatud mitmes erinevas kohtumenetluses. Ka toimetulekutoetuste taotluste menetluses pole vastustaja suutnud tõendada, et kaebajal on olemas elamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Kaebaja on kaotamas oma eluaset ja tal pole kuskile kolida.
Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
9.1.Kaebaja pöördus eluruumi saamiseks linna poole esmalt 8. septembril 2023. Vastustaja ametnikud käisid kaebaja juures kodukülastusel 6. oktoobril 2023. Selle raames hinnati kaebaja abivajadust. Kaebaja andis nõusoleku minna majandamis- ja üürinõustamisele. 11. oktoobril 2023 koostas sotsiaalhoolekande osakond kaebajale juhtumiplaani ja palus kaebajal selle allkirjastada. 18. oktoobril toimus eluasemekomisjoni koosolek. Komisjoni otsusest anti kaebajale teada 20. oktoobril 2023.
9.2.Kaebaja allkirjastas juhtumiplaani pärast pikemat kirjavahetust 6. detsembril 2023. Seejärel suunas sotsiaalhoolekande osakond kaebaja majandamisnõustamisele. Kaebajale anti sellest teada 7. detsembril 2023. Kaebaja käis majandamisnõustamisel omaalgatuslikult ära 23. novembril 2023 enne juhtumiplaani allkirjastamist. 18. detsembril 2023 edastas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus linnale kokkuvõtte majandamisnõustamise tulemustest. 19. detsembril 2023 käis kaebaja uuesti majandamisnõustamisel. Kokkuvõtte selle kohta edastas sotsiaaltöö keskus linnale 20. detsembril. Kesklinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakond suunas kaebaja 21. detsembril 2023 üürituru nõustamise teenusele.
9.3.4. jaanuaril 2024 saatis sotsiaaltöö keskus linnale kokkuvõtte kaebaja osalemise kohta üürinõustamise teenusel. Eluasemekomisjon arutas kaebaja taotlust uuesti 30. jaanuaril 2024. 15. veebruaril saatis sotsiaaltöö keskus linnale uue kokkuvõtte kaebaja osalemise kohta üürinõustamise teenusel. Sotsiaalhoolekande osakond saatis oma arvamuse eluasemekomisjonile 22. veebruaril 2024.
9.4.SHS § 41 lg 1 järgi tuleb KOV-il tagada eluruum inimesele, kes ei ole oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingituna võimeline enda ja oma pere vajadustele vastavat eluruumi leidma. Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse 3(12)
3-24-826 esmajärjekorras inimese vajadustest ning eelistatakse abimeetmeid, mis inimese suutlikust ise hakkama saada tõstavad (SHS § 3 lg 1 p-d 1, 2 ja 4). Abivajaduse väljaselgitamisel lähenetakse inimese olukorrale terviklikult (SHS § 15 lg 2).
9.5.Tallinna linnas reguleeris kuni 30. aprillini 2024 eluruumide üürile andmist linnavolikogu 17. oktoobri 2002 määruse nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine“ lisa 3 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestamise kord“ (edaspidi määrus nr 56) ja Tallinna Linnavalitsuse 7. mai 2003 määrus nr 39 „Linna eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra, linnaosa eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra ning eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise avalduse vormi kinnitamine“.
9.6.Eeltoodud määruste põhjal tuli linnaosa eluasemekomisjonil teha pärast sotsiaalhoolekande osakonna arvamusega tutvumist otsus, kas avalduse esitanud inimene taotlejana arvele võtta. Arvele võtmise korral otsustati, kas võtta inimene arvele munitsipaal- või sotsiaaleluruumi taotlejana. Seejärel tuli taotlejal esitada avaldus sotsiaal- või munitsipaaleluruumi üürile saamiseks. Eluasemekomisjon otsustas, kas teha linnavalitsusele ettepanek eluruumi üürile andmise kohta. Üürilepingu sõlmimise otsustas linnavalitsus korraldusega.
9.7.Määruse nr 56 lisa 3 punktis 3.3 oli sätestatud, et elamistingimuste parandamisel abivajavatena võetakse arvele: a) inimesed, kes kasutavad üürilepingu alusel Tallinna linna omandis olevat varisemisohtlikku või kasutuskõlbmatut eluruumi (p 3.3.1); b) üksinda elavad vanurid ja vanuritest paarid; puudega inimesed, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kes vajavad kõrvalabi või kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada (p 3.3.2); c) vähekindlustatud lastega pered, kes vajavad sotsiaalteenuseid (p 3.3.3); d) inimesed, kelle puhul on see õigustatud teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel (p 3.3.4).
9.8.Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a määruse nr 25 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ § 18 lg 2 p 1 järgi abistab linn eelistatult inimest eluruumi leidmisel vabaturult ja tagab vajaduse korral selleks nõustamise ja toetuse. Linn osutab inimesele üürimise nõustamise ja taotlemise teenust mille eesmärk on toetada püsiva sissetulekuga sotsiaal-majanduslikes raskustes inimest eluruumi leidmisel vabaturult. Nõustamine lõppeb ühekordse toetuse maksmisega. Toetust makstakse juhul, kui inimene on läbinud tervikliku hindamise, majandamisnõustamise ja üürimise nõustamise, on võimeline vabaturul toime tulema, on leidnud sobiva elamispinna ja sõlminud üürilepingu.
9.9.Majandamisnõustamise ja üürimise nõustamise teenust osutab Tallinna Sotsiaaltöö keskus. Majandamisnõustamise eesmärk on aidata kaasa inimeste ja perede paremale majanduslikule ja sotsiaalsele toimetulekule. Selleks õpetatakse inimesi oma ressursse oskuslikult kasutama ja võlgadesse sattumist ennetama. Üürimise nõustamise teenuse eesmärk on stabiilse sissetulekuga (madal palk või asendussissetulek nagu töövõimetoetus, töövõimetuspension, vanaduspension, vanemahüvitis vms) Tallinna elanike nõustamine ja ühekordne toetamine eluruumi leidmisel vabaüüriturult.
4(12)
3-24-826
9.10.Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse 18. detsembril 2023 koostatud kokkuvõtte järgi selgitas kaebaja kohtumisel, et tema leibkonna (mille hulka ta ei arvesta korteris elavat ja ülikoolis õppivat poega) sissetulekuallikateks on peretoetus 80 eurot, tütre osaline töövõime toetus u 320 eurot, puudetoetus u 36 eurot ja kaebajale makstav õppestipendium u 327 eurot, kokku u 763 eurot. Elatisraha saamist kaebaja eitas, kuigi varem saadetud abivajaduse hinnangu järgi maksab laste isapoolne vanaema lastele elatist u 500 eurot. Kaebaja elab sotsiaalselt põhjendatud normist suuremas 121 m2 suuruses üürikorteris. Kaebaja sõnul oli selle aja seisuga korteri omanikule tasumata üür 800 eurot kuus kolme kuu vältel ja kommunaalarved alates 2023. a juulikuust. Kaebajale soovitati oma elustandardid üle vaadata ja leida tagasihoidlikum elamispind. Kaebaja õpib. Aeganõudev üle kolme aasta kestev õppetöö töötamist ei toeta. Kaebaja teadmiste ja oskustega spetsialistile töötukassal kaebaja sõnul tööd pakkuda ei ole. Pikas perspektiivis on kaebajal plaan hakata taas tegelema ettevõtlusega. Kaebaja ei ole motiveeritud tegutsema viisil, mida talle soovitati. Kaebaja soovib jätkuvalt taotleda toimetulekutoetust.
9.11.Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse 20. detsembril 2023. a kokkuvõtte järgi väitis kaebaja endiselt, et tema pere sissetulek on u 760 eurot. Kokku on hoitud kulutusi vaba aja tegevustele. Toiduainetega aitavat peret kaebaja ema ja vanaema. Ülikoolis õppiv poeg toitub eraldi. Abi on olnud toiduabist. Kaebaja otsib tööd ja suhtleb jätkuvalt töötukassaga. Keeruline on leida tööandjat, kes nõustuks kahekuise eemalolekuga ajal, mil kaebaja peab olema õpingutega seotud tasuta praktikal. Töö leidmist takistab ka kaebaja kohta internetis avaldatud info. Kaebaja ei muutnud oma seisukohti elamispinna vahetamise osas. Kaebaja nentis, et võiks kaaluda teise korterisse kolimist juhul, kui on saanud kätte nõutava toimetulekutoetuse. Vastasel juhul tal kolimiseks vahendeid pole.
9.12.Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse 4. jaanuari 2024. a kokkuvõtte järgi soovib kaebaja korterit kolmele inimesele (kaebaja koos poja ja tütrega). Kaebaja väitel vaatab ta pidevalt üüripakkumisi, kuid väiksemat pinda kolmele inimesele alla 800 euro eest kuus ei pakuta. Praegune üürileandja on olnud vastutulelik seoses võlgnevustega. Tütar õpib 11. klassis. Tütar on puudega. Kolida ta ei taha, kuna peab praegust eluaset oma koduks. Kaebaja kurtis kehva tervist. On nõus väiksemale pinnale kolima, kui saab vastuvõetava hinnaga vähemalt kolmetoalise remonti mitte vajava korteri kesklinna.
9.13.Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse 15. veebruari 2024. a kokkuvõtte järgi on nõustamise tulemusena selgunud, et kaebaja ei soovi hetkel oma eluruumi vahetada. Ta on väljendanud selgeid põhjendusi selle otsuse kohta. Kaebaja on seisukohal, et eluruumi väiksema vastu vahetada pole mõistlik, kuna üürisummade vahe ei paku arvestatavat väärtust. Ta ei ole valmis kolima ka põhjusel, et tal pole selle jaoks piisavalt raha. Ta on elanud praeguses üürikorteris juba kümme aastat. See on nii talle kui ka ta lapsele kodu. Elukohavahetus avaldaks tütrele negatiivset mõju. Üürimisnõustamise käigus sai kaebajale selgitatud, miks tema rahalist olukorda arvestades oleks mõistlik vahetada korter tema võimalustele vastava väiksema ja soodsama vastu, mis lähtuks ka sotsiaalselt põhjendatud normist. Üürimisnõustaja pakkus kokkulepet, et otsib talle tema pere vajadusi ja võimalusi arvesse võttes sobilikke üürikortereid. Ka kaebaja ise on võimeline seda tegema. Kaebaja ei näidanud üles motivatsiooni ja initsiatiivi korteri 5(12)
3-24-826 vahetamiseks. Ta ei olnud huvitatud nõustaja välja pakutud korteritega tutvumisest. Juba esimesel kohtumisel sai selgeks, et olemasolevast korterist loobumine teda ei motiveeri. Seda kinnitas hilisem suhtlus e-posti teel. Kokkuvõttes üürinõustamine kaebaja puhul ei toiminud.
9.14.Kaebaja avaldused eluruumi saamiseks ei ole ajendatud soovist elukohta vahetada. Need on esitatud seoses sellega, et vastustaja ei määranud talle toimetulekutoetust. Kaebaja on olnud toimetulekutoetuse saaja ajavahemikel 1. jaanuarist 2021 kuni 30. aprillini 2021, 1. jaanuarist 2022 kuni 31. maini 2022 ning 1. septembrist 2022 kuni 13. juunini 2023. Kaebaja on saanud toimetulekutoetust pikema aja vältel, mis ei ole kooskõlas SHS § 131 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga.
9.15.SÜS § 5 lg 1 järgi on inimesel endal esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul (vt ka SÜS § 10 lg 1 ja § 11 lg-d 1 ja 2). Vastustaja on juhtinud korduvalt kaebaja tähelepanu sellele, et tal on kohustus püüda parandada enda ja oma perekonna materiaalselt olukorda. Üheks võimaluseks on leida perekonna majanduslikule seisule paremini vastav eluruum.
9.16.Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ p 2 kohaselt on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m 2 perekonna kohta. Kolmeliikmelise perekonna puhul on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm 69 m2. Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2. See on peaaegu poole suurem kehtestatud normist. Kulud eluruumile on suuremad, kui toimetulekutoetuse vahenditest on võimalik kompenseerida (Tallinna Linnavolikogu 16. detsembri 2021. a määruse nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“). Väiksema korteri puhul oleksid ilmselgelt väiksemad nii kaebaja kulud kui ka toetuse vajadus. Ka kohus on kaebajat puudutavates kohtumenetlustes leidnud, et kaebajal oleks võimalik enda eluasemekulusid eluaseme vahetusega vähendada (27. veebruari 2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-2405, p 25 ja 2. aprilli 2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-2633, p 13).
9.17.Kuna eluruumi vahetamine võiks kaebaja toimetulekut parandada, proovis sotsiaalhoolekande osakond tutvustada kaebajale teenuseid, mille abil on võimalik leida sobivam eluruum. Sotsiaaltoetuste talituse vanemspetsialist I. Pronina saatis kaebaja 27. juulil 2023 sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse peaspetsialist K. Tammsaare vastuvõtule. Viimane tegeleb eluruumide küsimustega, kuid pole üürinõustaja. Kaebaja käis seal koos Y.Ygs, kelle kirjalikud ütlused ta on esitanud (kaebuse lisa 11). Kaebaja selgitas ametnikule, et ei soovi korterit vahetada. Üürimise nõustamise teenust osutab Tallinna Sotsiaaltöö Keskus. Vajaliku koostöö puudumise tõttu jõudis kaebaja sinna alles 2024. a veebruaris ja nõustamine ei andnud tulemust.
9.18.Selleks, et KOV saaks välja selgitada inimese abivajaduse, peab inimene tegema koostööd (SÜS § 5 lg 2). Inimesel on kohustus esitada õiged andmed. Vastuse esitamise ajal on haldus- ja ringkonnakohtu menetluses kaebajale sotsiaaltoetuste määramisega seotud kohtuasjad 3-23-2210, 3-23-2405, 3-23-2633, 3-24-214, 3-24-468 ja 3-24-1240. Need ilmestavad seda, et kaebaja vastustajaga koostööd teha ei soovi.
9.19.Kaebaja on esitanud andmeid enda perekonna kohta valikuliselt. Tema tegelikku toimetulekuvõimet ja sotsiaalmajanduslikku olukorda ei ole sotsiaaltöötajatel olnud võimalik adekvaatselt ja terviklikult hinnata. Kaebaja ei teinud piisavalt koostööd ka Tallinna Sotsiaaltöö Keskusega, et leida lahendus oma toimetuleku ja 6(12)
3-24-826 eluaseme probleemidele. Lisaks on kaebaja vaatamata vastustaja suunistele asunud õppima, mitte tööle. Kaebaja ei taha teha pingutusi enda majandusliku toimetuleku parandamiseks. Kaebajal pole motivatsiooni senises harjumuspärases elustandardis mööndusi teha. Kaebajal on olemas eluruum, mille kasutamisega seotud kulusid ta tasub. Kaebaja läbitud nõustamis- ja hindamisteenuste tulemusel ei ole tuvastatud, et ta poleks võimeline endale eluruumi tagama. Tema soov linnalt eluaset saada on pigem näilik.
9.20.Kaebaja väited, et tal on üürileandja ees võlgnevused, on vastuolulised. Kaebaja on esitanud endaga seotud teistes kohtuasjades võlgnevuste kohta erinevaid dokumente. Võlgnevuse tasumist nõuab mõnes dokumendis korteri omanik A.A (haldusasjas 3-24-468 kaebaja 17. aprilli 2024. a seisukoha lisa 15), siis aga AU Online Marketing OÜ juhatuse liige V. Huuse (haldusasjas nr 3-23-2633 7. detsembri 2023. a dokumendi lisa 1). See tekitab kahtlusi esitatud dokumentide tõele vastavuses. Toimetulekutoetuse taotlustele lisatud elektrienergia ja eluasemekulude arvetelt nähtub, et mõnel korral on olnud ühe kalendrikuu kommunaalteenuste võlgnevus, kuid hiljem on need tasutud. Kaebaja on väitnud endaga seotud teistes kohtumenetlustes (323-2201, 3-23-2405 ja 3-23-2633), et kommunaalkulusid tasub korteriühistule korteri omanik. Seda tõendab ka korteriühistu vastus (lisa 30).
9.21.Korteriomanikul on üürisuhe AU Online Marketing OÜ-ga, mille esindaja oli kuni 28. novembrini 2023 kaebaja ise. Kaebaja sõlmis omakorda üürilepingu iseenda kui füüsilise isikuga. Seega ei saa kaebajal olla võlgnevust korteri omaniku ees. Haldusasjas nr 3-24-468 23. veebruaril 2024 esitatud kaebuse täienduse punktis 5.3 väitis kaebaja, et tütre viimase seitsme kuu puudetoetus ja töövõimetoetus on läinud eluasemekulude katmiseks. Sellest võib järeldada, et võlad ei pruugi olla nii suured, kui kaebaja esitatud teatistes on märgitud.
9.22.Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et tema perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt väljatõstmiseks. See ole leidnud tõendamist ka kaebajaga seotud teistes kohtuasjades (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2023. a määrus asjas nr 3-232405, Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2023. a määrus asjas nr 3-23-2633, Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2024. a määrus asjas nr 3-23-2201, Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2024. a määrus asjas nr 3-23-2633). Selleks peaks osaühing esitama kaebaja vastu kohtusse hagi üüri- ja kommunaalkulude võlgnevuse sissenõudmiseks ning valduse vabastamiseks.
9.23.Sotsiaalhoolekande osakonnal on alust arvata, et kaebaja varjab enda tegelikke tulusid. Lisaks on kaebaja elukohta registreeritud mitmed ettevõtted. Osa korteriga seotud kulusid peaksid kandma nimetatud ettevõtted. Selle kohta pole kaebaja mingeid andmeid esitanud.
9.24.Olukorras, kus abivajav isik ei tee abivajaduse hindamisel ja abivajadusele vastavate toetuste ja teenuste korraldamisel koostööd, ei ole põhjust lähtuda tema soovidest. SHS § 15 lg-s 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõte tähendab ühtlasi, et inimesele tuleb anda abi, mida ta vajab. See ei pruugi olla abi, mida taotleja soovib. KOV-il on õigus määrata inimesele taotluses esitatust erinev toetus või teenus (Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2020 otsus asjas nr 3-18-164, p 33.2). Inimene ise ei otsusta seda, millist sotsiaaltoetust KOV peab talle maksma või millist sotsiaalteenust osutama. Praegu esitatud tõenditest nähtub, et kaebajal ei ole sellist abivajadust, millest tingituna oleks KOV-il kohustus tagada talle eluruum.
7(12)
3-24-826
9.25.Kaebajale on selgitatud, et tema eluasemeprobleemi on võimalik lahendada kaebaja soovi ning koostöövalmiduse korral vabaturult väiksema ja soodsama korteri üürimisega (sh üürimise toetamisega sotsiaalhoolekandelise abi korras). Kaebaja eelistab vastustajaga koostöö asemel mahukat kirjavahetust.
9.26.Kaebaja esitatud Eesti Töötukassa 10. aprilli 2024. a töövõime hindamise otsus ei ole asjakohane, kuna on tehtud pärast vaidlustatud otsust.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.SHS § 41 lg 1 järgi tuleb KOV-il tagada eluruum inimesele, kes ei ole oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingituna võimeline enda ja oma pere vajadustele vastavat eluruumi leidma. Esmane vastutus sotsiaalsete riskidega toimetulekul lasub inimesel endal (SÜS § 5 lg 1). Inimesele abi andes tuleb eelistada meetmeid, mis suurendavad tema suutlikkust korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt (SHS § 15 lg 2). Vastustaja viitas asjakohaselt ka põhimõttele, mille järgi tuleb sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtuda esmajärjekorras inimese vajadustest. Seejuures tuleb inimese abivajadusele läheneda terviklikult (SHS § 3 lg 1 p-d 1, 2 ja 4 ning § 15 lg 2).
11.Eeltoodud põhimõtetega on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu määruse nr 25 § 18 lg 2 p 1, mille järgi abistab linn eelistatult inimest eluruumi leidmisel vabaturult. Linn tagab vajaduse korral nõustamise ja toetuse, mille eesmärk on aidata sotsiaalmajanduslikes raskustes, kuid püsiva sissetulekuga inimestel endale vabaturult eluruum leida (samas, § 18 lg 4). Nõustamine lõppeb ühekordse toetuse maksmisega, kui a) inimene on läbinud tervikliku hindamise, majandamisnõustamise ja üürimise nõustamise; b) inimene on hindamise tulemusel võimeline vabaturul toime tulema ja c) ta on leidnud sobiva elamispinna ja sõlminud üürilepingu (samas, lg 5 p-d 1 ja 2). Toetust makstakse üürimisega seotud kulude osaliseks katmiseks üürileandjale, põhjendatud juhtudel toetuse taotlejale (samas, lg 6).
12.Alles teise eelistusena annab linn abivajaja kasutusse endale või kolmandale isikule kuuluva eluruumi. Määruse nr 56 (tunnistati kehtetuks 1. maist 2024) lisa 3 p-s 3.3 oli sätestatud see, millised inimesed võtab linn arvele eluruumi üürimist taotlevate inimestena, kes vajavad abi elamistingimuste parandamisel. Nendeks on: a) inimesed, kes kasutavad üürilepingu alusel Tallinna varisemisohtlikku või kasutuskõlbmatut eluruumi (p 3.3.1);
linna
omandis
olevat
b) üksinda elavad vanurid ja vanuritest paarid, puudega inimesed, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kes vajavad kõrvalabi või kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada (p 3.3.2); c) vähekindlustatud lastega pered, kes vajavad sotsiaalteenuseid (p 3.3.3); d) inimesed, kes vajavad abi teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel (p 3.3.4).
13.Seega võeti linnalt eluruumi taotlejatena arvele eelkõige inimesed, kes pole võimelised ise hakkama saama vabaturult korteri üürimisega ja järgneva üürisuhtega seotud asjaajamisega ning on sotsiaal-majanduslikult väga haavatavas positsioonis tulenevalt põhjustest, mis ei sõltu neist endist. Silmas tuleb pidada seda, et linna
8(12)
3-24-826 võimalused abivajajaid aidata on piiratud. Ka sel põhjusel tuleb inimesi, kes suudaksid hakkama saada ka vabaturult korteri üürimisega, eelistatult aidata nõustamisteenuse ja üürilepingu sõlmimiseks makstava toetuse abil. Kuna esmane vastutus enda elu korraldamisel lasub inimesel endal, tuleb tal olla elamispinna leidmisel koostöövalmis ja aktiivne.
14.Vaidlust pole selle üle, et kaebaja ei kuulu määruse nr 56 lisa 3 p-s 3.3 nimetatud esimesse kolme kategooriasse. Seega tuleks kõne alla kaebaja eluruumi vajajana arvelevõtmine viimasel alusel: teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. Nii kaebajat nõustamisteenustele suunates kui ka menetluse lõpus kaebaja arvelevõtmise kohta lõpliku otsuse langetamisel leidis linn kohtu hinnangul põhjendatult, et põhjust kaebajat linnalt eluruumi vajava inimesena arvele võtta pole.
14.1.Kaebaja on tööealine. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga ei olnud kaebajal tuvastatud töövõime vähenemist.
14.2.Kaebaja taotles eluruumi endale ja kahele lapsele. Vanem laps, poeg, oli taotluse esitamise ajal täisealine ja keskkooli lõpetanud. Noorem laps, tütar sai täisealiseks 2024. a jaanuaris ja õppis vaidlustatud otsuse tegemise ajal keskkoolis. Kaebaja tütrel oli 2024. a jaanuarikuu seisuga tuvastatud töövõime vähenemine ja talle oli määratud töövõimetoetus (vt Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2024. a otsus asjas nr 3-24-468, p 23.3). Kaebaja selgitas kohtuistungil, et poeg ei elanud tegelikult juba taotluse esitamise ajal temaga koos. Kaebaja soovis suuremat eluruumi, et pojal oleks tahtmise korral võimalik uuesti tema juurde elama tulla. Veel üürituru nõustamisel 3. jaanuaril 2024 selgitas kaebaja, et vajab eluruumi kolmele inimesele (tema ise, poeg ja tütar), kuid 13. jaanuari 2024. a kirjas palus tagada eluruum kahele inimesele (kaebaja ja tütar).
14.3.Kaebaja pere olukord võib küll erinevatel, sh tütre terviseseisundist tulenevatel põhjustel olla keeruline, kuid pere abivajadus ei ole eeldatavasti sedavõrd suur, kui määruse nr 56 kolmanda lisa p-des 3.3.2 ja 3.3.3 nimetatud leibkondadel. Abivajaduse hindamise raames ei saa arvestada kaebaja soovi tagada täisealisele pojale võimalus pere juurde elama naasta. See soov võib olla inimlikult mõistetav, kuid seda ei ole võimalik toetada avalike vahendite arvelt.
14.4.Kaebaja väidetavad toimetulekuraskused on tingitud sellest, et ta pole leidnud endale sobivat (erialast) tööd. Kohus on varasemates kohtuasjades leidnud, et kaebaja ei ole astunud piisavaid samme oma majandusliku olukorra parandamiseks. Kaebajal ei ole pikema aja vältel õnnestunud erialasele tööle saada, kuid ta pole ka püüdnud leida lihtsamat kvalifikatsiooni nõudvat tööd, seda kasvõi osalise koormusega. Kaebaja on teinud valiku minna uut eriala õppima, teades, et see vähendab tema võimalust tööle asuda. Kaebajal on tõenäoliselt sissetulekuid, mille kohta ta pole esitanud tõeseid või täielikke andmeid (vt Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2024. a otsus asjas nr 3-24-468, p-d 28 ja 29; 8. mai 2024. a otsus asjas nr 3-24-214, p-d 31 ja 32; 2. aprilli 2024. a otsus asjas nr 3-23-2633, p-d 13–20).
15.Kaebajale osutatud üürinõustamise teenus ei andnud tulemust. Seda aga mitte põhjusel, et teenus oleks kaebaja jaoks sobimatu, vaid põhjusel, et kaebaja ei olnud tegelikult huvitatud uue eluruumi leidmisest. Pigem on kaebaja eesmärgiks olnud näidata, et tal pole võimalik praeguseid eluasemekulusid vähendada. Kaebaja soovib ümber lükata linna poolt tema toimetulekutoetuse taotluste menetluses esitatud väite, et tal on võimalik oma majanduslikku toimetulekut parandada, kui ta leiaks oma perele 9(12)
3-24-826 soodsama eluaseme. Kohus on linnaga nõustunud (vt otsus asjas nr 3-24-468, p 27; nr 3-24-214, p 30; nr 3-23-2633, p 13).
16.Asjas nr 3-24-468 tehtud otsuses tõdes kohus, et kaebaja üürib pikaajaliselt 121,7 m2 suurust korterit asukohaga XXX. Korteri üürihind on 800 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Eluasemekulud 2024. a jaanuaris olid kokku 1667,33 eurot (üür 800 eurot kuus ja eluasemega seotud muud kulud 802,7 eurot). Seega on ilmne, et eluasemega seotud kulud moodustavad märkimisväärse osa kaebaja igakuistest kuludest. Kaebaja selgitas nii üürinõustamisel kui ka praeguses asjas peetud istungil, et on koos tütrega selles korteris elanud üle kümne aasta. See on nende kodu. Kaebaja ei mõista, miks linn leiab, et ta peaks nüüd ära kolima. Kesklinnast ära kolimine raskendaks kaebaja ja tema tütre õppetööd.
17.Kaebaja öeldu kinnitab seda, et ta ei ole motiveeritud uut, soodsamat elamispinda otsima. Samale järeldusele jõudsid üürinõustamise teenuse osutaja ja vastustaja. Kaebaja suhtlus linnavalitsuse ametnikega ja üürinõustajaga kinnitab, et kaebaja soovis lükata esmase vastutuse oma perele soodsama eluruumi leidmisel vastustajale. Kaebaja ei olnud motiveeritud uut elamispinda leidma. Kohus toob mõned näited.
17.1.5. oktoobri 2023. a kirjas linna sotsiaalhoolekande osakonna ametnikule (digitoimiku leht (dtl) 94) märkis kaebaja: „Teie enda osakond ütles, et minu kodu, hetkel olev korter on liiga kallis ja eeldan et teil on olemas odavamad, nii et ma ootan odavamat korterit uurige oma osakonnast sealt järgi, mida nad silmas pidasid.“
17.2.Üürinõustaja saatis kaebajale 19. jaanuaril 2024 kirja, milles pakkus välja erinevaid kortereid. Nõustaja palus kaebajal omakorda teada anda, kas ta on leidnud huvipakkuvaid pakkumisi (dtl 20). Kaebaja vastas kirjale rea küsimustega: „Kas saab kolida ilma tagatisraha maksmata? Kas kolimine on tasuta? Kas üürileandjad on nõus üürima inimesele kelle puudub sissetulek ja töökoht? Kas üürileandja teab, et olen hetkel võlgu mitme kuu üüri? Kes garanteerib igakuised üürimaksed?“ (vt ka üürinõustaja vastused küsimustele, dtl 21). Ei nähtu, et kaebaja oleks isegi üritanud võimalike üürileandjatega ühendust võtta ning potentsiaalselt esilekerkivaid probleeme ise või koostöös linnaga lahendada.
17.3.Kaebaja saatis linnale 1. veebruaril 2024 kirja, milles leidis, et ilma toetusrahata pole tal vabaturult kindlasti eluruumi võimalik soetada ning et ta tegi avalduse nimelt sotsiaaleluruumi saamiseks (dtl 149).
17.4.Istungil leidis kaebaja, et asi on põhimõtteline: kui linn kohustab teda kolima, peab linn talle selleks ka abi osutama.
18.Kaebaja seisukohad pole kooskõlas põhimõttega, et esmast vastutust peab kandma inimene ise. Linn on omapoolse abi andmise kohustuse täitnud, pakkudes kaebajale üürituru nõustamist, aidates teda võimalike korterite väljaotsimisel ning olles valmis maksma talle toetust korteri üürimisega seotud kulude katmiseks.
19.Kaebaja sõnul aitavad tema lähedased tal praeguse eluaseme kulusid katta. Kui kaebaja oleks tegelikult motiveeritud uut elamispinda leidma, saaks ta eeldatavasti kasutada lähedaste abi ka uude korterisse kolimiseks.
10(12)
3-24-826
20.Üürinõustamise teenuse ebaõnnestumisel võis lisaks mängida rolli see, et kaebaja sooviks oli jääda elama Kesklinna linnaosasse. Arvestades seda, et kaebaja pere majanduslik olukord on kaebaja väitel väga halb, tuleks tal olla valmis asuma vajaduse korral elama mõnda teise linnaosasse, kus võib olla võimalik leida soodsam üürikorter. Koolis saaksid kaebaja ja tema laps käia Tallinna linna elanikele tasuta ühistranspordi toel. Kaebaja leidis istungil, et tal pole põhjust Kesklinna linnaosast ära kolida, kuna selle linnaosa ametnikud on juba tema juhtumiga kursis ja peaksid selle ise lahendama. See kaebaja seisukoht ei põhine õigusnormidel: kaebajal pole õigust saada sotsiaalteenuseid konkreetses linnaosas.
21.Vastustaja ei viivitanud kaebaja 8. septembri 2023. a taotluse lahendamisega põhjendamatult.
21.1.Vastustaja leppis pärast kaebaja taotluse saamist temaga kokku kodakülastuse aja. Külastus toimus 6. oktoobril 2023 (kodukülastuse akt dtl 102).
21.2.11. oktoobril 2023 saatis vastustaja kaebajale allkirjastamiseks tema abivajaduse andmeid sisaldava juhtumiplaani, mis oli vajalik tema nõustamisele suunamiseks (kiri dtl 104). Juhtumiplaani allkirjastamine ja kaebaja nõustamisele suunamine viibis kaebajast tingituna (vt linna kirjavahetus kaebajaga oktoobrist detsembrini 2023, dtl 117–128).
21.3.12. oktoobril 2023 koostas Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond arvamuse linnaosa eluasemekomisjonile (dtl 111). 13. oktoobril 2023 tegi eluasemekomisjon otsuse mitte võtta kaebajat esialgu arvele linna omandis oleva eluruumi taotlejatena (dtl 114). Lõpliku otsuse lükkas komisjon edasi kuni kaebajale nõustamisteenuse osutamiseni.
21.4.Kaebaja allkirjastas juhtumiplaani 6. detsembril 2023. Samal päeval suunas linn kaebaja majandamisnõustamisele. Kaebaja käis pärast juhtumiplaani allkirjastamist majandamis- ja võlanõustamisel 19. detsembril 2023 (dtl 140). Kaebaja saadeti edasi üürimise toetamise teenusele.
21.5.Üürituru nõustamine toimus 3. jaanuaril 2024. Nõustaja koostas kokkuvõtte nõustamisest 4. jaanuaril 2024 (dtl 143). Kaebaja ja nõustaja leppisid kokku, et nõustaja saadab talle sobivate korterite pakkumisi. Samal ajal otsib ka kaebaja ise sobivaid kortereid.
21.6.18. jaanuaril 2024 pöördus kaebaja uuesti linna poole eluruumi tagamise palvega (dtl 144). Kaebaja märkis, et on läbinud majandamis- ja üürinõustamise, kuid kummastki pole abi olnud. Linna eluasemekomisjon vaatas kaebaja taotluse jaanuarikuu lõpus uuesti läbi (protokoll dtl 146). Komisjon otsustas kaebaja arvele võtmise jälle edasi lükata, kuna tema üürituru nõustamine on veel pooleli.
21.7.15. veebruaril 2024 koostas nõustaja üürinõustamisest kokkuvõtte (dtl 153), mille järgi selgus nõustamise tulemusena, et kaebaja ei soovi oma eluruumi vahetada. Ta on elanud praeguses korteris juba kümme aastat, see on tema ja ta tütre kodu ning elukohavahetus avaldaks kaebaja meelest tütrele halba mõju. Kaebajal on oskused ja võimekus ka ise korterikuulutusi otsida. Kaebaja ei näidanud üles motivatsiooni ega initsiatiivi korteri vahetamise osas ega olnud huvitatud üürinõustaja poolt välja pakutud üürikorteritega tutvumisest.
21.8.22. veebruaril 2024 saatis kesklinna valitsuse eluasemekomisjon linnaosa eluasemekomisjonile arvamuse kaebaja sotsiaaleluruumi taotlejana arvele võtmise 11(12)
3-24-826 kohta (dtl 156). Komisjon pidas nõu 26. veebruarist 1. märtsini ja tegi otsuse kaebajat mitte arvele võtta.
22.Kohus leiab, et menetluses ei tehtud põhjendamatuid toiminguid. Tehtud toimingud põhinevad linna kehtestatud õigusnormidel. Tehtud toimingute ja otsuste vahel ei olnud linn põhjendamatult tegevusetu.
23.Eeltoodu põhjal leidis vastustaja vaidlustatud otsuses põhjendatult, et kaebajat ja tema tütart ei olnud põhjust võtta arvele linnalt eluruumi üürimist taotlevate inimestena. Kaebajal on elukoht olemas. Tema soov saada linnalt abi uue eluaseme leidmisel on näilik.
24.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on formaalselt õigusvastane, kuna selles pole viidet selle õiguslikule alusele. Linn teavitas kaebajat otsusest 4. märtsi 2024. a kirjaga. Kirjas on viide määruse nr 56 lisa 3 punktile 3.3.4. Seega on otsuse vahetu õiguslik alus kaebajale teatavaks tehtud (HMS § 56 lg 2).
25.Vaidlustatud otsus on seega õiguspärane. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna vaidlustatud otsus jääb kehtima, jääb rahuldamata ka kaebaja esitatud kohustamisnõue selleks, et linn vaataks tema 8. septembri 2023. a avalduse uuesti läbi. Selle avalduse menetlus on õiguspärase otsusega lõppenud.
26.Kaebaja esitas kohtumenetluses tõendid selle kohta, et pärast vaidlustatud otsuse tegemist 10. aprillil 2024 tegi Töötukassa kindlaks kaebaja töövõime vähenemise kestusega üks aasta (dtl 75). Kaebajal tuvastati mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise, tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Lisaks tuvastati kaebajal kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas. Piirangute põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on emotsionaalse labiilsuse, meeleolulanguse, ärevuse ja tahteaktiivsuse alanemise (initsiatiivi vähesus, kiire väsimine) tõttu häiritud igapäevatoimingute tegemine, kodust väljaspool liikumine, muutustega kohanemine ja inimestega suhtlemine.
27.Tegu ei ole asjaoludega, mida linn oleks saanud kaebaja 8. septembri 2023. a taotluse lahendamisel arvesse võtta. Kaebajal on võimalik uute asjaolude tuvastamise järel esitada SHS § 41 lg 1 alusel linnale uus taotlus. Seejuures on oluline, et kaebaja sooviks tegelikult linna abi, oleks valmis võtma endale oma tervise ja võimete piires vastutuse oma probleemide lahendamisel ning esitaks linnale terviklikud ja tõesed andmed oma abivajaduse kohta.
28.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Poolte võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
29.Otsuse avaldamisel tuleb asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta kaebaja aadress XXX (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.