X esitas Tallinna Halduskohtule 14.06.2024 kaebuse tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna viivitus 2024. a mai toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel ning kohustada vastustajat taotlust lahendama. Kaebaja on olnud alates 5. eluaastast puudega ja on osaliselt töövõimetu ning saab töövõimetoetust ja puudetoetust. Hetkel on ta 11. klassi õpilane. Kaebaja leibkonda kuulub ema C, kellel on 31.03.2024 tuvastatud osaline töövõime ja määratud töövõimetoetus. Kaebaja ja tema perekonna sissetulekuks on toetused, millest ei jätku põhivajaduste (toit ja eluasemekulud) katmiseks. Kaebaja on 18-aastane ja isa ei maksa talle elatist. Kuna isa on pankrotis, siis on temalt elatise väljamõistmine ebatõenäoline. Sotsiaalhoolekande seaduse
3-24-1797 (SHS) § 134 lg 2 kohaselt tuleb toimetulekutoetus maksta välja 5 tööpäeva jooksul. Kaebaja on esitanud tõendid perekonna sissetulekute ja eluaseme kohta ning vastustaja ei ole nõudnud täiendavaid dokumente. Tallinna linna viivitus toimetulekutoetuse määramisel on õigusvastane ja seab kaebaja väga raskesse olukorda, sest kaebaja ja tema ema võimalused elatist teenida on piiratud. Vastustaja on eluasemeteenuse osutamisest keeldunud ja rahapuuduse tõttu ei ole kaebajal võimalik kolida odavamale pinnale. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat maksma talle 2024. a mai eest toimetulekutoetust 908,19 eurot. Maikuu eluasemekulud on kokku 967,45 eurot, sh üür 800 eurot (arvestada saab piirmääraga 600 eurot), elekter 35,33 eurot ja kommunaalkulud 332,12 eurot, millele lisandub toimetulekupiir kahe inimese kohta 360 eurot (s.o kokku 1347,45 eurot). Maha saab arvata Cle makstud lastetoetuse 80 eurot ja töövõimetoetuse 10,60 eurot ning kaebajale makstud töövõimetoetuse 328,66 eurot (s.o kokku 419,26 eurot). Kaebajal on I tüübi diabeet ja ta vajab eritoitu, mis on kallis ja mille puudumine võib põhjustada pöördumatu tervisekahju (nt diabeedihaavandid). Vastustajale on need asjaolud teada, ent sellele vaatamata viivitatakse menetlusega ja otsitakse ettekäändeid toimetulekutoetust mitte maksta.
Tallinna Halduskohus võttis 17.06.2024 määrusega kaebuse menetlusse.
4.Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 17.06.2024 otsusega nr 5-8/899-12 X 14.05.2024 taotluse läbi vaatamata. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 järgi on hüvitise taotleja kohustatud esitama kõik vajalikud andmed, dokumendid ja muud tõendid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6, SHS § 15 ja § 134 lg 3 ning Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ § 9 lg-d 1 ja 2 kohustavad vastustajat selgitama välja isiku abivajaduse. Taotlejale ja tema esindajale on korduvalt selgitatud, et abivajadust saab hinnata vaid isiklikult. Taotlejat teavitati 20.05.2024 kirjaga vajadusest ilmuda abivajaduse hindamiseks esimesel võimalusel (hiljemalt 10 tööpäeva jooksul) sotsiaalhoolekande osakonda ning võtta kaasa kõigi perekonnaliikmete pangakontode täielikud väljavõtted alates 01.04.2024 ja kui perekonna majapidamine toimub kolmanda isiku pangakonto kaudu, siis esitada väljavõte ka sellest. Samuti sooviti vastuvõtul saada selgitusi, milliseid pingutusi on C teinud perekonna toimetuleku tagamiseks. Taotlejat hoiatati ühtlasi HMS § 38 lg 3 alusel taotluse läbi vaatamata jätmise eest, kui ta abivajaduse hindamist ei võimalda. Taotleja selgitas 24.05.2024 e-kirjas toetuse saamise vajadust ja esitas 27.05.2024 lisaks Y pangakonto väljavõtte, millest nähtus riiklike toetuste laekumine ja varasemate eluasemekulude tasumine. Vastustaja selgitas 29.05.2024 kirjas täiendava teabe esitamise vajadust ja paluti tulla vastuvõtule 03.06.2024 kell 17.00. Taotleja kohale ei tulnud, vaid tema esindaja esitas 03.06.2024 ja 04.06.2024 täiendavaid andmeid. C palus 04.06.2024 e-kirjas lisada Y leibkonda ja maksta toetus välja ka tema eest. Vastustaja selgitas 06.06.2024 kirjas, et esitatud andmed ei anna täielikku ülevaadet taotleja abivajaduse ulatusest ja toetuse määramise vajalikkusest. Taotlejal paluti tulla vastuvõtule 10.06.2024 kell 17.00 ja esitada vajalikud dokumendid hiljemalt 14.06.2024. Taotlejat hoiatati veelkord, et taotlus võidakse HMS § 38 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Taotleja esindaja teatas 10.06.2024 kirjaga, et taotleja ei saa vastuvõtule ilmuda ja esitas täiendavad selgitused. Taotleja esindaja küsis 13.06.2024 e-kirjaga, millal teeb vastustaja taotluse kohta otsuse. Taotleja on esitanud oma venna pangakonto väljavõtte, millest nähtuvad perekonna ametlikud sissetulekud ning menetluse käigus on osaliselt vastatud ka tekkinud küsimustele. Viimati antud tähtajaks (14.06.2024) ei ole taotleja kogu nõutud teavet ja dokumente esitanud, samuti ei ole olnud võimalik viia taotlejaga isiklikult läbi abivajaduse hindamist, sest ta ei ole vastuvõtule tulnud. Sotsiaalosakonna töötajatel ei ole olnud võimalik taotlejaga isiklikult kordagi sisuliselt vestelda (ühe korra on kohtutud 06.10.2023 kodukülastusel, kui taotleja oli alaealine ja vesteldi 2(8)
3-24-1797 tema emaga). Taotluse menetlemise raames on jäänud arusaamatuks, kuidas toimub perekonna igapäevane majandamine (mis vahenditest ostetakse esmatarbekaupu, makstakse telefoniarveid jne). Y kontole laekuvad küll perekonna sissetulekud, kuid sellest on tasutud üksnes eluasemekulusid ja muid üksikuid kulusid. Samuti on 10.06.2024 seisuga kasutamata 22,95 eurot Rimi toidukaardil. Esindaja 03.06.2024 selgituste kohaselt on müüdud vanu riideid ja nõusid (Yaga platvormi kontolt nähtuvalt on riideid müüdud kogusummas 40 eurot). Puudub teave, kuidas ja millises summas on perekond asjade müügist tulu saanud. Taotleja ei ole lisaks esitanud C võlgnevusi tõendavaid dokumente. Pole arusaadav, miks peaks üksnes taotleja täies mahus tasuma eluasemekulud ning kas ja mida on ette võetud selleks, et jagada neid kohustusi samale aadressile registreeritud ettevõtetega. C on sõlminud korteri kasutamiseks üürilepingu ühega ettevõtetest, mille omanik ja esindaja on Q, kes on üürilepingu alusel ühtlasi korteri üürnik/elanik. Taotlejal puudub õigus otsustada, kas esitada oma sissetulekute kohta dokumendid või mitte. Kui isik vajab toimetulekutoetust, siis peab ta hoolitsema, et haldusorganil on taotluse lahendamiseks olemas kõik tähtsust omavad andmed ja tõendid, sh ilmuma asjaolude selgitamiseks vastuvõtule (vt SHS § 132 lg-d 2 ja 3; Tallinna Halduskohtu 27.02.2024 otsus nr 3-23-2405, p 22; 08.04.2024 otsus nr 3-24-214, p 27; 09.05.2024 määrus nr 3-23-1240, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2021 otsus nr 3-20-1739, p 15; 11.12.2023 määrus nr 3-23-2633, p 23). Kuna taotleja ei ole tähtaegselt esitanud kõiki perekonna majandusliku toimetuleku hindamiseks vajalikke dokumente ja teavet ega ka pöördunud isiklikult sotsiaalhoolekande osakonda abivajaduse hindamiseks, siis tuleb taotlus jätta läbi vaatamata (vt HMS § 15 lg 3, § 38 lg 3; Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 § 8 lg 4 p-d 1 ja 3).
5.Tallinna linn palus 19.06.2024 seisukohas kaebus tagastada ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Vastustaja ei tea, mis põhjusel taotleb C asemel toimetulekutoetust tema tütar, kuid jätkunud on varasem tendents, kus välditakse isiklikku kontakti ning teavet ja dokumente esitatakse valikuliselt, mis ei võimalda perekonna abivajaduse terviklikku hindamist. Kaebaja pöördumistele ja taotlustele on vastatud tähtaegselt ning etteheited taotluse lahendamisega õigusvastasest viivitamisest on alusetud. Vastustaja määras viimaseks dokumentide ja teabe esitamise tähtajaks 14.06.2024 ja otsus tehti esimesel tööpäeval pärast selle tähtaja möödumist. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest kaebus on perspektiivitu, samuti ei ole taotlust asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud. Toimetulekutoetuse määramisel ei hinnata tervislikku seisundit, vaid perekonna majanduslikku toimetulekut. Perekonnal võivad toimetulekutoetuse määramata jätmise tõttu tekkida võlgnevused, kuid pole võimalik tuvastada, kas ja millises suuruses on neil tegelikult võlgnevusi. C on esitanud võlgnevuste kohta erinevaid ja vastuolulisi dokumente. Taotlusele lisatud arve kohaselt 30.04.2024 seisuga võlgnevused kommunaalteenuste ja elektri eest puuduvad. Kommunaalkulusid tasub korteri omanik W, kellel on üürisuhe G OÜ-ga, mitte Cga. Kuni 28.11.2023 oli äriühingu esindaja C, kes sõlmis üürilepingu iseendaga. Cl ei saa olla võlgnevust korteri omaniku ees. Ainus tõend eluasemekulude tasumise kohta on Y pangakonto väljavõte. Korteri omaniku ja G OÜ vahelise üürilepingu järgi on XXX üürnik äriühingu uus juhatuse liige ja ainuosanik Q. C on tsiviilasjas nr 2-20-8069 avaldanud, et Q on tema elukaaslane. Tõendamata on väide, et Q elab mujal. Kaebaja ei ole orienteeritud koostööle, vaid on taotluses ja pöördumistes avaldanud enda ja perekonna kohta teavet valikuliselt ning ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust. Andmebaaside kohaselt olid perekonna sissetulekud 2024. a aprillis 818,27 eurot, mais 1182,51 eurot ja juunis 1205,95 eurot. Välistada ei saa, et kaebaja isa maksab (vanaema kaudu) talle elatist, mida tõendab 06.10.2023 kodukülastusakt. Perekonnal on vahendid esmavajaduste rahuldamiseks ja puudub võimalus hinnata, kas neil on ka muid sissetulekuid ning kuidas toimub perekonna igapäevane majandamine, sest kaebaja on vajalike andmete esitamisest keeldunud. C tegutseb 3(8)
3-24-1797 aktiivselt sotsiaalmeedias XXXXX nimel, reklaamides erinevaid tooteid, retsepte ja enda välja antud raamatuid. Eluliselt ei ole usutav, et ta ei saa sellest mingit tasu ja tegutseb vaid heategevuslikel eesmärkidel. Seotust XXXXXga kinnitas C ka 13.04.2024 kodukülastusel. Kaebaja tõlgendab SHS § 133 lg-d 2 ja 3 meelevaldselt. Toimetulekutoetuse taotlemisel on sissetulekuks nii töövõimetoetus, lapsetoetus kui ka Eesti Töötukassa makstav tasemeõppes osalemise toetus. Y pangakonto väljavõtted kinnitavad, et nn stipendium on kulunud eluasemekulude ja ravimite eest tasumiseks, mitte õppimisega seotud kulutusteks. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset tagajärge, mis kaasneks temale siis, kui esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Dokumentidest ei nähtu, et kaebaja perekonda ähvardaks oht üüripinnalt väljatõstmiseks. Kaebaja elukohta on registreeritud 5 äriühingut, kes peaksid vähemasti osaliselt kandma ka sellega seotud kulud. Kaebaja ei ole selgitanud, miks seda ei tehta. C on esitanud taotlusi munitsipaaleluruumi üürimise taotlejana arvele võtmiseks, kuid vastustaja hinnangul puudub kaebajal ja tema emal tegelik soov muuta senist harjumuspärast elustandardit. C väljendas 15.02.2024 üürinõustamisel selgelt, et ta ei soovi eluruumi vahetada ega kolida väiksemasse eluruumi. Kui isik oleks näidanud üles tahet leida väiksemate kuludega üürikorter, oleks vastustaja saanud määrata talle üüritoetuse (kuni 900 eurot), et katta eluruumi üürimiseks vajalikud ettemaksud. Sotsiaalselt põhjendatud norm on 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme kohta ning lisaks 15 m2 perekonna kohta ehk 3-liikmelise perekonna puhul 69 m2, kuid kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2. Väiksema korteri puhul oleksid väiksemad nii eluasemekulud kui ka toetuse vajadus. Esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse ette ära otsustamine ei ole siinsel juhul põhjendatud, sest puudub ülekaalukas õiguskaitsevajadus ja C kaebused on jäetud rahuldamata, mistõttu ei saa ka praegust kaebust pidada perspektiivikaks. Kaebaja ja tema perekonna senist käitumist arvestades puudub veendumus, et nad maksaksid kaebuse rahuldamata jätmise korral esialgse õiguskaitse korras saadu tagasi. Toimetulekutoetuse maksmise eesmärk ei ole toetada elustandardit, mille isik on endale valinud. Toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik.
6.Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2024 määrusega rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse tagastamiseks (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebuse tagastamiseks ei ole alust. Viivituse õigusvastasuse tuvastamine ja kohustamisnõude rahuldamine on jätkuvalt võimalikud. Kuna vastustaja jättis taotluse läbi vaatamata, siis ei ole taotluse kohta seni tehtud sisulist otsus. Esialgse õiguskaitse vajadus on kaheldav. Kaebaja püüab jätta muljet, et elab koos emaga vaid toetustest, kuid samas nähtub nii vastustaja 17.06.2024 otsusest ja 19.06.2024 seisukohast kui ka varasematest kohtumenetlustest, et C varjab perekonna tegelikku majanduslikku olukorda. Vastustaja selgituste kohaselt ei tee kaebaja ja tema ema vastustajaga koostööd ning ei esita kõiki nõutud andmeid ja dokumente, samuti keelduvad kokkusaamistest. Vastustaja on haldusmenetluses tuvastanud, et perekonna sissetulekud on avaldatust suuremad (õppetoetus, isikliku vara müük). Asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt elab samas korteris ja kuulub perekonda ka Q, kuid tema sissetulekute ja majandusliku seisu kohta ei ole tõendeid esitatud. Ka ei esitata vastustajale kõigi perekonnaliikmete pangakontode väljavõtteid, kuigi on ilmne, et esitatud väljavõtted ei kajasta perekonna kõiki rahalisi toiminguid. C tegeleb avalikel andmetel ettevõtlusega, kuid keeldub selle kohta andmeid esitamast ja tulu saamist kinnitamast. Perekonna elukohta on registreeritud mitmed ettevõtted, kes ei kanna sellega seotud kulusid. Keerulisele majanduslikule olukorrale vaatamata keeldub C tööle minemast, asudes selle asemel õppima. Osalise töövõime tuvastamine võimaldab töötada vähemalt osalise ajaga. Perekond keeldub kolimast Tallinna ühest kõige kallimast piirkonnast põhjendamatult suurelt elamispinnalt mõistlikumate eluasemekuludega eluruumi. Kuigi väidetavalt ei ole perekonnal eriti sissetulekuid ja ollakse lausa näljas, suudetakse tasuda XXX eluasemega seotud üsna suuri 4(8)
3-24-1797 kulusid ja korteri omanik ei ole senini nõudnud eluruumi vabastamist. Kuigi kaebajal on keskharidust omandava täisealise isikuna perekonnaseaduse § 97 p 2 kohaselt jätkuvalt õigus saada isalt elatist, ei nähtu, et seda oleks taotletud. Viited isa pankrotile ei ole tõsiselt võetavad, arvestades, et see ei ole varem takistanud temalt elatise väljamõistmist (vt tsiviilasi nr 2-208069). Isa pankrot kuulutati välja juba 2012. a-l (vt tsiviilasi nr 2-12-26331). Elatise andmiseks kohustatud isikuna peab isa hankima sissetuleku, et kaebajale elatist maksta. Sama kehtib ema kohta, kellel on kohustus anda kaebajale ülalpidamist. Vastustaja põhjalikest selgitustest nähtuvalt ei ole kaebaja teinud koostööd (SÜS § 5 lg 2) ja ebapiisavate andmete alusel (sh osasid andmeid teadvalt varjates) ei oleks toimetulekutoetuse saamine õiguspärane. Seega ei ole kaebusel suuri eduväljavaateid. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole ebaveenva õiguskaitsevajaduse ja kaebuse väheste perspektiivide tõttu põhjendatud.
7.X palub 10.07.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus, kohustades vastustajat vaatama tema taotlus läbi ja maksma toimetulekutoetust vähemalt osaliseltki. Halduskohtu argumendid, mis põhinevad vastustaja oletustel, mitte tõenditel, ei ole asjakohased. Toimetulekutoetust saab taotleda üksnes kuupõhiselt (SHS § 131 lg 2) ja kaebaja on taotlenud toetust 2024. a mai eest. Seega ei oma tähtsust, et varem on toimetulekutoetuse määramisest ja maksmisest keeldutud, sest asjaolud võivad muutuda ja ongi muutunud. Taotlust ei saa jätta läbi vaatamata viitega, et vastustaja on varasemad taotlused jätnud rahuldamata või on mõne teise kuu osas midagi tuvastanud. Vastustaja peab hindama iga taotlust uuesti ja kohus eksis kaebuse eduväljavaadete hindamisel. Oluline uus asjaolu on kaebaja ema raskelt haigestumine ja tema töövõime osaline kaotus (Eesti Töötukassa 31.03.2024 otsus). Samuti on osaline töövõime tuvastatud kaebajal. Kaebaja on täisealine ja ei saa enam isalt elatist. Kaebaja isa on pankrotis ja lisaks puudega, mis piirab tema võimekust elatist teenida (osaliselt töövõimetu). Kaebajale ei saa ette heita, et ta ei saa elatist puudega töövõimetult pankrotis isalt ja ei pea võimalikuks seda nõuda. Kaebaja ja tema ema on müünud Yaga keskkonnas isiklikke asju, et osta esmatarbekaupu, toitu ja ravimeid. Sellega ei ole saadud mingit sissetulekut, sest üldteadaolevalt on kasutatud asjad oluliselt odavamad kui uued (vt Riigikohtu 01.06.2018 otsus nr 3-16-1759, p 19). Kaebaja ja tema ema on olnud sunnitud asju müüma hinnaga, mis on madalam kui asjade tegelik väärtus. Juba asjaolu, et kaebaja on sunnitud müüma oma riideid ja asju, peaks piisavalt kinnitama, et perekonnal ei ole muid sissetulekuid. Kohtud on järjepidevalt hinnanud kaebaja ema esitatud tõendid ebausaldusväärseks, kuid pole selgitanud, et tuleks esitada täiendavaid tõendeid või millised tõendid oleksid usaldusväärsed. Kaebaja ei saa tõendada negatiivseid asjaolusid, näiteks seda, et ema ei tegele ettevõtlusega ja ei saa tulu. Kaebaja ema on varem ettevõtlusega tegelenud, kuid loobus sellest vastustaja nõudel ja võõrandas enda osalused. Kaebaja ema ei ole varjanud õppetoetuse saamist, kuigi ta ei pea seda sissetulekuks (vt SHS § 133 lg-d 5 ja 6). Pole arusaadav, millistele allikatele tuginedes on vastustaja ja kohus arvamusel, et kaebajal on deklareerimata sissetulekuid või tema ema tegeleb jätkuvalt ettevõtlusega. Qga seotud väited on asjakohatud ja temalt ei ole isegi küsitud, kus ta elab. Tähtsust ei oma, kas C ja Q olid kunagi elukaaslased, vaid oluline on see, kes kuuluvad leibkonda 2024. a mais. Toimetulekutoetuse mittemaksmise peale esitatud C kaebustes ei ole seniajani ühtegi jõustunud kohtuotsust (vt HKMS § 61 lg 4) ja korrektne ei ole tugineda ainult n-ö elulisele usutavusele, jättes kirjalikud tõendid tähelepanuta. Kohus on heitnud kaebaja emale ette liiga suurt ja kallist korterit, kuid jättis tähelepanuta, et toimetulekutoetuse määramisel lähtutakse ainult kehtestatud piirmääradest ja neid ei ületata. Kaebaja ei saanud varem alaealisena ise otsustada, kus ta elab ning tal ei ole ka praegu võimalik kolida eraldi elama.
5(8)
3-24-1797 Vastustaja põhjendustest nähtuvalt ei ole toimetulekutoetust makstud, sest ei ole saadud teavet kaebaja tarbimiskulutuste kohta (mida SHS ei nõua) ja kaebaja ei tee väidetavalt koostööd. Kaebaja on vastustaja küsimustele vastanud ja ei saa aru, millist koostööd temalt oodatakse. Vastustaja ei ole mingeid asjakohaseid üürinõustamise või muid teenuseid osutanud. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 § 9 kehtib üksnes täiendava sotsiaaltoetuse taotlemisel. SHS ei sätesta seda, kuidas tuleks abivajadust hinnata. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks on vajalik kodukülastuse või miks peaks abivajadust hindamiseks isiklikult vastuvõtule ilmuma. Vastustaja kutsus kaebajat vastuvõtule koolipäeva hommikul kl 10.00 ja kui tema asemel läks esindaja, siis ei olnud ametnikel talle ühtegi küsimust. Sotsiaalhoolekande osakonda tulemise nõue on üksnes ettekääne keelduda abi osutamisest. Kaebaja on enda abivajaduse hindamiseks esitanud vastustajale kõik vajalikud andmed. Vastustaja ametnikud on XXX eluruumi korduvalt külastanud (viimati 06.10.2023) ja tingimused ei ole muutunud. Kaebaja ema on käinud 12.12.2023 ja 11.01.2024 vastustaja juures ka kohapeal abivajadust hindamas. Isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevalt on vastustajal keelatud koguda andmeid, mida ta abi osutamiseks ei vaja ja mida seadus ei nõua. Asjakohane ei ole nõud esitada väljaminekuid kajastavad kontoväljavõtted, sest toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel on olulised sissetulekud, mitte väljaminekud. Kui puuduvad sissetulekud, siis ei saa olla ka väljaminekuid. Kaebaja on enda pangakonto väljavõtte esitanud ja sellel puudub raha. Kaebajal ei ole võimalik oma eluasemeprobleemi iseseisvalt lahendada, sest tal puuduvad selleks vahendid. Vastustaja ei ole pakkunud kaebajale eraldi eluaset, mida ta saaks üürida ja ka seda ei saaks kaebaja teha ilma toimetulekutoetuseta. Kaebaja perekond on majanduslikus kitsikuses ja ei suuda tagada põhivajadusi, mistõttu võiksid esialgse õiguskaitseta kaasneda rasked tagajärjed (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrus nr 3-23-2201). Vastustaja tegevuse tõttu on praeguseks tekkinud kaebaja perekonnal eluasemekulude võlgnevus 3067,45 eurot. Üürileping võidakse selle tõttu üles öelda ja perekond kaotaks eluaseme, kusjuures uue eluaseme üürimiseks ja sinna kolimiseks puuduks perel raha. Kaebaja on taotlenud mitmel korral Tallinna linnalt eluruumi (SHS § 41), kuid tema 05.04.2024 ja 05.06.2024 taotlustele ei ole üldse vastatud. Kaebaja ema 2023. a oktoobri ja 2024. a jaanuari eluruumi taotluste kohta on käimas haldusasi nr 3-24-826.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda vastustajalt selle kohta vastust, vaid arvestab tema varasemate vastuväidetega. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Kaebaja on pöördunud halduskohtusse nõuetega tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna viivitus tema 14.05.2024 toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel ning kohustada vastustajat taotlust lahendama. Esialgse õiguskaitse taotluses on kaebaja palunud kohustada vastustajat maksma temale 2024. a mai eest toimetulekutoetust 908,19 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on 20.06.2024 määruses nr 3-24-1240 (p 20) samalaadses asjas (kaebaja taotles 2024. a aprilli toimetulekutoetuse taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist ja taotluse läbivaatamiseks kohustamist) märkinud, et kuna kaebuse rahuldamise korral saaks halduskohus kohustada vastustajat kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaatama, kuid ei saaks panna vastustajale kohustust toimetulekutoetust maksta, välistab see juba iseenesest taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise. Ringkonnakohus jääb eeltoodud seisukoha juurde. Kohaldatavad esialgse õiguskaitse abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt HKMS § 251 lg 1) ning kui taotletud abinõu jääb väljapoole vaidluse eset (vt HKMS § 41), siis ei ole 6(8)
3-24-1797 alust esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada (Riigikohtu 21.06.2024 määrus nr 3-23-885, p 15; 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245, p 16). Isegi kui arvestada, et toimetulekutoetuse määramine ei toimu kaalutlusõiguse alusel, vaid tegemist on hindamisotsusega, mille kohtulik kontroll on üldjuhul täielik (nt Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 12–15), ning pidada HKMS § 41 lg-st 3 lähtudes võimalikuks kohustada vastustajat toimetulekutoetuse taotlust rahuldama (nt kui kohus jõuab järeldusele, et vastustajal olid olemas kõik vajalikud andmed ja dokumendid taotluse sisuliseks läbivaatamiseks ning tõendite põhjal ei saanud kaebajale toimetulekutoetust jätta määramata), ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alust.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust veenvalt põhistanud ja vastustaja esitatud haldusmenetluse materjalid annavad põhjust kahelda, kas kaebajal ja tema perekonnal on tegelikult nii suuri toimetulekuraskusi, nagu nad on püüdnud näidata. Halduskohtu ja vastustaja viited varasematele taotlustele ja nendega seotud kohtuasjadele on asjakohased, sest need ilmestavad selgelt, et kaebaja ja tema ema ei ole pikka aega teinud vastustajaga sisulist koostööd. Määruskaebuses toodud vastuväited, et keegi ei ole kaebajale selgitanud, millised andmed on puudu ja milliseid tõendeid peaks ta veel esitama, on ilmselgelt otsitud. Kaebaja on haldus- ja halduskohtumenetluses kasutanud õigusteadmistega esindajate abi, mistõttu ei saanud talle jääda arusaamatuks, et vastustaja on nõudnud tõendeid selle kohta, millistest rahalistest vahenditest tehakse pere igapäevaseid väljaminekuid. Kuivõrd kaebaja on esitanud enda ja oma ema pangakontode 2024. a aprilli väljavõtted, mille saldo on 0 eurot ja igasugused tehingud puuduvad, ning kaebaja venna pangakonto väljavõttest sama ajavahemiku kohta nähtub üksnes riiklike toetuste saamine ja eluasemekulude tasumine XXX korteri omanikule (sh ei nähtu sularaha väljavõtmist, kuigi taotlusele lisatud tšekid kajastavad sularahas tehtud tehinguid), siis peavad muude kulutuste tegemiseks (nt toidule ja esmatarbekaupadele) olema perekonnaliikmetel muud rahalised vahendid, kuid nende kohta ei ole mingeid tõendeid ega usutavaid selgitusi esitatud. Vastustaja on nõudnud andmeid kaebaja perekonna väljaminekute kohta selleks, et nende alusel hinnata perekonna tegelike sissetulekute suurust, kuna muud andmed seda ei võimalda. Seega ei ole alust väita, et vastustaja on küsinud andmeid, mida ta ei vaja taotluse lahendamiseks. Põhjendus, et kuna pole sissetulekuid, siis ei saa olla ka väljaminekuid, ei ole tõsiseltvõetav. Kui raha ei liigu kontodel, siis võib see liikuda mujal (nt sularahas). Ainuüksi kasutatud isiklike asjade (nt riided, nõud) müümisest internetis ei saa samuti järeldada, et see on toimunud äärmise puuduse tõttu, ning ehkki asjade müügist saadud raha ei ole alust käsitada sissetulekuna (SHS § 133 lg 1), saab seda toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel siiski arvestada abitaotleja käsutuses oleva varana (SHS § 134 lg 4 p 7; vt Riigikohtu 01.06.2018 otsus nr 3-16-1759, p 19).
11.Kuna SHS ei näe üksikasjalikult ette, kuidas abivajadust hinnatakse, siis on haldusorganil õigus määrata menetlustoimingu vorm ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel (vt HMS § 5 lg-d 1 ja 2). Vastustaja soovi kaebajaga isiklikult vestelda, et veenduda tema toimetulekuraskustes ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks, eriti kuna kaebaja oli n-ö uus taotleja. Isegi kui ühel juhul kutsuti taotlejat sotsiaalhoolekande osakonda koolipäeva ajal, on vastustaja hiljem korduvalt pakkunud vastuvõtule tulekut õhtusel ajal (kell 17.00). Kuna sooviti vestelda kaebaja endaga, siis ei saa isikliku ilmumise kohustust põhjendamatuks pidada pelgalt selle pinnalt, et kaebaja esindajale küsimusi ei esitatud. Kaebaja ei saa vastustajale dikteerida, kuidas haldusmenetlust läbi viia või milliseid toiminguid selle raames teha. Asjaolu, et kaebaja ei pea mingit toimingut vajalikuks (nt kodukülastus) või mõne toimingu vormi põhjendatuks (nt isiklikult vastuvõtule ilmumine), ei anna talle õigust neist ilma mõjuva põhjuseta keelduda. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks takistanud koostöö tegemist, vaid esitanud selle kohta ainult ettekäändeid. Kaebaja positsioon on mh vastuoluline, sest heites ise vastustajale ja halduskohtule ette viitamist varasematele menetlustele, on ta samas viidanud koostöö mittetegemise õigustamiseks sellele, et kaebaja ema varasemate taotluste lahendamise 7(8)
3-24-1797 raames on toimunud nii kodukülastusi kui ka tema ema on käinud vastustaja juures kohapeal abivajadust hindamas ning tingimused ei ole muutunud (v.a kaebaja ema osaline töövõimetus). Seda, kas kaebaja oli esitanud vastustajale kõik taotluse lahendamiseks vajalikud selgitused ja tõendid ning kas vastustaja menetlustoimingud taotluse lahendamisel on olnud põhjendatud ja vajalikud, tuleb täpsemalt hinnata kaebuse sisulise läbivaatamise käigus, kuid esmapilgul ei ole siiski põhjust järeldada, et vastustaja oleks kaebaja 14.05.2024 taotluse kohta otsuse tegemisega õigusvastaselt viivitanud.
12.Kuigi kaebaja on esitanud W 13.05.2024 e-kirja, milles esitatust nähtuvalt peaks juunikuu alguse seisuga eluasemekulude võlg olema 3067,45 eurot (sh üürivõlg 2700 eurot), puuduvad andmed, mille põhjal võiks pidada tõenäoliseks, et kaebaja perekond kaotab lähiajal võimaluse eluruumis edasi elada. Vastustaja etteheited, et kaebaja perekond kasutab liiga suurte kuludega eluruumi, ei ole põhjendamatud, sõltumata sellest, et toimetulekutoetuse maksmisel arvestatakse üksnes piirmääraga. Toimetulekutoetuse maksmise eesmärgiks ei ole toetada n-ö üle jõu elamist, vaid abistada isikuid põhjendatud kulude kandmisel. Kaebajalt ei nõutagi, et ta peaks kodust välja kolima või eluasemeprobleemi iseseisvalt lahendama, vaid tema perekonnal tuleb tegutseda ühiselt selle nimel, et paremini toime tulla (nt vähendada eluasemekulusid või suurendada sissetulekuid). Ehkki ringkonnakohus pidas 24.11.2023 määruses nr 3-23-2201 (vt p 19) põhjendatuks kaebaja ema esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt rahuldada, tuleb arvestada, et kaebaja perekond on praeguseks juba pikka aega teinud vastustajaga koostööd ainult näiliselt ja keeldunud perekonna majanduslikust seisust tervikliku pildi loomisest, mistõttu ei ole usutav, et kaebaja perekond oleks sellises kitsikuses, millega võiksid kaasneda rasked tagajärjed (nt oht elule ja tervisele või elukoha kaotus).
13.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.06.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
14.Kaebaja ja tema perekonnaliikmete eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute (v.a esindajate) nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.