Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 21. november 2024, Tartu 3-17-195
Haldusasi
AS Roheline Elekter kaebus Ida-Viru Maavanema 28. detsembri 2016. a korralduse nr 1-1/2016/278 tühsitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 29. augusti 2023. a otsus Regionaalja Põllumajandusministeeriumi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – AS Roheline Elekter Vastustaja - Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 29. augusti 2023. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta AS-i Roheline Elekter kaebus täielikult rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 23. detsember 2024).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ida-Viru maavanema 28. detsembri 2016. a korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestati Ida-Viru maakonnaplaneering. Planeeringuga nähti muuhulgas ette Vaivara vallas Mustanina külas üldplaneeringuga kehtestatud tuulepargi maa-ala vähendamine Sirgala harjutusvälja laiendamise tõttu.
AS Roheline Elekter esitas kaebuse, milles palus maakonnaplaneeringu kehtestamise korraldus tühistada. Kaebuse kohaselt oli Vaivara tuulepark ette nähtud varasema üldplaneeringuga ning seda on ehitama hakatud. Harjutusvälja alasid suurendati ilma alternatiive arvestamata ning arvestamata jäeti huvi tuuleenergeetika arendamise vastu.
3.Tartu Halduskohtu 29. augusti 2023. a otsusega rahuldati kaebus ning tühistati Ida-Viru maavanema 28. detsembri 2016. a korraldus nr 1-1/2016/278 järgmistel põhjendustel.
3.1.Võrreldes varasema üldplaneeringuga ja teemaplaneeringuga on Sirgala harjutusvälja ümbruses maakonnaplaneeringu kaardi järgi ette nähtud väiksem maa-ala tuulikute püstitamiseks. Ka maakonnaplaneeringu seletuskirjas öeldakse, et maakonnaplaneering muudab teemaplaneeringus kavandatud tuuleparkide ulatust. Varasema Vaivara valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu kaartide ning vaidlusaluse maakonnaplaneeringu kaartide võrdlemisel ilmneb samuti, et maakonnaplaneeringu kaardil on tuulikute maa-ala vähendatud.
3.2.Vaidlusaluse maakonnaplaneeringu kehtestamise korralduses on samas öeldud: „säilitada kohalike omavalitsuste kehtestatud üldplaneeringutes ja maakonna teemaplaneeringus „IdaVirumaa tehniline infrastruktuur“ fikseeritud tuulepargi alad kui eelnevate planeeringutega seaduslikult kehtestatud tingimusel, et tuulepargi rajamisel tehakse koostööd Kaitseministeeriumiga.“ Seega esineb ilmne vastuolu tuulikute maa-alade osas planeeringu kehtestamise korralduses otsustatu ja maakonnaplaneeringu kaardi ning seletuskirja vahel, ning samuti varasema üld- ja teemaplaneeringu vahel.
3.3.Seni Vaivara vallas üldplaneeringuga kehtestatud tuulikute maa-ala on vähendatud 18 tuuliku võrra, kuigi kaebajale oli 9. jaanuari 2014. a korraldusega nr 5 väljastatud ehitusload. Selline lahendus on kaebajale koormav, kuna kohalik omavalitsus võib viitega maakonnaplaneeringule haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 7 lg 3 alusel ehitusload kehtetuks tunnistada. Tuulikute maa-ala muudatus oleks tulnud vormistada vastavalt HMS § 56 lg-s 2-3 sätestatud nõuetele, et kaebajale oleks arusaadav, millistel kaalutlustel see on tehtud. Sellest tulenevalt ei vasta korraldus formaalselt õiguspärase haldusakti nõuetele (põhjendamiskohustus, sh kaalutlused diskretsioonilise otsuse korral).
3.4.Need vead ei ole kõrvaldatavad HMS § 58 alusel. Ei nähtu, et tuulikute maa-ala puudutavat muudatust oleks kaebaja huvidega arvestades läbi kaalutletud.
3.5.Vaidlusalune haldusakt ei tunnista osaliselt kehtetuks ega muuda varasemat teemaplaneeringut ega Vaivara valla üldplaneeringut. Selline otsustus peaks olema kajastatud koos asjakohaste põhjendustega vaidlusaluses korralduses, seda eriti olukorras, kus üldplaneeringu alusel olid väljastatud kaebajale juba ehitusload ja ta oli teinud investeeringuid. Vaivara valla üldplaneeringu muutmisest on võimalik aru saada ainult kehtestatud maakonnaplaneeringu ja valla üldplaneeringu kaartide võrdlemisel, kuid selline järeldus ei pruugi olla ka kindel, kui vaadata vaidlusaluse korralduse sõnastust. Üldplaneeringu arvestamata jätmine oli vastuolus sel ajal kohaldamisele kuulunud (kuni 1. juulini 2015 kehtinud) PlanS v.r § 7 lg-ga 5 ja lg 3 p-ga 2. Lisaks oleks maakonnaplaneeringuga olnud võimalik tunnistada kehtetuks vaid samaliigilist planeeringut, mitte üldplaneeringut (PlanS v.r § 7 lg 4, ehitusseadustiku rakendamise seaduse (EhSRS) § 11 lg 1).
3.6.Rahandusministeeriumi viide maakonnaplaneeringu seletuskirja lehekülgedele 69-70, kus on kajastatud põhjendused Sirgala harjutusvälja laiendamise kohta, ei ole kaalutlused HMS § 4 lg 2 tähenduses. Kohtumenetluse käigus vastustaja poolt esitatud põhjendusi ei saa kohus arvesse võtta, kuna pole kindel, et neist lähtus haldusorgan akti andmise ajal.
3.7.Kohus polnud kindel, kas Sirgala harjutusväljaku laiendamine peab ilmtingimata eksisteerima vaid tuulikute maa-ala kärpimise tagajärjel. Kohus ei näinud nt Konsu küla piirkonnas ehitisi või muid objekte, mis oleksid takistanud selles suunas Sirgala harjutusväljakut laiendada.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (Ida-Viru maavanema õigusjärglane) esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta või alternatiivselt tühistada halduskohtu otsus osas, millega tühistati kogu maakonnaplaneering. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Arusaamatu on, miks leidis kohus, et HMS §-i 58 kohaldada ei saa.
4.2.Ruumilist planeerimist reguleerivates õigusaktides on läbivalt ette nähtud, et uue planeeringuga muutub kehtetuks sama maa-ala hõlmav varasem planeering (PlanS § 73 lg 1;
EhSRS § 11 lg 3, PlanS v.r § 24 lg 6). Seega ei olnud varasemate planeeringute kehtetuks tunnistamine vajalik, uue maakonnaplaneeringu kehtestamine sisaldas endas ka eelmise planeeringu, sh teemaplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Seega on teemaplaneering „IdaVirumaa tehniline infrastruktuur“ vastupidiselt kohtu arvamusele kehtetu.
4.3.Vastustaja ei olnud esitanud kohtumenetluses täiendavaid põhjendusi, vaid oli viidanud planeeringu seletuskirjas juba sisalduvatele põhjendustele.
4.4.Kohus väljus oma pädevusest, kui asus hindama harjutusvälja laienemist Konsu küla suunas. Harjutusvälja laienduseks sobiva ala suhtes oli tehtud põhjalik analüüs.
4.5.Kohus ei arvestanud vastustaja selgitust, et kaitseministri 26. juuni 2015. a määruse nr 16 kehtestamisest alates ei ole Kaitseministeerium riigikaitseliste ehitiste töövime säilitamiseks andnud ühtegi kooskõlastust tuuleparkide arendamiseks Jõhvi-Iisaku joonest ida poole. Isegi pärast täiendavate õhuseireradarite töölehakkamist ei ole raadioluure tõttu võimalik JõhviIisaku joonest ida poole tuulegeneraatoreid püstitada.
4.6.Planeeringute hierarhilisuse tõttu on mõeldamatu, et kõik juba tehtud planeeringulahendused alati püsima jäävad. Põhjendatud juhul tuleb senistes planeeringutes tehtud kokkuleppeid üldisema tasandi planeeringutes muuta ja need muudatused peavad ka hierarhias allpool asuvatesse planeeringutesse jõudma.
4.7.Vastustaja ei ole väitnud, et vaidlusaluse maakonnaplaneeringuga tunnistati üldplaneering kehtetuks. Vaivara vald oleks pidanud maakonnaplaneeringu järgimiseks üldplaneeringut ise muutma või kehtetuks tunnistama. Maakonnaplaneeringu menetluses rakendati PlanS v.r § 17 lg-t 5 ning kuna Vaivara vald oli vaikimisi nõusoleku üldplaneeringu muutmiseks andnud ja maakonnaplaneeringuga oli võimalik kehtivat üldplaneeringut muuta, tähendas see, et Vaivara vald oli aktsepteerinud vajadust asjakohaseid toiminguid tegema asuma. PlanS v.r § 7 lg 5 nägi ette, et maakonnaplaneeringuga sai teha vaid ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks. Ka maakonnaplaneeringu kehtestamise korralduse p-s 6 oli pandud kohalikele omavalitsustele kohustus tagada maakonnaplaneeringu elluviimine.
4.8.Kaitseministeeriumi hinnangul ei olnud juba planeeringu kehtestamise hetkel võimalik tuuleparkideks sobivatel aladel maakonnaplaneeringut ellu viia nii, et ei tekiks vastuolu õigusaktidega ning ei väheneks riigikaitseliste ehitiste töövõime. Ida-Virumaale kavandatavad tuulegeneraatorid vähendaksid lisaks õhuseireradarile ka luure- ja julgeolekuteabe saamiseks kasutatavate raadiosüsteemide töövõimet.
4.9.Igal juhul põhjendamatu oli korralduse tühistamine täies mahus. Kaebuse esemeks oli vaid Sirgala harjutusvälja laiendamine tuulikute maa-ala võrra.
5.AS Roheline Elekter palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Planeeringu kehtestamise korralduse p-s 1 ja planeeringu seletuskirja ja kaardi vahel on ilmne vastuolu.
5.2.Planeeringu kehtestamise korraldus ei vasta haldusakti formaalse õiguspärasuse nõuetele. Planeeringu kehtestamise korralduses oleks pidanud olema olulised kaalutlused, mis põhjendaksid haldusakti vastuvõtmist.
5.3.Kaalutlusi pole õiguspäraselt teostatud, kuna vastustaja on ise toonud esile kaalutluse, et tuulepargi alad säilivad, kuid kaart ja seletuskiri kinnitavad vastupidist.
5.4.Rahandusministeerium leidis järelevalve teostamisel, maakonnaplaneeringu sisuline lahendus on maavanema kaalutlusotsus ega võtnud kaebaja ettepaneku osas sisulist seisukohta.
5.5.Seoses Konsu külaga ei otsustanud halduskohus, kuhu oleks otstarbekas harjutusväli laiendada, vaid viitas, et planeeringu kehtestamisel ei ole kõiki alternatiive kaalutud.
5.6.Asjakohane pole viide kaitseministri 26. juuni 2015. a määrusele, kuna selles kehtestatakse regulatsioon kooskõlastuse andmiseks, mitte aga abstraktne keeld. Riigikohus on asjas nr 3-17-2766 selgitanud, kuidas tuleb Kaitseministeeriumil kooskõlastus anda. Täielikult jäetakse arvestamata ka riigi poolt seatud kliimaeesmärgid.
5.7.Vastustaja jättis tähelepanuta, et üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ järgi on energiajulgeoleku tagamise eesmärgil vajalik tuuleparkide arendus Ida-Virumaa endistel kaevandamisaladel.
5.8.Kaebaja on asunud tuulepargi rajamist ellu viima, välja on ehitatud liitumispunkt nr 1 ja sõlmitud liitumisleping AS-ga Elering kogumahus 1000 MW. Kaebajale on väljastatud ehitusload 85 tuuliku püstitamiseks. Kaitseministeerium on küll need vaidlustanud, kuid üksnes tuulikute kõrguse negatiivse mõju tõttu radarile, mitte aga harjutusvälja laiendamise motiivil.
5.9.PlanS v.r § 7 lg-st 5 tulenevalt oleks maakonnaplaneeringu koostamisel pidanud arvestama kehtestatud üldplaneeringuga või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega tegema ettepaneku nende muutmiseks. Vastustaja väited on vastuolulised, kuna ühelt poolt väidab ta, et vaidlusaluses maakonnaplaneeringus on üldplaneeringuga arvestatud ja tuulepargi alad säilivad, kuid teisalt poolt leiab ta, et Vaivara vald oleks pidanud enda üldplaneeringut maakonnaplaneeringu alusel muutma.
5.10.Kuna harjutusväljakut laiendati uutele aladele, oleks tulnud arvestada PlanS 6. peatüki eriregulatsiooni.
5.11.Põhjendamatu on etteheide, et halduskohus on asunud ise otsustama, kuidas on võimalik Vaivara tuulepark rajada ning on teostanud maavanema eest kaalutlusõigust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha planeeringu vastuolulisuse suhtes (osa I), seejärel üldplaneeringuga arvestamata jätmise (II), Sirgala harjutusvälja laiendamine kui riiklikult tähtsa ehitise kavandamise (osa III), Toila valla teemaplaneeringuga arvestamise ning täiendava õhuseireradari kavandamise (osa IV), kaalutlusõiguse teostamise osas (V), ehituslubade ning kaebeõiguse küsimuses (VI) ja formuleerib viimasena oma lõppseisukohad. I Planeeringu vastuolulisus
7.Kaebaja üks kesksemaid väiteid vaidlusaluse maakonnaplaneeringu õigusvastasuse põhjendamisel on see, et planeering on vastuoluline. Täpsemalt näeb kaebaja vastuolu planeeringu kehtestamise korralduse tekstis (kus öeldi, et kohalike omavalitsusüksuste üldplaneeringutes ja teemaplaneeringus fikseeritud tuuleparkide alad säilitatakse) ja planeeringu seletuskirja ja kaardi vahel, millest nähtuvalt Vaivara vallas tuulepargiks ettenähtud ala väheneb Sirgala harjutusala laienemise võrra. Halduskohus nõustus selle seisukohaga ning luges sel põhjusel planeeringu õigusvastaseks. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu.
7.1.Ida-Viru maavanema 28. detsembri 2016. a korraldus, millega maakonnaplaneering kehtestati, on kuue lehekülje pikkune. Lisaks kuuest punktist koosnevale resolutsioonile on korralduses ka viis lehekülge teksti, milles kirjeldatakse põhiliselt menetluse käiku, aga ka põhilisemaid otsustusi ning kaalutlusi. Ringkonnakohus möönab, et see tekst (tl 44-46, kd I) on kohati ebaselge. Näiteks on seal refereeritud Rahandusministeeriumi seisukohti neile ettepanekutele ja vastuväidetele, mis ei olnud planeeringu koostamise käigus lahendust leidnud, kuid üheselt pole võimalik aru saada, millised on täpselt refereeringud Rahandusministeeriumi seisukohtadest ning millised on Ida-Viru maavanema vastused Rahandusministeeriumi seisukohtadele.
Selles kohati ebaselges tekstiosas ongi sõnastus, millele kaebaja tugineb: „Ida-Viru maavanem, teostades planeerimisdiskretsiooni, kaalutledes Kaitseministeeriumi poolt esitatud dokumentides sisalduvat informatsiooni ja nende poolt väljendatud huvi piirata tuuleenergeetika arenguid Ida-Virumaal ning tutvudes mitmete huvitatud poolte, sh kohalike omavalitsuste ja tuuleenergia arendajate argumentidega, teeb järgmise otsuse: säilitada kohalike omavalitsuste kehtestatud üldplaneeringutes ja maakonna teemaplaneeringus „Ida Virumaa tehniline infrastruktuur“ fikseeritud tuulepargi alad kui eelnevate planeeringutega seaduslikult kehtestatud tingimusel, et tuuleparkide arendamisel tehakse seadusekohast koostööd Kaitseministeeriumiga.“ (tl 45p, kd I). Seevastu planeeringu seletuskirja alajaotises 1.4 „Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused Ida-Viru maakonnas. Planeeringulahenduse põhjendused“ on märgitud, et: „Käesolev maakonnaplaneering muudab teemaplaneeringus kavandatud potentsiaalsete tuuleparkide ulatust (riigikaitselise huvi tõttu on piiratud tuuleparkide ala Sirgala harjutusvälja laienduse alalt, arvestatud on detailsemas planeeringufaasis selgunud realistlike võimalustega.“ (tl 54, kd I). Ning maakonnaplaneeringu tehnilise võrgustiku kaardi ja Vaivara valla üldplaneeringu kaardi võrdlusest (kaebuse lisad 1 ja 2, lihtsamini arusaadavad digitaalsel kujul kohtute infosüsteemis) nähtub, et Vaivara valla reserveeritud tuulepargimaa on maakonnaplaneeringu kaardil läänesuunast väiksemaks jäänud ning selle asemel on kavandatav riigikaitse harjutusväli (Sirgala harjutusväli). Võimalik on aru saada, et senine Sirgala harjutusväli on kavandatud olulisel määral erinevates suundades laienema.
7.2.Neist asjaoludest nähtub tõepoolest, et maakonnaplaneeringus on vastuolu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda aga käsitada vastuoluna maavanema korralduse motivatsiooni ja maakonnaplaneeringu kaardi ja seletuskirja vahel. Planeeringu kehtestamise korraldus ja planeering ise (st planeeringu kaart ja seletuskiri) moodustavad materiaalses mõttes ühtse haldusakti. Seega on vastuolu haldusakti erinevate osade vahel. Sellega on küll rikutud HMS § 55 lg-s 1 sätestatud haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõuet, kuid see ei ole käsitatav põhjendamis- ega kaalumisveana, nagu on võimalik järeldada halduskohtu otsusest (vt nt halduskohtu otsuse p 27.4).
7.3.Haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõue kuulub HMS § 55 pealkirjast nähtuvalt haldusakti vorminõuete hulka. HMS §-st 58 tulenevalt ei kuulu haldusakt tühistamisele vormivea tõttu, kui see ei võinud mõjutada asja otsustamist (sama tuleneb ka riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p-st 1). Ringkonnakohtu hinnangul on kirjeldatud vastuolu vormiviga, mis ei oma sellist kaalu, et õigustaks maakonnaplaneeringu tühistamist. On ilmne, et maavanema korralduses püüti lühidalt kirjeldada üksnes menetluse senist käiku ning esitada olulisemad põhjendused, seda eeskätt seoses Rahandusministeeriumi poolt järelevalve käigus esitatud seisukohtadega. Ehkki põhjendused olid esitatud arusaadavuse ja jälgitavuse mõttes küllaltki ebaõnnestunud viisil, on siiski selge, et tegemist on üksnes kokkuvõtvate üldiste seisukohtadega ning korralduses esitatud põhjendused ei oma iseseisvat regulatiivset jõudu. Küll on aga regulatiivne jõud planeeringu seletuskirjas kirjapandul ning kaardil fikseeritul. Just seletuskiri ja kaart on sellise konkreetsusastmega normid, millest ilmneb planeeringu tegelik sisu ja mõju. Olukorras, kus planeeringu kehtestamise korralduses ebaõnnestunud sõnastatusest võib jääda üks arusaam, kuid planeeringu seletuskirjast ja kaardist ilmneb midagi muud, on siduv tähendus ikkagi seletuskirjal ja kaardil.
7.4.Seda, et vaidlusalune planeering oli lõppkokkuvõttes piisavalt selge, kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on saanud sellest sisuliselt samamoodi aru, nagu planeering ette näebki – et tuulepargi ala vähendatakse harjutusvälja arvelt. Ka see näitab, et tegemist on ületatava ebaselgusega haldusaktis.
7.5.Seega, ehkki eitada ei saa vaidlusaluse planeeringu ebaselgust selles küsimuses, on ringkonnakohtu hinnangul lõppkokkuvõttes siiski arusaadav, et konkreetselt Vaivara tuulepargi alaga seoses otsustati maakonnaplaneeringus teistsuguse lahenduse kasuks, kui oli senises Vaivara valla üldplaneeringus (tuulepargi ala vähendada ning harjutusvälja osa suurendada). Lõppkokkuvõttes on seega vaidlusalune haldusakt siiski piisavalt selge ning selle tühistamiseks ainuüksi sel põhjusel pole alust. I Vaivara valla üldplaneeringuga arvestamine
8.Kaebaja leiab, et tulenevalt PlanS v.r § 7 lg-st 5 tuli arvestada Vaivara valla üldplaneeringuga, kus oli tuulepargi ala juba kindlaks määratud. PlanS v.r § 7 lg 5 sätestas, et maakonnaplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtestatud üldplaneeringutega või kokkuleppel kohalike omavalitsustega tehakse vajaduse korral ettepanek nende muutmiseks. Seega ei olnud kehtestatud üldplaneering vastustaja jaoks vältimatult siduv – kokkuleppel kohaliku omavalitsusega sai maakonnaplaneeringus teha ettepaneku varasema üldplaneeringu muutmiseks. Vastustaja ongi selgitanud, et maakonnaplaneering kooskõlastati kohalike omavalitsustega, kuid mõned neist ei esitanud ettenähtud tähtaja jooksul oma seisukohta, sh ka Vaivara Vallavalitsus (tl 44p, kd I), mistõttu kohaldus PlanS v.r 17 lg 5 (kui kooskõlastuse taotlusele ei ole vastatud ühe kuu jooksul, arvestab planeeringu koostaja, et planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei ole). Seega oli vastustaja hinnangul Vaivara vald vaikimisi oma nõusoleku üldplaneeringu muutmiseks andnud (tl 6p, kd II). Maakonnaplaneeringu kehtestamise korralduse p-s 6 oli kohalikele omavalitsustele kehtestatud kohustus tagada maakonnaplaneeringut järgimine ja elluviimine (tl 46p, kd I) ning seega oli Vaivara vallal kohustus muuta üldplaneeringut selliselt, et see oleks kooskõlas maakonnaplaneeringuga (tl 4, kd III).
8.1.Ringkonnakohus nõustub selle käsitlusega. Õigeks ei saa pidada halduskohtu lähenemist, mille järgi oleks pidanud vastustaja tegema kõigepealt Vaivara vallale ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks ja siis ootama seda, kuni Vaivara vald üldplaneeringut muudab. On ilmne, et selline lahendus oleks äärmiselt aeganõudev, ebapraktiline ning ka tupikusse viiv, kuna sellisel juhul jääks ebaselgeks, kuidas pidanuks maavanem käituma siis, kui vald ei nõustu üldplaneeringut muutma. Üldplaneeringu kehtivus ei takista seda muutva maakonnaplaneeringu kehtestamist, kuna maakonnaplaneering on olemuselt üldisem ja abstraktsem planeeringu liik, millega peab arvestama hierarhiliselt madalam üldplaneering. See ilmneb juba PlanS v.r § 7 lg 3 p-st 1 ja § 8 lg 3 p-pst 1, mille järgi on maakonnaplaneeringu ülesandeks ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine maakonnas ning üldplaneeringu ülesandeks ruumilise arengu põhimõtete kujundamine vallas või linnas. Seega olukorras, kus maakonnaplaneering kehtestatakse kujul, mis läheb alamalseisva üldplaneeringuga vastuollu, siis tuleb kohalikul omavalitsusel lahendada üldplaneeringu muutmise küsimus.
8.2.Seega ei takistanud Vaivara valla üldplaneering vaidlusaluse maakonnaplaneeringu kehtestamist ning ringkonnakohus ei näe sellega seoses alust ette heita maakonnaplaneeringu menetlusele ka selliseid menetluslikke rikkumisi, mis viiksid maakonnaplaneeringu tühistamiseni. III Sirgala harjutusvälja laiendamine kui riiklikult tähtsa ehitise kavandamine
9.Kaebaja on seisukohal, et Sirgala harjutusvälja laiendamine oleks tulnud lahendada riiklikult tähtsa ehitise kavandamisena PlanS v.r 6. peatükis sätestatud korras. See peatükk reguleerib riiklikult tähtsa ehitise kavandamise erisusi ning § 32 p 1 järgi on riiklikult tähtis ehitis ka kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli.
9.1.Halduskohus leidis, et see regulatsioon ei kuulunud käesoleval juhul kohaldamisele, kuna tegemist ei olnud uue harjutusvälja kavandamisega, vaid üksnes olemasoleva Sirgala harjutusvälja laiendamisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Kaebaja poolt väljatoodu, et laieneti uutele aladele, ei ole määrav, kuna kaebaja lähenemise järgi ei olekski siis võimalik olemasolevat harjutusala laiendada ilma riiklikult tähtsa ehitise kavandamise erisustega arvestamata. Laiendamine toimub ju alati uutele aladele. Samas nähtub PlanS v.r 6. peatüki regulatsioonist, et need menetluse erisused on mõeldud ilmselgelt täiesti uude asukohta uue objekti rajamisele, mitte olemasoleva piiride laienemisele. Nii tuleb kõigepealt koostada riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepanekud, mida tuleb üldjuhul teha mitme asukoha kohta ning läbirääkimisi peetakse mitme kohaliku omavalitsusega (PlanS v.r § 33). Olemasoleva objekti laienemise puhul on sellise regulatsiooni järgimine ilmselgelt ebavajalik, sest laiendatava objekti asukoht on juba kindel. Lisaks lahendatakse riiklikult tähtsa ehitise asukoht üldplaneeringuga (PlanS § v.r 34 lg 4), mitte maakonnaplaneeringuga.
9.2.Seega on halduskohus õigesti leidnud, et PlanS v.r 6. peatüki regulatsioon ei kuulunud asjas kohaldamisele. IV Toila valla algatatud teemaplaneeringuga arvestamine ning täiendava õhuseireradari kavandamine
10.Kaebaja on esitanud kaebuses ka järgmised seisukohad: - maakonnaplaneeringuga laiendatakse Sirgala harjutusvälja lisaks eeltoodule ka lääne suunas, st alale, kuhu oli Toila Vallavolikogu algatanud teemaplaneeringu tuulepargi maa-ala määramiseks. Kaebaja oli maakonnaplaneeringu menetluses teinud ettepaneku määrata see ala samuti tuulepargi alaks; - kaebaja tegi maakonnaplaneeringu menetluses ettepaneku, et Ida-Virumaale kavandataks täiendav õhuseireradar. Kumbagi ettepanekut planeerimismenetluses ei arvestatud. Halduskohus leidis, et vastustaja ei olnud sellega käitunud õigusvastaselt, kuna: - maakonnaplaneeringu kehtestamise ajal ei olnud Toila valla teemaplaneering veel kehtestatud ning sellega ei saanudki arvestada; - radari võime üle käib vaidlus juba väljastatud ehituslubade tasandil ning see ei puuduta maakonnaplaneeringut.
10.1.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud neis küsimustes lõppkokkuvõttes õigele seisukohale. Toila valla teemaplaneeringu puhul on õige märkus, et tegemist ei olnud jõustunud haldusaktiga, maakonnaplaneeringu kehtestamise hetkel teemaplaneeringu menetlus alles käis. Lisaks koostatakse PlanS § 7 lg 1 p 2 järgi teemaplaneering kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks, st maakonnaplaneering on hierarhiliselt üldisem ja kõrgemalseisev planeeringu liik.
10.2.Mis puudutab täiendava radari lisamist Ida-Virumaale, siis see küsimus taandub eeskätt kaalumisõiguse kohaldamisele, st sellele, kas vastustaja lahendas seda ettepanekut sisuliselt ning on esitanud asjakohased põhjendused selle ettepaneku järgimata jätmiseks.
10.3.Ringkonnakohus möönab, et planeeringu kehtestamise korraldusest ei ilmne kõige reljeefsemalt see, miks täiendava õhuseireradar lisamist Ida-Virumaale ette ei nähtud. Siiski on selles korduvalt viidatud Kaitseministeeriumi seisukohtadele ja nendega arvestamisele ning riigikaitselistele vajadustele (tl 45p). Menetluse käigus oli Kaitseministeerium esitanud seisukoha, et Ida-Virumaale kavandatud tuulegeneraatorid vähendaksid lisaks õhuseireradarile ka raadiosüsteemide töövõimet. Viimaseid kasutatakse samuti luure- ja julgeolekuteabe saamiseks. Juba enne planeeringu kehtestamist oli selge, et luure- ja julgeoleuteabe raadiosüsteemide töövõimet ei saa tagada täiendava õhuseireradari paigutamisega, sest see kompenseeriks üksnes senise õhuseireradari, mitte aga riigikaitseliste raadiosüsteemide töövõimet (tl 4p, kd III).
10.4.Asja materjalidest nähtuvalt on Kaitseministeerium vastanud 14. detsembril 2015 planeerimismenetluse raames maavanemale muuhulgas kaebaja ettepanekuga täiendava õhuseireradari paigutamiseks. Kaitseministeeriumi selgituse kohaselt nägi riigikaitse arengukava 2013-2022 muuhulgas ette täiendavate keskmaa õhuseireradarite hankimise. Need on tänaseks hangitud ja radaripildi vajadustest lähtuvalt Eesti territooriumile paigaldatud, millega on riigikaitselised vajadused õhuseire osas täidetud ning kaitse-eelarve ei näe järgmise kümne aasta jooksul ette täiendavaid investeeringuid õhuseiresse (tl 87, kd II). Samuti on kaebaja ettepaneku osas võtnud seisukoha Rahandusministeerium, kes on märkinud, et täiendava õhuseireradari asukoha kavandamine Ida-Viru maakonnaplaneeringuga ei ole otstarbekas, kuna täiendava õhuseireradari jaoks sobivaima asukoha leidmine eeldaks tuulikuparkide ja riigikaitseliste ehitiste töövõime detailset analüüsi, milleks ei ole sobiv instrument maakonnaplaneering. Alates 1. juulist 2015 kehtivas planeerimisseaduses on ette nähtud uus regulatsioon, mille abil on võimalik leida vastavate võimaluste tekkimisel õhuseireradari rajamiseks sobivaim asukoht (tl 112, kd II). Veel nähtub asja materjalidest, et 12. septembril 2016 toimus planeeringule vastuväiteid esitanud isikute ärakuulamine. Sinna olid kutsutud kõik isikud, kelle vastuväiteid planeeringu koostamise käigus ei arvestatud. Kaebaja ei olnud sellel ärakuulamisest osalemisest vastustajat teavitanud. Ärakuulamise raames arutati ka täiendava õhuseireradari rajamise küsimust (tl 117, kd II). Uus ärakuulamine toimus 11. oktoobril 2016 ning seal osales ka kaebaja esindaja (tl 121, kd II). Ka sellel ärakuulamisel arutati õhuseireradari lisamise küsimust ning samuti esitati seal selgitus, et tuulepargid mõjutavad lisaks radarile ka riigikaitselisi raadiosüsteeme (tl 121p, kd II).
10.5.Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud põhjendused igati asjakohased. See, et need ei ole jõudnud otseselt planeeringusse, tuleb lugeda vormiveaks HMS § 58 mõttes, mis ei tingi haldusakti tühistamist. Eelnevast nähtus, et kaebajal oli võimalus õhuseireradari küsimuses menetluse käigus selgitusi saada, asja materjalidest nähtuvalt on sellega seoses haldusorganite kaalutlused esitatud ning kokkuvõttes esines selles küsimuses küll mõningane põhjendamispuudus, kuid see ei anna alust planeeringu tühistamiseks. V Kaalutlusõiguse teostamine
11.Nii kaebaja kui halduskohus on vastustajale ette heitnud kaalutlusõiguse ebakorrektset teostamist. Võimalik on järeldada, et mõlemad heidavad ette kaalutlusõiguse ebapiisavat
teostamist seoses Sirgala harjutusvälja laiendamisega kaebajale ebasoodsas suunas, st Vaivara valla üldplaneeringuga ette nähtud tuulikute alale.
11.1.Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Nagu ülal märgitud, on vaidlusalune planeering selles küsimuses küll mõnevõrra vastuoluline, kuid see ei ole samastatav kaalumisvea ega haldusakti põhjendamata jätmisega. Piisav sellekohane põhjendus, millest nähtuvad ka asjakohased kaalutlused, on esitatud planeeringu seletuskirjas alajaotises 4.7 „Riigikaitse ja turvalisus“. Selles on öeldud, et Sirgala harjutusvälja laiendamine on tingitud Jõhvi linnakus asuvate üksuste väljaõppe tingimuste tagamise vajadusest. Harjutusväljade arendamise jätkamine on oluline ka Eestis viibivate liitlasvägede perspektiivist. Hetkel ei ole Sirgala harjutusvälja väiksusest tingituna seal võimalik vajalikku sõjalist väljaõpet korraldada. Praegu saab seal korraldada laskmisi tankitõrjerelvadest ja raskekuulipildujatest ning teha soomukite õppesõitu, kuid mehhaniseeritud üksustega lahingut jäljendavaid manöövreid ei ole harjutusväljal võimalik teha. Samuti ei ole teha laskmist liikumiselt CV-90-ga ja tankidega. Harjutusvälja laiendus jääb valdavalt asustamata aladele, mis on suures osas mõjutatud põlevkivikaevandamisest (tl 83p, kd I). Ehkki seal ei ole selgesõnaliselt välja toodud kaalutlusi seoses tuulepargi ala vähendamisega, on Sirgala harjutusala laienemine olnud teemaks ärakuulamisel, kus kaebaja osales ning seal arutleti ka nende kaalutluste üle. Muuhulgas on ärakuulamise protokollis välja toodud, et „Sirgala kaotamise kompensatsiooniks nähti ette Auvere tuulepargi ala“ (tl 125p, kd II). Seega nähtub, et tegelikult otsiti tuuleparkide arendajate kompromissi ning lõppkokkuvõttes kompenseeriti ühe tuulepargi ala vähenemine uue ala (Auvere) määramisega tuuleparkide maa-alaks. Veel on planeeringu seletuskirjas öeldud, et potentsiaalsete tuuleparkide ulatust piirati riigikaitselise huvi tõttu Sirgala harjutusvälja laienduse alalt (tl 54, kd I). Seega nähtub, et vastustaja pidas riigikaitselisi huvisid tuuleparkide arendamisest kaalukamaks.
11.2.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja Sirgala harjutusvälja laiendamisega seoses kaalumisõigust teostanud ning seda piisavalt põhjendanud.
11.3.Arusaamatuks jääb, miks leidis halduskohus, et need põhjendused ei ole asjakohased või on esitatud kohtumenetluses tagantjärele. Tegemist on igati asjakohaste kaalutlustega ning need on esitatud juba planeerimismenetluse kestel või planeeringu seletuskirjas (halduskohtu otsuse p 27.8). Mingit alust nende kõrvalejätmiseks ei ole. VI Vaidluse seos ehituslubadega ning kaebeõigus
12.Halduskohus on välja toonud ka selle, et kaebajale on juba 2014. aastal väljastatud ehitusload tuulikute ehitamiseks ning kaebaja lisanud, et ehitamisega on juba algust tehtud ning sõlmitud ka energiatootmisega seotud lepinguid.
12.1.Ringkonnakohus selgitab, et HMS § 54 järgi on haldusakti õiguspärasuse eelduseks see, et see oleks kooskõlas selle andmise hetkel kehtiva õigusega. Ehituslubade andmise hetkel vaidlusalune maakonnaplaneering ei kehtinud ning seega ei saa väita, et ehitusload oleksid olnud selle andmise hetkel kehtiva õigusega vastuolus. Seetõttu on ringkonnakohtu jaoks ebaselge, miks esitas halduskohus argumendina planeeringu õigusvastasuse põhjendamiseks selle, et ehitusload võidakse kehtetuks tunnistada (halduskohtu otsuse p 27.4) või miks rõhutab kaebaja ehitamiseks juba tehtud investeeringuid. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine on küll võimalik, kuid selleks on ette nähtud HMS-s eriregulatsioon koos
küllaltki kitsaste tingimustega (HMS § 66-67) ning maakonnaplaneering ei tähenda vältimatult seda, et kaebaja ehitusload tunnistatakse kehtetuks.
13.Eelmise punktiga seondub kaebaja kaebeõiguse küsimus. Halduskohtu otsuses ei ole käsitletud seda, kas kaebus on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks või PlanS v.r § 26 lg 1 alusel, st igaühe kaebeõiguse alusel. Ringkonnakohus ei ole veendunud, kas vaidlustatud maakonnaplaneering riivab kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna kaebus jääb aga ülaltoodud põhjustel nagunii rahuldamata, ei peatu ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt. Ka kaebeõiguse puudumine viiks lõppkokkuvõttes kaebuse rahuldamata jätmiseni. VII Lõppseisukohad
14.Põhjendatult on vastustaja apellatsioonkaebuses välja toonud selle, et halduskohus tühistas alusetult kogu planeeringu kehtestamise korralduse (st kogu maakonnaplaneeringu), ehkki kaebaja oli vaidlustanud planeeringust vaid mõningad konkreetsed aspektid (eeskätt Sirgala harjutusvälja laienemise tuulepargi ala arvel). Ülejäänud osas, st küsimustes, milles planeeringut polnud vaidlustatud, ei olnud planeeringu tühistamiseks halduskohtul mingit alust.
15.Eeltoodust tulenevalt kuulub vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse täielikult rahuldamata. Kuna motiivid, miks halduskohus kaebuse rahuldas, olid väärad, ning ka ülejäänud kaebuses toodud seisukohad ei tingi kaebuse rahuldamist, ei võta ringkonnakohus seisukohta kõigis küsimustes, mille oli vastustaja esitanud apellatsioonkaebuses.
16.Arvestades, et kaebus jääb tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.