X kaebus Kaitseressursside Ameti 31.05.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/4170 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus ja hüvitama kaebajalt tema poolt täitemenetluses tasutud summa
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis Lõiv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asjale juurde dokument „Kohtute infosüsteemi andmed“.
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.12.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 31.05.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/4170 (dtl 6-7) X (kaebaja) ilmuma terviseseisundi hindamisele 12.09.2023. Hindamisele mitte ilmumise korral rakendatakse kaebaja suhtes sunniraha 640 eurot.
2.Vastustaja koostas 29.09.2023 teatise nr 11-18/2023/1365 (dtl 43-44) sunniraha rakendamise kohta summas 640 eurot. Kaebajale anti sunniraha vabatahtlikult tasumiseks aega 10 päeva teate kättesaamisest arvates. Sunniraha tasumata jätmisel edastatakse täitekorraldus kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks.
3.Kohtutäitur Õnne Pajur teavitas 15.11.2023 teatega (dtl 8-10) kaebajat, et vastustaja esitas 15.11.2023 täitmisavalduse kaebaja osas 31.05.2023 ettekirjutuse täitmiseks. Kaebajal tuleb täiteasjas nr 179/2023/1829 tasuda 30 päeva jooksul 763 eurot või pärast seda 781 eurot.
4.Finforce Group OÜ tasus 15.05.2024 kohtutäituri kontole kaebaja täiteasjas 200 eurot (dtl 53).
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 02.03.2024 määrusega menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 31.05.2023 ettekirjutus ja kohustada vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kaebaja muutis 21.10.2024 avalduses kaebuse nõudeid, taotledes täiendavalt täitemenetluses tasutud sunniraha 200 eurot hüvitamist. Kohus võttis 28.10.2024 määrusega kaebuse muutmise vastu. Kaebaja põhjendas kaebuses, et ettekirjutus ei ole õiguspärane ega põhjendatud. Vastustaja tegevus on pahauskne ega ole õiglane. Kaebaja ei teadnud arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest, sest ta ei ole kutset kätte saanud. Kaebaja sai ettekirjutuse koos täitmisteatega kätte 30.01.2024 kohtutäituri kaudu e-kirja teel. Vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei ole talle sinna dokumente saatnud. Vastustaja ei ole pidanud vajalikuks saata ettekirjutust kaebajale, vaid suunas selle otse kohtutäiturile täitmiseks. Haldusakt peab olema enne täitmisele saatmist adressaadile kätte toimetatud. Haldusakt hakkab kehtima kättetoimetamisest. Kaebajalt ei saa nõuda tühise haldusakti täitmist ja tühise haldusakti täitmata jätmisega ei saa kaasneda õiguslikke tagajärgi.
6.Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Ettekirjutus toimetati kaebajale kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 3 alusel kätte 01.07.2023 (dtl 42). Samuti teavitati kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest, mis toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte 30.10.2023 (dtl 45). KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse kaitseväekohustuslase elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lg 3 alusel loetakse selliselt viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS § 15 võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kus kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] vastustaja saadetud dokumentidega. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea vastustaja tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja vaidlustab nii vastustaja 31.05.2023 ettekirjutust kui ka rakendatud sunnivahendit.
8.Esmalt märgib kohus, et vaidlusaluse ettekirjutusega kohustati kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 12.09.2023, mitte 16.05.2023, nagu on kaebuses korduvalt märgitud.
2(6)
3-24-599
16.05.2023 kohustati kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele varasema ettekirjutusega, mida ei ole kohtule edastatud ega vaidlustatud. Seepärast kohus praeguses asjas varasemat ettekirjutust ei käsitle.
9.Kaebaja leiab, et vastustaja 31.05.2023 ettekirjutus on tühine, sest seda ei ole talle kätte toimetatud.
10.KVTS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades selle seaduse erisusi. HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Sama paragrahvi lg 1 järgi on tühine haldusakt kehtetu algusest peale.
11.Praegusel juhul ei ole kaebaja tuginenud ühelegi HMS § 63 lg-s 2 toodud alusele, mis võimaldaks väita, et tegemist on tühise haldusaktiga. Ka kohtule ei ole ükski tühisuse alustest äratuntav. Haldusakti kätte toimetamata jätmine ei muuda haldusakti tühiseks, vaid mõjutab haldusakti kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Seega ei hakka haldusakt enne selle kätte toimetamist kehtima, tegemist on hõljuvalt kehtetu haldusaktiga, mis muutub kehtivaks kättetoimetamisel. Kuna HMS § 60 lg 1 järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, siis ei too mittekehtiv haldusakt adressaadile kaasa mingeid kohustusi. See ei tähenda aga, et tegemist oleks tühise haldusaktiga. Tühine haldusakt, nagu kohus eespool viitas, on kehtetu algusest peale ega saa kehtivaks muutuda. Seevastu kätte toimetamata haldusakt on kehtetu seni, kuni see kätte toimetatakse. Kätte toimetatud haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg-d 1 ja 2). Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine. Kohus ei saa kaebust selles osas rahuldada (HKMS § 41 lg 4).
12.Kaebaja palus ettekirjutuse tühistada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtule jääb kaebusest arusaamatuks, kuidas vastustaja ettekirjutus kaebaja õigusi rikub. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et tal on Eesti kodanikuna1 Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 124 lg 1 järgi kohustus osa võtta riigikaitsest. Kaebaja on KVTS § 2 p 1 ja lg 2 järgi kaitseväekohustuslane, kes on kohustatud osalema riigikaitses (KVTS § 2 lg 1). Seni ei ole kaebaja osas tuvastatud kaitseväekohustusest püsivalt vabastamise alust.
13.HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaidlusalune ettekirjutus ei vastaks viidatud õiguspärasuse eeldustele. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi alusele, mis annaks põhjust tuvastada haldusakti õigusvastasust. Võimalikud vead haldusakti kättetoimetamisel ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, vaid kehtima hakkamist. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Haldusakti kättetoimetamine järgneb haldusakti andmisele, seetõttu ei saa olla tegemist asjaoluga, millega saab juba haldusakti andmisel arvestada. Seega ei muuda vead haldusakti kättetoimetamisel haldusakti õigusvastaseks ja puudub alus vaidlusalust ettekirjutust tühistada. Kaebus jääb selles osas rahuldamata.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Kohtute infosüsteemi andmed“.
3(6)
3-24-599
14.Kaebaja taotles vastustaja kohustamist hüvitama talle täitemenetluses tasutud sunniraha 200 eurot. Nimetatud nõuet saab sisuliselt pidada hüvitamisnõudeks HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses.
15.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
16.Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.
17.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
18.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja pani 31.05.2023 ettekirjutusega kaebajale kohustuse ilmuda 12.09.2023 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid kaebaja jättis talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud terviseseisundi hindamisele ega põhjendanud vastustajale selle kohustuse täitmata jätmist.
19.Kaebaja põhjendas kaebuses ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustusest.
20.KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.
21.Vastustaja esitatud tõendist (dtl 42) nähtub, et 31.05.2023 ettekirjutus tehti kaebajale elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu teatavaks samal päeval, seega tuleb ettekirjutus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 01.07.2023 (KVTS § 15 lg-d 1 ja 3). Vastustaja on järginud ettekirjutuse kättetoimetamisel KVTS § 15 lg-s 1 ette nähtud korda ja ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul ettekirjutusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe [email protected] aadressile saadetud e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti aadressile, mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja millal on kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal kasutada kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse kohustusest kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (KVTS § 2 lg 3) olema teadlik 4(6)
3-24-599
põhiseaduslikust kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa kaitseväeteenistusest. Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi saadetavad dokumendid, sh kutse terviseseisundi ilmumisele. KVTS § 15 lg-st 2 nähtuvalt on teised HMS-is ette nähtud kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei pea kasutama ja vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita.
22.Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 01.07.2023, siis oli tal võimalik 12.09.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda või teavitada vastustajat selle kohustuse täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud (ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).
23.ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
24.Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust (640 eurot) vaidlustanud ja ka kohtu hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Ettekirjutusest nähtuvalt kutsuti kaebajat terviseseisundi hindamisele ka 16.05.2023, kuid kaebaja jättis selle kohustuse täitmata ja ettekirjutus saadeti sunniraha sissenõudmiseks kohtutäiturile. 31.05.2023 ettekirjutus oli vähemalt teine sellekohane kutse, mille kaebaja täitmata jättis. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale PS § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks. Varem määratud sunniraha ei ole suunanud kaebajat oma kohustust täitma. Seetõttu võis määrata kaebajale uue sunniraha ja see võis olla suuremas summas kui varasem (ATSS § 2 lg 2, § 3 lg 3). KVTS § 226 lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.
25.ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 31.05.2023 ettekirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada. Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 01.07.2023 ja terviseseisundi hindamine toimus 12.09.2023) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.
26.Vastustaja on teavitanud kaebajat täitekorraldusest (dtl 43-44) ehk sunniraha sissenõudmise alustamisest. Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 30.10.2023 (dtl 45). Seega oli kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni 09.11.2023 ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda 15.11.2023 täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.
27.Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus, puudub alus hüvitamiskaebust rahuldada.
28.Kuna täitemenetluse alustamine oli põhjendatud, tuleb kaebus nõudes kohustada vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus jätta rahuldamata. 5(6)
3-24-599
29.Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
30.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.