X kaebus nõuetega kohustada Kiili valda algatama riiklik järelevalvemenetlus kinnisasjal aadressiga Saaruste tee 27, Kiili vald (registriosa nr 18849650) toimuva maapinna kasvupinnasega vertikaalplaneerimise ja sellele muru rajamise osas; kohustada Kiili valda tegema Saaruste tee 27 kinnisasja (registriosa nr 18849650) omanikule ettekirjutus, mille kohaselt kohustub Saaruste tee 27 kinnisasja omanik kinnisasjal aadressiga Saaruste tee 27, Kiili vald (registriosa nr 18849650) maapinna kasvupinnasega vertikaalplaneerimise ja sellele muru rajamise viima kooskõlla Kiili Vallavolikogu 12.02.2007 otsusega nr 10 kehtestatud Saaruste kinnistu detailplaneeringu ja 07.06.2022 Kiili Vallavalitsuse ehitusloa nr 2212271/17399 aluseks oleva ehitusprojekti joonisega E2144_PP_AS-403_drenaažlõige
Menetlusosalised nende esindajad
ja
Kaebaja – X, vandeadvokaat Angela Kase Vastustaja – Kiili vald, esindaja Tarko Tuisk Kolmandad isikud - A ja B
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus osaliselt: 1.1.tunnistada õigusvastaseks Kiili valla 27.06.2024 otsus mitte alustada Saaruste tee 27 Kiili kinnistul toimuvate haljastustöödega seoses järelevalvemenetlust;
1.2.Kiili vallal tuleb X 18.06.2024 taotlus uuesti lahendada ja järelevalvemeetmete rakendamise vajadust veelkord kaaluda.
Mõista Kiili vallalt välja menetluskulu 2 727,05 eurot. Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on
16.12.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD
1.Xl on ühisomandis kinnisasi Kiili vallas, Sausti külas, Saaruste tee 25 (edaspidi: Saaruste tee 25). X esitas 18.06.2024 Kiili Vallavallavalitsusele taotluse ehitusjärelevalve alustamiseks tulenevalt asjaolust, et naaber alustas Kiili vallas, Sausti külas, Saaruste tee 27 (edaspidi: Saaruste tee 27) kinnistul haljastus- ja planeerimistöid, mis on vastuolus hoone kasutusloa ja ehitusprojektiga.
2.Kiili vald teatas 27.06.2024 Xle, et ei alusta Saaruste tee 27 kinnistul toimuvate haljastustöödega seoses järelevalvemenetlust, sest kinnistule kasvupinnase lisamine ei ole muutnud kinnistu vertikaalplaneeringut.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 11.07.2024 X kaebus nõuetega kohustada Kiili valda algatama riiklik järelevalvemenetlus kinnisasjal aadressiga Saaruste tee 27 toimuva maapinna kasvupinnasega vertikaalplaneerimise ja sellele muru rajamise osas; kohustada Killi valda tegema Saaruste tee 27 omanikule ettekirjutus, mille kohaselt kohustub Saaruste tee 27 kinnisasja omanik Saaruste tee 27 maapinna kasvupinnasega vertikaalplaneerimise ja sellele muru rajamise viima kooskõlla Kiili vallavolikogu 12.02.2007 otsusega nr 10 kehtestatud Saaruste kinnistu detailplaneeringu ja 07.06.2022 Kiili Vallavalitsuse ehitusloa nr 2212271/17399 aluseks oleva ehitusprojekti joonisega E2144_PP_AS-4-03_drenaažlõige.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Kohaliku omavalitsuse ülesanne on ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 1 kohaselt teha riiklikku järelevalvet ehitise ja ehitamise detailplaneeringule vastavuse üle ning p 2 kohaselt ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle. Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (vt korrakaitseseaduse - KorS § 4).
5.Kiili vald on järelevalvemenetluse algatamata jätmise otsustanud ennatlikult ning uurimispõhimõtet rikkudes, lähtudes tõendamata ning oletustel põhinevatest asjaoludest. Kaebaja subjektiivne õigus on nõuda menetluse algatamata jätmise õiguspärasuse kontrollimist ning õigusvastase keeldumise korral järelevalve algatamiseks kohustamist.
6.Vastustajal oli kohustus tuvastada, kas Saaruste tee 27 kinnistul toimuv ehitustegevus, so kasvupinnase lisamine ning vertikaalplaneerimine vastab EhS § 12 lg 1 alusel ehitusprojektile ning EhS § 12 lg 1 alusel kehtivale detailplaneeringule. Kuivõrd sadevee valgumine naaberkinnistule on kehtiva detailplaneeringu kohaselt välistatud, peab vastustaja tagama, et seda nõuet täidetakse ka pärast kasutusloa väljastamist. Samas toimuvad veel jätkuvad ehitustööd, milleks on kasvupinnase lisamine ja vertikaalplaneerimine.
7.Vastustaja ei ole oma seisukohta tõendanud, et Saaruste tee 27 kinnistule kasvupinnase lisamine ei ole väidetavalt muutnud kinnistu vertikaalplaneeringut ja seega puudub alus järelevalve alustamiseks. Tegemist on vastustaja ametniku subjektiivse hinnanguga, mis põhineb oletusel. 2(12)
Selline haldusmenetluse läbiviimine on lubamatu (vt Riigikohtu 20.01.2021 otsus nr 3-19-569, p 11).
8.Haldusmenetluse seadus (HMS) § 5 lg 1 annab küll vastustajale menetlustoimingu läbiviimisel vormivabaduse, kuid see peab toimuma kooskõlas kaalutlusõigusega ning HMS sätetega. HMS-st ei tulene põhimõtet, et asjaolude väljaselgitamine ei oleks menetlustoiming järelevalvemenetluses ning seetõttu ei peaks vastustaja seda vajadusel protokollima. KorS § 12 ja HMS § 18 lg 1 kohaselt oleks vastustaja pidanud menetlustoimingu protokollima. Olukorras, kus vastustaja ei ole seda teinud, ei ole võimalik kontrollida vastustaja tegevuse õiguspärasust. Seejuures ei ole võimalik veenduda selles, kas vastustaja üldse on käinud Saaruste tee 27 kinnistul asjaoludega tutvumas. Haldusmenetluses tuvastatud asjaolude tõendamise riski kannab haldusorgan, kes peab olema võimeline tõendama, et on menetluse nõuetekohaselt läbi viinud.
9.Küsimus sellest, kas Saaruste tee 27 kinnistul on ehitatud projektikohane kraav (nõva) on faktiline asjaolu, mida saab pädev isik tuvastada nt mõõtmise teel ning vastavate tulemuste kirjeldamisel protokollis. Dokumendist ei ole võimalik kontrollida, kuidas vastustaja jõudis järeldusele, et nõva on olemas ja sadevee äravool tagatud. Kaebaja esitatud fotodelt on näha, et projektis nõutava kujuga kaldeid ei eksisteeri ning nõva põhjas ei ole jäetud kasvupinnase (mulla) alt välja killustikupatja, mis võimaldaks sadeveel nõuetekohaselt dreenida ja mitte valguda kaebaja kinnistule.
10.Sõltumata sellest, kas ja kuidas vastustaja asjaolude tuvastamise läbi viis, on vastustaja jõudnud oma järeldustes ebaõigele tulemusele, mida kinnitab kaebaja poolt tellitud asjatundja arvamus. Ehitusinsener I. Kuusaru asus järeldusele, et Saaruste tee 27 kinnistul haljastustööde teostamise järgselt valminud lahendus (vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine) ei vasta drenaaži ehitusprojektile ja drenaaži teostusjoonisele. Valminud lahendus ei ole toimivuselt samaväärne ehitusprojekti lahendusega ning see ei välista sadevee valgumist kaebaja kinnistule. Seda peamiselt seetõttu, et ei ole rajatud ettenähtud nõva sügavusega 22 cm ning killustiku peale on rajatud mullakiht, mis ei taga vee filtreerumist killustikku. See arvamus lükkab ümber vastustaja seisukoha, et lahendus on projektiga kooskõlas ning seetõttu puudub alus järelevalvemenetluse algatamiseks.
11.Vastustaja on selgelt rikkunud kaalutlusõigust järelevalvemenetluse algatamisel, kuivõrd on jätnud nõuetekohaselt välja selgitamata otsuse tegemiseks vajalikud faktilised asjaolud ning rajanud otsuse oletusele, mis on faktiliselt täiesti ebaõige. Vastustaja keeldumine järelevalvemenetluse algatamisest on õigusvastane.
12.Vastustaja eksis järelevalve algatamata jätmisel ka HMS § 40 lg 1 vastu, jättes kaebaja kui menetluse algatamise taotleja ära kuulamata enne menetluse algatamata jätmise otsustamist (Riigikohtu 28.04.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-13, p 34). Vastustaja tegevusest nähtub soov mitte tegeleda probleemi lahendamisega, vaid otsida võimalusi, kuidas vastustaja ei peaks õigusaktidest tulenevaid kohustusi täitma. Kaebaja oleks saanud esitada vastustajale konkreetseid tõendeid, mille pinnalt vastustaja oleks saanud otsustada asja kaalutlusreegleid rikkumata.
13.Järelevalvemenetluse algatamata jätmine seab kaebaja kinnistu ohtu. Sademe- ja pinnavee valgumisega rikutakse kaebaja omandit. Toimiv lahendus on sadevee valgumise välistamiseks vältimatult vajalik, kuna kaebaja kinnistu maapind on madalamal kui Saaruste tee 27 kinnistu maapind. Saaruste tee 27 kinnistu maapinda on ehitustegevuse käigus ka täiendavalt tõstetud. Kontrollimatu veevool tekitab kaebaja kinnistule liigniiskuse, mis võib omakorda ohustada kaebaja kinnistul asuvat eluhoonet, sh nt uhtuda ära pinnast kinnistult ja tuua kaasa teisi soovimatuid geoloogilisi protsesse. Selliste protsesside tulemusel võib tekkida kahju kaebaja kinnistul asuvale hoonele, nt võib tekkida vajumisi, lisaks võib liigniiskus kahjustada kaebaja kinnistule rajatud haljastust. Nimetatu rikub selgelt kaebaja omandiõigust ning see on ka vastuolus põhimõttega, et ühelt kinnistult ei või suunata teisele kinnistule negatiivseid mõjusid (AÕS § 143 lg 1). 3(12)
14.Vastustaja tegevus on vastuolus hea halduse põhimõttega. Kaebaja on pidanud esitama vastustajale oma õiguste kaitseks mitmeid vaideid ning pöördumisi. See on kandnud tulemust, kuivõrd vastustaja on oma eksimusi varasemalt möönnud ning tunnistas ehitusloa kehtetuks. Kaebaja oli ja on sunnitud kasutama selleks pädeva inseneri ja advokaadi kaasabi ning kandis sellega seoses märkimisväärseid kulusid (ligi 10 000 eurot). Samuti seadis vastustaja kasutusloa menetluses kõrvaltingimuse, et tagada kaebaja kinnistule sadevee valgumise takistamine. Samas ei teinud vastustaja seda omaalgatuslikult, vaid üksnes kaebaja põhjendatud sekkumise tulemusel. Kolmandatele isikutele tuleb teha konkreetne ettekirjutus järelevalvemenetluse läbi viimiseks, sest vastustaja on pikema aja jooksul eiranud kaebaja õigustatud huvisid ja detailplaneeringust tulenevaid subjektiivseid õigusi.
15.Kaebaja koostas võrdluse, millest nähtub, et vastustaja ja kolmandad isikud on ebaõiges teadmises vaadeldava kinnistu maapinna kõrguse muudatustest. Võrdlusest nähtub üheselt, et ainuüksi vaadeldava kinnistu loodeosas on maapinna kõrgust võrreldes detailplaneeringu lahendusega muudetud 50-70 cm, millele lisandus täiendavalt 2024.a suvel lisatud kasvumuld, ca 10 cm (kaebajale ei ole teada, kui palju tegelikult kasvumulda on lisatud, kaebaja lähtub siin kasutusloa kõrvaltingimusest). Väär on kolmandate isikute väide, et maapinda tõsteti vaid väheselt kinnistu loodeosas, kuna seal oli madalam lohk. Seal ei ole madalamat lohku olnud, detailplaneeringu põhijooniselt nähtub selgelt, et maapinna vertikaal langes ühtlaselt kogu detailplaneeringu alal kagust loode suunas.
16.Kolmandate isikute esitatud lisa 8 on kinnistu põhiprojekt ja kannab kuupäeva 05.2022 ehk siis varasemat kuupäeva, kui kinnistule antud ehitusloa kuupäev. Teostusjoonise koostamise järgselt on kinnistu maapinda tõstetud täiendavalt 10 cm. Detailplaneeringu põhijoonist (kinnistu on detailplaneeringu põhijooniselt krunt pos nr 15) ja kasutusloa menetluses ehitisregistrisse esitatud teostusjoonist võrreldes on selge, et kinnistul on maapinda tõstetud terve kinnistu ulatuses 20-40 cm, millele on lisandunud siis eelnevalt viidatud 10 cm haljastusmulda. Kaebaja ei väida, et detailplaneering keelaks maapinna vertikaali mistahes muutuse. Detailplaneering pööras erilist tähelepanu sellele, et edasisel projekteerimisel ei tohi maapinna vertikaali muutus luua olukorda, kus sademeveed valguvad naaberkinnistule. Eeltoodust järeldub otseselt, et kinnistu maapinna vertikaali muutus ei saa toimuda meelevaldselt ja mida kinnitavad ka kolmandate isikute selgitused.
17.Kinnistule on maapinna kõrguse muutuse mõju oluline. Kaebaja kinnistu maapind on kinnistu maapinnast keskmiselt madalamal ja maapinna kõrguse muutus on tihedas seoses sademevee liikumisega. On üldteada, et sademevesi valgub kõrgemast punktist madalamasse punkti. Seega kinnistule sademevee nõuetekohase kogumise ja ärajuhtimise projekti koostamine ja sellest kinni pidamine on võtmetähtsusega, et vältida kinnistult sademevee valgumine kaebaja kinnistule.
18.Hoolimata korduvatest palvetest kinnistu ehitus- kui ka kasutusloa menetluses, kus kaebaja juhtis korduvalt vastustaja tähelepanu kinnistu maapinna kõrguse tõstmisele, on vastustaja kinnistu maapinna kõrguste muudatuse jätnud süsteemselt tähelepanuta, sh jätnud kaebaja esitatud pöördumistele sisuliselt vastamata. Puudub vaidlus, et väljaehitatud sademevee lahendus ei vasta kokkulepitule. Ka vald ja kolmandad isikud ei ole väitnud vastupidist.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
19.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja rahuldas 2.05.2022 vaide, millega peatati ehitustegevus Saaruste tee 27. Kiili Vallavalitsuse 17.05.2022 korraldusega nr 216 „Kiili Vallavalitsuse 25.05.2021 korralduse nr 197 „Ehitusloa väljastamine ehitise (üksikelamu) püstitamiseks Saaruste tee 27, Sausti küla” kehtetuks tunnistamine” tunnistati kehtetuks Saaruste tee 27 kinnisasjale väljastatud ehitusluba nr 2112271/17595 ja ehitusteatis nr 2211201/02978. 4(12)
20.Kiili Vallavalitsus andis 31.05.2022 korraldusega nr 238 „Ehitusloa väljastamine ehitise (üksikelamu) püstitamiseks Saaruste tee 27, Sausti küla“ ehitusloa Saaruste tee 27 üksikelamule. Kaebaja esindaja esitas Kiili Vallavalitsusele 7.07.2022 vaide kohustada Kiili Vallavalitsust peatama viivitamatult Saaruste tee 27 kinnisasjale üksikelamu püstitamiseks väljastatud ehitusluba nr 2212271/17399 ja tegema viivitamatult ettekirjutus Saaruste tee 27 kinnisasjal ehitustegevuse kooskõlla viimiseks väljastatud ehitusloaga nr 2212271/17399 ehitamisele esitatavate nõuete ja normidega osas, mis puudutab ehitusloaga nr 2212271/17399 ette nähtud sademevee lahendust ning määrama ettekirjutuse täitmise tähtajaks 30 päeva.
21.Kiili Vallavalitsus käis vaide esitamise järgselt Saaruste tee 27 rajatud sademevee drenaažiga kohapeal tutvumas ja selgus, et kohapeal nähtu ei vastanud ehitusprojektis ettenähtule (drenaaž oli rajatud mõlemast otsast lühemana) ja seetõttu esitas vastustaja nõude Saaruste tee 27 üksikelamu ehitajale esitada teostusjoonis ja kaetud tööde aktid. Ehitaja esitatud teostusjoonise ja ehituskirjelduse alusel sai kinnitust asjaolu, et drenaaž on rajatud mõlemast otsast lühemana, kui projektis ette nähtud. Vastustaja esitas ehitajale nõudmise drenaaž välja ehitada vastavalt ehitusloa saanud projektile või esitada pädeva isiku kooskõlastus valminud ulatuses drenaaži toimimise kohta. Kiili Vallavalitsus jättis vaide Kiili Vallavalitsuse 9.08.2022 korraldusega nr 365 rahuldamata, kuna leidis, et poolelioleva ehituse ehitusloa peatamine või tühistamine ei aita kaasa osaliselt välja ehitatud drenaaži projektijärgsele valmimisele.
22.13.10.2022 toimus Saaruste tee 27 drenaaži ja maapinna kõrguste paikvaatlus, kus osalesid Saaruste tee 25 esindajad ja spetsialistina Ilmari Kuusaru (diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener tase 7, omanikujärelevalve ja ehitustegevuse juhtimine), Saaruste tee 27 esindajad ja spetsialistina Heivi Kohl (volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener tase 8, veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine, 3 drenaaži projekti autor) ning Kiili Vallavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialist Märt Neppo. Paikvaatluse põhjuseks oli Saaruste tee 27 piki krundi piiri rajatud drenaaži mittevastavus ehitusloa saanud ehitusprojektile, kus drenaaž oli tänava poolt umbes üks meeter ja hoovi poolt umbes kaks meetrit lühem. Saaruste tee 27 esindaja sõnul jäi drenaaži ehitusele ette suur kivi, mida naabri aeda kahjustamata eemaldada ei oleks õnnestunud. Lepiti kokku, et hoovipoolses osas ehitatakse drenaaž pikemaks vastavalt projektile ning toru ots tuuakse puhastamise tagamiseks maast välja vardaga tähistatud kohas, olemasolev pinnas krundil tasandatakse ja peale tuleb haljastusmuld 10 cm arvestades ehitusprojektis ettenähtud vertikaalplaneeringut, Saaruste tee 25 kõrgusmärgist 42,62 tehakse piki aeda ühtlane kalle drenaaži poole vastavalt drenaaži joonisele arvestades maapinna langust ja piirdeaia alla astet kruntide vahele ei tehta.
23.Saaruste tee 27 üksikelamule väljastati 10.11.2023 kasutusluba nr 2312371/06235, milles lubati kinnistu haljastamiseks olemasolevale maapinnale lisada kuni 10 cm haljastusmulda. Seega kasutusloa menetluse käigus saavutati piirinaabrite ja vastustaja vahel kokkulepe, kuidas on võimalik Saaruste tee 27 kinnistu haljastamise käigus lisada kasvumulda viisil, et säilib sadeveedrenaaži toimepidevus.
24.Kaebaja esitas 18.06.2024 Kiili Vallavalitsusele taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks Saaruste tee 27 kinnisasjal toimuva maapinna kasvupinnasega vertikaalplaneerimise ja selle muru rajamise osas, et järelevalvemenetluse käigus kontrollitakse kinnistu maapinna kõrgust ja tööde vastavust detailplaneeringule, ehitusloale ja kasutusloale. Vastustaja esindaja kontrollis kaebaja taotluses esitatud infot 26.06.2024 Saaruste tee 27 kinnistul ja leidis, et ei alusta järelevalvemenetlust. Saaruste tee 27 kinnisasja omanik esitas vastustaja ametnikule Heivi Kohli (volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener tase 8, veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine, drenaaži projekti autor) allkirjaga kooskõlastatud haljastusmulla teostusjoonise, kes kinnitas, et väljaehitatud lahendusega on endiselt takistatud sademevee valgumine naaberkinnistule. 5(12)
25.Vastustaja esindaja järelevalveinspektor Hannes-Paul Kirotar võttis kaebaja 18.06.2024 esitatud taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks menetlusse ja enne järelevalvemenetluse algust hindas asjaolusid ja menetluse algatamise vajalikkust. Vahetult pärast Kiili Vallavalitsusele kaebuse esitamist võttis järelevalveinspektor Hannes-Paul Kirotar ühendust Saaruste tee 27 omanikuga ja kohtus temaga 26.06.2024 Saaruste tee 27 kinnistul, kus kuulas ära ka tema esitatud seisukoha. Pärast kohtumist esitas Saaruste tee 27 omanik Kiili Vallavalitsusele haljastusmulla lisamise teostusjoonise, mille on üle kontrollinud ja oma allkirjaga kooskõlastanud Heivi Kohl (volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener tase 8, veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine, drenaaži projekti autor), kes on olnud ka asjasse juba varasemalt kaasatud.
26.Kiili Vallavalitsuse järelevalveinspektor hindas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja lähtudes asjaolust, et Heivi Kohl on teostusjoonise üle kontrollinud ja oma allkirjaga kooskõlastanud, siis puudus järelevalveinspektoril õigus kahelda esitatud seisukohtade paikapidavuses eesmärgiga vältida naaberkinnisasja kahjustamist. Järelevalveinspektor ei pidanud koostama paikvaatluse protokolli ega andma kaebajale, kui ühele menetlusosalisele eraldi võimalust olla ära kuulatud. Saaruste tee 27 omanikud esitasid asjakohased teostusjoonised, kus Heivi Kohl kinnitas, et väljaehitatud lahendusega on sademevee valgumine naaberkinnistule takistatud ja täidetud on kasutusloa kõrvaltingimus. Järelevalveinspektoril puudub pädevus eraldiseisvalt anda täiendavaid hinnanguid kutsestandardit omava eksperdi seisukohale. Kohaliku omavalitsuse kohustus on kontrollida ja veenduda, kas vastavat pädevust omava isiku seisukoht on olemas või mitte. Juhul kui eksperthinnang oleks puudunud, siis sellisel juhul oleks olnud vastustajal kohustus anda kinnistu omanikule tähtaeg vastava eksperthinnangu tellimiseks ja vallale esitamiseks, et täita kohaselt väljastatud kasutusloa kõrvaltingimus.
27.Vastustaja ametnik selgitas järelevalvemenetluse alguses välja asjaolud ja lähtus Saaruste tee 27 omaniku tellitud eksperdi arvamusest, milles vastustajal puudub õigus kahelda. Ehitise ohutust tõendavate dokumentide esitamise kohustus on kinnisasja omanikul või tema volitatud isikul. Viidatud eeldus on vastustaja jaoks täidetud.
28.Kaebaja väide, et järelevalve algatamata jätmine seab kaebaja kinnistu ohtu, on kaebaja oletuslik väide, mis ei ole kooskõlas Saaruste tee 27 omaniku vastustajale esitatud ekspertarvamusega. Heivi Kohl on kinnitanud, et väljaehitatud lahendusega on endiselt sademevee valgumine naaberkinnistule takistatud.
29.Kaebaja ei ole tõendanud, et Saaruste tee 27 kinnistult oleks valgunud sadevesi Saaruste tee 25 kinnistule. Juhul kui see peaks juhtuma, siis kaebajal on võimalik pöörduda selle nõudega Harju Maakohtusse.
30.Vastustaja ei ole kaebaja taotlust järelevalvemenetluse algatamiseks ignoreerinud, vaid asus kohe asjaolusid välja selgitama. Asja uurides esitas Saaruste tee 27 vastustajale pädeva eksperdi allkirjastatud teostusjoonise ja video, mille põhjal oli näha, et sademevesi ei valgu naaberkinnistule. Kiili Vallavalitsusele esitatud asjakohased tõendid on piisavad selleks, et oleks täidetud kasutusloa kõrvaltingimus ja otsustada jätta riiklik järelevalvemenetlus algatamata. Sademevee drenaaž on ehitatud vastavalt projektile, sisulises kooskõlas poolte vaheliste kokkulepetega ja vastab kasutusloas toodud tingimustele. Ehitustehnilise lahenduse on kinnitanud pädev ekspert.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
31.Kolmandad isikud omandasid 17.01.2024 Sausti külas Saaruste tee 27 kinnistu, millele oli Kiili Vallavalitsus 11.11.2023 väljastanud haldusaktiga nr 12371/06235 kasutusloa nr 2312371/06235. Kolmandad isikud ei vaidlusta vastustaja tegevust riikliku järelevalvemenetluse mittealgatamisel. Seoses kõrge pinnasevee taseme ja saviliivmoreeni ja saviliiva esinemisega on uuritud alal külmakerke oht. Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud Rakendusgeodeesia ja 6(12)
Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ (REIB) ehitusgeoloogilise uurimustöö aruannet (töö nr. GE0734, juuni 2005).
32.Lähtudes detailplaneeringu seletuskirjas toodust pidi kaebaja teadma, et Saaruste tee 25 kinnistu asub maapinna samakõrgusjoonte järgi „lohus/kausis“ ning võib vastavalt ehitusgeoloogilise uurimistöös esitatule esineda ülavett. Uurimistööd viidi läbi enne planeerimis- ja ehitustegevuse alustamist. Uurimistöö koostamise ajal ilmus pinnasevesi puuraukudes 0,05...1,25 m sügavusel (abs. 39,8...42,0 m). Kaebaja ega IB Telora OÜ ei ole teavitanud kolmandaid isikuid arvamuse koostamisest. IB Telora OÜ arvamuse pädevuse seavad kahtluse alla järgmised puudused: 1) arvamuse koostaja ei ole esitanud ühtegi arvutust või tehnilist põhjendust, mis põhjustel ei ole tegemist toimivuselt samaväärse lahendusega; 2) arvamuse koostaja ei ole oma arvamuses esitanud näiteks akteeritud mõõteprotokolli või mistahes muud tõendit, mille põhjal oleks võimalik väita, et Saaruste tee 27 kinnistu vertikaalplaneeringu lahendus ei välista sademevee valgumist Saaruste tee 25 kinnistule; 3) jääb selgusetuks, mis põhjustel lähtub arvamuse koostaja antud kõrgusmärkidest. Saaruste tee 27 kasutusloa dokumentides esitatud drenaaži teostusjoonisel selliseid kõrgusmärke tuvastada ei ole võimalik. Arvamuse koostaja peaks lähtuma just viimati nimetatud dokumendist, mille alusel on Saaruste tee 27 kasutusluba väljastatud. Kaebaja ei ole arvamuse koostajale esitanud Saaruste tee 25 kinnistu vertikaalplaneeringut LIVE Architects OÜ töö nr 21-08, joonis APV-01on väljastatud 17.03.2021. Samuti ei ole esitatud arvamuse koostamise lähtedokumentideks antud ala geoloogilist uuringut. Seega annab ekspert hinnangu ainult kaebaja esitatud Saaruste tee 27 kinnistu drenaažilõike skitsi ja vabakäelise teostusjoonise põhjal.
33.Kiili Vallavalitsuse esitatud Saaruste tee 25 elamu ehitusloa väljastamise aluseks oleva Architects OÜ töö nr 21-08 eelprojekti staadiumi vertikaaalplaneeringu joonisel on esitatud maapinna samakõrgusjooned, mis näitavad, et antud elamu paikneb maapinna madalamas osas, millele on viidatud ka detailplaneeringu seletuskirja maastikulises iseloomustuses. Uurimistööd viidi läbi enne planeerimis- ja ehitustegevuse alustamist. Uurimistöö koostamise ajal ilmus pinnasevesi puuraukudes 0,05...1,25 m sügavusel (abs. 39,8...42,0 m).
34.Saaruste tee 25 kinnistu maapinnale koguneva vihma- või lume sulamisest tekkiv ülavesi ei saa pärineda ainult Saaruste tee 27 kinnistult. Saaruste tee 25 kinnistu ida, kagu ja lõuna suunas olevad naaberkinnistud on juba algupärase loodusliku vertikaali lahendusega suunatud Saaruste tee 25 kinnistu ja hoone poole. Saaruste tee 27 katusele langev vihmavesi kogutakse kokku ja suunatakse elamu nurkadest sajuvee kanalisatsiooni ja edasi tänaval kulgevasse sademevee magistraaltorusse. Saaruste tee 27 kinnistule on kahe kinnistu vahele rajatud 110 mm drenaažitorustik (pikkusega ca 20 m), mis kogub kokku ja suunab sademe- ja lume sulamisest tekkiva ülavee drenaažitorustiku kaudu sademevee magistraaltorusse.
35.Haljastuse rajamisel kasutatud ja killustiku peale paigaldatud geotekstiil on tunnustatud tootja esmaklassiline toode, mis on tootja poolt koostatud tooteinfo järgi kasutatav pinnase stabiliseerimiseks, pinnaste eraldamiseks ja filtreerimiseks. Saaruste tee 27 kinnistu omaniku kasutatud killustiku ja haljastuse mulla eraldamiseks kasutatud geotekstiil eraldab mulla killustikust, mis väldib pinnase peenete osakeste settimise drenaažitorustikku ja settimise tulemusel tekkida võiva drenaažitorustiku ummistumise.
36.AÕS § 89 alusel saab nõuda ainult oluliste mõjutuste kõrvaldamist ja edasisest mõjutamisest hoidumist. Seda, kas mõjutus on oluline, tuleb hinnata objektiivselt ning lähtuvalt puudutatud kinnisasjale ulatuvast tegelikust mõjust (vt Riigikohtu lahend 2-21-18920).
37.Kolmandad isikud on teostanud vertikaalplaneerimise, rajades kalded kinnistu piirist oma kinnistu poole, vältimaks sademevee valgumist naaberkinnistule. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi vastupidist tõendit. Detailplaneeringus ei ole käsitletud, et lisaks sadeveele peaks kinnistute rajamisel mõjutama või käitlema pinnasevett (veeringesse haaratud põhjavee ülemine kiht). 7(12)
38.AÕS § 68 lg-st 1 tulenevalt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida (nt rajada ehitisi ja haljastust). Samas peavad omanikud siiski vastastikku arvestama üksteise õigustega ulatuses, mis on vajalik teiste omanike õiguste teostamiseks (kinnisasja omaniku õigused on piiratud eelkõige naaberkinnisasjade omanike õigustega). Naabrite vaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid, kuid siiski on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus enda huve oma kinnisasjal realiseerida (vt RKTKo 11.04.2005, 3-2-1-33-05, p 13) . Sademeid ei saja vaid ainult kolmandate isikute kinnistul, vaid terve Sausti küla piikonnas võrdsel määral. Sademed mõjutavad võrdsel määral kinnistu naabreid ja sademeveest põhjustatud negatiivsete mõjutuste talumise kohustus on tavapärane.
39.Kolmandad isikud, vastustaja ning veevarustuse ja kanalisatsiooni ekspert (tasemel 8) on kõik üheselt seadusandlusele ja dokumentidele viidates kinnitanud, et kolmandate isikute väljaehitatud haljastuse lahendus vastab kehtivatele nõuetele. On üheselt mõistetav, et detailplaneering ise ei sea piiranguid maapinna vertikaalplaneeringu teostamisel ega sea ette ühtegi kõrgusmärki kinnistutel. Täpsem vertikaalplaneeringu lahenduse koostamine koos kõrgusmärkidega teostatakse antud kaasusesse puutuvate kinnistute ehitusprojektidega eraldi, mida on kinnitanud ka kaebaja.
40.Sademevesi on sademetena maapinnale langenud pinnapealne vesi, mille valgumine naaberkinnistule tuleb detailplaneeringu kohaselt välistada. Saaruste tee 27 kinnistul on sademevee valgumine naaberkinnistule välistatud vertikaalplaneeringu joonisel toodud lahenduse realiseerimisega. Kinnistupiiri lähedal paiknev maapind on rajatud kaldega oma kinnistu poole. Teadaolevalt ei ole vihmavesi võimeline isevoolselt voolama maapinna kaldele vastu. Sellise vertikaalse lahenduse kasutamine antud eesmärgi saavutamiseks on tavapärane praktika. Selle lahenduse on antud kaasuse mõistes aktsepteerinud ka kohalik omavalitsus, väljastades hoonele kasutusloa. Vaikimisi on selle lahendusega nõustunud ka kaebaja, kes ei ole määratud tähtaja jooksul väljastatud kasutusluba kohtus vaidlustanud. Kolmandad isikud ei ole haljastustöid teostades vertikaalplaneeringut muutnud, vaid lisanud juurde ainult lubatud mahus 10 cm paksuse kihi kasvumulda.
41.Kolmandad isikud salvestasid video koheselt peale suure valingvihma raugemist 17.06.2024 kell 17.04. Valingvihm on ekstreemne olukord, mis kestab Eestis tavaliselt alla tunni ning enamus vee hulgast jõuab maapinnale mõnekümne minuti jooksul. Hinnanguliselt võis videos kajastatud valingvihma tulemusena maha sadada 20-30 mm sademeid. Videolt on tuvastatav, et ka kõige ekstreemsemates tingimustes jääb kogu maha sadanud sademevesi Saaruste tee 27 kinnistule. Rajatud toimiva lahendusega ei toimu sademevee valgumist kaebaja kinnistule. Sellega on täidetud ka vertikaalplaneeringus toodud nõue, mis kohustab vältima sademevee valgumist naaberkinnistule.
42.Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset tõendit, uuringut vms dokumenti, et Saaruste tee 27 kinnistult valguks sademevesi kaebaja kinnistule, mille alusel saaks väita lahenduse mittevastavust ja nõuda järelevalvemenetluse alustamist. Samuti ei ole kaebaja või tema tellitud ekspert avaldanud kordagi soovi tulla teostama paikvaatlust ja küsima kolmandatelt osapooltelt täiendavaid selgitavaid küsimusi. Selle asemel on piirdutud kauge vahemaa pealt teostatud fotode lisamisega kaebusele ja neid kohut eksitades vääralt tõlgendatud. Kaebaja tõendina esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada kaebaja kirjeldusena lisatud puuduste olemasolu ja seetõttu tuleks need selgitused jätta kohtul arvestamata. Kaebaja esitatud maapinna kõrguse muudatuste võrdlusdokumendis on kaebaja käsitlenud Saaruste tee 27 kinnistu kõrguste väidetavaid muudatusi. Kaebaja on maapinna võrdlemise dokumendist jätnud välja info Saaruste tee 25 kinnistu enda maapinna muudatuste osas võrreldes esialgse olukorraga. Kaebaja on oma kinnistu edela nurgas vähendanud maapinna kõrguseid. Geodeetilise alusplaani järgi on algselt olnud antud piirkonnas maapinna kõrgusmärk 41.82 ja maapinda on alandatud koguni 12 cm võrra ehk 41.70 peale. 8(12)
Valdav osa kaebaja kinnistu vertikaalplaneeringu kalletest on suunatud Saaruste tee poole. Seega saab väita, et enamus Saaruste tee 25 kinnistule langenud sademeveest on kaebaja juba ise teadlikult juhtinud enda poolt varasemalt kirjeldatud kinnistu edela nurka ehk enda poolt viidatud probleemsesse piirkonda. Samuti on kõik varasemalt kaebaja kirjeldatud võimalikud liigvee ohud tema kinnistul, kaebaja endale ise teadlikult tekitanud. Kohati on neid ohte isegi võimendanud maapinna süvendamisega. Samas ei ole kaebaja oma kinnistul rakendanud ühtegi meedet selle ohuolukorra minimaliseerimiseks. Kolmandate isikute kinnistule rajatud drenaaž aitab kokku koguda ka kaebaja kinnistult probleemsesse piirkonda valguvat pinnasevett, alandades kokkuvõtvalt selle üldist taset lähiümbruses. Kaebaja enda kinnistule langev sademevesi ja selle käitlemine peaks jääma detailplaneeringu kohaselt kaebaja vastutada. Selle asemel on kaebaja keskendunud naaberkinnistule, et nemad lahendaksid oma kuludega kaebaja probleeme. Saaruste tee 27 kinnistul on rakendatud kõiki erinevates dokumentides nõutud meetmeid ja isegi ületatud neid tingimusi, alates sademevee käitlemisest, sademevee valgumise tõkestamisest kaebaja kinnistule ja üldise antud piirkonna pinnasevee alandamisega drenaažitorustiku rajamise kaasabil.
43.Kolmandad isikud on oma hooneesisele alale rajanud kivisillutisega katte. Tuginedes varasematele kohtulahenditele on kivisillutis tasapinnaline rajatis ega tekita vaateliselt visuaalset häiringut ning ei mõjuta kinnistu täisehitust ega kuulu seega detailplaneeringuga lubatava ehitusaluse pinna hulka. Kolmandatel isikutel on õigus realiseerida detailplaneeringuga antud ehitusõigus lubatavas mahus. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on õiguspärane ja kehtiva planeeringuga lubatud. Kivisillutist rajades on kolmandad isikud täiendavalt kohusetundlikult arvestanud varasemat vertikaalplaneerimise põhimõtet ja kaebaja kinnistuga piirnevalt küljelt on kivisillutis languga Saaruste tee 27 kinnistu poole, et oleks tõkestatud vihmavee valgumine naaberkinnistule. Täiendava kaitsemeetmena on kivisillutis lõpetatud kinnistu piiri lähedal tõstetud äärekiviga, mille serva kõrgus on u 2 cm kõrgemal kivisillutise tasapinnast. See tekitab lisa kaitsetõkke näiteks väga ekstreemse valingvihma olukorras. Viimase meetmena on kinnistu piiri ja äärekivi vahele jäävale maaribale rajatud dreeniv killustikupadi, mis korjab kokku ka selle viimase võimaliku vee, mis võiks naaberkinnistule valguda. Ka reaalses elus ei ole kivisillutisega pinnal kordagi tekkinud ligilähedastki olukorda, kus rajatud lahendusega võiks vihmavesi valguda kaebaja kinnistu poole. Ka kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et sellist olukorda oleks juhtunud. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi seadusel või muul ametlikul dokumendil põhinevat vastuväidet rajatud lahenduse mittesobivuse kohta. Vastupidiselt on kaebaja isa Y kivisillutise rajamise ajal pingsalt jälginud ehitustegevust, suhelnud töid teostanud ehitajatega ning kiitnud sellist ehituslikku lahendust.
44.Kasvumulla lisamisega nõvale 10 cm ulatuses ei ole muudetud olulisel määral sajuvee läbilaskevõimet. Samuti on eksperdi poolt kontrollitud ja kinnitatud, et väljaehitatud lahendusega on endiselt takistatud sademevee valgumine naaberkinnistule, Saaruste tee 25. Kaebaja kaasatud insener Ilmari Kuusaru selgitused kinnitavad Heivi Kohli poolt läbitöötatud ja vastutava isikuna allkirjastatud lahendust. Ka I. Kuusaru kinnitab, et kasvumulla lisamine avaldab mingisugust mõju sajuvee läbilaskevõimele. Samas ei kirjelda I. Kuusaru, et selle mõju oleks kahjulik ja takistaks olulisel määral sademevee imbumist. Samuti ei ole kirjeldatud, et selle lahendusega tekitatakse mingisugust ohtu kaebaja kinnistule. Kaebaja ei ole toonud välja uuringuid või muid tõendeid, mismoodi erineb läbikülmunud killustiku pinnas läbikülmunud kasvumulla pinnasest. Kaebaja ei ole esitanud põhistatud väidet või tõendit, mismoodi on kolmandate isikute tegevus kahjustanud kaebajale seadusest tulenevat õigust, mida peaks omakorda vastustaja hakkama kaebaja soovil kontrollima. Kolmandad isikud on käitunud oma koduhoovi rajades heatahtlikult ja arvestanud kõiki kehtivaid nõudeid ja muid dokumente. Tööde käigus tekkinud lahenduste parendused on eelnevalt oma ala eksperdiga ja kohaliku omavalitsuse esindajaga üle konsulteeritud ja veendutud lahenduse õigsuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
9(12)
45.Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, kuna vastustaja järelevalvemenetluse algatamata jätmine on formaalselt õigusvastane. Järelevalvemenetlus on läbi viidud puudulikult. Riiklikult tunnustatud eksperdi audit ja selles sisalduvad hinnangud ei ole piisavad selleks, et lugeda vaidluses olulised asjaolud tuvastatuks. Audit on vaid üheks tõendiks, millele vald peab järelevalvemenetluse käigus hinnangu andma.
46.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Saaruste tee 27 hoonele on väljastatud 10.11.2023 kasutusluba nr 12371/06235. Kasutusluba on kehtiv. Kasutusloa lisatingimusena on välja toodud, et kinnistu haljastamiseks on lubatud olemasolevale maapinnale lisada kuni 10 cm haljastusmulda. Kaebaja on kasutusloa osas esitanud omapoolse arvamuse, millele on Kiili vald ka vastanud (dtl 41-42). Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas vastustaja jättis õigusvastaselt järelevalve algatamata, kuna kaebuse kohaselt valgub kaebajale kuuluvale kinnistule aadressil Saaruste tee 25 sadevesi Saaruste tee 27 ehk kolmandate isikute kinnistult. Kontrollimatu veevool tekitab kaebaja kinnistule liigniiskuse, mis võib ohustada kaebaja kinnistul asuvat eluhoonet ja tuua kaasa teisi soovimatuid geoloogilisi protsesse.
47.Kaebaja pöördus Kiili valla poole taotlusega järelevalvemenetluse algatamiseks (dtl 56), kuna kolmandad isikud ei taganud kaebaja esitatud „käsikirjalisel“ joonisel kujutatud drenaaži (dtl 49). Jooniselt nähtub, et sademevee ärajuhtimise seisukohalt on oluline, et lõpliku haljastuse tegemise järgselt on drenaaži killustiku osas (killustikupadi) nõva sügavusega selle keskosas vähemalt 22 cm ja nõva ümber on kalle selle keskosa suunas. Lisaks nähtub, et killustikupadja osa peal on mulda vaid selle äärtes, mitte keskosas, seda selleks, et oleks tagatud sademevee takistamatu imendumine kinnistul killustiku kaudu drenaažitorusse.
48.Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13). Seega halduskohus ei vii ise läbi järelevalvet selle üle, kas kolmas isik on sadevee äravoolu lahendanud õigesti, vaid üksnes kontrollib, kas valla 27.06.2024 kirjas toodud seisukohad on asjakohased. Kohus ei hinda, kas kolmandad isikud rajasid oma kinnistule drenaaži või kas drenaaž on rajatud õiguspäraselt. Halduskohus ei saa teha vastustajale konkreetset ettekirjutust.
49.Kiili vald keeldus järelevalvemenetluse algatamisest. Vastuse kohaselt kontrollis Kiili Vallavalitsus taotluses esitatud infot ning teavitas kaebajat, et kinnistule kasvupinnase lisamine ei ole muutnud kinnistu vertikaalplaneeringut (dtl 59).
50.Kehtiva Saaruste küla detailplaneeringu järgi on uuringualal kõrgem pinnaseveetase iseloomulikum idaosale, kus kraavi dreeniv mõju on väiksem. Lume sulamise ja suurte sadude ajal võib uuringualal tekkida ajutise iseloomuga ülavett. Drenaažisüsteemi vajalikkus ja lahendused täpsustatakse trasside tööjooniste käigus. Planeeringus on reserveeritud maa-ala drenaažitrassi rajamiseks (dtl 22). Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et detailplaneeringust tulenevalt ei tohi sademeveed valguda naaberkinnistule.
51.Kohtumenetluses on leitud, et oma kinnistult tuleb sinna loomulikult sattuv sadevesi ise ära juhtida. Kui liigniiskus on tekkinud põhjusel, et kolmanda isiku poolt oma kinnistu maapinna tõstmise tõttu ei saa kaebaja kinnistule sadav vesi enam imbuda muu hulgas kolmanda isiku kinnistu pinnasesse, pole tegemist mh detailplaneeringuga vastuolus oleva olukorraga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-2560, p 17). Kaebaja tugines oma väidetes Ilmari Kuusaru (ehitusinsener, 7 tase) arvamusele, mille järgi Saaruste tee 27 kinnistul haljastustööde teostamise järgselt valminud lahendus (verikaalplaneerimine ja sademevee 10(12)
ärajuhtimine) ei vasta drenaaži ehitusprojektile ja drenaaži teostusjoonisele. Valminud lahendus ei välista Saaruste tee 27 kinnistult sademevee ja liigse pinnasevee valgumist Saaruste tee 25 kinnistule (dtl 61). Vastustaja ja kolmandad isikud vaidlustasid I. Kuusaru arvamuse väidetega, et arvamus on kujundatud tuginedes üksnes kirjalikele plaanidele. Kohtu hinnangul peavad ka kirjalikud tõendid olema kooskõlas detailplaneeringuga ja kasutusloaga, mistõttu ei ole tegemist lubamatu tõendiga.
52.Vastustaja küsis kolmandatelt isikutelt seisukohta seoses kaebaja pöördumisega. Kolmandad isikud esitasid vallale vastuse (dtl 144) koos haljastusmulla lisamise teostusjoonisega (dtl 142), millelt nähtuvalt on lisatud 10 cm kiht haljastusmulda. Nõva kaldeid ei ole muudetud ja säilitatud on kasutusloa järgne lahendus. Haljastusmulla ja killustiku vahele on lisatud täiendavalt geotekstiil. 10 cm kasvumulla lisamisega nõvale ei ole muudetud olulisel määral sajuvee läbilaskevõimet. Väljaehitatud lahendusega on endiselt takistatud sademevee valgumine naaberkinnistule, Saaruste tee 25. Teostusjoonise kinnitas Heivi Kohl, kes on volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (dtl 142). Samuti on lisatud Sauruste tee 27 ehitusjärgne kontrollmõõdistuse asendiplaan tehnovõrkudega, millelt nähtuvalt on pinnasevete kogumise lahendus normide kohane. Pakutud lahendus takistab sademevee valgumise naaberkinnistule (dtl 139). Lisaks esitasid kolmandad isikud asja juurde video, mis on filmitud Saaruste tee 27 kinnistul ajal, mil oli tugev vihmasadu (dtl 145). Videost nähtub, et maja kõrval jääb maakalde tõttu vesi paigale ning ei valgu naaberkinnistule, küll aga ei ole selgelt arusaadav, mis toimub kinnistu tagumisel küljel, kus krunt on ühtlaselt vee all.
53.Kaebaja heidab vastustajale ette, et teda ei ole haldusmenetluses ära kuulatud. Vastustaja seda ei eita, leides, et ärakuulamine ei olnud vajalik, kuna kolmandad isikud esitasid asjakohased tõendid. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2003 otsuse nr 3-3-1-42-03 p 37; 8.10.2002 määruse nr 3-3-1-56-02 p 9; 16.12.2016 määruse nr 3-3-1-87-16 p 11). Kui haldusorgan ei järgi menetlusnorme haldusmenetluses, mida iseloomustab ulatuslik otsustusruum, lasub temal tõendamiskoormus, et ka menetlusnormide järgimisel oleks menetlustulem olnud samasugune (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2016 otsuse nr 3-3-1- 15-16 p 36). HMS § 40 lg-s 3 on sätestatud reservatsioon, millal võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Praegusel juhul ei ole tegemist HMS § 40 lg-s 3 märgitud olukorraga.
54.Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud kolmandate isikute Kiili vallale esitatud tõendi kinnitanud Heivi Kohli pädevust. Samas on ta eriarvamusel spetsialisti arvamusega.
55.Kaebaja hinnangul on õigusvastane, et vastustaja ametnik ei koostanud paikvaatluse protokolli ajal, kui ta külastas Saaruste tee 27 kinnistut olukorra hindamiseks. Vastustaja ei vaidlustanud, et puudub vastav protokoll. Valduse läbivaatuse protokollimine on KorS § 51 lg 7 järgi kohustuslik ning KorS § 12 lg 1 ja HMS § 18 lg 2 p 5 kohaselt pidi protokoll sisaldama kogu valduse läbivaatuse tulemusel saadud teavet, mis hõlmab KorS § 51 lg 6 1 järgi ka pildistatud või salvestatud teavet.
56.HMS § 19 lg 1 kohaselt säilitab haldusorgan avaldused, taotlused, tõendid, protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. HMS § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Seega on menetlusosalisel õigus tutvuda haldusmenetluse käigus kogutud tõenditega, mis omavad haldusorgani arvates asja lahendamisel tähtsust, eriti juhul, kui nendele tuginedes otsustatakse asi taotleja kahjuks. Kogudes informatsiooni suuliselt ning jättes selle tõenditena vormistamata, ei ole haldusmenetlus läbipaistev, ning vastustaja riskeerib ka sellega, et hilisema kohtuvaidluse korral ei ole tal võimalik vaidlustatud haldusaktis märgitud 11(12)
järeldust tõendada (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2017 otsus haldusasjas 3-16-313, p 32). Kuivõrd vastustaja tugines eelkõige dokumentaalsetele tõenditele, jättes vormistamata vaatluse protokolli, ei kaasanud kaebajat paikvaatlusele ega andnud võimalust esitada kolmandate isikute tõenditele omapoolseid seisukohti, on haldusakt formaalselt õigusvastane. Arvestades asjas kogutud tõendeid ja seisukohti, ei ole vastustaja tõendanud, et kaebaja ärakuulamisel oleks haldusmenetluse tulemus olnud samasugune.
57.Kaebaja taotlusele esitatud vastustaja vastus on põhistamata ning vastuses ei ole välja toodud, millistele tõenditele tuginedes on taotlusele vastus esitatud. Kuivõrd vastustaja rikkus oluliselt menetlusnõudeid, on taotluse vastus õigusvastane. Eelneva tõttu ei hinda kohus teisi kaebuse väiteid, kuivõrd haldusmenetlus on sisuliselt läbiviimata.
58.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kohus rahuldas kaebuse osaliselt, so pooles osas. Kolmas isik oli vastustaja poolel.
59.Kaebaja esitas taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 5455,10 eurot koos käibemaksuga. Asja juurde on esitatud ka 14.10.2024 arve nr 2423278 summas 2635,20 eurot (dtl 184) ning 07.08.2024 arve nr 2423215 summas 2824,30 eurot (dtl 186). Arvetele on lisatud kulude spetsifikatsioon. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohtul väljamõistetavate esindajakulude suuruse määratlemisel asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, milline ajahulk võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb üksikute menetlusdokumentide analüüsimise asemel võtta eelkõige arvesse hoopis läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1- 35-13, p 32). Arvestades kohtuvaidluse mahtu, peab kohus kaebaja menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuks. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 2 727,05 eurot. Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.