Politsei- ja Piirivalveameti taotlus kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja D.R Puudutatud isik – X. X. X , riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.07.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X. X-i
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
X. X. X-i
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X. X. X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.07.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-1435.
2.Jätta X. X. X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.07.2024 määrus muutmata.
3.Vabastada X. X. X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused bengali keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 01.05.2024 lennujaama avalikul alal viibinud reisijate dokumente. Kontrollimise käigus tekkis kahtlus kontrollitavate reisijate esitatud dokumentide ehtsuses. Dokumendi ekspertiis tegi kindlaks, et reisijate elamisload on võltsitud ja passid kuuluvad teistele isikutele. Kontrollitud isikud peeti 01.05.2024 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni ning toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse.
2.Ütluste kohaselt oli üks isikutest Bangladeshi kodanik X. X. X (sündinud XX.XX.XXXX Bangladeshis, puudutatud isik). Isiku selgituste kohaselt tuli ta Tallinna
3-24-1435 lennujaama teiste välismaalastega Lätist smugeldaja abiga. Ta soovis jõuda Prantsusmaale, kus elab tema nõbu. Läti smugeldaja andis puudutatud isikule uue Pakistani kodaniku passi ja elamisloa ning lennupiletid Milanosse.
3.PPA koostas 02.05.2024 puudutatud isikule Eestist lahkumiseks sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052278561.
4.PPA taotles haldusasjas nr 3-24-1310 Tallinna Halduskohtult luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 02.07.2024 (k.a). Halduskohus rahuldas 02.05.2024 määrusega PPA taotluse VSS § 23 lg 1 p 1 ja lg 11 alusel koosmõjus VSS § 68 pdega 3 ja 6.
5.PPA vestles 08.05.2024 puudutatud isikuga tema dokumenteerimise eesmärgil. Isik keeldus koostööst.
6.PPA tutvustas 09.05.2024 puudutatud isikule tagasipöördumise toetusprogramme. Isik uuris rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalust ja esitas seejärel avalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks. PPA pidas 13.05.2024 kell 8.55 puudutatud isiku 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 alusel.
7.PPA esitas 13.05.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 36 2 lg 3 alusel. Isiku puhul esinevad VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-des 1, 4 ja 5 sätestatud alused kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 14.05.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-1435 PPA taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 14.07.2024 (k.a).
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.06.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-1435 puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus jättis 13.08.2024 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.
10.PPA esitas 09.07.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada X. X. X-i kinnipidamise tähtaega VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks. Puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik kinnitas, et otsis endale smugeldaja, et jõuda Schengeni alale ja lõppsihtkohta Prantsusmaal. Tema ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli seega teadlik ja tahtlik tegevus. Isik tegi selleks märkimisväärseid kulutusi. Isik esitas enda tuvastamiseks Pakistani kodaniku passi, mis ei kuulunud talle. Kinnipidamiskeskuses jätkas ta väitmist, et on sama isik, kelle passi ta esitas. Isik on väitnud, et ta ei soovi Bangladeshi tagasi pöörduda. Vabaduses viibides võib puudutatud isik jätkata teekonda Prantsusmaale ega oleks menetlustoiminguteks kättesaadav. Isikul on kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal ebaseaduslikult liikuda. Puudutatud isik edastas 22.05.2024 PPA-le enda passi ja ID-kaardi fotokoopia. 04.07.2024 katkestati rahvusvahelise kaitse taotluse vestlus, kuna isik väitis, et tal on tugev peavalu. Puudutatud isikul ei olnud kaasas mobiiltelefoni, mille sisu oleks PPA saanud juba analüüsida. Seetõttu on tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus jätkuvalt algstaadiumis. Uueks vestluse toimumise ajaks on planeeritud 12.07.2024. Puudutatud isik saabus Schengeni alale Lätti, kuid ei taotlenud seal, esimeses turvalises liikmesriigis, rahvusvahelist kaitset. Ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust ka 01.05.2024 Tallinna lennujaamas. Talle on tehtud ettekirjutus Eestist ja Schengeni alalt lahkuda. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast eeltoodud sündmusi. Isiku 2(6)
3-24-1435 kinnipidamine on põhjendatud ja vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks. Üksnes puudutatud isiku selgitusele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 p 6 järgi. Pole alust arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav oluliste asjaolude väljaselgitamiseni. Põgenemisohu esinemist on jaatanud samas asjas ka Tallinna Ringkonnakohus 17.06.2024 määruses (p 11). Leebemate järelevalvemeetmete rakendamine ei tagaks soovitud eesmärki. Nende kohaldamine eeldab isiku vastu usaldust, milleks peaks alust andma tema varasem käitumine (Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Põgenemisohu esinemise korral ei hoia isiku paigutamine majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eeldatavasti ära (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14). Puudutatud isikul ei ole kaasas ühtki reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Isikul ei ole Eestis tuttavaid, sugulasi ning puuduvad ka majanduslikud sidemeid.
11.X. X. X-i esindaja vaidles istungil PPA taotlusele vastu. Varjupaigataotlust pole tagasi lükatud. Homseks on kavandatud vestlus. PPA pole põhjendanud, miks taotleja peaks taotluse menetluse ajal viibima kinnipidamiskeskuses. Sellest, et ta peeti Tallinna lennujaamas kinni, et saa järeldada, et esineb põgenemise oht. Seda ei näita ka asjaolu, et isik on viibinud Schengeni alal ebaseaduslikult. Prantsusmaale tahtis ta minna enne seda, kui Eesti politsei ta kinni pidas. Sellest ei saa järeldada põgenemisohtu. PPA pole esile toonud, et isik oleks end Eesti politsei eest varjanud või põgenenud. PPA pole esile toonud uusi asjaolusid, mis oleks ilmnenud pärast seda, kui isik kinni peeti. Pole viiteid sellele, et isik ei teeks PPA-ga koostööd. PPA taotlus on esitatud pigem teoreetilistel alustel. Puudutatud isik võiks menetluse ajal elada Vao keskuses.
12.X. X. X kinnitas istungil ise, et jääks vabaduses viibimise korral Eestisse, et oodata ära vastus oma varjupaigataotlusele. Ta ei saa põgeneda. Ametiasutused saavad kohe teada, et ta oli Eestis, kuna tema sõrmejäljed on siin registreeritud. Teda saadetaks siia tagasi, kuna ta on siin varjupaika taotlenud. Ta tunneb end kinnipidamiskeskuses halvasti. Ta on olnud kaks kuud üksinda toas. See põhjustab talle vaimseid kannatusi.
13.Tallinna Halduskohus rahuldas 11.07.2024 määrusega PPA taotluse ja pikendas luba pidada X. X. X-i kinnipidamiskeskuses kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neli kuud arvates määruse tegemisest, s.o kuni 11.11.2024. PPA taotleb puudutatud isiku kinnipidamise pikendamist esmalt VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. PPA on selgitanud, milliseid menetlustoiminguid on rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud ja miks on menetlus alles algstaadiumis. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus läbi viia nii kiiresti kui võimalik. Reeglina ei tohi taotluse lahendamine võtta aega enam kui kuus kuud. PPA ei ole taotluse menetlemisega viivitanud. Menetluse edenemine on edasi lükkunud mh isikust endast tulenevatel põhjustel. PPA selgituste järgi jäi 04.07.2024 vestlus ära, kuna puudutatud isikul valutas pea. Uus vestlus on plaanis 12.07.2024. Jätkuvalt esineb vajadus selgitada puudutatud isiku osalusel välja tema taotluse lahendamiseks olulisi asjaolusid. Põgenemisohu esinemist on PPA põhjendanud VSS § 68 p 6 alusel: välismaalane on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ringkonnakohus leidis 17.06.2024 määruses (p 11), et põgenemisoht esineb, arvestades nimetatud sätet ning juhtumi asjaolusid. PPA leiab, et aluse puudutatud isikut kinni pidada annab ka VRKS § 36 1 lg 2 p 5. Ringkonnakohus nõustus 17.06.2024 määruses (p 10), et see kinnipidamise alus esines. 3(6)
3-24-1435 Ringkonnakohtu määruses esile toodud asjaolud ei ole praeguseks muutunud. Seega on põhjendatud pikendada puudutatud isiku kinnipidamist ka sel alusel. Praeguseks pole selgunud asjaolusid, mis varem juba tuvastatud põgenemise ohtu oluliselt vähendaks. Istungil kinnitas puudutatud isik, et ta jääks varjupaigamenetluse ajaks Eestisse. See ei lükka aga ümber tema varasemal käitumisel ja ütlustel põhinevat järeldust, et ta saabus Euroopasse tõenäoliselt oma elujärje parandamise, mitte varjupaiga taotlemise eesmärgil. Seetõttu ei pruugi tal olla huvi ja motivatsiooni jääda Eestisse oma taotluse menetluse lõpptulemust ära ootama. Kuna esineb oht, et isik põgeneb, poleks leebemad järelevalvemeetmed (vt VRKS § 29 lg 1) tõhusad. Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust pidada kinnipidamise pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks. Kuigi pikaajaline kinnipidamiskeskuses viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal selle riive üles. Isegi kui puudutatud isik viibib kinnipidamiskeskuses üksinda toas, ei ole ta teistest inimestest eraldatud. Ta saab suhelda teiste kinnipeetavatega nii ühiskasutuses olevates ruumides kui ka jalutuskäikude ajal. Ka toimub keskuses organiseeritud tegevusi, mille käigus on inimestel võimalik üksteisega suhelda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.X. X. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.07.2024 määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb täiendavalt kontrollida, aga selleks ei pea isikut kinnipidamiskeskuses kinni pidama. Puudutatud isik oleks PPA-le kättesaadav ka pagulaskeskuses või kindlaks määratud kohas elades. Halduskohus ja PPA ei ole põgenemisohu olemasolu piisavalt põhjendanud. Puudutatud isik ei nõustu, nagu ta oleks esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks. Isik on põhjendanud, miks ta seda tegi. PPA ega kohus ei ole arvestanud isiku ütlustega, sh sellega, miks ta oli sunnitud tegutsema nii, nagu ta seda tegi. Kohus ei ole isikuga seotud asjaolusid õigesti hinnanud ning on jõudnud valede järeldusteni. Isik on nõus tegema PPA-ga koostööd ega põgene. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine ei ole proportsionaalne. Argument, et olukord ei ole muutunud, ei pruugi olla kinnipidamise pikendamiseks piisav. PPA ei ole välja toonud, milliseid tähtsaid menetlustoiminguid on isikuga tehtud ja milliseid tähtsust omavaid asjaolusid oleks vaja teada saada, mis põhjendaks tema edaspidist kinnipidamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 11.07.2024 määruse peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).
16.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 36 1 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. PPA taotles isiku kinnipidamist VRKS 36 1 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel ja halduskohus pidas seda põhjendatuks, tuginedes seejuures ringkonnakohtu 17.06.2024 määrusele praeguses haldusasjas. VRKS 361 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); ning kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise 4(6)
3-24-1435 menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5)
17.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isikut võib jätkuvalt kinni pidada VRKS 361 lg 2 p 4 alusel. Selles sättes on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17792, p 18.2). PPA selgitas taotluses, et puudutatud isikuga ei ole õnnestunud veel korraldada vestlust, mille käigus taotleja saab esitada fakte ja seletusi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta (VRKS § 18 lg 4). Seega olid halduskohtu määruse tegemise ajal tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus üsna algusjärgus. Ringkonnakohus tõi 17.06.2024 määruses esile, et isiku ütlused oma koduriigist lahkumise kohta on olnud erinevad: isik selgitas esialgu, et tema reisi eesmärgiks oli minna Prantsusmaale oma majandusliku seisu parandamiseks, kuid hiljem väitis, et sattus kodumaal poliitilise tagakiusamise ohvriks. Seega võib eeldada, et pärast isikuga vestluse toimumist tuleb PPA-l kontrollida tema esitatud andmete õigsust ja väidete usutavust ning teha vajadusel selleks täiendavaid menetlustoiminguid (vt VRKS § 18 lg 2), milleks peab isik olema kättesaadav. Nagu märkis halduskohus, peab PPA vaatama rahvusvahelise kaitse taotluse läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist (VRKS § 181 lg 1). Kuna puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 13.05.2024, ei ületa halduskohtu määrusega pikendatud kinnipidamise tähtaeg 11.11.2024 VRKS-is sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega.
18.Samuti nõustub ringkonnakohus PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku puhul esineb ka VRKS 361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus. Nagu ringkonnakohus 17.06.2024 määruses selgitas, esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui PPA oli talle teinud kohe sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja temaga peeti vestlused seoses koduriiki tagasisaatmisega ja selleks dokumentide hankimisega. Samas oli isikul võimalusi esitada rahvusvahelise kaitse taotlus juba eelnevate nädalate jooksul, mil ta viibis Lätis ja Eestis. Seejuures ei põhjendanud ta esialgu oma Schengeni alale saabumist sellega, et teda oleks koduriigis taga kiusatud, vaid sooviga parandada oma majanduslikku olukorda. Isik taotles rahvusvahelist kaitset ja väitis, et teda ohustab poliitiline tagakiusamine, pärast seda, kui talle oli selgitatud kohustust naasta oma päritoluriiki. Eelneva põhjal on alust järeldada, et isik esitas selle taotluse eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine. Isik ei ole halduskohtu 11.07.2024 istungil ega määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis sellise järelduse ümber lükkaksid.
19.VRKS 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel esineb kinnipidamiseks vältimatu vajadus siiski ainult juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama. Nendes sätetes nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). Ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda lisaks muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5). Ringkonnakohus jääb 17.06.2024 määruses väljendatud seisukohale, et puudutatud isikul esineb põgenemise oht tulenevalt VSS § 68 p-st 6, sest isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohule viitavad isiku enda selgitused ja Eestisse saabumise asjaolud. Isik kasutas Schengeni alal liikumiseks teadlikult valedokumente ja smugeldajate abi, hävitades seejuures enda passi. Tema esialgsete selgituste järgi soovis ta minna Prantsusmaale majandusliku olukorra parandamise eesmärgil. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis alles pärast seda, kui talle selgitati kohustust päritoluriiki naasta (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 5(6)
3-24-1435 17.06.2024 määrus nr 3-24-1435, p 11). Põgenemisohtu ei välista ka see, et isik ei kavatase enda sõnul põgeneda. Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et arvestades isiku käitumist ja ütlusi oma reisi eesmärgi kohta, ei pruugi tal olla huvi ja motivatsiooni jääda Eestisse oma taotluse menetluse lõpptulemust ära ootama. On tõenäoline, et isik ei ole vabaduses viibides võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA-le kättesaadav, vaid proovib Schengeni alal ilma loata edasi liikuda.
20.Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 11.11.2024 pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust, tema rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi ning terviseseisundit.
21.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 11.07.2024 määrus muutmata.
22.Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest. Ringkonnakohus andis puudutatud isikule 31.05.2024 määrusega riigi õigusabi esindamaks teda kinnipidamist puudutavas kohtumenetluses. Pole alust arvata, et isiku majanduslik seisund oleks praeguseks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku taotluse osaliselt ning vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel asjas tehtava kohtumääruse sissejuhatuse, resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Seega tuleb kohtumääruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused tõlkida bengali keelde. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.