Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. Xi kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ekaterina Kouru Puudutatud isik X. X. X, esindaja Aleksei Ratnikov Lihtmenetluses, 11. juuli 2024. a kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Pikendada luba pidada X. X. Xi kinnipidamiskeskuses kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neli kuud arvates praeguse määruse tegemisest, s.o 11. novembrini 2024.
2.Tõlkida praeguse määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused X. X. X jaoks bengali keelde.
3.Määruse avaldamise korral asendada X. X. Xi nimi ja sünnikuupäev tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 1. mail 2024 lennujaama avalikul alal viibinud reisijate dokumente. Kontrollimise käigus tekkis kahtlus kontrollitavate reisijate esitatud dokumentide ehtsuses. Dokumendi ekspertiis tegi kindlaks, et reisijate elamisload on võltsitud ja passid kuuluvad teistele isikutele. Kontrollitud isikud peeti 1. mail 2024 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni ning toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK).
2.Ütluste kohaselt oli üks isikutest Bangladeshi kodanik X. X. X (sündinud x. xxxxxxxx xxxx Bangladeshis). X. X. X selgituste kohaselt tuli ta Tallinna Lennujaama teiste välismaalastega Lätist smugeldaja abiga. X. X. X soovis jõuda Prantsusmaale, kus elab tema
nõbu. Läti smugeldaja andis X. X. Xle uue Pakistani kodaniku passi ja elamisloa ning lennupiletid Milanosse.
3.PPA taotles haldusasjas nr 3-24-1310 Tallinna Halduskohtult luba X. X. X kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2. juulini 2024 (k.a). Kohus rahuldas 2. mai 2024. a määrusega PPA taotluse VSS § 23 lg 1 p 1 ja lg 11 alusel koosmõjus VSS § 68 p-dega 3 ja 6.
3.1.X. X. Xl ei ole Eestis viibimiseks õiguslik alust. PPA on teinud talle lahkumisettekirjutuse. Puudutatud isiku käes ei ole tema kehtivat passi. Seetõttu ei ole lahkumiskohustuse täitmine võimalik 48 tunni jooksul.
3.2.On oht, et X. X. X põgeneb. Ta võib põgeneda Eestist mõnda muusse riiki või asuda enda ametivõimude eest varjama nii, et lahkumisettekirjutust ei ole võimalik sundtäita.
3.3.X. X. X võib olla rikkunud ka kaasaaitamiskohustust, s.o kohustust aidata kaasa oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele (VSS § 26 4 p 4), kuna ta esitas enda õiged andmed alles pärast seni esitatud dokumentide võltsituse tuvastamist.
4.2. mail 2024 koostati X. X. Xle Eestist lahkumiseks sundtäidetav ettekirjutus nr 1052278561.
5.PPA vestles 8. mail 2024 X. X. Xga, et tema Eestis viibimist dokumenteerida. X. X. X keeldus koostööst.
6.9. mail 2024 tutvustas PPA X. X. Xle tagasipöördumise toetusprogramme. X. X. X uuris rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalust ja esitas seejärel avalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks. 13. mail 2024 kell 8.55 pidas PPA X. X. X 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 alusel.
7.13. mail 2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus PPA taotlus X. X. X kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 3 alusel. X. X. X puhul esinevad VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-des 1, 4 ja 5 sätestatud alused kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 14. mai 2024. a määrusega haldusasjas nr 3-24-1435 PPA taotluse X. X. X kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14. juulini 2024 (k.a). X. X. X käitumine ja ütlused kinnitavad, et esineb põgenemise oht. Ta ületas tahtlikult ebaseaduslikult piiri. Schengeni alal ei ole piirikontrolli. Seega ei saa välistada, et X. X. X proovib Eestist Prantsusmaale lahkuda. Kohus nõustus PPA-ga, et X. X. X rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema KPK-sse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu.
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. juuni 2024. a määrusega haldusasjas nr 3-24-1435 kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muutis halduskohtu põhjendusi.
9.1.Kui isik on avaldanud haldusorganile oma isikuandmed ja kodakondsuse, ei ole teda lubatud kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 1 alusel. Haldusorganil on keelatud pöörduda päritoluriigi poole isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks. Üldjuhul polegi dokumentideta rahvusvahelise kaitse taotleja puhul võimalik tema isikut tuvastada ja kodakondsust kontrollida muul viisil kui tema ütluste alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2024. a määrus asjas nr 3-23-2963, p-d 9–11). X. X. X esitas esialgse kinnipidamise ajal PPA-le teise inimese passi ja võltsitud elamisloa, ent enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist avaldas ta oma nime ja kodakondsuse (nimi X. X. X on kantud 2. mai 2024. a isiku tuvastamise akti ja isikuandmete ankeeti). Istungil avaldas X. X. X valmisolekut lasta saata koduriigist endale dokumente isikusamasuse tõendamiseks. PPA ei ole väitnud, et puudutatud
isik oleks rikkunud VRKS § 14 lg 5 p-s 1 sätestatud kohustust ega selgitanud, milliseid toiminguid ta kavatses rahvusvahelise kaitse menetluses isikusamasuse kontrollimiseks teha.
9.2.Ringkonnakohus nõustus, et X. X. X võib kinni pidada VRKS 36 1 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Vältimatu vajadus kinnipidamiseks esineb siiski üksnes juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama. Halduskohus viitas VSS § 68 p-le 2, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saanud isiku põgenemisohu kindlaks tegemisel sellele tugineda. Viidatud säte eeldab, et välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemisel. Säte eeldab, et tegu oleks valeandmete või võltsitud dokumendi esitamisega olukorras, kus isik taotleb seaduslikku viibimisalust Eestis. Kui isik esitab valeandmeid või võltsitud dokumendi selleks, et tõendada enda Eestis viibimise seadusliku aluse olemasolu, ei ole VSS § 68 p 2 kohaldamise eeldused täidetud (Riigikohtu 12. aprilli 2024. a määrus asjas nr 3-232232, p 13). X. X. X esitas võltsitud dokumendi selleks, et tõendada enda Eestis viibimise seaduslikku alust.
10.2. juulil 2024 esitas X. X. X Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2024. a määruse peale.
11.PPA esitas 9. juulil 2024 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada X. X. X kinnipidamise tähtaega VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks.
11.1.X. X. X hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X. X. X kinnitas, et otsis endale smugeldaja, et jõuda Schengeni alale ja lõppsihtkohta Prantsusmaal. X. X. X ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli seega teadlik ja tahtlik tegevus. X. X. X tegi selleks märkimisväärseid kulutusi. X. X. X esitas enda tuvastamiseks Pakistani kodaniku passi, mis ei kuulunud talle. KPK-s jätkas ta väitmist, et on sama isik, kelle passi ta esitas. X. X. X on väitnud, et ta ei soovi Bangladeshi tagasi pöörduda. Vabaduses viibides võib X. X. X jätkata teekonda Prantsusmaale ega oleks menetlustoiminguteks kättesaadav. X. X. Xl on kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal ebaseaduslikult liikuda.
11.2.22. mail 2024 edastas X. X. X PPA-le enda passi ja ID-kaardi fotokoopia. 4. juulil 2024 katkestati rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vestlus, kuna X. X. X väitis, et tal on tugev peavalu. Puudutatud isikul ei olnud vestlusel kaasas mobiiltelefoni, mistõttu ei ole PPA saanud selle sisu analüüsida. Seetõttu on X. X. X rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus jätkuvalt algstaadiumis. 12. juuliks 2024 on planeeritud X. X. Xga uus vestlus.
11.3.X. X. X saabus Schengeni alale Lätti, kuid ei taotlenud seal, esimeses turvalises liikmesriigis, rahvusvahelist kaitset. Ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust ka 1. mail 2024 Tallinna lennujaamas. Talle on tehtud ettekirjutus Eestist ja Schengeni alalt lahkuda. X. X. X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast eeltoodud sündmusi. X. X. X kinnipidamine on põhjendatud ja vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks. Üksnes X. X. X selgitusele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks.
11.4.X. X. X puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 p 6 järgi. Pole alust arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav oluliste asjaolude väljaselgitamiseni. Põgenemisohu esinemist on jaatanud samas asjas ka Tallinna Ringkonnakohus 17. juuni 2024. a määruses (p 11). Leebemate järelevalvemeetmete rakendamine ei tagaks soovitud eesmärki. Nende kohaldamine eeldab isiku vastu usaldust, milleks peaks alust andma tema varasem käitumine (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-2417, p 13). Põgenemisohu esinemise korral ei hoia isiku paigutamine majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära (Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-48-14). X. X. Xl ei ole kaasas
ühtki reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. X. X. Xl ei ole Eestis tuttavaid, sugulasi ning puuduvad ka majanduslikud sidemeid.
12.Istungil vaidles X. X. X esindaja PPA taotlusele vastu. Varjupaigataotlust pole tagasi lükatud. Homseks on kavandatud vestlus. PPA pole põhjendanud, miks taotleja peaks taotluse menetluse ajal viibima kinnipidamiskeskuses. Sellest, et hr X peeti Tallinna lennujaamas kinni, et saa järeldada, et esineb põgenemise oht. Seda ei näita ka asjaolu, et hr X on viibinud Schengeni alal ebaseaduslikult. Prantsusmaale tahtis ta minna enne seda, kui Eesti politsei ta kinni pidas. Sellest ei saa järeldada põgenemisohtu. PPA pole esile toonud, et mees oleks end Eesti politsei eest varjanud või põgenenud. PPA pole esile toonud uusi asjaolusid, mis oleks ilmnenud pärast seda, kui mees kinni peeti. Pole viiteid sellele, et hr X ei teeks PPA-ga koostööd. PPA taotlus on esitatud pigem teoreetilistel alustel. Hr X võiks menetluse ajal elada Vao keskuses.
13.X. X. X kinnitas istungil ise, et jääks vabaduses viibimise korral Eestisse, et oodata ära vastus oma varjupaigataotlusele. Ta ei saa põgeneda. Ametiasutused saavad kohe teada, et ta oli Eestis, kuna tema sõrmejäljed on siin registreeritud. Teda saadetaks siia tagasi, kuna ta on siin varjupaika taotlenud. X. X. X selgitas, et tunneb end kinnipidamiskeskuses halvasti. Ta on olnud kaks kuud üksinda toas. See põhjustab talle vaimseid kannatusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.PPA taotleb X. X. X kinnipidamise pikendamist esmalt põhjusel, et tema rahvusvahelise kaitse taotluse üle otsuse tegemiseks on vaja välja selgitada erinevaid asjaolusid. Esineb oht, et X. X. X vabaduses viibimise korral põgeneks ega oleks PPA-le kättesaadav (vt VRKS § 361 lg 2 p 4).
15.PPA on selgitanud, milliseid menetlustoiminguid on rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud ja miks on menetlus alles algstaadiumis. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus läbi viia nii kiiresti, kui võimalik. Üldreeglina ei tohi taotluse lahendamine võtta aega enam kui kuus kuud. PPA ei ole taotluse menetlemisega viivitanud. Menetluse edenemine on edasi lükkunud mh X. X. Xst endast tulenevatel põhjustel. PPA selgituste järgi jäi 4. juuliks 2024 kavandatud vestlus ära, kuna X. X. Xl valutas pea. Uus vestlus on kavandatud 12. juuliks 2024. Jätkuvalt esineb vajadus selgitada X. X. X osalusel välja tema taotluse lahendamiseks olulisi asjaolusid.
16.Põgenemisohu esinemist on PPA põhjendanud VSS § 6 8 p 6 alusel: välismaalane on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ringkonnakohus leidis 17. juuni 2024. a määruses, et põgenemisoht esineb, arvestades nimetatud sätet ning juhtumi asjaolusid: „Isik ei ole jätnud endale alles ühtki dokumenti, mis võiks tema tegelikku nime ja päritolu tõendada. Isiku eesmärk oli minna Prantsusmaale. Isik on ise kinnitanud, et maksis smugeldajatele oma sihtriiki jõudmiseks mitutuhat eurot ja hävitas seejuures enda passi [---]. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui talle selgitati kohustust päritoluriiki naasta. Eelnevat arvestades on PPA ja halduskohus kokkuvõttes jõudnud õigesti järeldusele, et on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA-le kättesaadav ning võib siit ilma loata lahkuda. Isikul on teadmisi ja kontakte, mille abil soovi korral teistesse liikmesriikidesse edasi liikuda.“
17.PPA leiab, et aluse X. X. X kinni pidada annab ka VRKS § 36 1 lg 2 p 5, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Ringkonnakohus nõustus 17. juuni 2024. a määruses, et alus X. X. X sel alusel kinni pidada esines. „Ringkonnakohtu hinnangul on põhjust arvata, et isik esitas
selle taotluse eesmärgiga enda tagasisaatmine nurjata. Isikul oli võimalusi esitada rahvusvahelise kaitse taotlus juba eelnevate nädalate jooksul, mil ta Lätis ja Eestis viibis. Seejuures, nagu eespool märgitud, ei põhjendanud ta esialgu oma Schengeni alale saabumist sellega, et teda oleks koduriigis taga kiusatud, vaid sooviga parandada oma majanduslikku olukorda. Isik taotles rahvusvahelist kaitset ja väitis, et teda ohustab poliitiline tagakiusamine, pärast seda, kui talle oli selgitatud kohustust naasta oma päritoluriiki.“ Kõnealused asjaolud ei ole praeguseks muutunud. Seega on põhjendatud pikendada X. X. X kinnipidamist ka sel alusel.
18.Praeguseks pole selgunud asjaolusid, mis varem juba tuvastatud põgenemise ohtu oluliselt vähendaks. Istungil kinnitas X. X. X, et ta jääks varjupaigamenetluse ajaks Eestisse. See ei lükka aga ümber tema varasemal käitumisel ja ütlustel põhinevat järeldust, et ta saabus Euroopasse tõenäoliselt oma elujärje parandamise mitte varjupaiga taotlemise eesmärgil. Seetõttu ei pruugi tal olla huvi ja motivatsiooni jääda Eestisse oma taotluse menetluse lõpptulemust ära ootama.
19.Kuna esineb oht, et X. X. X põgeneb, poleks leebemad järelevalvemeetmed (vt VRKS § 29 lg 1) tõhusad.
20.Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust pidada kinnipidamise pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks. Kuigi pikaajaline kinnipidamiskeskuses viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal selle riive üles. Isegi kui X. X. X viibib kinnipidamiskeskuses üksinda toas, ei ole ta teistest inimestest eraldatud. Ta saab suhelda teiste kinnipeetavatega nii ühiskasutuses olevates ruumides kui ka jalutuskäikude ajal. Ka toimub keskuses organiseeritud tegevusi, mille käigus on inimestel võimalik üksteisega suhelda.
21.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pikendada X. X. X kinnipidamist kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (11. novembrini 2024, k.a).
22.Määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused tuleb X. X. X jaoks tõlkida bengali keelde.
23.Määruse avaldamise korral tuleb X. X. X nimi ja sünnikuupäev asendada tähemärkidega (HKMS § 173 lg 5, VRKS § 13). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.