Kaitseressursside Ameti taotlus peatada Xi mootorsõiduki juhtimise õigus kuni Kaitseressursside Ameti arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.
Menetlusosalised
Taotleja – Kaitseressursside Amet Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist ‒ X (isikukood xxxxxxxxxxx).
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kaitseressursside Ameti taotlus. 2.Anda luba Xi mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks kuni Kaitseressursside Ameti arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.
3.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning Transpordiametile.
4.Määrus jõustub määruse kättetoimetamisel Kaitseressursside Ametile. 5.Kohustada Kaitseressursside Ametit viivitamata teavitama Transpordiametit mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
1.Kaitseressursside Amet (taotleja või KRA) tegi esmakordselt 07.03.2019 ettekirjutuse „Ettekirjutus ilmumata jätmine kutsealusele“ nr 11-12.1/961, mille alusel oli X (edaspidi ka puudutatud isik) kutsutud terviseseisundi hindamisele 23.05.2019 kell 09.00. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 50 eurot. Sunniraha ei pööratud täitmisele.
2.KRA tegi 27.01.2023 ettekirjutuse „Ettekirjutus arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta“ nr 11-12.1/2023/670, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele
18.04.2023 kell 10.00. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 100 eurot. Sunniraha on täies ulatuses tasutud täitemenetluses.
3.KRA tegi 21.07.2023 ettekirjutuse „ETTEKIRJUTUS-HOIATUS“ nr 11-12.1/2023/5288, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 24.10.2023 kell 10.30. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 400 eurot. Sunniraha on täies ulatuses tasutud täitemenetluses
4.KRA tegi 07.11.2023 ettekirjutuse „ETTEKIRJUTUS-HOIATUS“ nr 11-12.1/2023/8098, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 20.02.2024 kell 10.30. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 600 eurot. Sunniraha on otsustatud sisse nõuda ning sellest on puudutatud isikut teavitatud, kuid käesolevaks hetkeks ei ole sunniraha täies ulatuses tasutud.
5.KRA tegi 25.03.2024 ettekirjutuse „Ettekirjutus-hoiatus“ nr 11-12.1/2024/1266, millega kohustati puudutatud isikut osalema 18.06.2024 kell 10.20 KRA terviseseisundi hindamisel aadressil Lõuna-Eesti haigla peasissekäik, A-korpus, IV korrus, kab 426, Meegomäe küla, Võru vald. Ettekirjutus on puudutatud isikule kätte toimetatud 25.04.2024 Eesti teabevärava teenuse kaudu. Puudutatud isik ettekirjutuses sätestatud kohustust ei täitnud ning teda ei mõjutanud ettekirjutuses sisaldunud 640 euro suurune sunniraha hoiatus. Taotluse esitamise hetkeks on KRA esitanud puudutatud isikule sunniraha rakendamise teatise, mille alusel hetkeseisuga ei ole sunniraha veel täies ulatuses tasutud.
6.KRA on puudutatud isikule koostanud 27.03.2024 „Hoiatus õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest keeldumise kohta“ nr 5-10/2024/62 (edaspidi ka hoiatus). Hoiatus on puudutatud isikule kätte toimetatud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 3 kohaselt 27.04.2024 Eesti teabevärava teenuse kaudu.
7.Puudutatud isik ei ilmunud 18.06.2024 terviseseisundi hindamisele ega esitanud mitteilmumise kohta mõjuvaid põhjendusi.
8.KRA esitas Tallinna Halduskohtusse 21.10.2024 taotluse loa saamiseks peatada Xi juhtimisõigus kuni KRA arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.
9.Kohus tegi Xile 22.10.2024 kohtunõude, milles andis puudutatud isikule võimaluse KRA taotluse osas arvamust avaldada. Puudutatud isik vastas kohtunõudele 28.10.2024 ja esitas erinevad põhjendused, miks ta terviseseisundi hindamisel osaleda ei saanud.
10.Puudutatud isik oli 02.07.2024 ettekirjutusega nr 11-12.1/2024/3137 uuesti kutsutud terviseseisundi hindamisele 29.10.2024.
11.Tallinna Halduskohus tegi 01.11.2024 KRAle kohtunõude. KRA materjalidest nähtuvalt oli X kutsutud terviseseisundi hindamisele 29.10.2024. Kuna nimetatud kuupäev on läbi, tuli KRAl kohut teavitada, kas X käis tervisesesundi hindamisel või mitte. Nii KRA kui X teavitasid kohut, et X ei ilmunud 29.10.2024 toimunud terviseseisundi hindamisele.
12.Kohtule arusaadavalt on kõik eelnimetatud ettekirjutused ja hoiatused (v.a. 07.03.2019 tehtud ettekirjutus nr 11-12.1/961, mis toimetati kätte kohtule arusaadavalt menetlusdokumendi postkasti panekuga ja Ametlikes Teadaannetes avaldamisega) tehtud puudutatud isikule teatavaks Eesti teabevärava teenuse kaudu. 2(6)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.KRA põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. X on eiranud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustust juba 10-l korral. Arvestades asjaolu, et X pole jätkuvalt ilmunud terviseseisundi hindamisele ning ei ole vabatahtlikult täies ulatuses ühtegi sunniraha tasunud, saab teha järelduse, et sunnirahade määramine ei ole täitnud ega täida ka tõenäoliselt tulevikus oma eesmärki mõjutamaks isikut täitma temale pandud kohustust. Varasematest terviseseisundi hindamisele mitteilmumistest nähtub, et puudutatud isik on järjekindlalt rikkunud KVTS-ist tulenevat kohustust. Kuigi puudutatud isikule on korduvalt kohustuse eiramise eest tehtud ettekirjutusi ja rakendatud üha suurenevates summades sunnirahasid, ei ole antud haldussunni meede mõjutanud puudutatud isikut täitma ettekirjutuses sätestatud kohustust. Puudutatud isik ei ole kordagi esitanud mõjuvat põhjendust terviseseisundi hindamisele mitteilmumise kohta. Puudutatud isikul on olnud põhimõtteliselt võimalus valida, kas läbida terviseseisundi hindamine või tasuda korduvalt sunniraha ning riskida juhtimisõiguse peatamisega. Puudutatud isik on oma valiku tagajärgedest teadlik. Põhiseaduse § 124 sätestab, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alusel ja korras. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustalasid ja väga tähtis kodanikukohustus, mida peavad läbima kõik kutsutud kutsealused, mistõttu ei saa olla nimetatud kohustuse olemasolu ühegi Eesti Vabariigi meessoost kodaniku jaoks üllatav. Ajateenistuse asumise eelduseks on läbida KRA terviseseisundi hindamine, mille käigus kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Ilma terviseseisundi hindamist läbimata ei ole võimalik kutsealust kutsuda ajateenistusse. Seega on kohustuslik, et puudutatud isik läbiks KRA terviseseisundi hindamise, selgitamaks välja isiku vastavuse või mittevastavuse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Puudutatud isiku juhtimisõiguse piiramise eesmärk ei ole isiku karistamine, vaid tegemist on täiendava haldusmeetmega suunata puudutatud isik täitma KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud terviseseisundi hindamise kohustust. Tulenevalt eeltoodust on taotleja seisukohal, et KVTS § 331 lg 5 p-s 2 sätestatud juhtimisõiguse piiramine puudutatud isiku osas on proportsionaalne ning vajalik meede, sest sunnirahade rakendamine ei ole olnud piisavalt tõhus ja ei ole täitnud siiani oma eesmärki.
14.Xi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. X töötab Rootsis ja seetõttu pole enamus aegadel klappinud arstliku komisjoni ajad. X on hetkel ka pankrotis ja peab tööl käima, et maksta oma võlgasi ja saada elu joone peale. Oma töös vajab juhilube ja ei pea õigeks meetmeks neid ära võtta kuna sellega kannataks tööl jätkamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. HKMS § 264 lg 4 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 1 sätestab, et lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi 3(6)
põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. HKMS § 2 lg 6 sätestab, et kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid.
16.KRA taotleb Xi mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 lg 5 p 2 alusel kuni KRA arstliku komisjoni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et KRA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KVTS § 331 lg 1 kohaselt, kui kutsealune eirab korduvalt KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab KRA kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse KVTS § 33 1 lõikes 5 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda. Hoiatus kehtib alates kättetoimetamisest (KVTS § 331 lg 3). KVTS § 331 lg 5 kohaselt, kui kutsealune jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, võib KRA taotleda halduskohtult luba mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. KVTS § 33 1 lg 6 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses: 1) põhjendus, miks KRA peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid KVTS § 331 lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuv teave. KRA loataotlus vastab nõuetele. Loataotlusele esitatud materjalidest nähtuvalt esineb olukord, kus kutsealune on korduvalt eiranud KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust, KRA on puudutatud isikut nõuetekohaselt hoiatanud kohustuse täitmata jätmise tagajärgedest ning KRA valitud kohustuse täitmise tagamise meede on sobiv ja selle kohaldamine proportsionaalne. KRA esitatud taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikut kutsutud KRA arstliku komisjoni ette korduvalt ‒ puudutatud isik on eiranud arstlikku komisjoni ilmumist juba vähemalt kuuel korral. Puudutatud isik ettekirjutusi täitnud ei ole. Isiku suhtes rakendati viiel korral sunniraha, kohtule arusaadavalt on puudutatud isik kahel korral sunniraha tasunud. Sunniraha ei pannud puudutatud isikut kohustust täitma.
17.Ettekirjutused on nõuetekohaselt kätte toimetatud. KVTS § 15 lg 1 sätestab, et kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Kui dokument toimetatakse KVTS § 15 lg 1 ja lg 3 kohaselt kätte, loetakse dokument formaalselt kättetoimetatuks. Täiendavalt sätestab KVTS § 15 lg 2, et lisaks KVTS § 15 lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil. Taotluses esitatud materjalide kohaselt on nii ettekirjutused kui hoiatus (v.a. . 07.03.2019 tehtud ettekirjutus nr 11-12.1/961, mis toimetati kätte kohtule arusaadavalt KVTS § 15 lg 2 kohaselt menetlusdokumendi postkasti panekuga ja Ametlikes Teadaannetes avaldamisega) puudutatud isikule läbi teabevärava teenuse kätte toimetatud. Isegi kui hinnata, kas üldjuhul ja fiktiivselt (KVTS § 15 toodud kättetoimetamise puhul on tegemist õiguslikufiktsiooniga) kättetoimetamine on piisavaks meetmeks, tuleb arvestada, et puudutatud isik oli tasunud kahe ettekirjutuse täitmata jätmise alusel määratud sunniraha ja seega pidi puudutatud isik olema teadlik, et KRA puudutatud isikut arstlikku terviseseisundi hindamisele kutsub. Kutsealune 4(6)
peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] KRA saadetud dokumentidega. Ühtlasi peab asjaolu, et kutsealusteks on kõik 17—27-aastased Eesti kodanikest mehed, olema üldteada, nagu ka see, et kutsealuse staatusega kaasneb üldjuhul ajateenistuse läbimise kohustus. Igal kutsealusel on kohustus teha endale selgeks, mida ta peab oma riigikaitsekohustuse täitmiseks tegema ja mil viisil pädevad asutused tema poole vajadusel pöörduvad, samuti korraldama oma elu selliselt, et ta oleks neile asutustele kättesaadav (Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsus haldusasjas nr. 3-23-69 p 11). Eeltoodu kohaselt tuleb lugeda, et taotluse aluseks olevad ettekirjutused ja hoiatus on puudutatud isikule kätte toimetatud. Kohus edastas puudutatud isiku rahvastikuregistri järgsele e- posti aadressile 22.10.2024 kohtunõude, andes puudutatud isikule võimaluse KRA taotlusele arvamust avaldada. Puudutatud isik vastas kohtunõudele 28.10.2024.
18.Kohus nõustub KRA-ga, et puudutatud isik on eiranud korduvalt KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust. Varasematest terviseseisundi hindamisele mitteilmumistest nähtub, et puudutatud isik on järjekindlalt rikkunud KVTS-st tulenevalt kohustust. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustalasid ja väga tähtis kodanikukohustus, mida peavad läbima kõik kutsutud kutsealused, mistõttu ei saa olla nimetatud kohustuse olemasolu ühegi Eesti Vabariigi meessoost kodaniku jaoks üllatav. Ajateenistuse asumise eelduseks on läbida KRA terviseseisundi hindamine, mille käigus kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.
19.Olukorras, kus sunniraha korduv rakendamine ei ole tulemust toonud, saab lugeda põhjendatuks valida mõni teine meede, mis on eelduslikult mõjusam. Isikul on olnud võimalik juhtimisõiguse peatamist vältida, ilmudes KRA arstliku komisjoni ette ning täites temale seadusest tuleneva kohustuse. Puudutatud isiku 28.10.2024 esitatud vastulauses toodud põhjendused terviseseisundi hindamisele mitteilmumist ei vabanda. Asjaolu, et puudutatud isik töötab Rootsis, teda kohustusest ei vabasta. Puudutatud isikule tehti viimane ettekirjutus 02.07.2024, millega kutsuti teda 29.10.2024 toimuvale terviseseisundi hindamisele. Kohus tegi 22.10.2024 ka puudutatud isikule kohtunõude, teavitades ühtlasi KRA loataotlusest. Puudutatud isikul oli võimalus 29.10.2024 toimuvale hindamisele tulla. Rootsiga on Eestil tihe transpordiühendus ja puudutatud isikul oli eeldatavalt võimalik oma elu korraldada nii, et tulla terviseseisundi hindamisele. Puudutatud isik ei ole oma 28.10.2024 esitatud avalduses avaldanud ka valmidust järgmisele hindamisele tulla. KRA on puudutatud isikut viimaste aastate jooksul kutsunud terviseseisundi hindamisele korduvalt. Kohtule ei ole usutav, et puudutatud isikul polnud võimalik ühelgi etteantud kuupäeval hindamisele ilmuda. Isegi kui hinnata, et puudutatud isikul ei olnud võimalik eelnimetatud kuupäevadel terviseseisundi hindamisele ilmuda, oli puudutatud isikul võimalus ise KRAga ühendust võtta ja KRAle erinevaid temale sobivaid aegu pakkuda. Puudutatud isik ei ole üles näidanud valmisolekut terviseseisundi hindamisel osaleda. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et puudutatud isik on pigem teadlikult terviseseisundi hindamisel osalemisest hoidunud, mistõttu juhiloa kehtivuse peatamine on vajalik meede isiku suunamiseks terviseseisundi hindamisel osalema.
20.Kohus möönab, et juhtimisõiguse peatamine on võrdlemisi intensiivne piirang, millel võib sõltuvalt puudutatud isiku elu- ja töökorraldusest olla tema jaoks suur mõju. Sellises olukorras peab kohus põhjendatuks anda KRAle luba puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni ja mitte kauemaks. Puudutatud isikul on eeldatavalt võimalik KRAga kokku leppida, et järgmine hindamine toimuks võimalikult varakult.
5(6)
21.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et KVTS § 33 1 lg 5 p 2 sätestatud juhtimisõiguse piiramine puudutatud isiku osas on proportsionaalne ning vajalik meede.
22.Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus KRA taotluse ja annab loa Xi mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. KVTS § 331 lg 9 tulenevalt kehtib kohtu antud luba kuni kohustuse täitmiseni.
23.Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele ning KVTS § 33 1 lg 8 alusel Transpordiametile, kelle pädevuses on mootorsõiduki juhtimise õiguse loa andmine, sellise õiguse peatamine ja õiguse andmisest keeldumine.
24.KVTS § 331 lg 9 tulenevalt on KRA-l kohustus viivitamata teavitada Transpordiametit, kui langeb ära alus Xi mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks.
25.HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale, s.o KRA-le. Määruse jõustumine ei takista selle edasikaebamist.