V.A kaebus Eesti Töötukassa 27.12.2023 otsuse nr TVH/23/049330 ja 08.02.2024 vaideotsuse nr VO/24/21 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja V.A, volitatud esindaja Igor Sumarok Vastustaja Eesti Töötukassa
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 10.10.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta V.A kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.12.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
1.V.A esitas 23.12.2023 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 27.12.2023 otsusega, et V.A töövõime ei ole vähenenud. Eesti Töötukassa selgitas, et kuigi taotlejal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad väsimustunne ja perioodilised kõhuvalud, siis ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
3.V.A esitas 03.01.2024 Eesti Töötukassa 27.12.2023 otsusele nr TVH/23/049330 vaide.
4.Eesti Töötukassa jättis 08.02.2024 vaideotsusega nr VO/24/21 V.A vaide rahuldamata. Vaideotsuse õiguslikeks alusteks on töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg-d 1 ja 2, terviseja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 3 lg 2, § 5 lg 1, § 6 lg-d 1, 3 ja 6, § 8 lg-d 5 ja 6. Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevuste arvväärtused järgmiselt: 1) liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0, mistõttu hindas TTO ekspertarst vaide esitaja töövõimeliseks. TTO ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jäi oma esialgse arvamuse juurde – vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud. Terviseandmed ei kinnita, et vaide esitajal oleks töötamine osaliselt takistatud või täiesti välistatud. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige. TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumisaneemiad ja maksahaigused. Vaide esitajal on pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad väsimustunne ja perioodilised kõhuvalud. 2021. a on vaide esitajat opereeritud mao pahaloomulise kasvaja tõttu. Tehtud on laiendatud gastrektoomia, radikaalne kirurgiline ravi. 10.11.2021 on vaide esitaja erakorraliselt hospitaliseeritud peensooleiiliuse tõttu, mis konservatiivse raviga lahenes. Vaide esitaja on saanud keemiaravi. Vaide esitaja on konsulteeritud kirurgi poolt 06.12.2023, misjuures on teostatud KT- ja MRT-uuringud. Kasvaja retsidiivi ei ole esinenud. 16.12.2023 on vaide esitaja pöördunud EMO-sse alkoholi tarvitamise järgselt esinenud kõhuvalude ja oksendamisega. Vaide esitajal võib esineda perioodilist kõhuvalu. Samuti võib vaide esitajal esineda kerge väsimustunne, sest analüüside põhjal on tal kerge aneemia. 07.08.2023 on olnud Hgb 121 g/l, samas norm meestel on 134-170. Abivahendi vajadust terviseandmed ei kinnita. Hinnangute andmisel on TTO ekspertarst tuginenud järgnevatele tervise infosüsteemi (TIS) sissekannetele: 1) üldarsti dr MK 06.01.2024 epikriisile; 2) perearsti dr GO
2(8)
3-24-742
21.12.2023 epikriisile; 3) sisehaiguste arsti dr VS 16.12.2023 epikriisile ning 4) üldkirurgi dr VA 06.12.2023 epikriisile.
5.V.A esitas 11.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada Eesti Töötukassa 27.12.2023 otsus nr TVH/23/049330 ja 08.02.2024 vaideotsus nr VO/24/21 ning kohustada vastustajat vaatama V.A taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja ei nõustu vaidlusaluste otsustega ning leiab, et need on kaalutlusvigadega ega ole põhjendatud.
6.1.V.A töövõimet hinnati varasemalt 05.01.2022, mille käigus tuvastati, et kaebajal on puuduv töövõime. On ebaselge, milliste andmete või uuringute põhjal tuvastas uus ekspertiis, et aasta jooksul on V.A tervis nii oluliselt muutunud, et võrreldes eelmise olukorraga on töövõime paranenud. Eksperthinnangu tegemisel ei ole uuritud kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, tegureid ega fakte, mille tulemusel on jõutud ekslikele järeldustele.
6.2.Kaebajal on alates 2000. a suvest esinenud kaebused kõhuvalule, mis on ajas süvenenud. 12.06.2021 teostati kaebajale gastroskoopia ja maokorpuse alaosas suurel kõverikul tuvastati tuumor, mõõtmetega 60x40 mm, keskel haavand 10x10 mm, limaskest on deformeerunud, infiltratsioon, puhke-staadiumis, rigiidne. Kaebajale tehti biopsia ja selle tulemusena diagnoositi, et kaebajal on vähk.
6.3.Kaebajal teostati 25.10.2021 radikaalne kirurgiline ravi, mille tulemusena eemaldati osa maokehast. Peale operatsiooni oli dreenihaavast verejooks, mis likvideeriti. Hiljem tekkis kõhuhematoom. Kaebaja oli 10.11.2021 hospitaliseeritud erakorraliselt peensooleiileuse tõttu, mis konservatiivse raviga lahendati. Kaebaja oli 08.12.2021 hospitaliseeritud keemiaravikuuriks FLOT skeemi järgi. Kaebaja oli 22.12.2021 hospitaliseeritud ravikuuriks FLOT skeemi järgi.
6.4.05.01.2022 seisuga oli kaebajal tuvastatud puuduv töövõime. 26.10.2022 seisuga oli kaebajal tuvastatud osaline töövõime. 27.12.2023 eksperthinnangus tuvastati, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumisaneemiad, maksahaigused, kaebajal esineb liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang, pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad väsimustunne ja perioodilised kõhuvalud. Eeltoodust tulenevalt on välistatud/takistatud/piiratud kõndimine. Seega, 27.12.2023 seisuga väidetavalt tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Eksperthinnangus puuduvad andmed kaebaja võimalusest esemete tõstmisest või kandmisest.
6.5.Eksperthinnangus on ekslikult tuvastatud, et kaebajal on ainult kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumisaneemiad, maksahaigused ning pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad väsimustunne ning perioodilised kõhuvalud. Ekslikult on otsustatud, et kuigi kaebajal esineb eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes piirang, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist (TVTS § 5 lg 3 p 1).
6.6.Sarnaselt 26.10.2022 eksperthinnanguga, esineb kaebajal jätkuvalt tegutsemispiirang liikumise valdkonnas; pikkade vahemaade läbimisel võib esineda piiranguid üldise füüsilise jõudluse languse ja väsimuse tõttu, trepist liikumine võib olla raskendatud. Kaebajale ei sobi jätkuvalt raskuste tõstmine ja kandmine, välistatud/takistatud/piiratud esemete tõstmine ja kandmine, pikkade vahemaad kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine. Need asjaolud on jäänud ekspertarstil tähelepanuta. Ekspertiisi lõppdokumendis kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele ja järeldused on ekslikud.
3(8)
3-24-742
6.7.On ebaselge, milliste andmete või uuringute põhjal tuvastas ekspertarst, et aasta jooksul on kaebaja tervis oluliselt paranenud, et võrreldes eelmise olukorraga sobib kaebajale raskuste tõstmine ja kandmine ning esemete tõstmine ei ole välistatud/takistatud/piiratud (vt Riigikohtu lahend nr 3-20-2474). Kui taotleja esitab oma tervisele antud hinnangule vastuväite, siis tekib haldusorganil kohustus hinnangut iseseisvalt täiendavalt uurida (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1110). Vaides palus kaebaja kaasata menetlusse teise eksperdi, kuid vaideotsusest ei selgu, kas töötukassa on seda ka teinud.
6.8.Kaebaja on esitanud vastustajale õiged andmed. Kaebaja ei tea, millised andmed sisalduvad TIS-s ja millised mitte. Andmete sisestamisega tegelevad tervishoiutöötajad.
6.9.Kaebaja ärakuulamisõigust on rikutud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1).
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Vaidlusalused otsused on õiguspärased (TVTS § 5 lg-d 1-2; määrus nr 39 § 5 lg 1, § 6 lgd 1, 3, 6; § 8 lg 6). Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.
7.2.Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido (edaspidi TTO) ekspertarst dr NN, võttes aluseks kaebaja esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud oma tervisest tulenevatele piirangutele ja kaebaja terviseandmed, koostas 27.12.2023 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 27.12.2023 otsusega nr TVH/23/049330 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluses veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr LA, kes nõustus TTO ekspertarsti toodud põhjendustega eksperdiarvamuses. Käesolevas haldusasjas on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr LA kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatu üle vaadanud ning nõustunud TTO ekspertarsti eksperdiarvamusega.
7.3.Vaidlusaluses otsuses ega vaideotsuses ei ole leitud, et kaebaja poolt taotlusel kirjeldatud piirangud ei ole leidnud kinnitust. Küll aga on vaideotsuses selgitatud, et kaebaja poolt vaides mainitud ärevushäired ei leidnud TIS andmetel kinnitust, sest puuduvad vastavad diagnoosid ning kaebajale ei ole ärevushäirete osas ravimeid TIS andmetel määratud. Samuti on vaideotsuses selgitatud, et vaides mainitud vererõhu tõusude osas TIS andmetes uuringud puuduvad ning kaebaja ei ole ravi vajanud. Viimati on kontrollitud keskkonnas perearsti juures mõõdetud kaebaja vererõhku 21.12.2023, misjuures on tulemuseks olnud 140/90 mmHg. Vaideotsuses on selgitatud vaides mainitud silmade väsimise osas, et silmaarsti dr AA 02.11.2023 epikriisi kohaselt on kaebaja nägemisteravus korras, silmarõhk normis. Kuigi kaebajal on varasemalt diagnoositud pisaranäärme haigusseisundeid ja 2020. a toimus kaebajal silmas võõrkeha eemaldamine, siis töövõimet mõjutavad püsivad piirangud silmadega seonduvalt kaebajal puuduvad. Ajutiselt esinevat silmade väsimust kogevad enamasti kõik inimesed sõltuvalt silmade koormamisest ning keskkonnatingimustest (nt halb 4(8)
3-24-742
valgustus, väga väike kiri jms). Lisaks on vaideotsuses mainitud, et unehäirete osas on kaebajale ravi määratud ja juba tekkinud sõltuvuse olemasolu ei saa välistada.
7.4.Paljasõnaline on kaebaja väide, et tal ei ole juurdepääsu oma terviseandmetele (vt tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 593 lg 1, § 31). Tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused, sh vaidlused selle üle, kas arstid on TIS-i kandnud õiged ja täielikud andmed, kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1110, p 24).
7.5.Vaideotsuses on välja toodud, et vaidemenetlusesse on olnud kaasatud ka töötukassa arstiõppe läbinud töötaja.
7.6.Vastustaja ei nõustu kaebajaga ärakuulamisõiguse rikkumise osas. Kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud, et taotluse esitamisega töövõime hindamiseks on taotlejale olnud ärakuulamisõigus juba tagatud (vt Tallinna Halduskohtu 21.12.2017 otsus nr 3-17-1695, p 22; 09.11.2022 otsus nr 3-22-1019, p 72). Lisaks on kaebaja esitanud ka vaide, mistõttu on kaebajal olnud võimalik esitada vaidemenetluses täiendavad vastuväited ning tõendid. Kaebaja seisukohtadele on vaideotsuses ka vastatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
10.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Töövõime hindamine on hindamisotsus, mitte kaalutlusotsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11, p 16). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus; muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1110/84, p 24).
11.TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel [...]. Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et pikaajaline tervisekahjustus on püsiv terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks
tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude, täpsustamise vajaduse korral kogutud, andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6).
12.Kaebaja on taotluses märkinud tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas võtmetegevuses
1.1.„Liikumine eri tasapindadel“ ning selgitanud, et ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia; taotleja võimekus liikuda on muutlik; kõndimisel kasutab käimiskeppe ning peatub puhkamiseks; treppidel suudab liikuda väikeste raskustega; esinevad südameprobleemid (vt vastustaja 16.04.2024 menetlusdokumendi lisa 1, lk 5; dtl 71). TTO ekspertarst on hinnanud nimetatud piirangut arvväärtusega 1 ning selgitanud seda järgmiselt: „2021. aastal opereeritud mao pahaloomulise kasvaja tõttu. Laiendatud gastrektoomia, radikaalne kirurgiline ravi.*10.11.21 hospitaliseeritud erakorraliselt peensooleiileuse tõttu, mis konservatiivse raviga lahenes. Saanud keemiaravi. Konsulteeritud kirurgi poolt 06.12.2023, teostatud KT ja MRT-uuring, kasvaja retsidiivi ei esine. 16.12.2023 pöördunud EMO-sse, alkoholi tarvitamise järgselt kõhuvalud ja oksendamine. Perioodiline kõhuvalu võib esineda. Kerge väsimustunne võib esineda- 07.08.2023 B-Hb_121;_g/l_(norm 134-170). Abivahendi vajadust terviseandmed ei kinnita.“ (dtl-d 335-336). Liikumise valdkonna kokkuvõttes on TTO ekspertarst selgitanud piirangu avaldumist, mõju tegevusvõimele ja põhjust järgmiselt: „Taotlejal esineb liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang. Pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad väsimustunne ja perioodilised kõhuvalud. Piirangu põhjuseks on mao, luuüdi struktuur (dtl 336). Eelnevast nähtuvalt on vastustaja töövõime hindamisel arvesse võtnud asjaolusid, et kaebajal on opereeritud mao pahaloomuline kasvaja; esinevad perioodilised kõhuvalud, mis on tingitud mh mao ja luuüdi struktuurist. Samas on lähtutud asjaolust, et TIS-s puuduvad andmed abivahendite kasutamise kohta ning ka kaebaja ei ole väitnud, et meditsiiniliselt on talle liikumiseks määratud abivahendi kasutamine. Ühtlasi on arvestatud asjaolu, et kaebajal tekib väsimus, kuid on selgitatud, et kerge väsimustunne võib esineda, sest 07.08.2023 analüüside kohaselt B-Hb 121 g/l (normaalne 134-170) (dtl 339).
13.Eesti Töötukassa ekspertarst on selgitanud täiendavalt 16.04.2024 seisukohas, et väsimustunnet võib kaebajal esineda suurematel koormustel kerge aneemia tõttu; aneemia on ravimitega hästi kompenseeritav ja kaebaja üldist töövõimet ei mõjuta; töövõimet hinnatakse adekvaatse ravi foonil ja abivahendeid kasutades; terviseandmed ei kinnita abivahendite vajadust ja käimiskeppide kasutamine ei ole piirang; südamehaigusi ei ole kaebajal diagnoositud ning ravi ega eriarsti konsultatsiooni ei ole kaebaja vajanud; viimati on terviseandmete alusel kardiaalset seisundit hinnatud perearsti dr GO poolt 21.12.2023, siis kõrvalekaldeid südametegevuses ei esinenud; kaebaja südametoonid on olnud rütmilised, pulsisagedus 70x ning vererõhk 140/90 mmHg (dtl 346). Seega on töötukassa arvesse võtnud olulisi asjaolusid ning kaebaja ei ole välja toonud, milliseid konkreetseid terviseandmeid arvestatud ei ole.
14.Kohus ei nõustu kaebajaga, et on ebaselge, milliste andmete või uuringute põhjal tuvastas uus ekspertiis, et kaebaja tervislik seisund on sedavõrd muutunud, et töövõime ei ole vähenenud.
6(8)
3-24-742
15.TVTS § 5 lg 2 punkti 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena, et töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud. See tähendab, et isiku tervislik seisund ei takista tema töötamist.
16.Tallinna Ringkonnakohus on oma 26.01.2024 otsuse nr 3-22-1294 punktis 15 selgitanud järgmist: „Töövõimereform käivitus 2016. a-l. Selle eesmärk oli tuua vähenenud töövõimega inimesed tagasi tööturule, leida neile sobiv töö või soodustada töötamist ja tagada sissetulek ning ühes sellega toetada inimeste aktiivsust ja vähendada tööjõupuudust. Reformi tulemusena hakati senise püsiva või osalise töövõimetuse asemel hindama inimese säilinud töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust. /.../ Töövõime hindamise metoodika tugineb uutele alustele, võttes inimese terviseseisundi kõrval arvesse tema funktsionaalset ja tööalast võimekust. Uus hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest.“
17.Ka õiguskantsler on hinnanud 16.06.2022 kirjas nr 7-4/220676/2203299 töövõime hindamise süsteemi kooskõla põhiseadusega ning leidnud, et see ei ole põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler on viidatud kirjas selgitanud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 28 lõige 2 näeb ette, et inimesel on õigus riigi abile töövõimetuse korral; mis tingimustel riik abi annab, otsustab Riigikogu; seega on Riigikogul selles asjas suur otsustusõigus; paratamatult tuleb Riigikogul abi andmise tingimusi kindlaks määrates võtta arvesse riigi majanduslikku olukorda ja abi andmise võimalusi, sest riik ei saa inimestele anda rohkem, kui selleks võimalusi on.2
18.Käesoleval juhul on TTO ekspertarst koostanud eksperthinnangu 27.12.2023 ning vaadanud kaebaja terviseandmed veelkord vaidemenetluses läbi. Lisaks on vaidemenetluses analüüsinud kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti arvamust Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst (dtl-d 350-351). Sellest johtuvalt on ka paljasõnaline kaebaja väide, et vaideotsusest ei selgu, kas töötukassa on kasutanud ka mõnda teist eksperti.
19.Ühtlasi ei nõustu kohus kaebajaga, et tema ärakuulamisõigust on rikutud. Kaebajale on tagatud ärakuulamisõigus, kui ta esitas töötukassale töövõime hindamise taotluse (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1695, p 10).
20.Kaebaja heidab vastustajale ette, et ekspertarstil on jäänud tähelepanuta, et kaebajale ei sobi jätkuvalt raskuste tõstmine ja kandmine, välistatud/takistatud/piiratud esemete tõstmine ja kandmine, pikkade vahemaad kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine.
21.TTO ekspertarsti 27.12.2023 hinnangus on antud hinnang liikumise valdkonnale, sh võimekusele treppidest liikuda (dtl 37). Käelises tegevuses piiranguid kaebaja märkinud ei ole (dtl-d 71-72). Lisaks on töötukassa ekspertarst selgitanud, et käesolevalt on kaebaja seisund kompenseeritud, ei esine kasvaja retsidiive ega kauglevikut, seega puudub vajadus täiendavaks taastumisperioodiks; raske füüsiline töö ei ole endiselt kaebajale tõenäoliselt soovitatav, kuid ei vaja eraldi rõhutamist; raskuste käsitsi teisaldamist reguleerib kehtiv sotsiaalministri 27.02.2001 määrus nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi kajastamist; töövõime hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja tingimusi saab vältida; samuti arvestades töövõime hindamisel, et töötamise saab üles ehitada tuginedes valdkondadele, milles piirangud puuduvad või ei mõjuta üldist töövõimet (dtl 347).
22.Viimaks on töötukassa ka vaidemenetluses selgitanud, miks erineb käesoleval juhul antud töövõime hinnang varasematest hinnangutest. Nii on vaideotsuses märgitud, et kasvaja on vaide esitajal edukalt ravitud ning retsidiivi ega metastaase ei esine; valuravi on vaide esitaja vajanud ühekordselt alles 09.01.2024; unehäirete osas on vaide esitajale ravi määratud, misjuures ei saa välistada juba sõltuvuse teket; terviseandmetes esinevad viited alkoholitarvitamisele; varasemalt on vaide esitaja töövõime hinnatud osaliseks seoses pahaloomulise kasvaja ravi ja taastumisperioodiga; käesolevalt aga retsidiivi ega metastaase ei esine, seega on vaide esitaja terviseseisund kompenseeritud ja oluliselt enam tema töövõimet ei mõjuta (dtl 11). Kuigi sellesisulised põhjendused oleks pidanud olema esialgses otsuses, mistõttu on Eesti Töötukassa 27.12.2023 otsus nr TVH/23/049330 põhjendamispuudustega. Siiski on need puudused kõrvaldatud vaidemenetluses.
23.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude välja mõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
25.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuse kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.