Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada T.B. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista T.B. kasuks M.M.lt ning J.M.lt välja menetluskuluna kummaltki
(seitsesada kaheksakümmend üheksa) eurot, millest 175 eurot on riigilõiv, 594 eurot on lepingulise esindaja kulu (koos käibemaksuga) ning 20 eurot on T.B. esindaja sõidukulu kohtuistungitele.
4.6.Välja mõista M.M.lt T.B. kasuks 175 eurot riigilõivu ja 614 eurot õigusabikulude hüvitamiseks.
4.7.Välja mõista J.M.lt T.B. kasuks 175 eurot riigilõivu ja 614 eurot õigusabikulude hüvitamiseks.
5.Jätta apellatsioonkaebuse lahendamisega menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
seotud
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.B. (hageja) esitas 17. veebruaril 2015 hagi M.M. (kostja I) ja J.M. (kostja II) (kostjad) vastu kinkelepingute tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kostjad tunnistasid hagi 6. septembril 2016.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus rahuldas 23. septembri 2016 otsusega hagi, tuvastas 9. aprillil 2013 ja
6.jaanuaril 2015 kostja I, A.M. ja kostja II vahel sõlmitud kinkelepingute tühisuse, muutis kinnistusraamatu kandeid, s.o kustutas registriosa II jaos nr 69909 kostja II omanikukande, kandis kinnistu asukohaga XXX registriosa nr XXX omanikuna kinnistusraamatuse kostja I 1⁄2 kaasomanikuna ning asendas kostja II tahteavalduse kinnistusraamatusse kande muutmiseks jõustunud kohtuotsusega. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda ja mõistis kummaltki kostjalt hageja kasuks välja 175 eurot riigilõivu ja 486 eurot õigusabikulude hüvitamiseks. Maakohus parandas 26. oktoobri 2016 määrusega kohtuotsuse resolutiivosa p-s 3.2 oleva vea ja jättis sellest välja sõnad „1⁄2 kaasomanikuna“. Kuna hagi lahendati hageja kasuks, jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu 2338 eurot, sh riigilõiv 350 eurot. Nimekirja läbivaatamisel 7. septembri 2016 kohtuistungil ilmnes, et kõik nimekirjas olevad kulud ei ole seotud selle tsiviilasjaga. Maakohus luges nimekirjas esitatud p-des 2.3, 2.6, 2.8, 2.9 ja 2.10 märgitud kulud selle tsiviilasjaga mitte seotud olevaks ning samal põhjusel vähendas p-des 2.2, 2.11–2.14 olevat ajakulu kokku 6,1 tunni võrra. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks õigusabi ajakuluks 8,1 tundi, s.o rahaliselt 972 eurot (8,1 x 120).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjatelt hageja kasuks välja õigusabikulude hüvitamiseks 2338 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kostjatelt hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire. Hagejale on arusaamatu, kuidas võivad esitatud ning asja toimikus olevad menetlusdokumendid olla tsiviilasjaga mitte seotud. Maakohus ei analüüsinud kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid märkis üldsõnaliselt, et kohus loeb märgitud kulud antud tsiviilasjaga mitte seotud olevaks. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi kokku 19,4 tunni ulatuses, mis sisaldab ka õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulunud aega. Kõik kulud on seotud antud tsiviilasjaga. Praeguse tsiviilasja raames rahuldas kohus 27. novembri 2015 osaotsusega kostja I vastuhagi abielu lahutamiseks. 12. mail 2016 rahuldas kohus hageja taotluse põhihagi ja vastuhagi eraldamiseks. Alates selle määruse jõustumist on võimalik eristada, mis kulud on seotud asjaga nr 2-15-2544 ning millised asjaga nr 2-16-7679. Hageja väitis oma vastuses vastuhagile, et abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõuded tuleb esitada eraldi.
4.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt hindas maakohus kohtutoimikus olevaid menetlusdokumente õigesti ning tuvastas õigesti, et hageja menetluskulude nimekirjas olevad kulud ei ole osaliselt seotud antud tsiviilasjaga. Ebaõige ja seadusel mittepõhinev on hageja seisukoht, et alles 12. mai 2016
maakohtu määruse jõustumisest alates, millega kohus eraldas põhihagi ja vastuhagi nõuded, võib lugeda praeguse tsiviilasjaga mitteseotuks need hageja menetlusdokumendid, mis olid esitatud kostja I vastuhagiga seoses. Maakohus asus õigele seisukohale, et hageja ajakulu 11,3 tunni ulatuses ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna on seotud eraldatud tsiviilasjaga nr 2-167679. Hageja nimekirja p-s 2.11 esitatud ajakulu ei ole kontrollitav, kuna ei ole arusaadav, millise menetlusdokumendi koostamise eest on esitatud arve nr 2-11.11.2015. Põhjendatuks ei saa lugeda arve nr I-30.08.2016 alusel esitatud õigusabikulu 7. septembri 2016 istungil osalemise eest, sest arve esitati üks nädal enne kohtuistungit arvestamata istungi tegelikku kestvust. Ei ole usutav, et hageja esindaja valmistus kohtuistungiks üks nädal enne. Nimekirja p-s 2.2 nimetatud päringut notarile ei ole tsiviilasja toimikus, seega ei saa lugeda nimetatud kulu põhjendatuks. Kulud seoses vastuste koostamisega vastuhagile ei ole seotud praeguse tsiviilasjaga ega kuulu hüvitamisele. Samuti ei kuulu hüvitamisele hageja kulud seoses menetluskulude nimekirjade esitamisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt maakohtu poolse diskretsiooniõiguse piiride ületamise tõttu. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse väljamõistetud menetluskulude suuruse, s.o hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt, määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 1188 eurot (koos käibemaksuga) ning sõidukulu 40 eurot, kokku 1228 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsiooniastmes ei vaielda menetluskulude jaotuse, kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud riigilõivu ning hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse mõistlikkuse üle. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud osas on maakohtu otsus seaduslik ning põhjendatud. Maakohus on põhjendatult jätnud hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda TsMS § 165 lg 1 alusel.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata hageja menetluskulude nimekirja p-des 2.3, 2.6, 2.8, 2.9 ja 2.10 märgitud kulud, kuna nimetatud punktides märgitud kulud ei ole praeguse tsiviilasjaga seotud. Hageja esitas hagi kinkelepingute tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning kostja I esitas vastuhagi abielu lahutamiseks ning ühisvara jagamiseks. Kostja I hagi eraldati 12. mai 2016 määrusega eraldi menetlusse tsiviilasjas nr 2-16-7679. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et alles alates eraldamise määruse jõustumisest saab eristada lepingulise esindaja toiminguid seoses eraldatud tsiviilasjaga. Menetluskulude nimekirjast nähtuvad on hageja lepingulise esindaja toimingud seotud kas hageja nõude, s.o kinkelepingute tühisuse tuvastamise nõude menetlemisega või kostja I vastuhagi, s.o abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõude menetlemisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista kostja I vastuhagi eraldamine hageja õigust kostja I vastuhagi lahendamise menetluses esitada selle nõude lahendamisega seotud kulude hüvitamise nõuet, sh ka nende toimingute eest, mis olid seotud kostja I vastuhagi menetlemisega enne vastuhagi eraldamist tsiviilasjaks nr 2-16-7679. Kostja I vastuhagi suhtes esitatud hageja seisukohad ja vastuväited ei ole seotud hageja kinkelepingute tühisuse tuvastamise nõude sisulise lahendamisega.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ning rahalise suuruse kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooniõiguse piire. Nimekirja p 2.11 kohaselt on hageja lepingulise esindaja ajakulu 3,6 tundi, s.o kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine Narva kohtumajas ning sõidukulud. Maakohus vähendas hageja menetluskulude nimekirjas p-s 2.11 nimetatud lepingulise esindaja ajakulu 2,4 tunni võrra. Seega luges maakohus nimekirja p 2.11 alusel põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks 1,2 tundi (3,6 – 2,4).
8.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt (I kd, tl 202–204) kestis nimekirja p-s 2.11 nimetatud
10.novembri 2015 kohtuistung 2 tundi. Istungi protokollist nähtuvalt esindas hagejat istungil lepinguline esindaja. Ringkonnakohtu hinnangul on istungil osalemise ajakulu põhjendatud ning vajalik täies ulatuses, s.o 2 tundi. Samuti on tavapärane, et esindaja valmistub kohtuistungiks ette. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund. Seega on maakohus põhjendamatult vähendanud hageja lepingulise esindaja istungiks ettevalmistamise ning istungil osalemise ajakulu 1,8 tunni võrra. Ülejäänud osas on maakohtu otsus ringkonnakohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu osas põhjendatud ning seaduslik. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku on 9,9 tundi, s.o nimekirja p 2.1 alusel 1 tund, p 2.2. alusel 0,5 tundi, p 2,4 alusel 1 tund, p 2,5 alusel 1 tund, p 2.7 alusel 1 tund, p 2.11 alusel 3 tundi, p 2.12 alusel 0,6 tundi, p 2.13 alusel 0,3 tundi ning p 2.14 alusel 1,5 tundi.
9.Seadus ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (Riigikohtu 12. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Põhjendatud ning hüvitatavaks menetluskuluks saab olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Vaidlust ei ole, et hageja lepingulise esindaja büroo asukoht on Tallinnas ning istungid maakohtus toimusid Narvas. Seega loeb ringkonnakohus põhjendatud kuluks ühele istungile sõidukulu 20 eurot, s.o keskmine bussipileti kulu Tallinn – Narva – Tallinn. Hageja esindaja osales kahel istungil maakohtus, kulude arvestus on esitatud nimekirja p-des 2.11 ning 2.14. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks sõidukuluks 40 eurot, s.o kahele istungile sõiduks bussipiletite keskmine kulu.
10.Eespoolöeldust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 350 eurot, lepingulise esindaja kulu 9,9 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 1188 eurot (koos käibemaksuga) ning lepingulise esindaja sõidukulud 40 eurot, kokku 1578 eurot. Kostjad kannavad hageja menetluskulud võrdsetes osades.
11.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.