Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 08.11.2024, Tartu 3-24-1828 X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja kohta valeväidete esitamisega ja sellega kaebaja au ja hea nime teotamisega Tartu Halduskohtu 04.11.2024. a määruse resolutsiooni p1 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § ).
kõrgendatud tähelepanu kaebaja väärikuse alandamise abil ning saavutada kinnipeetavate silmis paremat positsiooni. M. Tiigivee avaldas, et „E8 eluosakond on grupeeringu sektor ja E8 eluosakonnas oli gäng moodustunud“ (viimast ütles teisele ametnikule, pealt kuulis kaaskinnipeetav S. Joala). Veel ütles M. Tiigivee pärast vestlust kaebajaga 28.12.2023 E8 üksuse juht E. Tarkusele, et kaebaja ähvardas teda kaudselt, öeldes: „sa veel vastutad oma sõnade eest“ (kuritegelikus maailmas tähendab selline lause seda, et sinu tervis ja elu on nüüd ohus). M. Tiigivee tunnistas enda öeldut tunnistajale M. Saarele. Kaebaja selgitab, et ta ei ole ametnikku ähvardanud. Enda tegevusega tekitab ametnik intriige ja seab ohtu kaebaja julgeoleku. Ametniku väited tervikuna jätavad mulje, et kaebaja loob justkui kuritegelikku ühendust ja on laiemalt kuritegeliku elu viljeleja. Ametniku väited kahjustavad kaebaja põhiõigusi ning alandavad kaebajat, sest väited on valed. Valeväidete tõttu toimus E8 eluosakonnas 4 ümberpaigutust (sh paigutati kaebaja kambrikaaslane teise osakonda), mistõttu peab kaebaja kannatama olulist heaolu langust. Ametnik peab ebaõiged andmed ümber lükkama Tartu Vangla kinnipeetavate ja ametnike ees. Teised ametnikud on peale M. Tiigivee õigusvastast tegevust suhtunud kaebajasse vaenulikult, kaebaja on pidanud andma selgitusi ja veenma vanglaametnikke selles, et mingit grupeeringut ei eksisteeri.
rikkumise tagajärjel tekkis isikule kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja isikule tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Praegusel juhul ei oleks kõik need eeldused täidetud ja heastamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline samadel põhjustel, mis kohus esitas eespool hüvitamisnõudega seonduvalt.
korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas asjas esitas X.X. määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendi ise. Kaebaja on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule määruskaebuse ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X.-ile riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.