Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine

3-23-106 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet seadis 19.12.2022 otsusega nr 4-10.1/99-1 Pärnu mnt 552 kinnistule (pindala 5000 m2, sihtotstarve ärimaa 100%) Elektrilevi OÜ kasuks tähtajatu sundvalduse 10 m2 suurusel alal. Sundvalduse teostajal on õigus paigaldada sundvalduse alale liitumis- ja jaotuskilp, seda kasutada, hooldada, remontida ja asendada ning muul viisil kasutusse anda ning ekspluateerida elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil. Sundvalduse tasu on asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-st 155 tulenevalt 0 eurot. Sundvalduse seadmise taotluse esitas 29.03.2021 Elektrilevi OÜ, kes kuulub asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg-s 11 nimetatud isikute hulka, kellele laienevad elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustused. Pärnu mnt 552 kinnistu omanik on OÜ Center Services. Elektrilevi OÜ taotluses märgiti, et OÜ Center Services juhatuse liige Toomas Kulderknup kooskõlastas liitumis- ja jaotuskilbi asukoha suuliselt projektijuhi ja projekteerijaga; juhatuse liikmele näidati liitumis- ja jaotuskilbi asukoht kätte ja ta oli ehituse juures. OÜ Center Services esitas sundvalduse seadmisele vastuväited. Äriühingut ei ole servituudi seadmise vajadusest ega projekteeritud rajatisest teavitatud. Kilbid oleks võinud projekteerida 3–5 m eemale, millega oleks välditud eraomandi kahjustamist. Vastuväited pole põhjendatud. Kinnistu omanikku teavitati servituudi seadmise vajadusest detailplaneeringu menetluse käigus 2004. a-l. Lisaks teavitati omanikku Hepta Group Energy OÜ poolt tööprojekti nr 2019-517 „Pärnu maantee rekonstrueerimise elektritööd“ koostamise käigus. OÜ Center Services saatis 10.03.2021 Elektrilevi OÜ-le kirja, kus kirjutas, et sai 19.07.2019 projekteerijalt järgmise teate: „Teostame Pärnu maantee rekonstrueerimistööde mahus elektrivõrgu ümberehitamise projekti. Projekti kohaselt asendatakse Pärnu maanteel uuele sõidu- ja kergtee lahendusele ette jäävad elektriõhuliini postid maakaabliga. Kuna tänavamaalt õhuliinid eemaldatakse, tuleb ka Teie kinnistu elektritoide viia üle maakaabliga toitele, kus teie kinnistut läbiv kaabel (posti kõrvalt) poolitatakse ning ühendatakse uude jaotuskilpi, mis paigaldatakse teie kinnistul paikneva õhuliini masti asemele (mast demonteeritakse). Jaotuskilbi kõrvale paigaldatakse liitumiskilp, kuhu ühendatakse hoone tarbijakaabel. Palun andke teada, kas selline lahendus on Teile aktsepteeritav.“ Seega on OÜ Center Services teate kätte saanud. Liitumis- ja jaotuskilp tuleb samasse kohta, kus oli õhuliini mast. Eraisiku huve pole seetõttu kahjustatud. Pärnu mnt 552 kinnistu jääb Tallinna Linnavalitsuse 08.12.2004 korraldusega nr 2567-k kehtestatud detailplaneeringu alasse, mis määrab vajalikud tehnovõrkude servituudi alad. AÕS § 1581 lg 11 järgi on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.

2(7)

3-23-106 Ameti 19.12.2022 otsuse tühistamiseks. Kaebaja jäi haldusmenetluses esitatud vastuväidete juurde. Kaebaja juhatuse liige Q ei ole liitumis- ja jaotuskilbi asukohta kooskõlastanud, samuti pole talle kilpide asukohta näidatud ning ta pole olnud ehituse juures. Projekteerija 19.07.2019 teade ei olnud piisav, seda ei saa käsitada projekti edastamisena, vaid esialgsete mõtetena. Jaotuskilbi projekteerimistöid alustati 2019, a-l, mistõttu on asjakohatu viidata 2004. a detailplaneeringule. Vastustaja on avalikku huvi ebaõigesti sisustanud. Ei ole arusaadav, missugused avaliku huvi aspektid prevaleerisid, kui otsustati projekteerida jaotuskilp kaebaja kinnistule. Piisavaks ei saa lugeda argumenti, et kaebaja kinnistul asus õhuliini mast, mis asendati maakaabli jaotuskilbiga. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, mis takistas kilpe projekteerimast 3–5 m eemale avalikule maale. Sellega oleks kaasnenud kohalikule omavalitsusele täiendavad kulud, aga need oleks olnud välditavad, kui avalikul maal ei asuks ebaseaduslikku teed. Väär on väide, et liitumis- ja jaotuskilp on vaid Pärnu mnt 552 kinnistu tarbeks. Jaotuskilbist toimub kaebaja kinnistul maakaabli jaotumine järgmistele kinnistutele. Õhuliiniga võrreldes on riive kaebaja õigustele suurem, sest õhuliin võimaldab kaablirikete puhul neid lihtsamalt ja kinnisasja olmesse sekkumata likvideerida. Rajatised ei asu kaebaja kinnistu piiril, vaid kinnistul.

3-23-106 jaotuskilbi kaudu osutatakse avalikku teenust piirkonna elektritarbijatele (sh kaebajale) ning elektripaigaldis kuulub isikule, kellele laienevad ELTS § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud võrguettevõtja kohustused. AÕS § 1581 lg-s 11 on loetletud omanikud, kellele kuuluv rajatis loetakse selle paragrahvi kohaldamisel vajalikuks avalikes huvides. Sellistel juhtudel on sundvalduse seadja kaalutlusõigus kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse kasuks rääkivatele avalikele huvidele. Kuna praegusel juhul on seadusest tulenevalt ilmne Elektrilevi OÜ-le kuuluva liitumis- ja jaotuskilbi vajalikkus avalikes huvides, ei pidanud vastustaja haldusakti selles osas liigsete põhjendustega koormama. Kaebaja etteheited vaidlustatud otsuses avaliku huvi põhistamata jätmise osas on asjakohatud. Vaidlust ei ole, et kaebaja kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilp on vajalikud kaebaja enda kinnistu võrguühenduse tagamiseks. Kaebaja kinnistul asus juba enne uue liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamist kinnistut elektriga varustanud elektripaigaldis. Sisuliselt asuvad uued kilbid seega samas asukohas varasema õhuliinimastiga, mille kaudu toimus Pärnu mnt 552 elektriühendus. Kolmas isik on põhjendanud, miks ei saa liitumis- ja jaotuskilpi ümber paigutada kaebaja poolt välja pakutud Pärnu mnt 552c // Pärnu mnt T24 kinnistule, mis kuulub Tallinna linnale. TKKA 20.05.2022 projekteerimistingimused ei võimalda liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamist tänavamaale. Kaebaja ei ole projekteerimistingimusi vaidlustanud ning tegemist on kehtiva haldusaktiga, millest Elektrilevi OÜ-l tuli juhinduda. Vastustaja on selgitanud, et maa-aluste liinide puhul eelistatakse selle haljastuse alla paigutamist, kuna muru on odavam üles kaevata ja taastada kui asfaltkatet. Samuti tuleb järgida keskkonnaalaseid tingimusi. Kaebaja vastupidised väited on põhjendamata. Seega ei ole alust asuda seisukohale, et AÕS § 1581 lg 1 mõttes oli olemas tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega ning et kaebaja talumiskohustus oleks vastuolus kehtiva õigusega. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 40 lg-test 2–5 saab järeldada, et kui sundvalduse seadmist taotletakse tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks, on puudutatud kinnisasjade omanikega läbirääkimine ja neile projekti tutvustamine eeskätt võrguettevõtja ülesanne. Kolmas isik on ära näidanud, et teave uue liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamisest edastati 19.07.2019 (s.o enne ehitustööde teostamist) kaebajale. Hepta Group Energy OÜ esindaja on Elektrilevi OÜ-le kinnitanud, et kohtus enne tööde teostamist kaebajaga Pärnu mnt 552 kinnistul ning kilpide asukoha projekteerimisel ja kilpide paigaldamisel arvestati kaebaja soovidega. Ka Empower AS esindaja kinnitas Elektrilevi OÜ-le, et kaebaja viibis kilpide ühendamise juures. Seejuures on kaebaja ka ise kaebuses nentinud, et temani on jõudnud Hepta Energy OÜ projektijuhi poolt talle 19.07.2019 e-kirjaga edastatud informatsioon koos pildiga. Kui kaebajal oli soov tutvuda projektdokumentatsiooniga, oli tal võimalus seda küsida kõigi eelnevate toimingute käigus ja pärast viidatud pildi saamist. Pole eluliselt usutav, et kaebaja eelneva põhjal ei olnud teadlik, et tema kinnistule paigaldatakse õhuliini masti asemele uus liitumis- ja jaotuskilp. Servituudi seadmise vajadusest pidi kaebaja sisuliselt teadlik olema juba alates Pärnu mnt 552 krundi detailplaneeringu kehtestamisest Tallinna Linnavalitsuse 08.12.2004 korraldusega nr 2567-k. Planeeringu huvitatud isikuks (algatamisettepaneku esitajaks) oli kaebaja ning DP seletuskirja p 2.3 kohaselt „Planeeringualal paiknevad kõik vajalikud tehnovõrgud. Tehnovõrkudele kehtestatakse servituutalad trassivaldajate kasuks.“ Tulenevalt asjaolust, et kaebaja ei olnud sundvalduse seadmise menetluses nõus liitumis- ja jaotuskilbi asukohaga, taotles kolmas isik TKKA-lt projekteerimistingimused. TKKA väljastas 20.05.2022 projekteerimistingimused nr 2111802/04901, mille p-s 7 kohustati mitte projekteerima ja paigaldama jaotus- ja liitumiskilpe tänavamaale, vaid kinnistutele sobivatesse asukohtadesse.

4(7)

3-23-106 Kaebaja on nõuetekohaselt kaasatud sundvalduse seadmise menetlusse ning talle on antud võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, millele vastustaja on vaidlustatud otsuses piisavalt vastanud. Kaebaja põhimõtteline, kuid põhjendamatu vastuseis liitumis- ja jaotuskilbi tema kinnistul asumisele ei too kaasa sundvalduse seadmise õigusvastasust. Kui kaebaja soovib, et tema kinnistul oleks tagatud elektrivarustus, tuleb tal ka taluda sel eesmärgil tema kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilpi (mis asub ka varasema õhuliini masti asukohas). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(7)

3-23-106 tehniline lahendus. Kaebaja kinnistule paigaldatud tehnorajatisteta pole võimalik kaebajale ja teistele tarbijatele elutähtsat teenust osutada. Ebaõige on kaebaja väide, et jaotuskilp on vajalik üksnes teistele tarbijatele võrguteenuse osutamiseks. Kuna kaebaja kinnistu toitekaabel on ühendatud liitumiskilbiga läbi jaotuskilbi, siis on jaotuskilp vajalik ka kaebaja kinnistu elektrivarustuse tagamiseks. Õhuliini masti demonteerimine ning maakaabli ning liitumis- ja jaotuskilpide paigaldamine ei toonud kaebajale kaasa täiendavaid piiranguid. Kilpide asukoha määramisel kasutati maksimaalselt määral olemasolevaid kaitsevööndeid. Sundvaldusega seatud kitsendus paikneb olulises osas juba olemasolevate side- ja elektripaigaldiste kaitsevööndis. KAHOS § 40 lg 9 järgi kohaldatakse sundvalduse seadmise normistikku ka olemasoleva tehnovõrgu või -rajatise puhul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(7)

3-23-106 korduvalt talle saadetud kirjadele reageerimata või lükkas oma seisukoha avaldamist edasi (dtl 229). Kaebaja ei vastanud konkreetselt ka kolmanda isiku kirjadele seoses isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise ettepanekuga (dtl 12–14). Kuna kolmas isik kaebajalt vajalikku nõusolekut ei saanud, oli põhjendatud sundvalduse seadmise menetluse läbiviimine vastavalt KAHOS §-le 40. Projekteerimistingimused, mille alusel sundvaldus seati, anti 20.05.2022. Projekteerimistingimused ei lubanud liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamist tänavamaale, vaid näevad ette nende paigaldamise kinnistule sobivasse kohta. Kaebaja ei ole projekteerimistingimusi vaidlustanud.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.