lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-106/11

Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-106/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4082
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

Menetlusosalised

3-23-106 OÜ Center Services kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.12.2022 otsuse nr 4-10.1/99 – 1 „Sundvalduse seadmine Pärnu mnt 552“ tühistamiseks Kaebaja – OÜ Center Services, volitatud esindaja Raul Siem Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Timo Päit Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, volitatud esindaja Carmen Linnumäe

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Haldusasi

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista OÜ-lt Center Services (reg.kood 10634415) välja Elektrilevi OÜ (reg.kood 11050857) kasuks menetluskulu 720 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 05.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Elektrilevi OÜ taotles Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt (TLPA) 29.03.2021 tehnorajatiste talumiseks sundvalduse seadmist Tallinnas, Pärnu mnt 552 asuvale kinnistule. Sundvaldus seatakse nimetatud kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilbi kaitsevööndile, mis on kilbist 2 m. Maksimaalne koormatav ala on kokku pindalaga 10 m2. Liitumis- ja jaotuskilbid on valmis ehitatud ja heakord on taastatud. Liitumis- ja jaotuskilp on paigaldatud

arvestades olemasolevaid kommunikatsioone ning on vajalik seoses Pärnu maantee rekonstrueerimistööde tõttu maha võetud õhuliini asendamiseks elektrimaakaabelliiniga, et tagada tarbija (Pärnu mnt 552 kinnistu) elektrivarustus.

2.TLPA edastas sundvalduse seadmise taotluse ja sundvalduse ala skeemi Pärnu mnt 552 kinnisasjale sundvalduse seadmise kohta 07.04.2021 Pärnu mnt 552 kinnistu omanikule OÜ Center Services, kes esitas 07.05.2021 põhjendused sundvalduse seadmisega mittenõustumise kohta.
3.TLPA 19.12.2022 otsusega nr 4-10.1/99 – 1 otsustati seada Pärnu mnt 552 kinnistule (katastritunnus 78404:408:0197, pindala 5000 m2, sihtotstarve ärimaa 100%) Elektrilevi OÜ kasuks tähtajatu sundvaldus järgmiste tingimustega: 1.1. sundvalduse alaks on Pärnu mnt 552 kinnisasja 10 m2 suurune osa, mis on tähistatud käesoleva otsuse lisaks oleval skeemil punase viirutusega; 1.2. sundvalduse teostajal on õigus paigaldada sundvalduse alale liitumis- ja jaotuskilp, neid kasutada, hooldada, remontida ja asendada ja muul viisil kasutusse anda ning ekspluateerida elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil (punkt 1). Sundvalduse teostaja kohustub: 2.1. taastama pärast punktis 1.2. nimetatud tööde lõpetamist oma kulul kinnistu endise seisundi; 2.2. teavitama kinnisasja omanikke tehnovõrkude plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest ette vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist; 2.3. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 40 lg 7 kohaselt esitama sundvalduse ruumilise ulatuse andmed masinloetaval kujul maakatastripidajale seitsme päeva jooksul sundvalduse seadmise otsuse jõustumisest arvates (punkt 2). Kinnisasja igakordsed omanikud on kohustatud taluma sundvalduse alal liitumis- ja jaotuskilpi ning järgima õigusaktidest tulenevaid kasutuspiirangid (punkt 3). Sundvalduse tasu võrdub tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstava tasu suurusega ja on otsuse tegemise ajal asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st 155 tulenevalt 0 eurot (punkt 4).
4.OÜ Center Services esitas 17.01.2023 halduskohtule kaebuse TLPA 19.12.2022 otsuse nr 4-10.1/99 – 1 „Sundvalduse seadmine Pärnu mnt 552“ tühistamiseks, mille kohus võttis 18.01.2023 määrusega menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna Elektrilevi OÜ.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebaja palub vaidlustatud haldusakti tühistada kokkuvõtlikult alltoodud põhjendustel (täiendavad seisukohad 05.04.2023). 1) Kaebaja ei nõustu otsuses tooduga, mille kohaselt on kaebaja juhatuse liige Q projektijuhile ja projekteerijale suuliselt kooskõlastanud liitumis- ja jaotuskilbi asukoha. Ka on paljasõnaline väide, et Qile on näidatud kätte liitumis- ja jaotuskilbi asukoht ja ta oli ehituse juures. Asjakohane ei ole vastustaja väide, et kaebajat teavitati maakaabli jaotuskilbi maaalale servituudi seadmise vajadusest juba 2004. a detailplaneeringu menetlemise käigus, s.o enam kui 15 aastat tagasi jaotuskilbi projekteerimisest ja füüsilisest paigaldamisest. Vastustaja väidab otsuses, et jaotuskilbi projekteerimistöid alustati 2019. a, mitte 2004. a, mistõttu on vastustaja sellekohane põhistus asjakohatu. 2) Kaebaja ei nõustu otsuses märgitud seisukohaga, et kuna kaebaja sai kätte projekteerija 19.07.2019 teate, on see piisav, et tõendada projekti kättesaamist. Hepta Energy OÜ projektijuht on tõepoolest kaebaja e-posti aadressile edastanud informatsiooni koos pildiga ja kaebaja ei salga, et nimetatud info on tema postkasti laekunud, kuid tegemist ei ole sellise teabega, mida saaks käsitleda projektina. Sellist teavet saab käsitleda mingite esialgsete mõtetena või käsitlustena, mitte aga sisulist aktsepteerimist võimaldava dokumendina.

2(9)

Nimetatud ettevõtte projektijuhi pöördumise sisuliseks pooleks oli esialgse nõustumuse saamine projekteerimise alustamiseks, mida kaebaja andnud ei ole. 3) Kaebaja ei nõustu vastustaja avaliku huvi mõiste käsitlemisega. Olenemata sellest, et avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, tuleb see kohalikul omavalitusel igakordselt sisustada. Avaliku huvi avamisel tuleb kaaluda eelkõige riive ulatust ja avaliku huvi omavahelist suhet, mida antud juhul kaalutud ei ole. Käesoleval juhul ei ole arusaadav, missugused avaliku huvi aspektid prevaleerisid, kui otsustati projekteerida jaotuskilbid kaebaja kinnistule. Üksnes asjaolu, et kinnistul asus õhuliini mast, mis asendati maakaabli jaotuskilbiga, ei ole piisavaks argumendiks. Vastustaja otsusest ei nähtu, mis takistas kõnealuseid kilpe projekteerimast ca 3-5 meetrit eemale, millega oleks välditud eraomandi kahjustamist ja juba olemasolevat riivet elektriposti ja õhuliini näol. Olulist avalikku mõju ei saa eeldada juhul, kui mõjutatud on ainult asukoha kinnisasi. Võrgu planeerimisel oleks olnud eraomandi huvide kahjustamine välditav (nihutades kõnealused jaotuskilbid väljapoole kaebaja kuuluva kinnistu piire, avalikule maale). Sellega kaasnevad kohalikule omavalitsusele küll täiendavad kulud, aga need oleks olnud välditavad, kui poleks mindud ebaseaduslikku teed. 4) Täielikult vale on vastustaja väide, et liitumis- ja jaotuskilp on vaid Pärnu mnt 552 kinnistu tarbeks. Juba ainuüksi nimetus „jaotuskilp“ näitab seda, et tegelikkuses toimub kaebaja kinnistul maakaabli jaotumine järgmistele kinnistutele. Samuti ei saa nõustuda vastustaja seisukohaga, et kuna kilbi asukoht on jäetud samaks varasemalt õhuliini postiga, siis pole olukord varasemalt muutunud, kuna riive pole suurenenud. Vastupidi, riive suureneb, kuna tehnoloogiliselt on tegemist täiesti uue olukorraga. Kui varasemalt oli tegemist õhuliiniga, mis võimaldab võimalike kaablirikete puhul rikete likvideerimist lihtsalt ja sekkumata kinnisasja olmesse, siis nüüd on tegemist maakaabliga ning jaotus- ja liitumiskilpidega, mille rikete kõrvaldamiseks nõutakse sisuliselt servituudi seadmist. Seda ilma eelneva kooskõlastuseta ei ole õiguspärane realiseerida. Eksitav on vastustaja väide, justkui kilbi asukoht on kinnistu piiril ega mõjuta Pärnu mnt 552 kinnistu kasutamist ega käsutamist. Kõnealused rajatised ei asu mitte kinnistu piiril, vaid kinnistul. Kui vastustaja soovib seetõttu 10 m2 ulatuses sundvalduse seadmist kinnistule, siis pole alust väita, et kaebajal ei teki oma kinnistu käsutamisel ega kasutamisel muutusi. 5) Praegusel juhul on tegemist kaebaja omandiõigust kahjustava omavoliga linnavalitsuse ametiasutuse poolt. Viljeletakse praktikat, kus kinnistuomanikke ei teavitata projekteerimis- ja ehitustegevusest ning alles pärast ehitamist hakatakse kogu protsessi seadustama. Selline menetluspraktika, kus ehitatakse midagi kiiresti valmis, maaomanikku ei teavitata ja temaga oma tegevust ei kooskõlastata selle pärast, et äkki maaomanik vaidleb vastu ja siis ei saada vajalikku kooskõlastust ega projekti edasi ehitusse anda, on selgelt õigusvastane.

6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 1) Ei ole kahtlust, et Elektrilevi OÜ on isik, kellele laieneb elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lõikes 1 sätestatud kohustused, mistõttu on rajatis asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lõike 11 kohaselt vajalik avalikes huvides. Tulenevalt eeltoodust on väär kaebaja seisukoht, et Pärnu mnt 552 kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilbid ei ole avalikes huvides, kuna avalik huvi tuleneb seadusest. Seega on ka väär väita, et tegemist on määratlemata õigusmõistega, kuivõrd AÕS § 1581 lg 1 koos ELTS § 65 lõikega 1 sisustavad avaliku huvi mõiste ning vastav viide on toodud ka vaidlustatud haldusaktis. Elektrilevi OÜ tegutsemine on avalikes huvides isegi ühe kinnistu võrku ühendamisel. 2) Vaidlusalune liitumis- ja jaotuskilp on vaid Pärnu mnt 552 kinnistu tarbeks. Kilbi asukoht on jäetud samaks varasema õhuliinimastiga, mille kaudu toimus varasemalt Pärnu mnt 552

3(9)

elektriühendus. Seega pole sisuliselt olukord muutunud varasemaga. Arvestades kilbi suurust, on see põhimõtteliselt samastatav varasema postiga. Kaebaja ettepanek projekteerida kilp ca 3-5 meetrit eemale ei ole tehniliselt ega majanduslikult otstarbekam. Nagu otsuses selgitatud, siis on liitumis- ja jaotuskilbi asukoht sama varasema õhuliinimastiga ja seotud elektritoite maakaablile üle viimisega. Kilbi asukoht on kinnistu piiril ega mõjuta Pärnu mnt 552 kinnistu kasutamist ega käsutamist. Kilbi ja maakaabelliini paigutamisel ca 3-5 meetrit eemale tähendaks selle paigutamist kergliiklustee alla või teisele poole kergliiklusteed. Maa-aluste liinide puhul eelistatakse selle haljastuse alla paigutamist, kuna muru on odavam üles kaevata ja taastada kui asfaltkatet. Seejuures tuleb järgida keskkonnalaseid tingimusi ehk säilitavate puude juurestiku kaitsealale tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi kavandada ei tohi. Kilbi teise kohta projekteerimine tooks juurde lisa kaevetööd ning põhjustaks kaebajale endale ebameeldivusi ja kahju, kuna kilbi abil toimub kaebaja elektriga varustamine. Ühegi maakaabelliini ega kilbi asukoht ei valita suva järgi, selle panevad paika ehitustehnilised nõuded, et tagada majanduslikult ja tehniliselt kõige optimaalsem asukoht. Oluline on tagada seadusele vastav tarbijate teenindamine. Käesoleval juhul ei esine ühtegi argumenti, kuidas kaebaja õiguste rikkumine või ohtu sattumine oleks võimalik. 3) Kuigi haldusmenetluses kogutud selgitused läksid omavahel lahku, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud tema kinnistu teenindamiseks paigaldatud liitumis- ja jaotuskilbist. Seejuures ei ole ka kaebaja eitanud, et ta kilbi paigaldamisest teadis. 4) Sundvalduse seadmise eesmärk on võimalda OÜ-le Elektrilevi kui võrguvaldajale seaduslik ligipääs olemasolevale kilbile. Tavaolukordades lahendatakse antud juurdepääs kokkuleppel kinnistu omanikuga ning omanik võimaldab juurdepääsu võrguettevõttele vastavalt notariaalsele lepingule. Antud juhul ei ole saanud OÜ Elektrilevi isikuga notariajas kokkuleppele, isik on hakanud eirama OÜ Elektrilevi e-kirju, mistõttu on põhjendatult pöördutud kohaliku omavalitsuse poole sundvalduse seadmiseks. 5) Sundvalduse seadmise otsus on õiguspärane, vastates kõigile haldusmenetluse seadusest (HMS) ja KAHOS-st tulenevatele nõuetele. Menetlusosalistele on antud võimalus arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, mida isikud on ka teinud. Võimaldatud on isikutel leida omavaheline kokkulepe, kuid selleni ei ole jõutud. Haldusmenetlus on kestnud enam kui 1,5 aastat, mis näitab, et tegemist ei ole olnud pealiskaudse menetlusega, vaid võimaldatud on dokumentatsiooni korda seadmine ja kinnistu omanikuga kokkuleppele jõuda.

7.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja mõista enda menetluskulud kaebajalt välja. 1) Vastavalt AÕS § 1581 lõikele 1 on kaebaja kohustatud oma kinnisasjal taluma tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale. Liitumis- ja jaotuskilp on vajalikud avalikes huvides AÕS § 1581 lõike 11 mõttes. Elektrilevi OÜ osutab võrguteenust 17.06.2004 väljastatud tegevusloa nr 3-3/99 alusel. Jaotusvõrguettevõtjana laienevad Elektrilevi OÜ-le ELTS § 65 lõikes 1 nimetatud kohustused ja ELTS § 66 lõikest 1 tulenev kohustus arendada võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi. 2) Kaebaja kinnistul teostati võrgu ümberehitustööd võrguettevõtja arenduskohustuse täitmise raames. Õhuliini asendamisel maakaabelliiniga tõsteti oluliselt klientide (sh kaebaja) varustuskindlust. Kolmas isik taotles sundvalduse seadmist kaebaja kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilbile, mis on vajalikud kaebaja kinnistu elektriga varustamiseks, s.o avaliku teenuse osutamiseks (vt ka Riigikohtu 12.11.2008 lahend nr 3-2-1-91-08, p 10). 4(9)

3) Elektrilevi OÜ sundvalduse seadmise avalduse aluseks on Hepta Group Energy OÜ poolt koostatud tööprojekt nr 2019-517 „Pärnu maantee rekonstrueerimise elektritööd“. Projektiga nähti ette Pärnu maantee rekonstrueerimistööde mahtu jääva elektrivõrgu ümberehitamine, st õhuliinide asendamine maakaablitega, jaotus- ja liitumiskilpidega ning keskpingekaablite asendamine uute kaablite vastu. Täpsed lahendused on toodud asendiplaanidel E201-E204 ning elektriskeemidel E301-E302 (tööprojekti p 1). Kaebaja kinnistule paigaldatavate liitumis- ja jaotuskilbi asukohad olid märgitud asendiplaanil E202.3. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (TKKA) kooskõlastas tööprojekti, sh asendiplaanid 28.10.2019. 4) Teave uue liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamisest edastati 19.07.2019, s.o enne ehitustööde teostamist, ka kaebajale. Kaebaja on kinnitanud, et sai vastava teavituse kätte. Elektrilevi OÜ ei nõustu kaebaja väitega, et projektijuhi teavitus sisaldas vaid esialgseid mõtteid. Projektijuht edastas kaebajale täpsed kirjeldused Pärnu mnt 552 kinnistul läbiviidavatest töödest ning teates puudus viide sellele, et tegemist oleks alles esialgsete mõtetega. Hepta Group Energy OÜ esindaja C on Elektrilevi OÜ-le kinnitanud, et kohtus enne tööde teostamist kaebajaga Pärnu mnt 552 kinnistul ning kilpide asukoha projekteerimisel ja kilpide paigaldamisel arvestati kaebaja soovidega. Ka Empower AS (praegune Enersense AS) esindaja H kinnitas Elektrilevi OÜ-le, et kaebaja viibis kilpide ühendamise juures. Seega oli kaebaja teadlik, et kaebaja kinnistule paigaldatakse varasema õhuliini masti asemele uus liitumis- ja jaotuskilp. 5) Uue jaotuskilbi paigaldamine oli tingitud asjaolust, et varasem jaotuskilp oli paigaldatud õhuliini mastile, kuid tööde käigus õhuliini mast demonteeriti. Liitumiskilp paigaldati jaotuskilbi kõrvale. Liitumis- ja jaotuskilp paigaldati kaebaja kinnistule seetõttu, et puudus muu otstarbekam lahendus, kaebaja ei avaldanud liitumis- ja jaotuskilbi asukoha suhtes vastuväiteid ning TKKA ei võimalda nende paigaldamist munitsipaalmaale. Kuna kaebaja esitas sundvalduse seadmise menetluses liitumis- ja jaotuskilbi asukoha osas vastuväited, siis taotles kolmas isik projekteerimistingimused. TKKA väljastas 20.05.2022 projekteerimistingimused nr 2111802/04901, mille punkt 7 kohustas Elektrilevi OÜ-d mitte projekteerima ja paigaldama jaotus- ja liitumiskilpe tänavamaale, vaid kinnistutele sobivatesse asukohtadesse. 6) Kaebaja soovib liitumis- ja jaotuskilbi ümberpaigaldamist Pärnu mnt 552c // Pärnu mnt T24 kinnistule, mis kuulub Tallinna linnale. Kuivõrd TKKA ei võimalda liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamist tänavamaale, siis ei ole Elektrilevi OÜ-l võimalik liitumis- ja jaotuskilpi ümber paigaldada. Isegi, kui Tallinna linn lubaks liitumis- ja jaotuskilbi oma kinnistule paigaldada, siis ei pruugi see olla võimalik, kuna kaebaja kinnistu vahetus läheduses asub kõnnitee, mis ei võimalda liitumis- ja jaotukilbi paigaldamist kinnistu piirilt oluliselt kaugemale. Kuna liitumis- ja jaotuskilbi asukoha muutmine oleks teoreetiliselt (ja ainult TKKA nõusolekul) võimalik üksnes paari meetri võrra, siis jääks olukord visuaalselt sarnaseks praeguse olukorraga, mistõttu jääb kaebaja vastav soov arusaamatuks. 7) Vastavalt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lõikele 5 on võrgu konkreetsete lahenduste väljaehitamine võrguettevõtja pädevuses ning võrguettevõtja poolt väljaehitatava võrgu konfiguratsiooni ja tehniliste parameetrite valiku üle otsustab võrguettevõtja. See tähendab võrguettevõtja asjakohast kaalutlusõigust. Elektrilevi OÜ on välja töötanud kõige optimaalsema ja otstarbekama tehnilise lahenduse. Sõltumata sellest, et tegemist on avalikes huvides rajatava taristuga, analüüsib Elektrilevi OÜ taristu rajamiseks optimaalseima võimaliku trassivaliku väljaselgitamisel igakordselt ka taristu rajamisega kinnisasja omanikele tekkivad riivet ning veendub, et selline riive ei oleks suurem kui taristu rajamisega kaasnev lisandväärtus ja avalik huvi.

5(9)

8) Kaebaja kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilp on vajalikud kaebaja enda kinnistu võrguühenduse tagamiseks. Seega jääb arusaamatuks kaebaja etteheide, et paigaldatud liitumis- ja jaotuskilp kahjustavad kaebaja omandiõigust. Elektripaigaldised on justnimelt põhjendatud paigaldada sellele kinnistule, mille võrguühenduse tagamiseks on need vajalikud. Seda enam, et kaebaja kinnistul paiknesid liitumis- ja jaotuskilp juba enne ehitustööde teostamist, mis tähendab, et võrgu ümberehitustööd ei toonud kaebajale kaasa täiendavaid piiranguid. Kui kaebajal on soov oma kinnistul elektrienergiat kasutada, siis tuleb paratamatult taluda ka tema kinnistul paiknevaid elektripaigaldisi. Kuna talumiskohustuse tekkimise eeldused on täidetud, siis on vastustaja õigesti seadnud kaebaja kinnistule sundvalduse liitumis- ja jaotuskilbi talumiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Kohus leiab, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Kaebaja vaidlustab TLPA 19.12.2022 otsust nr 4-10.1/99 – 1, millega seati kaebaja omandis olevale Pärnu mnt 552 kinnistule Elektrilevi OÜ kasuks sundvaldus 10 m2 suurusele alale. Sellest tulenevalt on Elektrilevi OÜ-l õigus paigaldada sundvalduse alale liitumis- ja jaotuskilp, neid kasutada, hooldada, remontida ja asendada ning muul viisil kasutusse anda ja ekspluateerida elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil. Uus liitumis- ja jaotuskilp on vajalik Pärnu maantee rekonstrueerimistööde tõttu maha võetud õhuliini asendamiseks elektrimaakaabelliiniga, et tagada Pärnu mnt 552 kinnistu elektrivarustus. Liitumis- ja jaotuskilp on Pärnu mnt 552 kinnistule juba paigaldatud, samasse asukohta varasema õhuliini mastiga. Kaebaja peab sundvalduse seadmise otsust õigusvastaseks, kuna teda ei ole teavitatud liitumis- ja jaotuskilbi projekteerimis- ja ehitustegevusest (sh servituudi seadmise vajadusest) ning vaidlustatud otsuses pole põhistatud kaebaja omandipõhiõiguse riivet üle kaaluvat avalikku huvi. Kaebaja leiab, et liitumis- ja jaotuskilp tuleks paigaldada väljapoole kaebaja kinnistut (munitsipaalmaale). Kaebaja ei väida seega, et ta sooviks oma kinnistul elektri tarbimisest loobuda, vaid, et ta peaks saama endale vajaliku avaliku teenuse kätte moel, et tema kinnisasja ei koormataks.
10.AÕS § 1581 lg 1 ls 1 järgi on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. AÕS § 158 1 lg 11 ls 1 kohaselt on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides mh juhul, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. AÕS § 1581 lg 2 sätestab, et eespool nimetatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. KAHOS § 40 lg 1 järgi seatakse AÕS § 1581 lgs 1 sätestatud talumiskohustuse kehtestamiseks KAHOS-s sätestatud eeldustel sundvaldus AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku kasuks.
11.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega selles, et sundvalduse seadmine Pärnu mnt 552 kinnistule on vajalik avalikes huvides AÕS § 1581 lg-te 1 ja 11 mõttes. Rajatava liitumis- ja jaotuskilbi kaudu osutatakse avalikku teenust piirkonna elektritarbijatele (sh kaebajale) ning elektripaigaldis kuulub isikule, kellele laienevad ELTS §

6(9)

65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud võrguettevõtja kohustused (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus nr 3-14-52398 ja 03.06.2015 otsus nr 3-14-51574; Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2018 otsus nr 3-17-460, p 15). AÕS § 1581 lg-s 11 on loetletud omanikud, kellele kuuluv rajatis loetakse selle paragrahvi kohaldamisel vajalikuks avalikes huvides. Sellistel juhtudel on sundvalduse seadja kaalutlusõigus kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse kasuks rääkivatele avalikele huvidele (vt Riigikohtu 15.04.2021 otsus nr 318-2022, p 25). Kuna praegusel juhul on seadusest tulenevalt ilmne Elektrilevi OÜ-le kuuluva liitumis- ja jaotuskilbi vajalikkus avalikes huvides, ei pidanud vastustaja haldusakti selles osas liigsete põhjendustega koormama. Kaebaja etteheited vaidlustatud otsuses avaliku huvi põhistamata jätmise osas on eeltoodut arvestades asjakohatud.

12.Ka on kohtu hinnangul antud juhul piisavalt selge ja mõistlikult põhjendatav see, miks oli otstarbekas paigaldada uus liitumis- ja jaotuskilp just Pärnu mnt 552 kinnistule, mitte kaebaja kinnistust 3-5 meetrit väljapoole, s.o munitsipaalmaale. 12.1 Vaidlust ei ole, et kaebaja kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilp on vajalikud kaebaja enda kinnistu võrguühenduse tagamiseks. Samuti ei ole vaidlust, et kaebaja kinnistul asus juba enne uue liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamist kinnistut elektriga varustanud elektripaigaldis. Uue jaotuskilbi paigaldamine oli tingitud üksnes asjaolust, et varasem jaotuskilp oli paigaldatud õhuliini mastile, mis Pärnu maantee rekonstrueerimistööde käigus demonteeriti. Liitumiskilp paigaldati jaotuskilbi kõrvale. Sisuliselt asuvad uued kilbid seega samas asukohas varasema õhuliinimastiga, mille kaudu toimus Pärnu mnt 552 elektriühendus. Kolmas isik on selgitanud, et elektripaigaldised ongi põhjendatud paigaldada just sellele kinnistule, mille võrguühenduse tagamiseks on need vajalikud ning Elektrilevi OÜ on välja töötanud kõige optimaalsema ja otstarbekama tehnilise lahenduse, veendudes seejuures, et kinnisasja omanikele tekkiv riive ei oleks suurem taristu rajamisega kaasnevast lisandväärtusest ja avalikust huvist. Kolmas isik on ka veenvalt põhjendanud, miks ei saa liitumis- ja jaotuskilpi ümber paigutada kaebaja poolt välja pakutud Pärnu mnt 552c//Pärnu mnt T24 kinnistule, mis kuulub Tallinna linnale (vt kolmanda isiku seisukohtade p 6). TKKA 20.05.2022 projekteerimistingimused ka ei võimalda liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamist tänavamaale, vaid näevad ette nende paigaldamise kinnistule sobivasse asukohta. Kaebaja ei ole nimetatud projekteerimistingimusi vaidlustanud ning tegemist on kehtiva haldusaktiga, millest Elektrilevi OÜ-l tuli juhinduda (HMS § 60 lg 2). Ka vastustaja on vastuses kaebusele asjakohaselt selgitanud, miks kilbi ja maakaabelliini paigaldamine 3-5 m eemale ehk kergliiklustee alla või teisele poole kergliiklusteed ei oleks majanduslikult ega tehniliselt otstarbekas: maa-aluste liinide puhul eelistatakse selle haljastuse alla paigutamist, kuna muru on odavam üles kaevata ja taastada kui asfaltkatet. Samuti tuleb järgida keskkonnaalaseid tingimusi (nt ei tohi kaevetöid nõudvaid lahendusi kavandada säilitavate puude juurestiku kaitsealale). Kaebaja vastupidised väited on põhjendamata. 12.2 Eeltoodut arvestades ei ole alust asuda seisukohale, et AÕS § 1581 lg 1 mõttes oli olemas tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega ning et kaebaja talumiskohustus oleks vastuolus kehtiva õigusega. 12.3 Vastustajale pole eelnevast tulenevalt alust ette heita, et vaidlustatud otsuses ei ole põhjalikult analüüsitud võimalust paigaldada kilbid kaebaja kinnistust väljapoole. Vastustaja on oma sellekohaseid kaalutlusi kohtumenetluses täiendanud ja need on kohtulikult kontrollitavad.
13.KAHOS § 40 lg-test 2–5 saab järeldada, et kui sundvalduse seadmist taotletakse tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks, on puudutatud kinnisasjade 7(9)

omanikega läbirääkimine ja neile projekti tutvustamine eeskätt võrguettevõtja ülesanne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsus nr 3-21-409, p 20). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu hinnangul põhjust Elektrilevi OÜ-le ette heita kaebaja informeerimata jätmist. Sundvalduse seadmise taotluses selgitas Elektrilevi OÜ vastustajale, et kaebaja juhatuse liige Q on kooskõlastanud liitumis- ja jaotuskilbi asukoha suuliselt projektijuhi ja projekteerijaga. Lisaks kinnitas kolmas isik 06.10.2022 e-kirjas, et Pärnu mnt 552 kinnistu omanikule on kätte näidatud liitumis- ja jaotuskilbi asukoht ning ta oli ehituse juures. Haldusmenetluses ja kohtumenetluses on kaebaja asunud väitma, et teda pole kilbi paigaldamisest teavitatud ja temaga pole tegevust kooskõlastatud ning servituudi seadmine tuli talle üllatusena. Kohus leiab, et kaebaja sellekohased väited on pahatahtlikud. 13.1 Kolmas isik on ära näidanud, et teave uue liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamisest edastati 19.07.2019 (s.o enne ehitustööde teostamist) kaebajale. Hepta Group Energy OÜ esindaja on Elektrilevi OÜ-le kinnitanud, et kohtus enne tööde teostamist kaebajaga Pärnu mnt 552 kinnistul ning kilpide asukoha projekteerimisel ja kilpide paigaldamisel arvestati kaebaja soovidega. Ka Empower AS (praegune Enersense AS) esindaja kinnitas Elektrilevi OÜ-le, et kaebaja viibis kilpide ühendamise juures (vt kolmanda isiku 21.02.2023 menetlusdokumendi lisad 3 ja 4). Seejuures on kaebaja ka ise kaebuses nentinud, et temani on jõudnud Hepta Energy OÜ projektijuhi poolt talle e-kirjaga edastatud informatsioon koos pildiga (19.07.2019 e-kirjaga Qule edastatud foto, millele on väga lihtsustatud ja sellest tulenevalt igaühele arusaadaval moel joonistatud pilt, milline faktiline olukord olema saab). Kui kaebajal oli soov tutvuda projektdokumentatsiooniga, oli tal võimalus seda küsida kõigi eelnevate toimingute käigus (kui seda tegelikkuses ei tutvustatud) ja pärast viidatud pildi saamist. Pole eluliselt usutav, et kaebaja eelneva põhjal ei olnud teadlik, et tema kinnistule paigaldatakse õhuliini masti asemele uus liitumis- ja jaotuskilp. Kohus nõustub vastustajaga selles osas, et servituudi seadmise vajadusest pidi kaebaja sisuliselt teadlik olema juba alates Pärnu mnt 552 krundi detailplaneeringu (DP) kehtestamisest Tallinna Linnavalitsuse 08.12.2004 korraldusega nr 2567-k. Nimetatud DP-st huvitatud isikuks (algatamisettepaneku esitajaks) oli kaebaja ning DP seletuskirja kohaselt „Planeeringualal paiknevad kõik vajalikud tehnovõrgud. Tehnovõrkudele kehtestatakse servituutalad trassivaldajate kasuks.“ (vt p 2.3). Tulenevalt asjaolust, et kaebaja ei olnud sundvalduse seadmise menetluses nõus liitumis- ja jaotuskilbi asukohaga, taotles kolmas isik TKKA-lt projekteerimistingimused. TKKA väljastas 20.05.2022 projekteerimistingimused nr 2111802/04901, mille punktis 7 kohustati mitte projekteerima ja paigaldama jaotus- ja liitumiskilpe tänavamaale, vaid kinnistutele sobivatesse asukohtadesse. 13.2 Kaebaja on nõuetekohaselt kaasatud sundvalduse seadmise menetlusse ning talle on antud võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, millele vastustaja on vaidlustatud otsuses piisavalt vastanud. Kohus selgitab, et sundvalduse seadmise menetlus ongi ette nähtud juhuks, kui kinnistu omanikuga ei õnnestu saada kokkulepet nt tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuses. Seega pelgalt kaebaja põhimõtteline, kuid põhjendamatu vastuseis liitumis- ja jaotuskilbi tema kinnistul asumisele ei viita veel sundvalduse seadmise õigusvastasusele. Kui kaebaja soovib, et tema kinnistul oleks tagatud elektrivarustus, tuleb tal ka taluda sel eesmärgil tema kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilpi (mis asub ka varasema õhuliini masti asukohas).

14.Vaidlustatud otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus, mistõttu kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud

8(9)

15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).
16.Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Menetlusosaliste esindajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kolmas isik taotleb menetluskuludena kokku 720 euro (ilma käibemaksuta) välja mõistmist kaebajalt (vt 27.03.2023 taotlus). Kolmas isik on kohtule koos menetluskulude nimekirjaga esitanud Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS vahelise käsunduslepingu ning Eesti Energia AS 27.03.2023 arve nr 57868818. Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude väljamõistmisel HKMS-i kohaselt õiguslikult lubatav, kui Elektrilevi OÜ tellib käsunduslepingu alusel õigusabiteenust Eesti Energia AS-lt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2018 otsus nr 3-162460, p 20; 30.06.2020 otsus nr 3-19-1376, p 18; 31.05.2021 otsus nr 3-20-893, p 17). Sellisel juhul on menetluskulud väljamõistetavad, kui Elektrilevi OÜ on kulude kandmise kohustust tõendanud lisaks käsunduslepingule ka Eesti Energia AS poolt väljastatud kohase arvega (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsus nr 3-21-409, p 26). Praegusel juhul on seega Elektrilevi OÜ menetluskulude kandmise kohustust nõuetekohaselt tõendanud (HKMS § 109 lg 11). Kolmas isik taotleb 720 euro hüvitamist, mis vastab 4,8 tunnile esindaja tööle seoses käesoleva haldusasjaga. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja põhjendatud kuluga käesoleva vaidluse sisu ja mahtu arvestades. Võrdluseks, kaebaja taotleb käesolevas asjas 982,80 euro hüvitamist, mis samuti kinnitab, et kolmanda isiku menetluskulud ei ole ülepaisutatud. Kaebaja pidi arvestama, et kolmas isik võtab käesolevast menetlusest osa ning võib kasutada selleks ka õigusabi ja nõuda hiljem õigusabikulude hüvitamist. Eeltoodut arvestades tuleb 720 euro suurune menetluskulu kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.
17.Kolmas isik taotleb ka, et talle hüvitatavatelt menetluskuludelt mõistetaks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna HKMS ei näe ette võimalust menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks (vt ka Riigikohtu 06.06.2019 otsus nr 317-842, p 37; 15.02.2021 otsus nr 3-18-2294, p 27), jääb see kolmanda isiku taotlus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja