Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-21-2854

3-21-2854 kättesaadavaks e-toimiku vahendusel ning saadeti e-kirjaga kaebaja ja tema esindaja e-posti aadressidele. Kohtunõue on märgitud e-toimikus kaebajale kättetoimetatuks 25.09.2024 (kuigi see saadeti kaebaja äriregistrijärgsele e-posti aadressile ega saadetud T. Friedenthalile, on selle kättetoimetamise kohtute infosüsteemist nähtuvalt kinnitanud T. Friedenthal). Kaebaja ega tema seaduslik esindaja ei ole kohtule vastanud. HKMS § 99 lg 1 järgi uuendab kohus peatatud menetluse omal algatusel pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna vastustaja vastusest nähtuvalt ei toimu poolte vahel kompromissiläbirääkimisi, tuleb menetlus uuendada. HKMS § 151 lg 2 p-st 3 tulenevalt jääb kaebus läbi vaatamata. Hoolimata korduvatest pöördumistest kaebaja poole, ei ole ta kohtule vastanud, sh pärast seda, kui kohus selge sõnaga kohustas kaebajat vastama ja selgitas talle vastamata jätmise tagajärgi. Kaebaja huvipuudust kohtuasja vastu näitab ka see, et kuigi menetlus peatati kompromissi otsimise eesmärgil ja on olnud peatatud umbes kaks aastat, ei ole poolte vahel reaalselt kompromissiläbirääkimisi toimunud, kuid teisalt ei ole kaebaja ka kohtule teatanud, et soovib menetluse uuendamist. Kohus on pärast vandeadvokaat T. Friedenthali teadet saatnud menetlusdokumendid nii kaebaja äriregistri järgsele e-posti aadressile kui ka tema seadusliku esindaja rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile. Samuti võttis kohtuistungi sekretär kaebaja seadusliku esindajaga 08.10.2024 ühendust telefoni teel ja viimane lubas tagasi helistada, kuid ei teinud seda ega võtnud sama päeva pärastlõunal ka enam telefonikõnet vastu. HKMS § 73 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 311 1 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril või adressaadi ja tema seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril. Menetlusdokument loetakse TsMS § 3111 lg 3 kohaselt kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. TsMS § 3111 lg 51 näeb äriühingute puhul ette ka menetlusdokumentide saatmise äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil, kusjuures äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest ning selleks ei ole vajalik kättesaamise kinnitus. Neid sätteid arvestades tuleb lugeda 20.09.2024 kohtunõue kaebajale kättetoimetatuks hiljemalt 27.09.2024 (5 tööpäeva pärast kohtunõude saatmist kaebaja äriregistri järgsele e-posti aadressile). Pärast seda jäi kaebajale piisavalt aega, et kohtunõudele reageerida. HKMS § 104 lg 5 p 3 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p-de 2 või 3 või lg 2 alusel. Seega ei kuulu praegusel juhul riigilõiv tagastamisele. Kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral (HKMS § 108 lg 4). Kohtule teadaolevalt ei ole vastustaja menetluskulusid kandnud. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3(6)

3-21-2854 Kaebus on jäetud õigusvastaselt läbi vaatamata. HKMS § 151 lg-s 2 sätestatud alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks annavad kohtule diskretsiooni. Halduskohus on jätnud arvestamata senise menetluse käigu ning menetluse faasi, kuhu oli menetluse peatamise ajaks jõutud. Mõlemad menetlusosalised olid saanud esitada oma seisukohad vaidluse all olevate asjaolude kohta. Asjas oli toimunud kohtuistung, kus halduskohus selgitas, et annab pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimisteks ning kui kompromissini ei jõuta, määrab kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Seega pidas halduskohus võimalikuks määrata haldusasjas kohtuotsuse tegemise tähtaeg menetlusosalistelt täiendavaid seisukohti küsimata. Asjaolu, et kaebaja jätab kohtule esitamata mõne selgituse, mis ei oma asja sisulise lahendamise seisukohast märkimisväärset tähtsust, ei tohiks kaasa tuua kaebuse läbi vaatamata jätmist. Haldusasja lahendamise seisukohast ei omaks erilist tähtsust kaebaja seisukoht kohtu 20.09.2024 nõudele. Kohtul oli kompromissiläbirääkimiste käik teada vastustaja vastusest. Samuti olid selged kaebaja positsioon ja seisukohad. Halduskohus on rikkunud kaalutlusõigust, mis on kaasa toonud menetlusõiguse normi (HKMS § 144 lg 1) olulise rikkumise. Halduskohus ei ole ammendavalt kasutanud alternatiivseid võimalusi kaebajale 20.09.2024 kohtunõude kättetoimetamiseks ning kaebajalt vastuse saamiseks. Halduskohus on ebaõigesti järeldanud, nagu puuduks kaebajal huvi haldusasja menetluse vastu. Kaebaja seaduslik esindaja ei räägi eesti keelt. Ei saa eeldada, et ta sai 08.10.2024 istungisekretäriga toimunud telefonikõnest aru. Kaebaja seaduslik esindaja viibib alaliselt väljaspool Eesti Vabariiki (alaline elukoht Šveitsis) ning tal ei ole võimalik avada digitaalselt allkirjastatud dokumente, sh ei olnud kaebaja esindajal seetõttu võimalik avada kohtu 20.09.2024 nõuet, kuna tegemist oli digikonteineris dokumendiga. See, kui menetlus on olnud ligi kaks aastat peatatud ning kaebaja ei ole kohtule teatanud, et ta sooviks menetluse uuendamist, ei tähenda, et kaebajal puuduks huvi kohtuasja kui terviku vastu. Sellest võinuks järeldada vaid seda, et kaebajal ei ole huvi kompromissiläbirääkimiste jätkamise vastu, kuna need ei ole olnud edukad. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, nagu ei oleks poolte vahel kompromissiläbirääkimisi üldse toimunudki. Läbirääkimiste toimumist või vähemalt nende algust tõendavad menetlusosaliste 01.07.2022 ja 02.09.2022 taotlused. Tuginemine TsMS § 3111 lg-le 3 on ebaõige. Halduskohus ei saanud arvestada kohtunõude vastuvõtmist kaebaja eelmise lepingulise esindaja poolt, kes oli halduskohtule 12.08.2024 selgesõnaliselt väljendanud, et tal puudub kaebaja esindamise õigus. Seega ei saa omada õiguslikku tähendust see, et eelmine lepinguline esindaja võttis kohtunõude 25.09.2024 mingil põhjusel vastu. Asjaolu, kas kaebaja eelmine lepinguline esindaja sai kohtunõuet vastu võtta või mitte, ei ole kaebaja kontrolli all, sest kaebaja ei saa anda ega lõpetada ligipääsu etoimikus. Seega ei ole tegemist ka TsMS § 311 1 lg-s 3 sätestatud olukorraga, kus dokumendi avab infosüsteemis isik, kellel saaja võimaldab dokumente näha. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud ka TsMS § 3111 lg-t 51, leides, et kaebajale tuleb kohtunõue lugeda kättetoimetatuks hiljemalt 27.09.2024. Kuna halduskohus luges TsMS § 3111 lg 51 alusel kaebajale kättetoimetatuks 20.09.2024 kohtunõude, mille kohus tegi kaebajale kättesaadavaks üheaegselt nii infosüsteemi (e-toimiku) kaudu ning saatis samaaegselt e-posti teel, siis ei ole tegemist korduva kättetoimetamise katsega. Kaebaja eelmise lepingulise esindaja antud kinnitus kohtunõude kättesaamise kohta ei ole käsitatav infosüsteemi järgi kättetoimetamisena, mistõttu oleks tulnud saata kaebaja äriregistri järgsele e-posti aadressile uus teade. H.A pärast uue teate saatmist oleks saanud halduskohus õiguspäraselt rakendada TsMS § 3111 lg-s 51 sätestatut ning lugeda kaebajale 20.09.2024 kohtunõue 5 tööpäeva järel e-kirja saatmisest kättetoimetatuks. Haldusasja materjalidest ega vaidlusalusest määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks teinud korduva kättetoimetamise katse. 4(6)

3-21-2854 Halduskohus on 20.09.2024 kohtunõude sisust lähtuvalt tutvunud tsiviilasja nr 2-24-5957 materjalidega, kus kaebajal oli lepinguline esindaja. Halduskohtul oleks olnud võimalik pöörduda kaebajat tsiviilasjas nr 2-24-5957 esindanud lepingulise esindaja poole, kuna kohtule oli tsiviilasja menetlusest teada lepingulise esindaja kontaktandmed. Halduskohus oleks saanud tutvuda ka tsiviilasja raames esitatud esindusõiguse ulatust määrava volikirjaga ning veenduda, et kaebaja lepingulisel esindajal on õiguslikult olemas esindusõigus mh siinses haldusasjas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3-21-2854 tühistamiskaebuse läbi vaatamata jätmise, kuna kaebaja on kaotanud asja menetlemise vastu huvi, ei ole seetõttu siinse vaidluse asjaoludel põhjendatud. Halduskohtu 20.06.2024 e-kirjas ja 20.09.2024 kohtunõudes esitatud küsimusele vastamata jätmine ei takistanud tühistamiskaebuse sisulist läbivaatamist ja asjas otsuse tegemist. Halduskohus ei selgitanud selles kohtunõudes, et vastamata jätmist tõlgendab kohus huvi puudumisena asja menetlemise vastu.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.