M. M. (endine M. M.) kohustustest vabastamise menetlus.
Menetlustoiming
Kohustustest lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik:
vabastamise
menetluse
lõpetamise
M. M. (endine M. M., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Võlgniku usaldusisik:
R. T. (isikukood post xxx)
xxxxxxxxxxx, e-
Võlausaldajad:
Placet Group OÜ (registrikood 11198910, esindaja Eerika Erlach, e-post [email protected] ) Condor Inkasso OÜ (registrikood 11081243, e-post [email protected] ) Eesti Energia AS (registrikood 10421629, esindaja Aleksandr Tikka, e-post xxx) Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, e-post [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada M. M. (endine M. M.) kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 1 alusel.
5.Avaldada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 175 lg 7.
teade
väljaandes
Edasikaebe kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 27.01.2017.a määrusega kuulutati välja M. M. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. 05.10.2017 määrusega lõpetati M. M. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul ei jätku vahendeid masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-le 171. Kohus määras võlgniku usaldusisikuks R. T.
2.Võlgniku poolt kohtule perioodil 2019-2022 esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teostanud. Võlgnik on Eesti Töötukassas võetud töötuna arvele alates 10.01.2018. Võlgniku poolt esitatud andetest nähtub, et võlgnikul oli kuni 01.03.2019 osaline töövõime, alates 01.03.2019-20.01.2014 on puuduv töövõime ning raske puue (Eesti Töötukassa 05.02.2019 otsus nr TVT/19/006779; Sotsiaalkindlustusameti 05.02.2019 otsus nr. P26-2019-31108). Võlgniku sissetuleku moodustavad Eesti Töötukassa poolt makstavad töövõimetoetused ja töötukassa toetused (perioodil 11.10.2019-27.08.2020), samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad sotsiaaltoetused, mille kogusumma moodustab keskmiselt 450-500 eurot kuus (õpingutega seotud töötukassa toetuse saamise perioodil, so 11.10.2019-27.08.2020 moodustas sissetulek keskmiselt 550-570 eurot kuus).
3.16.09.2022.a kohtunõudega palus kohus võlasualdajatel teatada kohtule, kas võlgnik on menetluse ajal teinud võlausaldajatele väljamakseid, kui jah, siis kui suures ulatuses ning milline on võlgnevuse jääk? Või on võlgnevus täies ulatuses tasutud? Samuti palus kohus võlausaldajate seisukohta menetluse edasise käigu osas (lõpetada, vabastada kohustustest/jätta vabastamata). Kohus märkis, et „Menetlus algatati 05.10.2017 määrusega, võlgniku usaldusisikuks määrati R. T. Seoses usaldusisiku halva tervisliku seisundiga täitis võlgnik ise usaldusisiku ülesandeid, esitades kohtule aruandeid. Kui 2017.a. kehtinud Pankrotiseaduse kohaselt võis kohustest vabastamise menetlus kesta 5-7 aastat, siis alates 01.07.2022 kehtiva Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 1933 lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Käesolevaks hetkeks on kohustustest vabastamisse menetluse algatamisest möödunud peaaegu 5 aastat, seega on seadusest tulenev alus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.“
4.Võlausaldajate Condor Inkasso OÜ, Placet Croup OÜ ja Eesti Energia AS esindajate teatel ei ole võlgnik võlgnevusi tasunud, seega tuleb menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ kohtule seisukohta ei avaldanud.
5.Käesolevas menetluses olid võlgnikul kohustused 4 võlausaldaja, so Eesti Energia AS summas 788,26 eurot; Condor Inkasso OÜ ees summas 2 510,99 eurot; Placet Group OÜ ees summas 565 eurot (II järgu nõuded) ning Julianus Inkasso OÜ ees summas 587,57 eurot (III järgu nõue). Võlgnevused on tasumata.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud võlgniku aruannete ja võlausaldajate menetluses esitatud arvamustega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et M. M. (endine M. M.) kohustustest vabastamise menetlus kuulub lõpetamisele Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 alusel ning võlgnik tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
7.Alates 01.07.2022 kehtiva Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
8.Seega kuuluvad kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS sätted. Käesolev pankrotimenetlus on algatatud 05.12.2016, seega kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 193 lg 1 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut.
9.Vastavalt PankrS § 2 teisele lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Kohus märgib siinkohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist. PankrS § 2 teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. PankrS § 175 lg 1, pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud 5 aastat.
10.Kohus märgib, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
11.Kohustustest vabastamise menetluse vältel on võlgnik võimaluse piires omandanud uusi teadmisi (õppinud erinevatel kursustel), samas on võlgnikul alates 01.03.2019 puuduv töövõime, millest tulenevalt oli määratud töövõimetuspension ning seoses millega oli piiratud/välistatud võimalus tööd leida – alates 10.01.2018 on võlgnik arvel Eesti Töötukassas, võlgnik on esitanud alates 2019 igal aastal aruanded (andmed sissetulekute kohta). Võlgnik esitas aruanded ise, kuna tema usaldusisiku R. T. tervislik seisund ei võimaldanud tal usaldusisiku ülesandeid täita. Kuigi võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi võlausaldajate ees, tuleb antud juhul võtta arvesse asjaolu, et võlgniku tervislik seisund ei ole võimaldanud tal tööd leida. Samas näitavad tema poolt läbitud õpingud, et ta on üritanud teha kõik endast oleneva, et
tööd leida, kuid puuduva töövõime korral ei saa isikule panna kohustust tulutoova tegevuse leidmiseks.
12.Kohus hinnates võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse kestel ja tuginedes esitatud aruannetele, tõenditele ja võlausaldajate arvamustele, leiab kohus, et M. M. (endine M. M.) on püüdnud täita PankrS § 173 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oma võimaluste piires (õpingud). Võlgnik ei ole jätnud PankrS § 173 sätestatud võlgniku kohustusi täitmata või hoidunud mingil viisil tahtlikult kõrvale oma kohustuste täitmisest või rikkunud neid raskelt hooletult, so võlgniku tegevuses puudub süüline käitumine, mille tõttu tuleks ta kohustustest vabastamata jätta. Kohus on veendunud, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise perioodi jooksul suutnud teha väljamakseid seoses tema tervisliku seisundiga ja sellest tulenevatest praktiliselt olematutest võimalustest tööturul konkureerida. Võlgniku sissetuleku moodustavad toetused, millele ei saa sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust arvata, et võlgnik oleks jätnud kasutamata võimalused makseid tasuda, kui ta oleks olnud tööturul konkurentsivõimeline ja tema tervislik seisund oleks võimaldanud tulutoovat tegevust leida. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu määrused nr 3-2-1-19-16 p 14, 3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-121-11, p 12). Kohus leiab, et võlgnik M. M. (endine M. M.) ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud ega varjanud oma sissetulekuid eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded maksmata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud. Asjaolu, et võlgnik ei ole tulenevalt oma tervislikust seisundist ja puuduvast töövõimest tulenevalt võlausaldajatele väljamakseid teinud, ei ole kohtu hinnangul aluseks võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Tulenevalt eeltoodust vabastab kohus M. M. (endine M. M.) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 1 alusel. 13.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).
14.Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist (PankrS § 177 lg 1).
15.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.