Ülle Polluks X kaebus Viru Vangla 1.04.2024 käskkirja nr 62/24/251-1 tühistamiseks
Kohtuasi Resolutsioon
1.Tagastada kaebus.
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Menetlusosalised
Kaebaja: X , esindaja: Valentin Moto Vastustaja: Viru Vangla
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse resolutsiooni punktile 1 võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebaja esindajale kätte.
Asjaolud
1.Viru Vangla 1.04.2024 käskkirjaga nr 6-2/24/251-1 määrati kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) majandustööde koristaja ametikohale tähtajatult alates 3.04.2024, tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-te 1 ja 3, § 38 lg 1, § 39 lg 3 ja § 43 alusel. Käskkirja põhjenduste kohaselt anti kaebajale enne tööle määramise käskkirja koostamist võimalus enda arvamuse esitamiseks. 25.03.2024 esitatud seisukohas märkis kaebaja, et täidab töökohustust OÜ-s Giotrade, kus töötab täiskohaga, mistõttu kuulub tema kogu vaba aeg töötamisele erafirmas. Juhul, kui vangla pakub talle tööd, mille tunnitasu on suurem kui 5 eurot (neto), on ta nõus tööpakkumist kaaluma. Vangla leidis, et kinnipeetav on kohustatud vanglas töötama olenemata sellest kas ja millise palga eest töötab ta väljaspool vanglat. Vanglas majandustööde tegemisega panustab kaebaja vangla toimimisse ning annab oma panuse hügieeni tagamisse ja ruumide korrashoidu vanglas.
2.Kaebaja esitas 15.04.2024 Viru Vanglale 1.04.2024 käskkirja nr 6-2/24/251-1 peale vaide. Kaebaja väitis, kuna ta juba töötab ametlikult ja tal on sissetulek, et nõudeid maksta, ei ole tema tööle määramine vaidlusaluse käskkirjaga õiguspärane. Samas leidis kaebaja, et kuna töö toimub harva, ei ole see tööharjumuse tekitamise pärast vajalik.
3-24-1571
3.Viru Vangla jättis 15.05.2024 vaideotsusega nr 6-12/24/87-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja puhul puuduvad VamgS § 37 lg-s 2 sätestatud tööst vabastamise alused. Seega on kaebaja kohustatud töötama vanglas. Vangla rõhutas veel kord, et kaebaja tööhõive väljaspool vanglat ei vabasta ta vanglas töötamise kohustusest, kuna kaebaja ei saa valida endale meelepärast tööd. Majandustööde täitmine on kaebaja panus vangla hügieeni tagamisse ja ruumide korrashoidu. Seega, vaidlusalune käskkiri on õiguspärane.
4.Kaebaja pöördus 25.06.2024 Tartu Halduskohtusse kaebusega, milles palub kohtul tühistada Viru Vangla 1.04.2024 käskkiri nr 6-2/24/251-1. Kaebaja leiab, et vaidlusalune käskkiri on õigusvastane, kuna vangla on rikkunud enda ärakuulamiskohutust ja ei andnud kaebajale võimalust enne vaidlusaluse käskkirja väljastamist avaldada enda arvamust. Vangla ei arvestanud asjaoluga, et kaebaja töötab väljaspool vanglat, saab palka ja maksab makse. Majandustööde täitmine, mis toimub üks kord kuus 10-15 minutit, ei anna kaebajale ei tööharjumusi, uusi teadmisi ja oskusi ega võimalust teenida elatist. Seega vaidlusalune käskkiri on ebaproportsionaalne ja kuulub tühistamisele. Kaebuse esitamise eest oli tasutud riigilõiv summas 20 eurot.
5.Tartu Halduskohus jättis 15.08.2024 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat seitsme päeva jookusul kohtumääruse kättesaamisest arvates kõrvaldama kaebuses esinenud puudused.
6.Kaebaja esitas 17.08.2024 kohtule taotluse.
7.Kohtusse laekus 22.08.2024 kaebaja esindaja taotlus.
8.Tartu Halduskohus esitas Viru Vanglale 11.09.2024 päringu, milles palus esitada kohtule vaidlusalune käskkiri, kaebaja vaie ja vangla vaideotsus.
9.Viru Vangla vastas kohtunõudele 21.09.2024. Kohtu seisukoht
10.HKMS § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei ole lubatud ja kuulub tagastamisele.
12.Kohus märgib, et tulenevalt VangS § 37 lg-st 1 ja § 38 lg-st 1 esineb kinnipeetaval töökohustus vanglas. Väljaspool vanglat töötamise võimalus rajaneb põhimõttel, tööle väljaspool vanglat saadab kinnipeetavat vangla viimase nõusolekul, kui selline võimalus on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas (VangS § 41 lg 1). Tegemist on soodustusega kinnipeetavale (VangS § 22 lg 1 p 1). Haldusasja materjalidest ei nähtu, et vangla oleks kohaldanud kaebaja suhtes sellist soodustust. Juhul, kui seda soodustust kinnipeetavale ei ole vangla otsusega kohaldatud, on igasugune väidetav töö, mida kinnipeetav väidetavalt teeb viibides vanglas olemasolevate sidevahendite kaudu ja enda vabal ajal, ei tähenda kinnipeetava tööhõivet VangS-s sätestatud
3-24-1571
tähenduses. Pidades silmas kinnipeetava piiratud suhtlemise ja interneti kasutamise ja muu informatsiooni saamise võimalusi vanglas on raskesti ette kujutatav olukord, kuidas kaebaja oleks eraõiguslikule juriidilisele isikule täitnud täies mahus mõnda finantsanalüütiku tööülesannet.
13.Riigikohus on leidnud, et kinnipeetaval on kohustus töötada (VangS § 37) ning kahtlemata on see kohustus vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teenistuses. 1 Lisaks on Riigikohus leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööst ning vangla ei saa kinnipeetavat tööst keeldumise korral distsiplinaarkorras karistada juhul, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest.2
14.Seega, kaebaja väidetav tööhõive väljaspool vanglat ei saa olla selliseks asjaoluks, mis oleks andnud aluse arvata, et kaebaja on juba täitmas VangS § 37 lg-s või VangS § 41 lg-s 1 ettenähtud töökohustust. Sellisel juhul võib kõne alla tulla vaid VangS § 37 lg-s 2 ja § 42 lg-s 1 kindlaksmääratud töökohustusest vabastamise alused. Sellistele alustele ei ole kaebaja viidanud ei vastuväidetes teatisele tööle määramise käskkirja koostamise kohta, vaides, ega kaebuses. Järelikult, juba praeguse menetluse staadiumis on selge, et kaebajal esineb töökohustus vanglas ja tema väidetav töö väljaspool vanglat osaühingus ei ole vanglas töökohustusest vabastamise aluseks. Samas, ei ole vanglal kohustust kaaluda, kas vabastada kaebaja antud juhul tööst või mitte. Selline kaebaja poolt nimetatud tööhõive variant võib kohtu arvates olla näilik, mille eesmärgiks on töökohustusest vanglas kõrvalehiilimine. Sellisel juhul on vanglal raske kontrollida, kas kinnipeetav tõepoolest täidab tööülesandeid või mitte, mis ei ole VangS § 37 lg-s 1 ette nähtud kinnipeetava töökohustusega ja VangS §-s 6 sätestatud vangistuse eesmärgiga kooskõlas.
15.Kaebaja on väitnud ka seda, et vangla on rikkunud haldusmenetluse (HMS) § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamiskohustust, kuna ei andnud talle enne vaidlusaluse käskkirja väljastamist võimalust avaldada arvamust. Kohus märgib, et haldusasja materjalid kinnitavad vastupidist olukorda. Nimelt, väljastas Viru Vangla 22.03.2024 kaebajale teavituse, mille kohaselt teavitati kaebajat sellest, et temal esineb vastavalt VangS § 37 lg-dele 1 ja 2 töökohustus ja arsti kinnitusel puuduvad majandustöö ülesannete täitmiseks meditsiinilised vastunäidustused. Seoses sellega andis vangla kaebajale võimaluse omapoolse kirjaliku seisukoha esitamiseks kuni 25.03.2024 hommikuse loenduseni. Kaebaja sai nimetatud teavituse kätte 22.03.2024 ja esitas vanglale omapoolse seisukoha tööle määramise osas koos tõendiga 23.03.2024. Järelikult ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud HMS § 40 lg-s 1 kindlaksmääratud kohustust anda isikule võimalus enne haldusakti väljastamist kirjalikus vormis oma arvamuse esitamiseks.
16.Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et vaidlusaluses käskkirjas on vangla jätnud käsitlemata tema väite väljaspool vanglat töötamise kohta. Nii käskkirjas kui ka vaideotsuses on vangla põhjalikult ja arusaadavalt selgitanud, miks ta ei vabasta kaebajat vanglas töötamise kohutusest põhjusel, et kaebaja väidetavalt juba töötab väljaspool vanglat. Halduskohus nõustub vangla põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Asjakohane on kohtu hinnangul vangla põhjendus, et majandustööde täitmisel panustab kaebaja vangla hügieeni ja ruumide korrashoidu vanglas.
RKHKo 3-18-360 p 17. RKHKo 3-15-3133, p 12.
3-24-1571
17.Viimaseks märgib kohus, et juhul, kui kaebaja tõepoolest töötab vangistuses viibides väljaspool vanglat asuvas erafirmas finantsanalüütikuna, ei nähtu kohtule, et majandustööde tööülesannete täitmine, nagu väidab kaebaja, 1 kord kuus 10-15 minutit (või tegelikult 10-15 minutit nädalas), saaks oluliselt takistada tema tööülesannete täitmist erafirmas. Seda kaebaja ei ole ka väitnud. Eeldatavasti töötab kaebaja kaugtöövormis ja reeglina finantsanalüütiku tööülesannete täimine ei nõua normeeritud tööaega. Seega, majandustööde täitmine vanglas ei saa mõjutada kaebaja töötulemusi väljaspool vanglat.
18.Võttes arvesse seda, et kaebajal esineb töökohustus ja puuduvad tööst vabastamise alused, aga samuti seda, et vastustaja on õigesti kohaldanud VangS ja määras kaebaja majandustöödele ning pole rikkunud ärakuulamis- ja käskkirja põhjendamise kohustust, ei nähtu kohtule juba praeguses menetluse staadiumis, et antud juhul esineks kaebaja õiguste intensiivne riive ja kaebus oleks perspektiivikas.
19.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 21, tagastab kohus kaebuse.
20.Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.