Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 24.10.2024, Tartu 3-20-2243 X.X.-i kaebus Alutaguse Vallavolikogu 25.06.2020. a otsuse nr 266 tühistamiseks ning selle otsuse alusel tehtud tehingute tühisuse kindlakstegemiseks Tartu Halduskohtu 29.09.2023. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – X.X. Vastustaja – Alutaguse Vallavalitsus Kolmas isik – MTÜ Tuljaku Veeühing, esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.09.2023. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 24.10.2024, arvates (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Alutaguse Vallavolikogu 25.06.2020. a otsusega nr 266 taotleti keskkonnaministrilt luba Alutaguse vallale kuuluva Katase külas asuva Tuljaku katastriüksuse xxx (pindala 1786 m 2, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%) võõrandamiseks ning otsustati, et loa saamisel võõrandatakse kõnealune katastriüksus otsustuskorras mittetulundusühingule (MTÜ) Tuljaku Veeühing. Maareformi seaduse § 25 lg 3 kohaselt tuli munitsipaalomandisse antud maa võõrandamiseks saada valdkonna eest vastutavalt ministrilt luba.
1.1.Tuljaku kinnistu piirinaabrid moodustasid MTÜ Tuljaku Veeühing (registrikood 80582016), kes esitas Alutaguse Vallavalitsusele avalduse valla omandis oleva Tuljaku kinnistu ostmiseks. Kinnistu ostmise eesmärgiks oli ühise puurkaevu rajamine lähipiirkonna
kinnistute veega varustamiseks ning ühise reovee kogumismahuti paigaldamine. Alutaguse Vallavolikogu 25.04.2019. a määruse nr 95 „Alutaguse vallavara valitsemise kord“ ( edaspidi Kord) § 17 lg 4 p 1 kohaselt võib vallavara võõrandada, kui vallavara ei ole enam avalikuks otstarbeks ega valitsemise otstarbeks vajalik, ja § 33 p 8 kohaselt võib vallavara võõrandamine toimuda otsustuskorras, kui vallavara võõrandamine on vajalik lähtudes avalikest huvidest. Alutaguse Vallavalitsus oli seisukohal, et kinnistu ei ole vallale vajalik avalikul otstarbel ega ka valitsemiseks ja on otstarbekas majanduskulude kokkuhoidmiseks ja tulu saamise eesmärgil võõrandada. Tuljaku katastriüksusel asub pinnastee, mille kaudu saavad juurdepääsu avalikult kasutatavale Kauksi-Vasknarva teele Xxx, xxx, xxx ja xxx kinnistute omanikud. Tee ei ole kantud riiklikusse teeregistrisse avalikult kasutatava teena. Koos kinnistu võõrandamisega tuleb seada teeservituut, millega tagatakse juurdepääs kinnistutele Xxx (kinnistu registriosa nr xxx), xxx (kinnistu registriosa nr xxx), xxx (kinnistu registriosa nr xxx) ja xxx (kinnistu registriosa nr xxx).
1.2.Keskkonnaminister andis 25.09.2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/375 Alutaguse vallale loa Tuljaku kinnistu võõrandamiseks MTÜ-le Tuljaku Veeühing.
1.3.XXX ja MTÜ Tuljaku Veeühing sõlmisid 29.10.2020 Tuljaku kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu p 6.1 kohaselt tuli MTÜ-l Tuljaku Veeühing teha ühe aasta jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates kõik endast olenevad toimingud ning seada kinnistu nr 157508, kinnistu nr 3511008, kinnistu nr 2122808 ja kinnistu nr 197508 igakordsete omanike kasuks tasuta ja tähtajatu reaalservituut (teeservituut) tagamaks nimetatud kinnistute omanikele juurdepääsu kinnistutele ja väljapääsu kinnistutelt läbi Tuljaku kinnistu. Lepingu p 6.2 kohaselt tuli pärast ühe aasta möödumist lepingu sõlmimisest teeservituut seada nimetatud kinnistute omanike kasuks kolme kuu jooksul alates omanikelt vastava nõude saamisest.
2.Tuljaku kinnistuga piirneva xxxx kinnistu omanik X.X. esitas 16.11.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Alutaguse Vallavolikogu 25.06.2020. a otsuse nr 266 tühistamiseks ning selle otsuse alusel tehtud tehingute tühisuse kindlakstegemiseks. Kaebaja ei teadnud midagi Tuljaku Veeühingu moodustamisest ega sellest, et nimetatud MTÜ-le müüdi kinnistu, mida tema kasutas ehitusmaterjalide hoiustamiseks ja seda valla loal. Kaebaja oleks ka soovinud osaleda Tuljaku kinnistu müügiprotsessis. Mööda Tuljaku kinnistut kulgeb ainuke mitteametlik juurdepääsutee kaebaja kinnistuni, mille kasutamise osas on kaebaja vallalt nõudnud servituudi seadmist. Servituuti ei ole seatud ning Tuljaku Veeühing keelab ilma nende nõusolekuta tee kasutamist. Kaebaja ei saa oma kinnistule maja ehitada, kui Tuljaku kinnistu omanikud ei luba rasketehnika liikumist kinnistul.
3.Vastustaja XXX vaidles esitatud kaebusele vastu. Kord ei näe ette võimalust naaberkinnistu omanikele otsustuskorras vallavara võõrandamist. Vastustaja seadis Tuljaku kinnistu võõrandamisel lisatingimuseks servituudi seadmise Xxx, 105, 107 ja 109 kinnistu omanike kasuks, et tagada kinnistutele juurdepääs. Vaidlustatud otsus, millega seati kolmandale isikule servituudi seadmise kohustus, ei piira kaebaja õigusi. Samuti ei pandud haldusaktiga kaebajale kohustusi. Pigem on teeservituudi seadmise tingimus kaebajale kasuks, kuna läbi teeservituudi seadmise säilib kaebajal võimalus kasutada Tuljaku kinnistut läbivat teed enda kinnistule pääsemiseks. Sellest tulenevalt ei tehtud naaberkinnistute omanikele volikogu otsust kättetoimetamisega teatavaks. Kokkuvõttes leiab vastustaja, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
4.Kolmas isik MTÜ Tuljaku Veeühing vaidles kaebusele vastu. Vaidlustatud otsusega ei rikuta kaebaja õigusi. Puudub vajadus haldusakti alusel tehtud tehingu tühisuse tuvastamiseks. Kaebajat ei olekski tulnud tema subjektiivsete õiguste riive puudumise tõttu haldusmenetlusse
kaasata. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kinnistu võõrandamist iseendale. Sellist õigust ei tulene naaberkinnistu omanikule ühestki õigusaktist. Kaebaja õigusi ei saa riivata ka see, et tal oli valla suuline nõusolek Tuljaku kinnistul ehitusmaterjalide ajutiseks ladustamiseks. Selline suuline lubadus ei muuda vallale kuuluva vara võõrandamist otsustavat haldusakti ebaseaduslikuks. Kaebajal on kinnistu uue omanikuga võimalik kokku leppida, kas ja millistel tingimustel on kaebajal võimalik ajutiselt ehitusmaterjale ladustada võõral kinnisasjal. Ka juurdepääsutee olemasolu või selle puudumine üle Tuljaku kinnistu ei olnud õiguslikuks takistuseks Tuljaku kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks. Juurdepääsu kaebaja kinnistule ei ole reaalselt takistatud. Vastava küsimuse saab lahendada eraldi tsiviilõiguslike mehhanismide kaudu. Kinnistu omandamisega tulenes kolmandale isikule kohustus seada ühe aasta jooksul lepingu sõlmimisest tasuta ja tähtajatu teeservituut naaberkinnistute kasuks. Kolmas isik edastas kaebajale ettepaneku teeservituudi lepingu sõlmimiseks, kuid kaebaja keeldus selle sõlmimisest ning viitas vajadusele oodata ära käesoleva kohtuvaidluse tulemus. Seda põhjendust ei saa asjakohaseks pidada, sest käesoleva kohtuasja raames ei arutata ega otsustata kinnistu juurdepääsuga seonduvaid küsimusi. Sellele vaatamata ei ole kolmas isik ega keegi teine takistanud kaebaja juurdepääsu oma kinnistule. Ka ei ole kolmas isik otseselt keelanud teed läbida rasketehnikaga, vaid on seadnud tingimuseks selle, et seda tehtaks sobival ajal, nt külmade ilmadega. Kinnistu osteti eesmärgiga rajada sinna puurkaev lähipiirkonna kinnistute veega varustamiseks ning ühise reovee kogumismahuti paigaldamiseks. Seega teenib kinnistu ostmine kolmanda isiku poolt ka kaebaja huve. Kolmas isik on kaebajat teavitanud võimalusest liituda puurkaevu rajamise ja kasutamisega. Kaebaja on avaldanud soovi liituda puurkaevu kasutamisega.
5.Tartu Halduskohus jättis 29.09.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 3135 eurot. Muus osas jäid menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt.
5.1.Kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks seda, et vastustaja ei võtnud temaga kui Tuljaku kinnistu ühe piirinaabriga otsuse arutamiseks ühendust ega kontrollinud, kas kaebaja on ka MTÜ Tuljaku Veeühingu liige, et kaebaja oleks saanud teistega koos Tuljaku kinnistu otsmises osaleda. Samuti peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks seda, et vald ei teavitanud teda Tuljaku kinnistu müümise plaanist, et kaebaja oleks saanud aegsasti sellelt kinnistult valla loal ajutiselt ladustatud ehitusmaterjalid ära viia. Valla selline tegevusetus põhjustas kaebaja sõnul olukorra, kus ta ei saanud Tuljaku kinnistut ehitusmaterjalide ladustamiseks kasutada ning MTÜ Tuljaku Veeühing nõudis materjalide äraviimiseks antud lühikese tähtaja ületamise korral ladustamise eest renti. Lisaks viitas kaebaja probleemidele Tuljaku kinnistul asuva tee kasutamisega, mis on ainus juurdepääsutee tema kinnistule.
5.2.MTÜ Tuljaku Veeühing esitas 09.06.2020 vastustajale taotluse Tuljaku kinnistu omandamiseks. Taotluses kirjeldati veevarustuse probleeme Xxx, 105 ja 109 kinnistutel. Ühtlasi märgiti, et MTÜ liikmeks võetakse vastu iga huvitatud potentsiaalne veetarbija, kelle tarbimiskoht asub vahetult Tuljaku kinnistu naabruses. Taotluses on osundatud, et näiteks puudub veeallikas ja kanalisatsioon ka xxx kinnistul, mis on kaebaja omandis. Viidatud taotluse põhjal pidi vastustajal tekkima vähemalt kahtlus, et kaebaja ei ole MTÜ liige. Samas ei tähenda see seda, et vastustaja oleks pidanud täiendavalt kontrollima liikmete nimekirja ja kaebaja puudumisel nimekirjast kaebaja eraldi menetlusse kaasama. MTÜ Tuljaku Veeühing 09.06.2020. a taotluses on kirjas, et MTÜ moodustati ühiste eesmärkide realiseerimiseks ja Tuljaku kinnistu naabrid saavad selle MTÜ liikmeks astuda. Ehkki kaebaja ei kuulunud 09.06.2020. a taotluse esitamise hetkel ega ka vaidlustatud otsuse tegemise ajal MTÜ liikmete hulka, ei ole kaebaja jaoks välistatud saada hiljem MTÜ liikmeks. MTÜ põhikirja p 2.1 kohaselt võib peale asutajaliikmete olla ühingu liikmeks vabatahtlikkuse alusel iga kinnistu
omanik, kes soovib oma majapidamise ühendamist vee- ja/või kanalisatsioonitrassiga, kui see on tehniliselt võimalik, ja kes kohustub lisaks sisseastumistasule tasuma vastava trassi ehitamise kulud. Põhikirja p 2.2 järgi otsustab juhatus ühe kuu jooksul liikmeks astumise avalduse esitamise hetkest ühingu liikmeks vastuvõtmise. Seega on kaebajal võimalik esitada MTÜ-le Tuljaku Veeühing avaldus liikmeks saamise sooviga. Kaebaja selgitas kaebuses, et on vastustajaga varem arutanud Tuljaku kinnistule ühise puurkaevu ja kogumismahuti rajamise küsimust ning tema arvates oli see väga hea idee. Järelikult oli varasemate vestluste põhjal vastustajale teada, et sel eesmärgil Tuljaku kinnistu võõrandamine MTÜ-le, millega saab ka kaebaja liituda, teenib teiste hulgas kaebaja huve. Kaebaja õigusi ei riku see, et ta ei kuulunud juba vaidlustatud otsuse tegemise ajal MTÜ liikmete hulka ega saanud seeläbi tehingus osaleda. Kaebaja õiguste kaitse seisukohalt on oluline, et kaebajal oleks tegelik võimalus ühingu liikmeks astuda ning seeläbi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kasutada. Kaebaja väitis, et ta esitas pärast kinnistu müümist MTÜ-le avalduse liikmeks saamiseks, kuid sai eitava vastuse. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendit, mis kinnitaks, et teda ei ole MTÜ liikmeks võetud. Kaebaja esitas 16.11. ja 17.11.2020 MTÜ-le edastatud kirjad, kuid kaebaja kirjavahetusest MTÜ-ga nähtub, et talle ei ole vastatud. Kaebajal on võimalik MTÜ-ga liituda, kui ta täidab selleks kõik vajalikud tingimused. Kolmas isik esitas kohtule tõendid, mis kinnitavad, et kaebaja huvidega on Tuljaku kinnistu arendamisel arvestatud hoolimata sellest, et kaebaja MTÜ liige veel ei ole. Kaebaja kinnistu piirile on toodud sõltumatu veetrass ning puurkaevu rajamisel on arvestatud kaebaja teatatud veetarbimise mahtudega. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et asjaolu, et vastustaja ei kontrollinud, kas kaebaja on MTÜ Tuljaku Veeühingu liige ega kaasanud liikmeks mitteolevat kaebajat eraldi menetlusse, ei tingi vaidlustatud otsuse õigusvastasust ega tühistamist. Vastustajale oli teada, et kaebaja huvid kattuvad MTÜ huviga. Kaebaja ei ole väitnud, et tema eraldi menetlusse kaasamisel oleks vallal tulnud teha teistsuguse sisuga otsus.
5.3.Seoses ehitusmaterjalide ladustamisega leiab kaebaja, et teda tulnuks teavitada, et ta jõuaks piisavalt varakult ehitusmaterjalid ära viia. Kaebaja taoline põhjendus viitab sellele, et vastustaja rikkus hea halduse põhimõtet, jättes kaebaja kui puudutatud isiku juba haldusmenetluse käigus teavitamata kavatsusest anda vaidlustatud otsus müüa Tuljaku kinnistu MTÜ-le Tuljaku Veeühing ja võttes sellega kaebajalt võimaluse viia ehitusmaterjalid varakult ära. Asja materjalide kohaselt sai kaebaja 29.07.2019 vastustajalt suulise nõusoleku ehitusmaterjalide hoidmiseks Tuljaku kinnistul seni, kuni need ei takista valla tegevust. Seega oli vald kõnealuse haldusmenetluse läbiviimisel teadlik, et kaebaja hoiab Tuljaku kinnistul ehitusmaterjale. Kuna vastustajal pidi MTÜ-lt Tuljaku Veeühing kinnistu ostmise taotluse saamisel tekkima vähemalt kahtlus, et kaebaja ei ole veel MTÜ liige ega pruugi seetõttu vastavast taotlusest teadlik olla, nõustus halduskohus kaebajaga, et hea halduse põhimõtte kohaselt oleks vastustaja pidanud MTÜ-lt taotluse saamisel võimalikult varases menetlusetapis teavitama ka kaebajat, et kaebaja saanuks arvestada vajadusega teha ettevalmistusi ehitusmaterjalide äraviimiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 järgi ei saa aga haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ehkki vastustaja rikkus kaebaja teavitamata jätmisega hea halduse põhimõtet, ei ole siiski tegu sellise rikkumisega, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise, sest kaebaja ei ole ära näidanud, et teavitamata jätmine oleks mõjutanud lõplikku tulemust, st vaidlustatud otsuse sisu. Kui kaebaja leiab, et tema piisavalt varakult teavitamata jätmine tekitas talle varalist kahju, saab ta vastustaja vastu esitada kahjunõude. Samuti ei saa kohus siinses asjas vastata kaebaja küsimusele, kas kolmandal isikul oli õigus tema käest ehitusmaterjalide ladustamise eest renti nõuda. Rendiküsimus on eraõiguslik, kuid halduskohus ei lahenda eraõiguslikke vaidlusi.
5.4.Vastustaja on otsuse tegemisel arvestanud ka kaebaja huviga kasutada Tuljaku kinnistul asuvat teed oma kinnistule juurdepääsu tagamiseks. Vastustaja märkis vaidlustatud otsuses, et kaebaja kinnistu kasuks tuleb seada Tuljaku kinnistule teeservituut. Vastustaja ja MTÜ Tuljaku Veeühing vahel 29.10.2020 sõlmitud Tuljaku kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 6.1 kohaselt tuli MTÜ-l Tuljaku Veeühing teha ühe aasta jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates kõik endast olenevad toimingud ning seada muu hulgas xxx kinnistu igakordsete omanike kasuks tasuta ja tähtajatu teeservituut. Lepingu p 6.2 kohaselt tuli pärast ühe aasta möödumist lepingu sõlmimisest teeservituut seada kolme kuu jooksul alates kinnistu omanikult vastava nõude saamisest. Asja materjalidest on näha, et MTÜ Tuljaku Veeühing edastas 14.10.2021 kaebajale kirjaliku ettepaneku teeservituudi lepingu sõlmimiseks notari juures 22.10.2021 või 29.10.2021 ja saatis lepingu projekti, mille koostas notar kolmanda isiku palvel. Kaebaja aga keeldus pakutud aegadel teeservituudi lepingu sõlmimisest, viidates soovile oodata ära praeguse kohtuvaidluse tulemus. Seega on kaebaja ise keeldunud teeservituudi lepingu sõlmimisest. Sellest hoolimata on kaebajal võimalik igal ajal MTÜ-le Tuljaku Veeühing vastav sooviavaldus esitada ning sellisel juhul tuleb MTÜ-l kaebajaga teeservituudi leping sõlmida kolme kuu jooksul. Kolmas isik selgitas kohtumenetluses, et teeservituudi lepingu sõlmimata jätmisest hoolimata on kaebajale tagatud võimalus kasutada Tuljaku kinnistul asuvat teed. Samuti selgitas kolmas isik, et kaebajal ei ole keelatud kasutada teel vajaduse korral ka rasketehnikat, kuid seda tuleb pinnastee säästmise huvides kasutada sobival ajal (nt külma ilmaga). Kohtu hinnangul on kolmanda isiku selline nõue mõistetav. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et vastustaja 25.06.2020. a otsuse tühistamiseks puudub alus. Seetõttu ei ole alust pidada ka selle otsuse alusel tehtud tehinguid tühiseks.
5.5.Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, peab ta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-te 1 ja 8 alusel hüvitama kolmanda isiku menetluskulud. Kolmas isik palus välja mõista õigusabikulud summas 7497 eurot (sisaldab käibemaksu). HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Halduskohus leidis, et kolmanda isiku menetluskulude summa on ülepaisutatud. Halduskohus pidas mõistlikuks kolmandale isikule kaebajalt välja mõista menetluskulud 3135 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 29.09.2023. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et vald toimis õigusvastaselt, kui müüs Tuljaku kinnistu kolmandale isikule ning ei teavitanud sellest kaebajat. Pärast kinnistu müüki esitas kaebaja MTÜ-le Tuljaku Veeühing avalduse liikmeks saamiseks, kuid sai selle peale eitava vastuse. Kõik, mis on Tuljaku kinnistul toimunud, on tehtud kaebajat kui naabrit kaasamata. Kaebaja palub arvestada ka seda, et esitas esimesena vallale avalduse sooviga omandada Tuljaku kinnistu, kuid selle peale vastati eitavalt. Kui kaebaja oleks müügiprotsessi kaasatud, siis oleks ka temal olnud võimalus seda maaüksust osta. 25.03.2023. a määruses halduskohus ei nõustunud vastustaja ja kolmanda isikuga ning leidis, et rikkumised esinevad, kuid vaidlusalune otsus on teistsugune. Kaebaja leiab, et tema ei pea kandma kolmanda isiku õigusabikulusid. Suurem osa kolmanda isiku esitatud seisukohti olid seotud väidetavalt mittetähtaegselt esitatud kaebusega, kuid selles osas tegi kohus määruse, et kaebus on tähtaegne.
7.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebustele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel lähtus vastustaja Korra § 33 p-st 8, mille järgi võõrandatakse vallavara otsustuskorras siis, kui see on vajalik avalikes huvides. Praegusel juhul on avaliku huvi olemasolu tõendatud, kuna MTÜ Tuljaku Veeühing kavatses osta maaüksuse selleks, et rajada sinna ühine puurkaev lähipiirkonna kinnistute veega
varustamiseks ja ühise reovee kogumismahutite paigaldamiseks. Samuti pidas keskkonnaminister Alutaguse Vallavalitsuse taotlust Tuljaku kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks MTÜ-le Tuljaku Veeühing kaalutletud ja põhjendatud otsuseks ning andis loa kinnistu võõrandamiseks MTÜ-le. Kord ei näinud ette võimalust naaberkinnistute omanikele otsustuskorras vallavara võõrandamiseks. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et kaebaja tulnuks hea haldustava kohaselt menetlusse kaasata, aga ka siis ei oleks saanud kinnistut talle võõrandada. Alutaguse Vallavolikogu 25.06.2020. a otsus nr 266, millega seati kolmandale isikule teeservituudi seadmise kohustus, ei piira kaebaja õigusi ega pane talle kohustusi. Teeservituudi seadmise tingimus on kaebaja kasuks, kuna seeläbi säilib tal võimalus kasutada Tuljaku kinnistut läbivat teed enda kinnistule pääsemiseks. Kolmas isik on teinud kaebajale ettepaneku juurdepääsuteele servituudi seadmiseks ning leppinud selleks kokku ka notari aja. Kui kaebaja keeldub tema huvidega arvestavast hüvest, ei saa selle õiguse rikkumist vastustajale ette heita.
8.Kolmas isik palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustub vastustaja seisukohtadega, mille viimane vastuseks apellatsioonkaebusele esitas. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud sisulisi väiteid selle kohta, millist õigusnormi rikkus halduskohus otsust langetades. Halduskohtu otsuse lõppjäreldus on seaduslik ja põhjendatud. Kolmas isik jääb ka enda varasemalt esitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust halduskohtu 29.09.2023. a otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega X.X.-i kaebus rahuldataks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel, ei rikkunud menetlusnorme ja ei tõlgendanud valesti ka asjas kogutud tõendeid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lgle 4 ei korda neid.
10.Kuna esitatud apellatsioonkaebus on oma sisult suuremalt osalt sama, mis halduskohtule esitatud kaebus ja halduskohus on oma 29.09.2023. a otsuses kaebaja väidetele tema subjektiivsete õiguste väidetava rikkumise (vastustaja ei võtnud 25.06.2020. a otsuse tegemisel kaebajaga ühendust ja ei veendunud, kas ta on MTÜ Tuljaku Veeühingu liige; vastustaja ei teavitanud kaebajat maaüksuse müümise plaanist, millel ehitusmaterjalide hoidmiseks oli kaebajale antud ajutine luba ega arvestanud seda, et kaebaja kinnistule juurdepääsutee kasutamisega tekivad probleemid) kohta juba põhjalikult vastanud, siis märgib ringkonnakohus vastuseks X.X.-i apellatsioonkaebusele üksnes järgmist.
10.1.Vaidlust ei ole selle üle, et käesolev kohtuvaidlus on seotud sellega, et XXX müüs kaebaja kinnistuga piirneva Tuljaku kinnistu MTÜ-le Tuljaku Veeühing, et sinna saaks rajada puurkaevu ja reovee kogumismahuti. Nagu juba märgitud, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtu vaidlusaluse otsuse põhjendustega ning leiab samuti, et vaidlusalune vallavolikogu otsus ei riivanud kaebaja õigusi intensiivselt. Vallavolikogu 25.06.2020. a otsuse nr 266 tegemisel ja kinnistu otsustuskorras võõrandamisel kolmandale isikule lähtuti avalikest huvidest. Tehtud otsus on kaebajale pigem soodne, kuna ka temal on soovi korral võimalus kasutada Tuljaku kinnistule ehitatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Nõustuda tuleb ka selle halduskohtu seisukohaga, et ka vaidlustatud otsuse tegemise ajal MTÜ liikmete hulka mittekuulumine ei rikkunud kaebaja õigusi. Kaebajal on jätkuvalt võimalus MTÜ liikmeks astuda ning väidet, et ta esitas MTÜ-le avalduse liikmeks saamiseks, kuid sai selle peale eitava vastuse, ei ole kaebaja siiani millegagi tõendanud. Samuti on kaebajale soodne see
asjaolu, et vald kohustas 25.06.2020. a otsusega MTÜ-d seadma Tuljaku kinnistule teeservituudi mh kaebaja kinnistu kasuks. Seega arvestas vastustaja vaidlusaluse otsuse tegemisel kaebaja huviga kasutada Tuljaku kinnistul asuvat teed oma kinnistule ligipääsemiseks. Asja materjalidest nähtuvalt tegi kolmas isik kaebajale ettepaneku juurepääsuteele servituudi seadmiseks ning leppis selleks kokku ka notari aja, kuid kaebaja keeldus sellest. Kui kaebaja keeldub ise sellest, et tema huvidega arvestataks, siis ei saa kaebaja enda õiguse rikkumist ette heita vastustajale.
10.2.Apellatsioonkaebusest on arusaadav kaebaja jätkuv soov Tuljaku maaüksus ise omandada, kuid isegi juhul, kui halduskohus oleks esitatud kaebuse rahuldanud ja Alutaguse Vallavolikogu 25.06.2020. a otsuse nr 266 tühistanud, ei teki kaebajal automaatselt õigust Tuljaku maaüksuse omandamiseks. Vallavolikogu otsuse nr 266 vastuvõtmisel lähtuti Korra § 33 p-st 8, mille järgi võõrandatakse vallavara otsustuskorras siis, kui see on vajalik avalikes huvides. Antud juhul oli avaliku huvi olemasolu tõendatud, kuna MTÜ Tuljaku Veeühing kavatses osta Tuljaku maaüksuse just selleks, et rajada sinna ühine puurkaev lähipiirkonna kinnistute veega varustamiseks ja ühiste reovee kogumismahutite paigaldamiseks. Kord ei näe aga ette võimalust võõrandada vallavara otsustuskorras lihtsalt naaberkinnistu omanikele. Kuigi halduskohus leidis vaidlusaluses otsuses igati põhjendatult, et hea halduse tava kohaselt oleks vastustaja pidanud haldusmenetlusse kaasama ka kaebaja, ei oleks isegi sel juhul saanud Tuljaku kinnistut kui valla vara müüa kaebajale üksnes põhjusel, et ta on Tuljaku maaüksuse piirinaaber.
10.3.Mis puudutab kaebaja viidet halduskohtu 25.03.2023. a määrusele ja väidet, et halduskohus leidis selles, et rikkumised esinevad, kuid vaidlusaluse otsusega jäeti tema kaebus ikkagi rahuldamata, siis ringkonnakohus kaebaja väidet õigeks ei pea. Halduskohtu 25.03.2023. a määrusega (kd I, lk 138-140) lahendati kolmanda isiku vastuses kaebusele esitatud taotlusi lõpetada asjas menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu või jätta kaebus läbi vaatamata. Seetõttu hindas halduskohus nimetatud määruses tõesti seda, kas HMS § 62 lg 2 p 1 mõistes vallavolikogu otsus nr 266 üldse piiras kaebaja õigusi selliselt, et see oleks tulnud talle teatavaks teha kättetoimetamisega ja kui tuli, kuid seda ei tehtud, kas siis saab HKMS § 46 lg 7 alusel pidada 16.11.2020 esitatud tühistamiskaebust lugeda tähtaegseks juhul, kui kaebaja sai vallavolikogu otsusest teada 09.11.2020. Samuti hindas kolmanda isiku poolt esitatud taotluste tõttu halduskohus esitatud kaebust ka sellest vaatenurgast, kas antud menetlusstaadiumis on alust asuda seisukohale, et vallavolikogu otsusega nr 266 ei ole ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud ja on selge, et esitatud kaebust ei rahuldataks. Asjaolust, et halduskohtu hinnangul vallavolikogu otsusega nr 266 kaebaja õigusi siiski piirati selliselt, et talle oleks tulnud nimetatud otsus teatavaks teha kättetoimetamisega ja asjaolust, et halduskohus otsustas siiski esitatud tühistamiskaebuse sisuliselt läbi vaadata, nõustumata kolmanda isiku seisukohaga, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise puudumine on ilmselge, ei saa teha järeldust, et sellega andis halduskohus juba sisulise hinnangu kaebuse põhjendatusele ja tunnistas kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohus lahendab esitatud kaebuse sisuliselt siiski kohtuotsusega (HKMS § 156 lg 1) ja alles kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus ka selle küsimuse, kas kaebuse rahuldamiseks on alust või mitte (HKMS § 158 lg 1 ).
10.4.Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et tema ei pea kandma kolmanda isiku õigusabikulusid, kuna suurem osa kolmanda isiku seisukohtadest olid seotud väidetavalt mittetähtaegselt esitatud kaebusega, kuid selles osas leidis kohus, et kaebus on tähtaegne. Kaebaja kohustus kanda kolmanda isiku menetluskulud juhul, kui kaebaja esitatud kaebus jääb rahuldamata, tuleneb HKMS § 108 lg-st 8, millele juba halduskohus vaidlusaluse otsuse p-s 15 viitas ja mille sisu seal ka lahti kirjutas. Seega asjaolu, et MTÜ Tuljaku Veeühing väitis
mh ka seda, et esitatud tühistamiskaebus ei ole tähtaegne, kuid halduskohus pidas kaebust siiski tähtaegseks ja vaatas selle sisuliselt läbi, ei anna kohtule alust jätta kolmanda isiku õigusabikulud tema enda kanda olukorras, kus kaebaja poolt esitatud tühistamiskaebus jääb rahuldamata. Lisaks sellele nähtub asja materjalidest, et kolmas isik vaidles tühistamiskaebusele ka sisuliselt vastu ja ei piirdunud üksnes väitega selle kohta, et tegemist on tähtaega ületades esitatud kaebusega (kd I, lk 87-92 ja lk 143-148). Samuti nähtub halduskohtu 29.09.2023. a otsuse põhjendava osa p-dest 15.5 – 15.14, et halduskohus hindas väga põhjalikult seda, kas ja millises ulatuses saab MTÜ Tuljaku Veeühing poolt nõutud õigusabikulusid lugeda vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks käesolevas asjas ning on taotletud 7497 euro asemel kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude katteks lõpuks välja mõistnud oluliselt väiksema summa ehk 3135 eurot, jättes ülejäänud osas MTÜ Tuljaku Veeühingu menetluskulud tema enda kanda.
11.Kõike eeltoodut arvestades ei anna kaebaja esitatud seisukohad alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
12.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.