Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
23.10.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1664
Haldusasi
XXi kaebus Eesti Vabariigi Suursaatkonna Moskvas viisa andmisest keeldumise 08.02.2024 otsuse ja 26.03.2024 otsuse nr 2024/MOS/28/100 ning Välisministeeriumi 02.05.2024 otsuse nr 2024/TLN/28/123 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja V.S Vastustaja – Välisministeerium, volitatud esindaja Marge Maspanov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.09.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Välisministeeriumi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse Välisministeeriumi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.09.2024 määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale haldusasjas nr 3-24-1664.
Rahuldada Välisministeeriumi määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.09.2024 määruse resolutsiooni punkt 2 osas, millega halduskohus avaldas kaebajale ja tema esindajale osaliselt 16.08.2024 vastuse lisas sisalduvate kohtule esitatavate selgituste punkti 7. Teha uus määrus, millega sõnastada Tallinna Halduskohtu 05.09.2024 määruse resolutsiooni punkt 2 järgmiselt: „Rahuldada Välisministeeriumi taotlus osaliselt ning avaldada määruse jõustumisel kaebajale ja tema esindajale täiendavalt vastuse lisas sisalduvate kohtule esitatavate selgituste p-d 1–5, 6 (v.a osas, kus on nimetatud Siseministeeriumi konkreetne allasutus) ja 8–11. Muus osas rahuldada Välisministeeriumi taotlus ning keelata kaebajal ja tema esindajal tutvuda punktis 1 nimetatud menetlusdokumendiga.“ Muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Muus osas jätta Välisministeeriumi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.09.2024 määrus muutmata.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 1).
3-24-1664
3-24-1664 VMS § 66 lg-st 2, § 82 lg-st 3, § 1008 lg-st 2 ja § 10016 lg-st 2 tulenevalt on piiratud välismaalase õigust nõuda haldusorganilt teavet tema kohta tehtud haldusakti aluseks olnud asjaolude ja kaalutluste kohta. Sätete mõtteks pole siiski keelata haldusorganil isikule asjaolude ja kaalutluste avaldamist, kui nende varjamiseks pole haldusorgani enda hinnangul põhjust. Samuti ei välista VMS-i osutatud sätted halduskohtumenetluses isikule andmete avaldamise kaalumist HKMS § 79 lg 1 ning § 88 lg-te 2 ja 3 järgi. Kohus peab hindama sisulist vajadust hoida saladust, mitte üksnes formaalselt väljaspool halduskohtumenetlust dokumendi suhtes kehtivat juurdepääsupiirangut (Riigikohtu 09.06.2017 otsuse nr 3-3-1-8-17 punkt 19). Euroopa Kohtu suurkoda leidis 24.11.2020 otsuses asjades nr C-225/19 ja C-226/19 (punktid 45 ja 46), et isikule tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-st 47 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) tulenevalt teha märkuste lahtris teatavaks konkreetne keeldumispõhjus (s.o kas oht avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele), millele lisatakse vajaduse korral nimetatud vastuväite põhjenduste sisu. Eelnevast järeldub, et viisataotlejale peab olema teada vähemalt konkreetne keeldumispõhjus. See ei tähenda, et kohtuvaidluses lühiajalise viisa andmise üle tuleks kaebajale teha teatavaks kõik keeldumise põhjused, kuid praktikas peaks menetlusosalise tõenditega tutvumise õiguste piiramine olema pigem erandlik ning eelistada tuleks lahendust, kus isik saab teada tema suhtes tehtud keelduva otsuse põhjendused. Isik peab efektiivse õiguskaitsevahendi kasutamiseks teadma vähemalt põhilisi asjaolusid ning nende teada saamiseks ei peaks isik pöörduma kohtusse (vt ka Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026). Laiapindne põhjenduste varjamine viib olukorrani, kus ka kohtul on sisuliselt võimatu kontrollida viisa andmisest keeldumise õiguspärasust, kuna põhjenduste varjamisest tingitult ei ole kaebajal võimalik esitada seisukohti ja vastuväiteid ning kohus ei saa neid ka küsida. See muudaks kohtumenetluse näilikuks. Ei nähtu, et praegusel juhul esineks selliseid erandlikke asjaolusid, et kaebaja ja tema esindaja eest tuleks varjata viisa andmisest keeldumise põhjuseid. Seejuures ei ole kaebajale viisa andmisest keeldumise põhjuseid üldse avaldatud. Vastustaja on viidanud keeldumise alustena viisaeeskirja (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009 , millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri) art 32 lg 1 punktile a) vi) ja punktile b), mis mõlemad sisaldavad alternatiivset loetelu, kuid konkreetset alternatiivi kaebajale välja toodud ei ole. Seega ei olnud kaebajal kohtusse pöördumisel üldse teada, millisel alusel temale viisa andmisest keelduti ning sisuliselt pidi kaebaja tegelema haldusorgani põhjenduste ära arvamisega. Seejuures nähtub kaebusest (punkt 2.2) ja viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise avaldustest (dtl 16 ja 35), et kaebaja ei ole haldusorgani põhjendusi ära arvanud. Muudes halduskohtu menetluses olnud viisamenetluse vaidlustes ei ole piiratud kaebaja ja esindaja õigust selle põhjendusega tutvuda ning ka vastustaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mille alusel võiks asuda vastupidisele järeldusele. Ei nähtu, et konkreetsete põhjenduste avaldamine kaebajale võiks tuua kaasa võimalikku ohtu avalikule korrale või julgeolekule või soodustada ka viisade väärkasutamist. Kuni määruse jõustumiseni tuleb piirata kaebaja ja tema esindaja õigust tutvuda määruse põhjendava osa punkti 8 neljanda lausega. Selles lauses on kokkuvõtlikult avaldatud viisa andmisest keeldumise põhjused, mille avaldamist kaebajale on aga vastustaja soovinud vältida.
3-24-1664 avaldata. Keeldumise aluseks oleva teabe ja asjaolude avalikustamine menetlusosalisele annaks teavet taotluse menetlemise läbiviimise meetodite ja taktika kohta. Teabe avalikustamine võib seada ohtu nii tulevaste menetluste objektiivsuse kui ka soodustada praegu niigi pingelises julgeolekuolukorras viisade väärkasutamist Eesti suhtes vaenulike riikide kodanike poolt, mis juba iseenesest on ohuks avalikule korrale ja võib konkreetsetel asjaoludel olla ka ohuks riigi julgeolekule. Viisaeeskirja art 32 lg 2 näeb ette, et viisa andmisest keeldumise otsus ning selle põhjendused edastatakse taotlejale standardvormi kasutades. Vormikohases otsuses on loetletud viisa andmisest keeldumise alused ning viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral tehakse vastava keeldumise aluse ees olevasse lahtrisse märge. Seega välistab viisaeeskiri välismaalasele nende faktiliste asjaolude ja kaalutluste avaldamise, millest viisamenetlust läbi viies on otsuse tegemisel lähtutud. Vastustaja seisukohti toetab välismaalaste seaduse, riigilõivuseaduse ja lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu 901 SE1 seletuskiri, milles on märgitud, et viisaeeskiri välistab välismaalasele nende faktiliste asjaolude ja kaalutluste avaldamise, millest haldusorgan on vastava otsuse tegemisel lähtunud ja ebasoovitav on olukord, kus välismaalasele avaldatakse vastav info juhul, kui otsus vaidlustatakse. Asjaolu, et välismaalasel on kohtukaebeõigus, ei tähenda, et VMS-is kehtestatu on võimalik jätta kohtumenetluses kõrvale. Kohus ei ole määruses selgitanud, mis on need ilmselgelt kaalukamad erakordsed asjaolud, mis kaaluvad üles teabe kaitse. Isegi kui kaebajale ei avaldataks vastustaja 16.08.2024 vastuse lisasid tervikuna, tehtaks määruses märgitud teksti avaldamisel kaebajale ikkagi teatavaks teave viisamenetluses kasututatud allikate ning kogutud teabe ja andmete, viisamenetluse läbiviimise meetodite ja taktika ning kooskõlastuste sisu kohta. Vastus sisaldab muu hulgas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, mille teabevaldaja pole vastustaja. Kohus pidanuks selle teabe avaldamise küsimuse lahendamiseks menetlusse kaasama teabevaldajad. Euroopa Kohtu suurkoda on asjades nr C-225/19 ja C-226/19 (punktid 45, 46, 52, 56) leidnud, et isikule peab olema eelkõige teada konkreetne keeldumispõhjus (keeldumise alus), sh alternatiivsete aluste korral konkreetne alternatiiv. Täiendavad selgitused (põhjendused) tuleb keelduvale otsusele lisada siis, kui vastasel korral võib isikul olla raskendatud realiseerida õigust tõhusale õiguskaitsele. Üldjuhul piisab standardvormil oleva põhjuse äramärkimisest. Kuigi viisaeeskirja art 32 lg 1 punkti a alapunktis vi ja punktis b on keeldumise alused esitatud alternatiivse loeteluna, siis viisaeeskirja lisas VI keeldumisteatise standardvormil on alternatiivsed alused eri keeldumise alustena juba välja toodud (vormil punktid 7–9 ning 10–13). Kaebaja kohta kohaldatud konkreetne alternatiiv on vormikohasel teatisel märgitud punktides 7 ja 10. Arvestades kaebaja võimalikke kaitstavaid huvisid, ei saa tema menetluslik õigus tutvuda toimikuga olla kaalukam vajadusest tagada viisamenetluse teabe, meetodite ja taktika konfidentsiaalsus (vt ka VMS § 13 lg 1). Kaebaja on viisa andmisest keeldumise üldiste põhjendusega tutvunud ja suutnud vaidlusalustes dokumentides toodud teavet teadmata esitada kohtule kaebuse. Asjaolude, teabe ja põhjenduste osas, mille kohta kaebajal ei ole võimalik oma seisukohta esitada, saab kohus tagada kaebaja õiguste tõhusa kaitse ja asja õige lahendamise läbi kohtuliku kontrolli ning uurimispõhimõtte rakendamisega (HKMS § 2 lg 4). Tulenevalt pikaajalise viisa keeldumise aluste muutmisest VMS §-s 65 (vt 17.06.2024 jõustunud VMS § 65 lg 2 punkt 51) ja muutunud halduspraktikast nõustub vastustaja halduskohtuga selles, et kaebajale ja tema esindajale võib avaldada teabe, mille kohaselt on praegusel juhul viisa andmisest keeldumise põhjus Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrusega nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2e670930-3e8c-db01-14aa-6cb558db3329/
4(6)
3-24-1664 agressiooniga Ukrainas“ kehtestatud sanktsiooni kohaldamine. Vabariigi Valitsuse sanktsioonina kehtestatud piirang avaldatakse Riigi Teatajas ja seega on kõigil võimalik selle teabega tutvuda. Seega võib kaebajale avaldada halduskohtu määruse punkti 8 neljanda lause esimese poole.
3-24-1664 konkreetne põhjus sel juhul, kui nad saavad tutvuda kõnealuse dokumendiga ülejäänud osas, millele halduskohus juurdepääsu andmist lubatavaks pidas, samuti halduskohtu määruse põhjendava osa punkti 8 neljanda lausega. Nii on kaebajal võimalik esitada keeldumispõhjuse kohta oma seisukohad ja vastuväited ning asja olemust ja kaalul olevaid hüvesid arvestades on piisavalt tagatud poolte võrdsuse põhimõtte järgimine (HKMS § 2 lg 6). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ei ole esitanud sellist teavet, mille põhjal võiks arvata, et siinses asjas sellisel kujul viisa andmisest keeldumise põhjuse avaldamine võiks ohustada avalikku huvi või riigi julgeolekut.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.