X. Xi kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 15./16.12.2022 protokolli nr 01-401-22/239 ja 22.02.2023 vaideotsuse nr 1.5-5/58 tühistamiseks, vastustajalt varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks ära võetud lammaste eest ja vastustaja kohustamiseks lükata ümber kaebaja kohta meedias avaldatud ebaõiged faktiväited
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja Kristel Kuklase
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada X. Xile digitoimiku lehtedel 99-100, 117 ja 330 olevad tõendid.
2.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Alustajale lambakasvatajale“, „Lambakasvatuse käsiraamat“, „Maalehe artikkel“, „PTA pressiteade“ ja „Talveperioodiks valmistumisest“.
Rahuldada X. Xi kaebus osaliselt.
4.Tunnistada Põllumajandus- ja Toiduameti 15./16.12.2022 protokoll nr 01-40122/239 ja 22.02.2023 vaideotsus nr 1.5-5/58 lammaste võõrandamist puudutavas osas õigusvastaseks.
5.Mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt X. Xi kasuks välja varalise kahju hüvitis 361,55 eurot.
Muus osas jätta X. Xi kaebus rahuldamata.
Mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt X. Xi kasuks välja riigilõiv 10,8 eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.11.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja
3-23-659
lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajandus- ja Toiduametile (vastustaja) laekus 30.11.2022 vihje (dtl 211) loomapidamise kohta mittekohastes tingimustes. Saue vallas, Alliku külas, Karutiigi tn elamukruntide ja Vääna jõe vahelisel alal peetakse kevadest saadik lambaid. Territoorium on 13 lamba pidamiseks liiga väike ja lammastel süüa vähe juba suvel. Kõrge jõekalda tõttu ei olnud loomadel võimalik juua. Küla elanikud vedasid ise anumatesse vett ja ostsid heina. Omanik lubanud lambad oktoobris ära viia, kuid loomad on jätkuvalt samas asukohas ilma varjumisvõimaluseta. Omanik loomadele toitu ei võimalda ja külaelanikud on ise ostnud heina ja käruga kohale toonud. See ei ole aga jätkusuutlik lahendus. Külaelanike organiseeritud hein lõppes otsa, loomad jooksid mööda küla ja otsisid süüa, karjusid näljast, jooksid inimesi pikali lootuses süüa saada. Omanikuga vestlus polnud tulemust andnud – loomad peavad tema sõnul ise hakkama saama.
2.Vastustaja kontrollis 15.12.2022 riikliku järelevalve toimingu protokolli (dtl 123-124) kohaselt Harjumaal, Saue vallas, Alliku külas, Kopra kinnistul peetavate lammaste olukorda. Lammaste juures ei ole 15.12.2022 käidud (lumel puudusid jäljed). Kinnistul oli 10 lammast, kellel puudus sööt, joogivesi ja nõuetele vastav pidamise ruum. Kinnistul oli 3 rulooni heina, aga ruloonid olid lahti võtmata. Lammastele oli varjumiseks kohandatud haagis, milles puudus allapanu ja plekkpõrand oli kaetud jäätunud väljaheidetega. Järelevalveametnik helistas X. Xile (kaebaja), kes väitis, et viibib haiglas ja tal ei ole võimalik lammastega tegeleda. Vastustaja tuvastas loomakaitseseaduses (LoKS) § 3 rikkumise, võttis LoKS § 64 lg 3 alusel kaebajalt üle 10 lamba nõuetekohase pidamisega seotud kohustused ja viis nad senisest asukohast ära, kuna senisesse asukohta jätmine ohustaks loomade elu ja tervist. Loomad paigutati loomade pidamiseks ettenähtud kohta Pärnumaal, Tori vallas, Mannare külas, Metsa kinnistule ja loomad otsustati võõrandada kolmandale isikule (LoKS § 64 lg 6). Vastustaja täiendas protokolli 16.12.2022 protokolliga nr 01-401-22/239 (dtl 125-128).
3.Vastustaja teavitas 29.12.2022 kirjaga nr 5-1/2303 (dtl 129-130) kaebajat, et võttis temalt üle 10 lamba nõuetekohase pidamise kohustuse ja võõrandas lambad 15.12.2022 seisuga kolmandale isikule. Vastustaja oli veendunud, et kaebaja ei suuda tagada lammastele vajalikke tingimusi nende tervise ja heaolu jaoks. Loomapidaja võib jätta lambad ka tulevikus abitusse seisundisse. Kaebajal puuduvad vajalikud teadmised looma anatoomiast ja füsioloogiast, lammastele omastest käitumisharjumustest ning loomakaitsenõuetest.
4.Vastustaja avaldas 30.12.2022 enda veebilehel pressiteate „Põllumajandus- ja Toiduamet võttis omanikult ära 10 lammast“ 1 (dtl 216). Maalehes avaldati 30.12.2022 artikkel „Amet võttis omanikult ära 10 lammast: „See oli möödapääsmatu““ 2 ja 10.01.2023 artikkel „Võõrandatud lammaste omanik: lasin kolm looma halal meetodil tappa, naabrid raevusid, sain peksa ja ametnikud saadeti kaela“ (dtl 172-177).
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „PTA pressiteade“. Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Maalehe artikkel“.
2(21)
3-23-659
5.Kaebaja esitas vastustajale 14.01.2023 vaide (dtl 13-17). Haagise põrand oli puidust, mitte metallist. Kinnistul oli küllaldaselt lund, mistõttu ei olnud loomad janus. Kinnistul oli ka teisi varjumiskohti, sh 3 telgitaolist varjualust. Lammaste üldine tervislik seisund ja toonus olid head ning nad olid hea toitumusega. Loomade äravõtmine toimus ennatlikult, muid abinõusid kaalumata. Loomade eest saanuks hoolitseda kaebaja isa. Seega tulnuks esmalt välja selgitada loomade eest hoolitsemise võimalused ja teha ettekirjutus. Rikuti proportsionaalsuse põhimõtet. Sama ametnik käis ka varem kinnistul lambaid kontrollimas ja suhtles kaebaja isaga, seega pidi ta teadma võimalusest pöörduda kaebaja isa poole, et korraldada loomade eest hoolitsemine. Samuti tulnuks kaebaja isaga suhelda põhjusel, et siseneti temale kuuluvale kinnistule. Rikuti kaebaja ärakuulamisõigust. Kaebajal ei olnud murtud ribi tõttu võimalik kohapeale tulla. Teda ei teavitatud loomade äravõtmise ja sundvõõrandamise kavatsusest. Loomade seisund ei olnud kriitiline, mis tinginuks viivitamatu tegutsemise. Enne loomade võõrandamist LoKS § 64 lg 6 alusel pidanuks andma kaebajale LoKS § 64 lg 4 alusel võimaluse loomad võõrandada või korraldada nende hukkamine. Sellist ettekirjutust ei tehtud. Kaebaja oli telefonikõne saamise ajal roidemurru tõttu kodus ja läks EMO-sse. See ei anna alust väita, nagu tal ei ole võimalik loomade eest hoolitseda. Lammaste eest hoolitsesid nii kaebaja kui ka tema vanemad. Kinnistul oli loomade jaoks piisavalt süüa, vähemalt päeva jagu. Lisaks olid kinnistul lahti lõikamata heinaruloonid. Vastustaja tegevus oli õigusvastane. Rikuti kaebaja omandiõigust ja tekitati talle kahju.
6.Vastustaja jättis 22.02.20233 vaideotsusega nr 1.5-5/58 (dtl 131-134) kaebaja vaide rahuldamata. Vastustaja järelevalveametnik tuvastas, et kaebaja tegevusetus rikkus loomapidamise nõudeid oluliselt ja ta pani toime loomade suhtes lubamatud teod, põhjustades lammastel vigastusi, valu ning füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kaebaja kohta on eelnevalt saabunud 3 vihjet loomapidamistingimuste rikkumise kohta (lambad vigastatud, hulguvad, neil pole piisavalt toitu ega vett) kohalikelt elanikelt ja loomakaitse liidult. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et ta rikub enda tegevusega loomapidamisnõudeid, vajadust korraldada veterinaararsti poolne ülevaatus ja et sellistes tingimustes ei saa lambaid üle talve pidada. Kaebaja lubas karja talveks likvideerida. Seega rikkus kaebaja korduvalt loomapidamisnõudeid, st rikkumine oli oluline. Kaebaja pani toime loomade suhtes lubamatu teo ja vastustajal oli õigus võtta üle lammaste nõuetekohase pidamisega seotud kohustused. Lambaid ei saanud jätta senisesse asukohta. Arvestades, et kaebaja ei olnud terviseprobleemi tõttu suuteline koostööd tegema, ei saanud jätta lambaid kaebaja hoolde. Vastustajal oli põhjust eeldada, et eelnev võõrandamise ettekirjutus ei võimaldanuks vältida ohtu äravõetud loomade elule ja tervisele.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid vastustaja 15./16.12.2022 protokolli nr 01-401-22/239 ja 22.02.2023 vaideotsuse nr 1.5-5/58 tühistamine, vastustajalt varalise kahju hüvitise väljamõistmine ära võetud lammaste eest ja vastustaja kohustamine lükata ümber kaebaja kohta meedias avaldatud ebaõiged faktiväited. Põhjendused:
7.1.Kaebajal oli plaan kevadel lambad võtta ja nad sügisel maha müüa. Müük läks halvasti, sest turg oli põua tõttu odava lihaga üle ujutatud ja suurele turule müümine oli pea võimatu. Tal õnnestus 3 lammast ära müüa ja 4 talle müük oli kokku lepitud. Talvituma oleks jäänud 6 utte. Kaebaja oleks lambad kevadel maha müünud. Kevadel oleks lammastel sündinud vähemalt 6 talle. Kaebaja hakkas hilinenult talveks ettevalmistusi tegema. Talv tuli varakult ja võõrandamise hetkeks olid lambad elanud lumega ca kuu aega. Vastustaja käis suvest saati pidevalt lambaid kontrollimas. Ühtegi probleemi ei tuvastatud. Kuna kaebusi oli palju, siis otsustas vastustaja kohustada kaebajat lambakasvatuse lõpetama ja andis talle 10-päevase
tähtaja. Kahjuks jäi lammaste müük ära. 11.12.2022 tungiti kaebajale kallale ja peksti ta läbi. Kaebaja ei saanud mitu päeva voodist välja. Paar päeva pärast seda saatis vastustaja talle kirja, et tema lambad on võõrandatud, sest kaebaja ei saa vigastuse tõttu nende eest hoolitseda. See ei vastanud tõele. Kaebajal oli võimalik võtta abilised. Lambad olid paar päeva hoolitsuseta, kuid kaebaja teadis, et torm on tulemas ja lammastel oli kõik vajalik paariks nädalaks olemas. Kohe, kui kohalikud teed oleks lumest puhtaks lükatud, saanuks kaebaja ema minna lammaste eest hoolitsema. Kummaline, et lammastele tuldi kohe järele käruga, ilma, et neid oleks eelnevalt kontrollitud. Kaebajalt võeti tema lambad ilma hoiatuseta ja ilma tema loata. Viimati, kui kaebaja lambaid nägi (12.12.2022), olid lambad väga heas seisus ja nad oleksid veel mitu nädalat hooleta vastu pidanud. Kaebajal oli kokkulepe Kõldu Lihakarn OÜ-ga, kus kaebaja oleks saanud ca nädalase etteteatamisega lambad lihaks teha. Samuti oleks kaebaja saanud viia lambad Võrumaale oma maakohta, kus on laut, mis seisab tühjana.
7.2.Etteheited, et lammastel polnud süüa ega juua, on pahatahtlikud. Lambad olid hea toitumisega ja suurepärases kaalus. Maha müüdud talled kaalusid 55-65 kg. Lammastel oli uhke karvastik, mille all ei saanud ainult kondid olla. Karval on vaja kuhugi kinnituda ja nälgiva lamba karvkate näeb palju halvem välja. Kaebaja lammaste olukord oli hea. Ta pildistas neid igal nädalal. Kaebaja hoolitsuse all ei surnud ükski lammas. Kaebaja käis lambaid septembrist saati peaaegu igapäevaselt vaatamas. Ka pärast luumurdu oli kaebajal kokkulepe emaga, et ema läheb lambaid vaatama, kuid ta jäi lumme kinni. Lammastel oli 11.12.2022 kaks kuhjaga täidetud sõime ja 3 külili keeratud varu heinarulooni, mida sai lahtistest otstest süüa. Ka oli krundil palju puid ja puukoort. Kaebaja kasutas lambaid ehituspuu koorimiseks koorest ja suured kuhjad puid ootasid veel ees, lisaks peenikesed oksad. 17.12.2022 oli sõimedes veel heina ca päeva jagu. Ruloonid oli lahti võtmata. Kaebaja ei tahtnud neid enne sõime viimist lahti võtta, sest see oleks transpordi palju aeganõudvamaks teinud. Lammastel oli võimalik neid ruloone lahtistest otstest süüa, mida nad ka tegid. Kui ruloonid oleks lahti lõigatud, siis oleks kogu hein lahti valgunud ja lambad oleks siis heina kiiresti ära roojanud ja söögikõlbmatuks muutnud. Väljaheidete kontsentratsiooni järgi veetsid lambad heinapallide juures palju aega. Lambad söövad vaid paar tundi päevas, ülejäänud aja näksivad paremat ja mäletsevad. 13 lammast, sh 7 talle, olid ca 2 ha suurusel tarastatud alal, lisaks oli võimalus neid karjatada tarast väljapool, mida kaebaja sügisel ka tegi. Lammaste kaal ei viita toidupuudusele. Suvel oli probleem, et vähemaitsev taimestik kippus krunti uputama. Külaelanikud tõid omal algatusel kärutäis heina, mis visati aia taha pori sisse, kust lambad võtsid paar suutäit ja rohkem see neile ei kõlvanud. Kaebaja ehitas korraliku sõime ja sealt said lambad need heinapakid ära süüa. Lammastele ei pea jõusööta andma. Vastustaja tsiteerib intensiivkasvatuse tingimusi, mis erinevad vabakasvatuse tingimustest. Loomapidamine suurlaudas erineb 10 lamba pidamisest.
7.3.Veeämbrid jäätusid külmaga ära, aga lambad läksid kiiresti ja probleemideta lume tarbimisele üle. Krundil saaks lammastele joogivett anda jõest ja kraanist, aga üks naaber on omavoliliselt kaebaja veekraani endale kasutuseks võtnud, kaebaja ei saa sealt vett võtta. Probleem on kestnud aastaid. Lumi võib olla parem veeallikas kui vesi, kuna lambad tarbivad seda korraga vähem kui vedelat vett. Jõekalda kõrgus oli veidi kõrge. Samas on lammas hea ronija ja vaevalt, et ta ca 300 m pikkuselt jõekaldalt poleks kusagilt juua saanud. Igaks juhuks oli krundil 10 veeämbrit, mida kaebaja täitis mitu korda nädalas ja väidetavalt käisid ka külaelanikud neid täitmas. Ilmselt tänu hästi paigutatud veeämbritele ei näinud kaebaja kordagi lambaid jõest joomas. Kui vastustaja arvab, et lammastel peab ka talvel olema vesi vedelal kujul, võinuks olukorra lahendada nt toetuse maksmisega.
7.4.Lambaid ei pea pidama siseruumis, aga neil peab olema varjumisvõimalus. Krundil oli 3 suurt telki, üks neist veidi kahjustunud 12.12.2022 tormis, ja üks varjualuseks tehtud haagis. Lisaks oli võimalik varjuda kuuskede alla ja majakese verandale. Kaebajal oli plaan ehitada 4(21)
3-23-659
lammastele laut, aga traktor oli katki. Kaebaja ei teadnud, kas lauta võis ehitada, sest kinnistu asus ehitus- ja veekaitse vööndis. Laut ei olegi lammastele väga hea, seal on kõrge niiskus ja võivad tekkida hingamisteede haigused. Karval olev lumi võib sulada, lammas ära vettida ning õue tuule ja külma kätte sööma minnes võib lammas haigestuda. Kaebaja lammaste termoisolatsioon oli hea, lumi ei sulanud ära ja lumi oli ise täiendavaks termoisolatsiooniks. Ebaõige on etteheide, et varjualune oli metallist põrandaga, põrand oli puidust. Ka allapanu oli veidi. Idee oli, et haagise ühes otsas olevast sõimest pudenev hein saab allapanuks, aga kuna see varjualune sai alles 11.12.2022 valmis, siis allapanu veel polnud eriti. Loomulikult on karjaloomade varjualustes jm tihedalt viibivates kohtades palju rooja. Talvel kipuvad väljaheited ära külmuma. Haagis oli sätitud väikese kallakuga, et roe varjualusest välja suunduks. Metskitsed elavad Eestis talve üle lammastest palju väiksema kasukaga puu all magades ja puukoort süües. Kaebaja juures olid lammastel palju paremad tingimused kui metskitsel metsas.
7.5.Kaebaja ostis lambad 04.06.2022 ja nad olid pügamata. Pügaja arvas, et sooja ja kärbeste tõttu on nende pügamine juba ohtlikum kui pügamata jätmine, võimalikud haavad võivad kergesti mädanema minna. Suvel oli lammaste karv väiksem kui sügis-talvel ja paljud liigid, eriti tänapäeval, kui villa väärtus on pea olematu, ei vajagi üldse pügamist. Kaebaja arvab, et tema lambad ei olnud kindlasti puhtad villa lambad, et nende karv oleks lakkamatult kasvanud, vaid lammastel oli võime kasuka paksust reguleerida. Suvel kuumalainete ajal oli uttedel veidi raske, aga nad tulid üllatavalt hästi toime. Karv kaitseb lambaid suvel putukate eest ja talvel külma eest. Vildistumist ei oska kaebaja kommenteerida, erinevatel lammastel on eri karvastiku tüüp. Kaebaja lammastel oli karv korras, kohev, paks ja puhas, kuna nende elumaa oli suur ja rooja kontsentratsioon väike. Lammastel oli palju puid, aeda jm, mille küljes ennast puhastada. Metsaalad olid väga puhtad ja neile meeldis seal puhata. Vanemad lambad olid ligi 8-aastased, seega lähedal vanadussurmale ja seetõttu ei olnud nende karv enam nii uhke. Kuival lambal ei tohiks Eestis talvel külm hakata. Kaebaja ei tea lammaste tõugu. Lambaid tuleb pügada kevadel ja seetõttu peaks trahvima lammaste müüjat. Kevadel sündinud talled ei saanud üle aasta pügamata olla.
7.6.Kaebaja ei teinud parasiitide uuringuid, sest need maksavad väga palju. On ebatõenäoline, et lammastel olid parasiidid, eriti talvel. Lammaste tervis ega kaal ei viita sellele. Antud krundil pole lambaid alates 2015. a-st peetud ja see asub metsa keskel. Tegemist on ebavõrdse olukorraga, sest kaebaja ei saa enam enda valitud veterinaarilt hinnangut võtta.
7.7.Lambad said suvel aiast välja 2 korral ja sügisel käisid nad paar korda küla peal, kui kaebaja neid aedikust väljas põllul karjatas. Seda juhtus harva ja võib-olla küla lahtiste koerte pärast. Kaebaja reageeris koheselt, sest tegi samal ajal lähedal küttepuid.
7.8.Vastustaja püüdis lambad kinni neid taga ajades. Kogu krunt oli sügavas lumes lambajälgi täis. Jäi mulje, et lambaid aeti taga, kuni nad kurnatusest kokku kukkusid ja siis käru peale tõsteti. See on piinamine ja sedasi ei tohiks lambaid kokku ajada. Eriti veel tiineid uttesid. Kinnipüüdmisel lõhuti kaebaja vara, sh aeda ja väravaid, ning lagastati krunt. Kaebaja ei ole nõus lammaste transportimise eest maksma, sest tal olid endal lammaste vedamiseks transpordivahendid olemas ja ta saanud ise lambaid vajadusel vedada.
7.9.Vastustaja asus oma tegevust ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias õigustama. Vähemalt ühes ajaleheartiklis mainiti kaebaja nimi ära ja ka kommentaarides võidi teda mainida. Olukord, kus riigiamet tembeldab isiku südametuks loomapiinajaks, kes ei hoolinud oma loomade tervislikust seisundist ja laskis neil parasiitide, väljaheidete, külma, nälja ja janu käes piinelda, on stressirikas. Mainekahju hüvitamiseks võiks vastustaja teha sama suure meediakampaania, kus selgitaks, et lambad võõrandati ekslikult, ja nimetaks kaebajat nimeliselt. Eestis on palju
5(21)
3-23-659
agressiivseid loomakaitsjaid ja kaebaja ei taha olla nende sihtmärk. Vastustaja avaldas pressiteates palju valeväiteid ja need tuleb avalikult ümber lükata. Artiklis nimetati lammaste pidamise kohana Harku valda, kus elab kaebaja, kuigi lambaid peeti tegelikult Saku vallas.
7.10.Vastustaja peab hüvitama kaebajale lammaste väärtuse. Kaebaja ostis 13 lammast 470 euro eest ja müüs 3 talle 360 eurot eest. Müümata jäi 4 talle 480 euro eest. 10 lamba väärtus on 2000 eurot. Hetkel on lamba hind 100 euro kandis. Lammaste transport maksis 100 eurot. Koos inflatsiooniga on lõppsummaks 1260 eurot. Kui kaebaja peaks kevadel uued lambad ostma, oleks nende hind kallim eelmise aastaga võrreldes.
7.11.Vastustaja võinuks nõuete rikkumise eest kaebajat trahvida, mitte lambad võõrandada.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Vastustaja teostas riiklikku järelevalvet ja tal oli LoKS § 64 lg 1 alusel õigus üle võtta loomapidaja kohustused, rakendades asendustäitmist. Loomapidamiskohustuse ülevõtmise korral korraldatakse loomapidaja eest vastavalt looma olukorrale kas looma pidamine, võõrandamine või hukkamine. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 12 kohaselt on asendustäitmist lubatud rakendada ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta, kui vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale tuleb kõrvaldada viivitamata.
8.2.Loomapidaja kohustused on sätestatud LoKS § 3 lg-s 2. Täpsemad nõuded lammaste pidamiseks sätestab põllumajandusministri 27.08.2009 määrus nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ (määrus nr 91). Kaebaja lammaste puhul tuvastatud rikkumised on välja toodud protokollis. Tuvastatud asjaolusid arvestades oli loomade jätmine pidamiskohta võimatu, see oleks ohustanud nende elu. Kontrollimise hetkel olid lambad lumes. 15.12.2022 oli lumekatte paksus üle poole meetri. Loomadel puudus sööt, joogivesi, nõuetele vastav pidamise ruum halbades ilmastikuoludes ning ametnikul oli teave selle kohta, et loomapidaja viibib haiglas. Korrakaitseorganil on küll kaalumisruum järelevalvemeetme kohaldamisel, kuid teatavatel juhtudel see redutseerub. Leebemate meetmete rakendamine (nt ettekirjutus) ei oleks olnud sellises olukorras piisavalt tõhus. Kaebaja esitatud seisukohad näitlikustavad, et ta ei ole teadlik kohalduvast regulatsioonist ega mõista selle olulisust.
8.3.OÜ Vändra Veterinaar kirjeldas loomade tervislikku seisundit (dtl 212): „Lambad olid alatoidetud, selgrood püsti nagu katuseharjad, lihassilm puudub. Mitu aastat pügamata vildistunud vill seljas. Lambad tabandunud nii sise- kui ka välisparasiitidega. /.../ paelussi kahtlus. Lambad olid väga närvilised, ei usaldanud inimest. Peale kurtumuse ning sise- ja välisparasiitide ei leidnud rohkem ühtegi patoloogiat.“. Veterinaari hinnang tähendab, et tegemist oli nälginud lammastega. Selline seisund, kui naha ja luude vahel on kompamisel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust, võib areneda 3-4 nädala jooksul, olenevalt lamba füsioloogilisest seisundist. Tiine lammas saavutab sellise taseme kiiremini. Heas toitumuses lambast võib saada nälginud lammas 3-4 nädalaga. Lamba vill hakkab viltuma keskmiselt 15 kuud pärast viimast pügamist. Määruse nr 91 § 8 lg 1 järgi pügatakse lammast vähemalt kord aastas. Kaebaja lambad olid pügamata vähemalt 15 kuud. Kinnistul oli näha 3 lumega kaetud heinarulooni (dtl 213). Võib oletada, et lammas või lambad on proovinud heina kätte saada. Kuivõrd ruloonis on hein tihkelt kokku pressitud, on sööda hankimine looma jaoks sellisel viisil raskendatud. Järelhaagise põrandapind oli kaetud jäätunud väljaheitekihiga ja üksikute heinakõrtega (dtl 214). Lambad liikusid mööda kitsast rada paksus lumes (dtl 215) ja nende jaoks oli sügavas lumes liikumine väga vaevaline.
8.4.Loomade läbivaatusel tuvastati pikaajaline nälgimine, mistõttu ei ole asjakohane väide, et loomad peaksid sööma puukoort ja neil oli võimalus rulooni otstest heina süüa. Seadusandja ei 6(21)
3-23-659
oleks vajaduseta kehtestanud nõuet, et tuleb tagada nõuetekohase sööda olemasolu. Vajalikku hoolsuskohustust järgiv loomapidaja peab pakkuma lammastele kvaliteetset heina, mineraale ja liha saamise eesmärgil peetavatele lammastele võimaldama ka jõusööta. Lammas on peetav põllumajandusloom ja tema kohastumine ei ole võrreldav metsloomadega. Loomad ei saa kokku pressitud heinaruloonidest vajalikku energiavaru ega toitaineid. Kui kõrvalseisjatele jäänuks mulje, et tegemist on hoolsa loomapidajaga, ei oleks külaelanikud sööda organiseerimist omal initsiatiivil ette võtnud. Lammaste vill mõjutab nende toitumuse hindamist visuaalselt, seda on võimalik tuvastada loomaarstil loomade läbivaatuse käigus. Kaebaja väited heast toitumusest, suurepärasest kaalust ja heast seisundist on tõendamata. Kaebaja väide, et oktoobris ei olnud tal võimalik lambaid realiseerida, sest „keegi neid ei tahtnud“, võib osundada, et lambad ei olnud heas seisukorras. See tekitab küsimuse võõrandatud lammaste väärtuses. Tapamajja ei võeta lihaks realiseerimiseks vastu nälginud loomi.
8.5.Loomadel peab olema vesi kättesaadav ja tuleb vältida vee jäätumist. Loom ei pea vedelikuvajadust rahuldama lund süües. Kaebaja esitatud videomaterjal lund söövatest lammastest tõendab määruses nr 91 sätestatud nõuete eiramist. Loomapidamiseks kehtestatud tingimused peavad kaitsma loomi inimese sellise tegevuse eest, mis nende heaolu võib kahjustada. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema lambad olid välipidamiseks kohastunud tõugu4. Välitingimustes peetavale lambale peab olema tagatud võimalus end kaitsta halbade ilmastikutingimuste eest. Kaebaja rajatud telgid ei ole ilmastikukindlad, sest üks neist sai 12.12.2022 tormis kahjustada. Kaebaja poolt nööridele kinnitatud koormakate ei ole käsitletav lamba pidamise ruumi või ehitisena, mis vastab määruse nr 91 §-s 3 sätestatud nõuetele. Tegemist ei ole ehitisega ehitusseadustiku § 3 tähenduses. Üksnes varjumisvõimaluse pakkumine väljaspool karjatamisperioodi ei ole piisav. Detsembris ei ole lammaste karjatamisperiood ja loomi ei tohi jätta halbade ilmastikutingimuste kätte. Lauda ehitamise keerukus ei vabanda tuvastatud pidamistingimuste mittevastavust. Kaebaja selgitus, et tema ema jäi lumme kinni, kinnitab halbade ilmastikutingimuste esinemise fakti ja vajadust sekkuda ning pidamiskohustus üle võtta. Kaebaja kommentaarid näitavad tema väheseid või puuduvaid teadmisi looma anatoomiast, füsioloogiast, käitumisharjumustest ja loomakaitse nõuetest. Loomingulised kirjeldused või isiklikud seisukohad sobivatest pidamistingimustest ei ole kooskõlas õigusaktis sätestatud nõuetega. Kehtestatud loomapidamisnõuded kehtivad kõigile vastaval tegevusalal tegutsevatele isikutele.
8.6.Loomapidaja peab jälgima loomade tervislikku seisundit ja vajadusel võimaldama asjakohast veterinaarabi. Majanduslik kulukus ei saa vabandada loomade abita või vajaliku ravita jätmist. Novembris müüdud loomade väidetavat kaalu ei saa pidada asjasse puutuvaks. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit lammaste kaalu kohta. Kaebaja ei olnud kursis tema poolt peetavate lammaste tõuga ega nõutava villahoolduse sagedusega. Loomade läbivaatusel tuvastati, et lambad olid mitu aastat pügamata, vildistunud vill seljas. Kaebaja esitatud kontrolltoimingu kuupäevast varasem ja hilisem foto- ega videomaterjal ei lükka ümber loomadel tuvastatud tervislikku seisundit ega pidamiskoha tingimusi. Vastustaja ei saanud jätta loomi senisesse asukohta, arvestades, et loomapidaja viibis haiglas ja ei saanud loomade eest hoolitseda. Kaebaja on muutnud enda selgitusi haiglas viibimise kohta. Kaebuses ja artiklis avaldatud kaebaja seisukohad on vastukäivad. Kaebaja väiteid loomade tagaajamisest ja nende seisundi halvendamisest on alusetud ja tõendamata.
8.7.Vaideotsus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 86 sätestatud vorminõuetele ja on õiguspärane.
8.8.Väited kahju suuruse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. 04.06.2022 maksekorraldus ei võimalda kindlaks teha 1 lamba väärtust – sellest ei selgu lammaste vanus, tõug, identifit4
Vt https://lammas.ee/?page_id=58.
7(21)
3-23-659
seerimistunnus. Tehingu täpne sisu on umbmäärane ja pole võimalik veenduda, et maksekorraldus puudutab vaidlusaluseid lambaid. 13.11.2022 maksekorraldus ei võimalda veenduda tehingu sisus, dokumendis pole lamba vanust, tõugu, identifitseerimistunnust. Jääb arusaamatuks, kuidas seondub 13.11.2022 maksekorraldus vaidlusaluste lammaste väärtuse tõendamisega. Vastustaja tegevus loomade võõrandamisel oli õiguspärane. Seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud.
8.9.Pressiteates kirjeldati kontrolltoimingu raames vastustaja poolt tuvastatud rikkumisi ja toodi välja, et vastustaja otsustas lambad omanikult võõrandada ning toimetada turvalisse keskkonda. Vastustaja ei maininud pressiteates kaebaja nime, aadressi ega muid spetsiifilisi andmeid tema identifitseerimiseks. Loomapidamiskoht oli viidatud haldusüksuse täpsusega: Harku vald. Pressiteate avaldamisele järgnevalt pöördus vastustaja poole Maalehe ajakirjanik ja edastas 4 küsimust, millega soovis täiendavat infot toimunu ja vastustaja kaalutluste kohta lammaste võõrandamisel. Ajakirjaniku pöördumise kohaselt võttis temaga ühendust lammaste omanik. Vastustaja selgitas Maalehele neutraalsel viisil 15.12.2022 toimunud kontrolltoimingu asjaolusid ja kohalduvaid loomapidamisnõudeid. Samuti saadeti ajakirjanikule viide õigusaktile, mis reguleerib religioossel eesmärgil loomade tapmist. Maalehe artikli osas võttis kaebaja ise ajalehega ühendust. Samuti on kaebaja enda sõnul avaldanud postitusi kogukonna grupis ning lambakasvatajate grupis sotsiaalmeedias 13.12.2022, 15.12.2022 ja 17.12.2022 (dtl 75). Maalehe 10.01.2023 artiklis avaldatud fotod pärinevad kaebajalt endalt. Kaebaja väited tema mustamisest ja loomapiinajaks tembeldamisest on alusetud ja eksitavad. Vastustaja ei ole avaldanud pressiteates ebaõigeid faktiväiteid. Meediaväljaandes avaldatavate artiklite puhul kommenteerimisvõimaluse pakkumine või keelamine ei ole vastustaja pädevuses. Lammaste võõrandamise asukoha märkimisel oli tegemist inimliku eksitusega, kuid see ei saanud kaebaja õigusi kahjustada. Vastustaja juhindus korrakaitseseaduse (KorS) § 26 lg-test 1 ja 2.
KOHTU PÕHJENDUSED
Tühistamisnõue
9.Kaebaja vaidlustab vastustaja 15./16.12.2022 protokolli, millega vastustaja võttis temalt üle loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustused, võttis loomad senisest asukohast ära ja otsustas võõrandada loomad kolmandale isikule. Samuti on vaidluse all protokolli vaidlustamisel tehtud vaideotsus.
10.Vastustaja lähtus vaidlusaluse protokolli tegemisel LoKS-ist. LoKS § 1 lg 1 järgi reguleerib see seadus loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Vastustaja on LoKS § 60 lg-st 1 nähtuvalt korrakaitseorgan, kelle ülesanne on teostada riiklikku järelevalvet LoKS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Seega oli vastustaja ülesanne riikliku järelevalve teostamisel tagada vajadusel lammaste kaitse kaebaja tegevuse või tegevusetuse eest.
11.On tõsi, et koduloom kuulub loomaomaniku omandisse ning looma omaniku valdusest ära võtmine ja tema võõrandamine puudutavad loomaomaniku omandiõigust. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. 8(21)
3-23-659
12.Praegusel juhul ei ole vaidluse all, et kaebajalt ära võetud lambad kuulusid tema omandisse, tal oli õigus neid vallata, kasutada ja käsutada. Samas ei olnud tema omandiõigus piiramatu. Kaebaja kui loomaomaniku suhtes kehtivad LoKS-ist tulenevad loomapidamise nõuded, mille rikkumine annab vastustajale õiguse loom omanikult ära võtta ja võõrandada (LoKS § 64). LoKS-i nõuete järgimine on avalikes huvides ja nõuete rikkumist käsitletakse korrarikkumisena, mis annab korrakaitseorganile õiguse sekkuda. Loomade äravõtmiseks ja võõrandamiseks ilma omaniku loata on seaduses olemas õiguslik alus, seega ei ole tegemist võimu kuritarvitamisega või avaliku võimu omavoliga, kui loomade võõrandamise tingimused on täidetud.
13.Vastustaja kontrollis 15.12.2022 kaebaja lammaste pidamise tingimusi ja tuvastas mitmeid puudusi:
lammaste juures ei ole 15.12.2022 käidud (lumel puudusid jäljed); lammastel puudus sööt, heinaruloonid olid lahti võtmata; lammastel puudus joogivesi;
lammastel puudus nõuetele vastav ruum, varjumiseks kohandatud haagises puudus allapanu ja selle põrand oli kaetud jäätunud väljaheidetega.
Kuna kaebaja väitis järelevalveametnikule, et ta on haiglas ja tal ei ole võimalik lammastega tegeleda, järeldas vastustaja, et kaebaja ei suuda tagada lammastele vajalikke tingimusi nende tervise ja heaolu jaoks, loomad on jäetud abitusse seisundisse, mis ohustas nende elu ja tervist. Vastustaja selgitas vaideotsuses täiendavalt, et kaebaja rikkus korduvalt ja oluliselt loomapidamise nõudeid ning pani toime loomade suhtes lubamatud teod, põhjustades lammastele vigastusi, valu ning füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kaebajat oli korduvalt hoiatatud.
14.Protokolli ega vaideotsust ei ole põhjendatud lammastel tuvastatud parasiitidega ega pügamise kohustuse täitmata jätmisega. Haldusorgan ei või oma haldusakti kohtumenetluses täiendada, sest sellises olukorras puudub kohtul objektiivne võimalus kontrollida, kas neist põhjendustest lähtuti ka tegelikult haldusmenetluses haldusakti andmisel. Seepärast jätab kohus parasiitide ja pügamise küsimused asja lahendamisel käsitlemata.
15.Kaebajale loomapidajana (LoKS § 3 lg 1) kehtisid LoKS-is ja määruses nr 91 kehtestatud nõuded. Määrus nr 91 reguleerib lamba ja kitse pidamise tingimusi. LoKS-ist ega määrusest nr 91 ei nähtu, et õigusaktid reguleerivad üksnes intensiivses loomapidamises või suurtootjate poolt peetavaid loomi. Intensiivses loomapidamises peetavate loomade kohta kehtivad erisätetena LoKS § 3 lg-d 32-34. Seega kehtivad ülejäänud nõuded kõigi loomapidajate, sh ka kaebaja suhtes. Kaebajal oli kohustus järgida kehtivaid norme.
16.Loomapidajal peavad olema looma tervise ja heaolu tagamiseks vajalikud teadmised looma anatoomiast ja füsioloogiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest ning loomakaitsenõuetest (LoKS § 31 lg 1). Sarnaselt kehtestab määruse nr 91 § 1, et lamba ja kitse pidamisega vahetult tegeleval füüsilisel isikul peavad olema vajalikud teadmised looma anatoomiast, füsioloogiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest ja loomakaitsenõuetest ning asjakohased praktilised oskused. Seega peab loomapidaja olema kursis loomapidamiseks kehtestatud õigusaktide nõuetega. Teadmatus neist nõuetest ei vabasta nende täitmise kohustusest ja nõuete rikkumine toob kaasa õigusaktides sätestatud tagajärjed. Kaebaja eriarvamus loomapidamisnõuete osas ei vabasta teda kehtivate normide järgmise kohustusest. Seetõttu on kaebaja teoreetilised arutlused loomade hakkama saamise võime osas asjakohatud.
9(21)
3-23-659
17.Looma tervise kontrollimine.
17.1.Lambad on põllumajandusloomad LoKS § 2 lg 2 tähenduses. Põllumajanduslooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks (LoKS § 3 lg 31). Määruse nr 91 § 2 lg 1 kolmanda lause järgi kontrollitakse väliaedikus või karjamaal olevat looma selliste vaheaegadega, mis on piisavad looma pikaajalise kannatuse vältimiseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi tuleb lamba ja kitse tervise kontrollimisel tähelepanu pöörata looma anatoomilistele ja füsioloogilistele näitajatele, pidades silmas loomaliigile omaseid käitumisharjumusi. LoKS § 3 lg 2 p 4 järgi peab loomapidaja võimaldama loomale vastavalt looma liigile ja eale muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.
17.2.Vastustaja hinnangul ei olnud lammaste juures samal päeval käidud. Seda kinnitas ka kaebaja ise, kes selgitas kaebuses, et pärast 12.12.2022 ei saanud ta mitu päeva voodist välja ega olnud murtud roiete tõttu võimeline 15.12.2022 järelevalvetoimingu ajaks kohale minema. Kaebaja väitis, et nägi oma lambaid viimati 12.12.2022, st 3 päeva varem. Samuti ei ole ta väitnud, et keegi teine oleks käinud tema loomi sel ajal kontrollimas. Väidetavalt oli kaebajal kokkulepe oma emaga, kes aga jäi lumme kinni. Kaebaja ei teavitanud sellisest kokkuleppest järelevalveametnikku. Vastustaja ei pidanud oletama kaebajal abiliste olemasolu. Abiliste tagamise ja sellise asjaolu järelevalve käigus väljatoomise kohustus oli kaebajal endal, kes vastutas enda loomade hoolitsemise ja heaolu eest.
17.3.Menetlusosalised ei vaidle asjaolu üle, et 12.12.2022 oli torm5. Kohtule esitatud fotodelt (dtl 78, 215) on näha, et lund oli rohkesti, lammastele kuni kõhuni. See tähendab, et lammaste liikumisvõimalused olid raskendatud. Kuna ilmastikuolud olid rasked, tingis see vajaduse kontrollida lammaste heaolu tihedamalt, vähemalt järgmisel päeval pärast tormi, et vajadusel tormis kahjustada saanud looma pikaajalisi kannatusi vältida. Kaebaja ei olnud kontrollinud loomi 3 päeva järjest. Seda ei teinud ka tema väidetavad abilised. Pole teada, millal oleks kaebaja või mõni tema abilistest tegelikult lambaid vaatama läinud. Arvestades raskeid ilmastikuolusid ja loomade elamist välistingimustes, ei saa sedavõrd pikaajalist loomade ilma hooleta jätmist pidada nõuetekohaseks. Kaebaja selgituste kohaselt olid uted tiined. Seda enam vajanuks nad sellises olukorras loomapidajalt suuremat hoolt ja tähelepanu. Kaebaja võrdlus metskitsega on asjakohatu. Lammas ei ole metsloom, vaid põllumajandusloom, kelle pidamisele on kehtestatud õigusaktidega kindlad nõuded. Lammaste pidamisel ei saa lähtuda metslooma kohastumisest. Sellised väited näitavad kaebaja teadmatust talle õigusaktidega pandud kohustustest või soovimatust neid täita.
18.Looma söötmine.
18.1.LoKS § 3 lg 2 p 1 järgi peab loomapidaja võimaldama loomale vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Määruse nr 91 § 12 lg 1 järgi peab lambal ja kitsel olema saadaval kohane ja rahuldav sööt. Söödavalik peab olema tervislik ja vastama looma vanusele ning sööta peab olema piisavas koguses. Emaslooma söödaratsiooni muudetakse vastavalt tema füsioloogilisele seisundile.
18.2.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kinnistul olid mõned kohad, kus lambad said lahtist heina süüa (dtl 82, 86). Kinnistul olid kinnised heinaruloonid, kus hein oli tihedalt kokku pressitud (dtl 83). Kaebaja esitatud videost (dtl 1) nähtub, kuidas lammas lume alt kuivanud heina välja kaevab ja sööb. Samuti pidas kaebaja lammastele sobivaks toiduks langetatud puude koort ja oksi (dtl 68).
Vt nt https://www.postimees.ee/7668151/tormiblogi-ilmateenistus-hoiatab-mitmel-pool-sajab-jaavihma; https:// www.youtube.com/watch?v=aa3ludBANIg.
10(21)
3-23-659
18.3.Kaebaja esitas foto (dtl 102) selle kohta, kuidas lambad on võimelised ruloonist heina kätte saama ja sööma. Tegemist ei ole kaebaja lammastest tehtud pildiga, sest pildil on neid rohkem kui 13 ja kõik on valged, samas kui osad kaebaja lammastest olid pruunid. Kohtu hinnangul ei saa selle foto järgi vältimatult järeldada, et kaebaja lammastele oli piisav sööt tagatud. Kaebaja heinaruloonidest tehtud fotodelt (dtl 83-84) on näha, et neist on vaid veidi näritud. Üldiselt on need jäänud puutumata. Seega võib kas nõustuda vastustaja järeldusega, et lambad ei saanud tihedalt kokku pakitud ruloonist heina kätte, või tuleb asuda seisukohale, et ruloonis olev hein ei olnud lammaste jaoks söömiskõlbulik (nt riknenud). Puukoor ja oksad ei asenda sobivat sööta, vaid on hädapärane toit. Arvestades lume paksust, ei olnud lammastel võimalik ka vana kulu kätte saada. Sõimedes ei olnud heina sellises koguses, et oleks piisanud 10 lambale mitmeks päevaks. Lammas sööb päevas keskmiselt 1,4 kg heina 6, st 10 lammast sööb päevas 14 kg heina. Kaebaja esitatud fotodelt ei saa järeldada, et heina oli sedavõrd palju. Arvestades ka külmasid ilmasid ja lumest tingitud liikumisraskusi, vajanuks lambad seda enam süüa, sest neil oli suurem energiakulu. Samuti vajanuks tiined uted rohkem süüa. Kuna kaebaja ei käinud lambaid mitu päeva kontrollimas, siis oleks lambad jäänud pikemaks ajaks sobiva söödata.
18.4.Kaebaja leidis, et lammastele ei pea jõusööta andma. Vastupidiselt kaebaja väitele selgitab veterinaararst7, et lihasuunalistele lammastele tuleks jõusööta anda. Kaebaja pidas lambaid liha, mille villa müümiseks. Seega oli jõusööda kasutamine vähemalt soovitatav.
18.5.Vastustaja esitas tõendina OÜ Vändra Veterinaar 29.12.2022 haigusloo vaidlusaluste lammaste kohta (dtl 212). Dokumendil on välja toodud lambad koodidega EE0006729196, EE0003695845, EE0003695821, EE0006728854, EE0006729189, EE0003968635 ning 2 nooremat valget ja 2 nooremat musta lammast. Samade koodidega lambad on kaebajalt võõrandatud (vt vastustaja 29.12.2022 teatis, dtl 129-130). Haigusloo kohaselt on lambad alatoidetud, selgrood püsti nagu katuseharjad, lihassilm puudub. Vastustaja selgituste kohaselt võib heas toitumusest lambast saada nälginud lammas 3-4 nädalaga, tiinest lambast kiiremini.
18.6.Saamaks lammaste tervisliku seisundi kohta parema ülevaate, otsustas kohus kuulata lambad üle vaadanud veterinaararst Viive Pukka tunnistajana üle (dtl 378-382). Tunnistaja selgitas 16.05.2024 kirjalikult antud tunnistuses (dtl 415-418), et [kuigi lambad olid pärast äravõtmist 2 nädalat kolmanda isiku hoole all] ei suuda lambad 2 nädalaga nii kurtuda, et selgrood on püsti nagu katuseharjad ja lihassilm puudub. Tunnistaja vaatas läbi kõik 10 lammast ning tuvastas, et kehakonditsiooni indeksi skaalal 1-5 olid vanemad lambad (6 tk) kehakonditsiooni indeksiga alla 1 ja nooremad lambad (4 tk) 1,5. Nimetatud kehakonditsiooni indeks tuvastati nimmelülide ja jätkete palpeerimisega (lihaste ja rasva olemasolu kontrollimisel). Tunnistaja selgitas, et skaalal 1 on vertikaalsed ja horisontaalsed selgroolülide jätked väljaulatuvad ja teravad. Sõrmed saab kergesti lükata nimmelülide ja jätkete alla, iga jätke on eraldi tunda. Nimme on õhuke ja rasv puudub. Skaalal 2 on vertikaalsed jätked väljaulatuvad aga siledad. Selgroolülide jätkete vahed on tunda lainetena. Horisontaalsed jätked on siledad ja ümara otsaga, aga on võimalik sõrmi alla lükata. Nimme lihased on mõõduka sügavusega ja õhukese rasvakihiga. Mitu aastat pügamata lambad nägid välja viltinud villa tõttu ümmargused. Palpeerides selgroolülisid ja lambaid tõstes ning kinni hoides selgus, et nad on väga kerged, järgi oli jäänud ainult suur pea. Selline kurtumine ei teki 2-3 nädalaga. Seda võib põhjustada vähene või ebakvaliteetne toit, parasiidid, stress, samuti kõik need korraga. Normaalkehakaalu tagasisaamine võtaks aega 1-2 kuud pärast parasiitide tõrje tegemist.
18.7.Kohtul puudub alus tunnistaja ütluste usaldusväärsuses kahelda. Veterinaararst oskab lammaste tervislikku seisundit kontrollida ja hinnata. Samuti puudub kohtul alus kahelda
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Alustajale lambakasvatajale“, lk 3. Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Talveperioodiks valmistumisest“, lk 2.
11(21)
3-23-659
tunnistaja erapooletuses. Kaebaja vastupidised seisukohad on otsitud ja põhjendamata. Üksnes see, et kaebajale tunnistaja ütlused ei meeldi, ei muuda tunnistajat erapoolikuks. Tunnistaja oli vannutatud ja teda oli hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest (dtl 398). Kuigi lambad olid terviseseisundi hindamise ajaks olnud 2 nädalat kolmanda isiku hoole all (lambad võõrandati kaebajalt 15.12.2022, nende tervist kontrolliti 29.12.2022), ei saa lammaste nälginud olekus süüdistada kolmandat isikut. Ilmselt võttis lammastel tervisliku seisundi taastumine pikemalt aega parasiitide ja stressi tõttu. Tunnistaja selgitas, et selline seisund tekib lammastel pikema kui 2-3 nädala jooksul, st lambad olid pikemat aega näljas. Kaebaja ei ole omalt poolt esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema hoole all olid lambad heas toitumises, tervises ja kaalus. Kaebaja edastatud fotod ei ole sellise järelduse tegemiseks piisavad. Kaebaja väitis, et tema müüdud talled olid 55-65 kg raskused, kuid ei ole oma väiteid millegagi tõendanud. Tegemist on paljasõnaliste väidetega. Samuti ei ole tegemist eluliselt usutava väitega. Lambakasvatuse käsiraamatu8 järgi on 9 kuu vanuse talle kaal 45 kg ja täiskasvanud ute kaal 65 kg. Arvestades, et kaebaja lambad toitusid peamiselt vaid karjamaal kasvavast rohust ja hiljem kaebaja poolt toodud heinast ning kaebaja ei andnud neile jõusööta, siis ei ole usutav, et kaebaja talled olid täiskasvanud lamba kaalus. Kuna vastustaja ja veterinaari hinnangul olid lambad rohkem kui aasta pügamata (kaebaja ei vaielnud sellele vastu), siis oli nende vill paks ja vildistunud, mis ei võimaldanud visuaalsel vaatlusel looma tervislikku seisundit hinnata. Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu veebilehel9 selgitatakse, et „lihtsam ja käepärasem viis söödasobivust hinnata on aga hoopis lammaste regulaarne kehakonditsiooni hindamine. Selleks katsute ükshaaval lammaste nimmepiirkonna üle ning hindate, kas nad on paksemaks või peenemaks jäänud (on tunda rohkem või vähem luud), või on nad säilitanud ühtlase kehakonditsiooni. Puhtalt vaatluse põhjal, ilma katsumiseta, ei ole võimalik lambal adekvaatselt kehakonditsiooni hinnata. Nende villak võib peita nii mõndagi üllatust!“. Kaebaja selgitustest nähtub, et ta ei proovinud läbi villa lammast katsuda, et tema kehakonditsiooni kontrollida. Kaebaja hindas lambaid välisel vaatlusel, arvestamata asjaoluga, et lammastel oli rohkem kui aastavanune vill seljas, mis võis jätta lamba tegelikust kehakonditsioonist ebaõige mulje. Seega ei hinnanud kaebaja adekvaatselt, kas lammastele antud sööda kogus ja valik olid piisavad10. Sel põhjusel ei saa kohus järeldada, et kaebaja hoolitses oma lammaste eest piisavalt ja tagas neile piisavas koguses sööta. Pigem võimaldavad ka naabrite kaebused selle kohta, et lambad on end korduvalt aedikust välja murdnud ja küla peale süüa otsima läinud, järeldada, et kaebaja ei hoolitsenud oma lammaste eest piisavalt.
18.8.Tagantjärgi veterinaararsti poolt tuvastatut arvestades pidid kaebaja lambad olema hooletusse jäetud pikema aja jooksul, mitte alates 12.12.2022, mil kaebaja viibis luumurru tõttu haiglas või kodus. Sellega on kooskõlas vastustajale laekunud vihje kaebaja lammaste kohta ja vastustaja poolt kohapeal tuvastatud asjaolu, et lammastel puudus piisav sööt. Kaebaja kinnitas, et külaelanikud tõid lammastele süüa. Kui lambad oleksid olnud hästi toidetud, polnuks külaelanikel olnud põhjust lambaid toita. Tegemist oli kaebaja kohustusega. Kaebaja ei olnud piisavalt hoolas, et lammaste tegelikku olukorda ja tegelikke vajadusi välja selgitada. Samuti ei ole kaebaja väidetavad abilised lammaste olukorda parandanud. Lammaste tervislikku seisundit arvestades ei saa välistada, et selline hoolimatus ohustas tõsiselt lammaste tervist ja elu. Looma abitusse seisundisse jätmine on looma suhtes lubamatu tegu LoKS § 4 lg 1 tähenduses.
18.9.Määruse nr 91 § 12 lg 2 järgi peab lamba ja kitse pidamise ruumis söötmiskoht olema paigaldatud nii, et see oleks kõigile loomadele kättesaadav ega kujutaks ohtu looma tervisele.
Vt kohtu poolt veebilehelt https://www.digar.ee/arhiiv/et/nlib-digar:103731 asjale juurde võetud dokument „Lambakasvatuse käsiraamat“, lk 36.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Alustajale lambakasvatajale“, lk 4.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Talveperioodiks valmistumisest“, lk 2.
12(21)
3-23-659
Sarnaselt sätestab määruse nr 91 § 3 lg 2, et lamba ja kitse pidamise ruumi seadmed, aediku uks ja põrand peavad olema ehitatud nii, et oleks välistatud looma vigastumine. Kaebaja oli paigutanud ühe söötmiskoha koormakattega kaetud haagisesse (dtl 214). Fotolt on näha, et haagise põrandal on vähe allapanu ja põrand on kaetud jäätunud väljaheidetega. Kaebaja selgituste kohaselt oli haagis sätitud väikese kallakuga, et väljaheited varjualusest välja suunduks. Vähest allapanu ja jäätunud väljaheidetega libedat kaldus põrandat arvestades ei saa sellist söötmiskohta pidada looma jaoks ohutuks. Loom võib sellises kohas libiseda ja jala murda. Kaebaja harvu kontrollkäike arvestades võinuks loom jääda päevadeks piinlema. Tegemist oleks looma suhtes lubamatu teoga (LoKS § 4 lg 1).
19.Looma jootmine.
19.1.LoKS § 3 lg 2 p 1 järgi peab loomapidaja võimaldama loomale vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Määruse nr 91 § 12 lg 3 teise lause kohaselt peab loomale olema tagatud alates esimesest elunädalast pidev ligipääs puhtale veele. Sama paragrahvi lg 4 järgi peavad söötmise ja jootmise vahendid olema paigutatud selliselt, et loomale antava sööda ja vee saastumise ning vee jäätumise oht oleks võimalikult väike.
19.2.Vastustaja väitis, et ta ei leidnud kinnistult loomade jooginõusid. Kaebaja väitel olid need olemas, kuid vesi neis oli arvatavasti jäätunud. Kaebaja pidas selle asemel sobivaks janu kustutamise viisiks lume söömist.
19.3.Asjakohatu on arutleda selle üle, kas lambad võivad kustutada janu lume söömisega või mitte. Kehtivad õigusnormid näevad loomapidajale ette kohustuse tagada loomale puhas joogivesi ja vältida selle jäätumist. Kaebaja jättis oma lammastele talvistes oludes jäävaba joogivee tagamata, rikkudes sellega loomapidamisnõudeid. Asjakohatud on kaebaja vabandused, et naaber võttis tema veekraani enda kasutusse. Sellised põhjendused ei vabasta kaebajat talle pandud kohustuse täitmisest. Kaebajal tuli leida viis, kuidas tagada lammastele puhas joogivesi. Kaebaja arvamus, et joogivee tagamiseks pidanuks vastustaja andma kaebajale toetust, on otsitud. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks vastustajalt sellel otstarbel toetust taotlenud. Vastustaja ülesandeks ei ole omal algatusel kaebajale raha või toetusi maksta, et kaebaja oma kohustusi täidaks.
20.Nõuetele vastav ruum või varjualune.
20.1.LoKS § 3 lg 2 p 3 järgi peab loomapidaja võimaldama loomale vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust. Määruse nr 91 §-d 3-7 reguleerivad lamba pidamise ruumile esitatavaid tingimusi. Samas ei tule viidatud sätetest üheselt selget nõuet, et lambaid peab talvel tingimata ruumis pidama. Määruse nr 91 § 11 lg-st 5 võib järeldada, et lammast võib pidada ka välitingimustes. Sama paragrahvi lg 1 kohustab lammast karjatamisperioodil karjamaale või väliaedikusse lubama, kuid ei keela ka väljaspool karjatamisperioodi lambaid väljas hoida. Seega ei leia kohus, et lammaste pidamine talvel välitingimustes oleks iseenesest õigusnormidega vastuolus. Arvestades lammaste paksu villakasukat, ei saa asuda seisukohale, et külmakraadid oleks nende tervist või elu ohustanud.
20.2.Lammaste aastaringselt väljas pidamist peetakse tavapäraseks ka erialakirjanduses11, kuid selle eelduseks on külmlauda või kergehitise olemasolu, kuhu loomadel on võimalik varjuda niiske ilma ja tuulega. Külmlaut ei ole niiske, mis võiks lammaste tervisele kahjulikult mõjuda. Ehitis peab olema tuulekindel ja selles on võimalik kasutada lammaste jootmiseks külmakindlaid jootureid.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Lambakasvatuse käsiraamat“, lk 23, 26-27.
13(21)
3-23-659
20.3.Määruse nr 91 § 11 lg 5 sätestab, et välitingimustes peetavale lambale ja kitsele peab olema tagatud võimalus end kaitsta halbade ilmastikutingimuste eest. Kaebaja oli paigaldanud lammastele koormakattega kaetud haagise (dtl 94) ja 3 koormakattest telgitaolist varjualust (dtl 88). Kaebaja kinnitas, et üks varjualustest oli tormis kannatada saanud (dtl 22). Kaebaja esitatud videost (dtl 5) on näha, et koormakattega telgid ei olnud sobivad varjualused, sest olid lund täis tuisanud ega pakkunud varju ilmastikuolude eest. Ka kohtu arvates ei saa selliseid telgilaadseid rajatisi pidada ilmatikuoludele vastupidavaks ja loomadele ilmastikuolude eest piisavat kaitset pakkuvaks varjualuseks. Haagisepõrand oli jäätunud väljaheiteid täis ja seal oli vähe allapanu, mida kaebaja ka ise tunnistas. Kuna lambad on karjaloomad, siis peab neil olema võimalik varjualuses koos olla (vt sarnaselt määruse nr 91 § 5 lg 1, § 7 lg 1). Haagis oli pikk ja kitsas ning selle ühes otsas oli heinasõim, seega oleks kõigil lammastel koos seal kitsas olnud. Nad ei oleks sinna kõik koos ka sööma mahtunud. Seega ei olnud ka ainult haagis sobivaks varjualuseks. Järelikult ei saa kohus nõustuda kaebaja seisukohaga, et lammastele olid tagatud sobivad varjualused.
20.4.Kaebaja selgitused lauda ehitamise kavatsusest ja raskustest (traktor oli katki) ei õigusta loomapidajale seatud kohustuste täitmata jätmist. Seejuures on kaebaja hilisemas menetlusetapis väitnud, et tal siiski oli võimalus paigutada lambad enda Võrumaal asuvasse lauta, kuid ei ole samas selgitanud selle tegemata jätmist.
21.LoKS § 601 järgi võib korrakaitseorgan selles seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. KorS § 50 lg 1 p 3 järgi võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses. KorS § 51 lg 1 p 3 järgi võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on valdust läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses. KorS § 52 lg 1 p 1 järgi on politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil õigus võtta vallasasi hoiule vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Loomadele kohaldatakse õiguses asja suhtes kehtivaid sätteid (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 3).
22.Praegusel juhul tuli vastustajal korrakaitseorganina kontrollida kaebaja lammaste olukorda, sest vastustajale oli saabunud vihje nende pidamise kohta ebakohastes tingimustes. Looma pidamine õigusnormidele mittevastavates tingimustes on avaliku korra rikkumine (KorS § 4 lg 1, § 5 lg 1). Seega oli vastustajal õigus siseneda ilma kaebaja ja tema isa, kes oli kinnistu omanik, loata kinnisasjale, et kontrollida korrarikkumise olemasolu ja/või ohtu lammaste elule või tervisele (KorS § 50 lg 1 p 3, § 51 lg 1 p 3). Praegusel juhul andis kaebaja järelevalveametnikule nõusoleku loomade kontrollimiseks (dtl 69). Seega ei vasta tõele
14(21)
3-23-659
kaebaja väide, et ametnikud tulid ilma loata tema maale (dtl 10). Korrarikkumise kõrvaldamiseks või selle vahetu ohu tõrjumiseks oli õigus võtta loomad hoiule (KorS § 52 lg 1 p 1).
23.Loomade äravõtmist reguleerivad eriregulatsioonina LoKS § 64-648. LoKS § 64 lg 1 sätestab, et selle seaduse nõuete olulise rikkumise korral või vastustaja ettekirjutuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on vastustajal õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega. Sama paragrahvi lg 2 järgi võtab vastustaja looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse täitmiseks üle samas seaduses ning ATSS-is sätestatud alusel ja korras, rakendades asendustäitmist. LoKS § 64 lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisega samal ajal võib vastustaja võtta looma tema senisest asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda vastustajal täita looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustust. LoKS § 64 lg 4 järgi paneb vastustaja sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus on üle võetud, ettekirjutusega kohustuse loom võõrandada või korraldada looma hukkamine ettekirjutusega määratud viisil ja tingimustel. Nimetatud ettekirjutus sisaldab ka hoiatust, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse asendustäitmist. Sama paragrahvi lg 5 järgi määrab vastustaja looma võõrandamiseks või hukkamise korraldamiseks lühima mõistliku tähtaja, arvestades juhtumi asjaolusid. LoKS § 64 lg 6 sätestab, et kui looma terviseseisundi tõttu ei ole võimalik rakendada sama paragrahvi lg-tes 3–5 sätestatut ilma looma tervist või elu ohustamata või loomapidajast tuleneval muul põhjusel, rakendab vastustaja samas seaduses ning ATSS-is sätestatud alusel ja korras asendustäitmist, korraldades looma võõrandamise või hukkamise. LoKS § 642 lg 1 sätestab, et kui loom ei ole sama seaduse § 64 lg-s 4 nimetatud ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul võõrandatud või hukatud, korraldab vastustaja loomapidaja kulul looma võõrandamise samas seaduses sätestatud juhul ja korras või loomapidaja kulul looma hukkamise ATSS-is asendustäitmise kohta sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 4 järgi korraldab vastustaja põllumajanduslooma hukkamise loomapidaja kulul ATSS-is asendustäitmise kohta sätestatud korras.
24.Vaidlusalusest protokollist nähtub, et vastustaja võttis üle loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustused (LoKS § 64 lg-d 1 ja 2), võttis loomad senisest asukohast ära ja paigutas nad loomade pidamiseks ettenähtud kohta (kolmanda isiku juurde) (LoKS § 64 lg 3). Samuti otsustati loomad kohe võõrandada kolmandale isikule (LoKS § 64 lg 6), panemata kaebajale eelnevalt kohustust loomad võõrandada või hukata.
25.Kohus nõustus eelnevalt vastustaja hinnanguga, et kaebaja ei olnud taganud lammastele piisavalt sööta ega joogivett, lammastele ei olnud tagatud sobivat varjualust kaitseks halbade ilmastikutingimuste eest ning kaebaja ei olnud käinud lambaid mitu päeva kontrollimas. Seejuures väitis kaebaja vastustajale järelevalvetoimingu käigus toimunud telefonivestlusel, et on haiglas ega saa seetõttu järelevalvetoimingul osaleda. Kohus selgitab, et peab HKMS § 158 lg 2 teise lause järgi hindama haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Vastustaja ei saanud telefonikõne ajal teada, et kaebaja ei viibinud tegelikult haiglas, kuigi väitis seda. Vastustaja sai lähtuda kaebaja väitest ja selgitusest, et ta ei saa lammaste eest hoolitseda. Vastustaja ei pidanud hakkama ise otsima
15(21)
3-23-659
kaebaja sugulasi, kes võiksid kaebaja asemel tema kohustusi täita. Kui kaebaja ei saanud ise oma loomade eest hoolitseda, oli tema kohustuseks leida endale selleks asendajad. Kaebaja ei väitnud vastustajale telefonikõne ajal, et ta on organiseerinud lammaste eest hoolitsemise teise isiku kaudu. Seega oli vastustajal piisavalt põhjendatud alus arvata, et loomad jäävad kaebaja juurde jätmisel nõuetekohase hoolitsuseta, mis võib ohustada nende tervist või elu. Sellist hoolitsuseta jätmist saab pidada oluliseks rikkumiseks. Seetõttu oli vastustaja õigustatud võtma LoKS § 64 lg-te 1-2 alusel kaebajalt üle lammaste nõuetekohase pidamisega seotud kohustused.
26.Samuti nõustub kohus vastustaja hinnanguga, et loomad tuli senisest asukohast ära võtta ja paigutada nad neile sobivamasse kohta (LoKS § 64 lg 3). Kaebaja juures ei olnud lammastele tagatud sobivat varjualust halbade ilmastikutingimuste eest, piisavalt süüa ega joogivett. Vastustaja ei pidanud tegema kaebajale eelnevalt ettekirjutust loomade pidamise tingimuste vastavusse viimiseks nõuetega. Nagu vastustaja vaideotsuses välja tõi, oli kaebajaga eelnevalt korduvalt suheldud ja tehtud hoiatusi, kuid kaebaja ei olnud lammaste olukorda parandanud. Ka kaebaja kinnitas, et temaga käidi eelnevalt lammaste olukorra osas vestlemas, kuid kaebaja ei teinud sellest välja (dtl 300). Talvel oli lammaste olukord veelgi halvem, sest neil ei olnud enam ka joogivett, mis oli külmunud, samuti olid ilmastikuolud muutunud kehvemaks. Arvestades kaebaja väidet, ta on haiglas ega saa loomade eest hoolitseda, ei saanud vastustaja jätta loomi ilma hooleta olukorda, mis võinuks ohustada nende elu või tervist, vaid pidi võtma tarvitusele abinõud, et loomi kaitsta. Loomade äravõtmine nende senisest asukohast oli põhjendatud. See, kuidas loomad kätte saadi (kaebaja väitel aeti neid taga), ei muuda loomade äravõtmist kui sellist õigusvastaseks.
27.Ebaõige on kaebaja seisukoht, et rikuti tema ärakuulamise õigust. Esiteks teavitati kaebajat järelevalvetoimingust ja kutsuti ta kohapeale. Kaebaja keeldus kohale minemast. Samas oli tal võimalik soovi korral esitada oma seisukoht telefoni teel. HMS § 40 lg 3 p 1 võimaldab haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Praegusel juhul vajas lammaste olukord viivitamatut sekkumist. Loomi ei saanud jätta olukorda, kus neil polnud piisavalt süüa, juua ega varjualust.
28.Sellele, et kaebaja saanuks viia loomad oma Võrumaal asuvasse lauta, viitas kaebaja alles vaidemenetluses (dtl 24). Vastustaja ei pidanud järelevalvetoimingu ajal teadma, et kaebajal on selline võimalus olemas. Samas, kui kaebajal oli selline võimalus olemas, siis jääb arusaamatuks, miks ta ei toimetanud loomi Võrumaale, selle asemel, et neid ilma korraliku varjualuseta talvise tormi kätte jätta. Pigem näib see tagantjärele otsitud põhjendusena. Kaebaja selgitustest nähtub, et tal endal puudus lammaste osas konkreetne tegevusplaan ja ta tegi kõike läbi mõtlematult. Kaebaja eesmärgiks oli lambad sügisel ära müüa ja kari likvideerida. Sel põhjusel ei ehitanud ta neile ka lauta. Samas lasi ta uted sügisel paaritada. Kaebaja hakkas lammastele talveks sööta otsima alles viimasel hetkel (dtl 70) ja asus lammastele koormakattega varjualuseid rajama alles 12.12.2022 vahetult enne tormi. Selle ajani ei olnud ta taganud lammastele varjualust, kuhu halbade ilmastikuolude eest varjuda (torm, vihm, lumi). Kaebaja kinnitas, et tema ettevalmistused talveks jäid hiliseks (dtl 68).
29.Neil põhjustel leiab kohus, et lammaste nõuetekohase pidamisega seotud kohustuste ülevõtmine ja loomade senisest asukohast ära võtmine olid õiguspärased.
30.Kohus ei nõustu aga vastustajaga selles, et loomade kiireks võõrandamiseks esines LoKS § 64 lg-st 6 tulenev alus. Olukorras, kus vastustaja oli üle võtnud loomade pidamisega seotud kohustused ja paigutanud loomad sobivamatesse elutingimustesse, ei saanud loomade võõrandamisega olla enam sedavõrd kiire, et see ei võimaldanud vastustajal lähtuda LoKS § 64
16(21)
3-23-659
lg-tes 4-5 toodust. Loomade viimine kolmanda isiku juurde ei eeldanud loomade kiiret võõrandamist kolmandale isikule, vaid temaga saanuks sõlmida ka lepingu loomade pidamiseks kuni loomade võõrandamiseni või hukkamiseni. Sellega seotud kulud olnuks hiljem kaebajalt sissenõutavad (LoKS § 648 lg 1). Veterinaari esitatud tõendi kohaselt olid loomade elutingimused kolmanda isiku juures head, seega ei jäänud loomad ilma kohese võõrandamiseta tervist või elu ohustavasse olukorda, mis eeldanuks LoKS § 64 lg-st 6 lähtumist. Isegi kui kaebaja oli vastustaja teadmisel haiglas, saanuks kaebaja vajadusel volitada teist isikut lammaste võõrandamist või hukkamist korraldama. Tegemist oli põllumajandusloomadega, keda peetakse tulu saamise eesmärgil. Seega võib arvata, et loomadel oli olemas mingi väärtus ja nende võõrandamine ei oleks olnud ilmselgelt võimatu. Loomade kehva tervise tõttu võinuks looma võõrandamisel saadav hind olla küll madal, kuid tegemist olnuks kaebaja riskiga. Vastustaja isegi ei proovinud kaebajale seda kohustust panna, nt määrata kasvõi lühikest tähtaega. Varem tehtud hoiatused sellise ettekirjutusena ei kvalifitseeru. Loomad võõrandati juba nende äravõtmise päeval isikule, kelle juurde loomad viidi. Kohus leiab, et selline tegevus oli vastuolus LoKS § 64 lg-tega 4-6 ja § 642 lg-ga 1 ning seetõttu õigusvastane.
31.Vaatamata sellele, et protokoll oli loomade võõrandamist puudutavas osas õigusvastane, ei pea kohus protokolli tühistamist praeguses asjas põhjendatuks. Esiteks tekitaks see segadust omandiõiguslikes suhetes (vt HKMS § 5 lg 2) ja kahjustaks heauskse kolmanda isiku õigusi, kes omandas vastustajalt kaebaja lambad ja asus nende eest hoolitsema. Teiseks ei ole menetluses kaebaja nõuet lambad talle tagastada, vaid kaebaja soovis saada nende eest hüvitust. Hüvitis on võimalik välja mõista ka haldusakti õigusvastasusele tuginedes. See ei eelda haldusakti tühistamist. Seetõttu jätab kohus protokolli tühistamisnõude rahuldamata, kuid tunnistab selle osaliselt õigusvastaseks lammaste võõrandamist puudutavas osas. Kuna tühistamisnõue sisaldab endas ka tuvastamisnõuet, siis ei välju kohus õigusvastasust tuvastades kaebuse piiridest.
32.Ka vaideotsus tuleb osaliselt õigusvastaseks tunnistada, sest sellega ei kõrvaldatud protokolli puudusi. Lisaks on vaideotsus õigusvastane osas, kus viidatakse lammastel olnud vigastustele. Mingeid vigastusi protokolliga ei tuvastatud ja kaebajale ette ei heidetud. Seega ei ole tegemist asjakohase põhjendusega. Varalise kahju hüvitamise nõue
33.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 järgi hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
34.Kohus leidis, et lammaste võõrandamine vastustaja poolt ilma, et kaebajale oleks eelnevalt antud võimalus loomad ise võõrandada, oli õigusvastane. See sai rikkuda kaebaja õigusi, sest kaebaja jäi ilma lammaste võõrandamisest saadavast võimalikust tulust. Vastustaja võõrandas lambad kolmandale isikule tasuta, kaebajale ei ole lammaste võõrandamise eest midagi makstud (LoKS § 648 lg-d 2-5). Vastustaja ei ole välja toonud mingeid arvutusi selle kohta, et loomade nõuetekohase pidamise kohustuse ülevõtmisega ja loomade senisest asukohast äravõtmisega seotud kulud oleksid olnud suuremad kui võõrandamisest saadav võimalik tulu. Vastustajal puudus (vähemalt) võõrandamise hetkel alus arvata, et lambad on väärtusetud ja need võib tasuta võõrandada. Seega tekitas vastustaja kaebajale varalise kahju lammaste väärtuse näol.
17(21)
3-23-659
35.Kaebajal puudus võimalus enne kahju tekkimist seda ära hoida, sest teda ei teavitatud enne lammaste võõrandamist sellisest kavatsusest. Kaebaja sai sellest teada tagantjärele, teda teavitati 29.12.2022. Ta suhtles kohe pärast lammaste äraviimist vastustajaga, esitas vaide ja hiljem kaebuse. Vastustaja ei ole kaebajale lambaid tagastanud ega nende väärtust hüvitanud. Seega ei olnud kaebajal võimalik kahju tekkimist vältida.
36.Kaebaja ei ole taotlenud haldusakti tagajärgede kõrvaldamist (RVastS § 11 lg 1), st lammaste tagastamist, ja see ei oleks kohtu arvates ka põhjendatud, arvestades kaebaja poolt lammaste pidamise nõuete rikkumist. Seega tuleb tekitatud kahju hüvitada rahas (RVastS § 8 lg 1). Kui kaebajalt ära võetud lambaid ei oleks võõrandatud, olnuks kaebaja 10 lamba omanik, kellel võinuks olla mingi rahaline väärtus.
37.Kaebaja väited talle tekitatud kahju suuruse kohta on vastuolulised. Kaebaja väitis, et ostis 13 lammast (6 utte ja 7 talle) kokku 470 euro eest, müüs 3 talle kokku 360 euro eest, 10 lamba väärtus on 2000 eurot, 1 lamba väärtus on 100 eurot, kaebajale tekitatud kahju suuruseks on 1260 eurot. Kohtu jaoks jäävad sellised arvutuskäigus arusaamatuks.
38.Kohus kohustas korduvalt kaebajat talle tekitatud kahju suurust tõendama (03.04.2023, 17.05.2023, 02.06.2023 määrused). Ainsa asjakohase tõendina esitas kaebaja 04.06.2022 maksekorralduse (dtl 153), millelt nähtub, et kaebaja on tasunud lammaste soetamisel 470 eurot. Kuigi see ei kinnita lammaste arvu, puudub kohtul praegusel juhul alus kahelda, et tasu maksti kõigi kaebaja soetatud 13 lamba eest. Kaebaja esitatud 13.11.2022 maksekorraldus (dtl 154) näitab küll 120 euro saamist, kui ei näita, mille eest talle see raha tasuti. Tegemist võis olla ükskõik millise kauba või teenuse eest makstud summaga. Seega ei saa seda lugeda tõendiks kaebaja lamba väärtuse kohta. Isegi kui 13.11.2022 maksekorraldus näitab kaebaja poolt lammaste müüki, ei näita see, kui mitme lamba eest see summa tasuti. Kaebaja ei ole edastanud kohtule mingeid lepinguid, arveid ega muid dokumente, mis kinnitaks kaebaja müüdud tallede hinda. Kaebaja väited on paljasõnalised ja kohus ei saa neist asja lahendamisel lähtuda. Väidetavalt detsembris 2022 toimunud tallede müügi kohta ei ole kaebaja ühtegi tõendit esitanud. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et lamba hind 100 eurot on üldteada asjaolu. Tegemist ei ole üldteada asjaoluga lammaste kasvatamise ja kauplemisega mitte tegelevate inimeste jaoks. Isegi kui keskmine turuhind 1 lamba eest on 100 eurot, ei tõenda see veel kaebaja lammaste väärtust nende võõrandamise hetke seisuga. Veterinaararsti sõnul olid kaebaja lambad pikemat aega nälginud, seega ei saanud nad olla sama väärtuslikud kui tavaliselt lihaks müüdavad lambad. Isegi kui kaebaja müüs novembris 1 talle 120 euro eest, ei tõenda see, et kaebaja lambad olid ka 15.12.2022 seisuga ehk kuu aega hiljem sama väärtuslikud. Vahepeal olid ilmaolud halvenenud ja lammastel puudus võimalus värsket rohtu süüa. Kaebaja ei andnud neile ka jõusööta.
39.Kindlasti ei ole põhjendatud ja veel vähem tõendatud kaebaja taotletud hüvitis 2000 eurot. Kui kaebaja ostis 6 vana lammast koos 7 tallega 470 euro eest ja väidetavalt müüs sügisel 1 talle 120 euro eest, siis ei saa nende samade 6 vana lamba ja 4 talle hind olla kokku 2000 eurot. Vanad lambad ei saanud vanuse tõustes muutuda väärtuslikumaks. Pigem vähendas nende tervislik seisund nende väärtust. Nälginud tallede eest pea 3-kordse hinna ((2000 – 470) ÷ 4 = 382,5) nõudmine võrreldes sügisel müüdud tallega on selgelt üle paisutatud.
40.Samal põhjusel on põhjendamatu kaebaja taotletud hüvitis 1260 eurot. Selliselt kujuneks 1 talle hinnaks 197,5 eurot ((1260 – 470) ÷ 4), mis on 1,65 korda kõrgem väidetavalt sügisel müüdud talle hinnast ja pea 2 korda kõrgem kaebaja väidetud lamba keskmisest turuhinnast 100 eurot.
18(21)
3-23-659
41.Kohus ei pea põhjendatuks lähtuda ka kaebaja väidetud lamba keskmisest turuhinnast 100 eurot. Esiteks soetas kaebaja ise suvel 13 lammast kokku 470 euro eest (keskmine lamba hind 36,15 eurot). Teiseks ei vastanud kaebaja lambad võõrandamise hetkel oma tervisliku seisundi tõttu turul keskmise hinna eest müüdava lihalamba väärtusele. Eriti arvestades kaebaja enda selgitusega, et turg oli odava lihaga üle ujutatud ja lamba lihaks müümine turule oli raske või võimatu.
42.Kohus võtab kahju hüvitise suuruse arvutamisel aluseks kaebaja poolt lammaste soetamisel tegelikult tasutud summa 470 eurot, mis tasuti 6 vana lamba ja 7 talle eest, keskmiselt ühe lamba eest 36,15 eurot. Kaebaja oli 3 lammast võõrandanud, seega tuleb sellest summast lahutada 3 lamba hind kokku 108,45 (36,15 × 3) eurot. Järelikult tuleb kaebajalt võõrandatud 10 lamba hinnaks arvestada 361,55 eurot (470 – 108,45). Kohus ei pea ilmselgelt võimatuks, et sellise summa eest oleks olnud võimalik kaebajalt võõrandatud 10 lammast ära müüa (kas lihaturule või teisele loomakasvatajale).
43.Neil põhjustel rahuldab kohus hüvitamiskaebuse osaliselt ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja kahju hüvitise 10 lamba võõrandamise eest kokku 361,55 eurot. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue
44.Kaebaja taotles talle väidetavalt ebaõigete faktiväidete avaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise asemel nende ebaõigete faktiväidete avalikult ümber lükkamist.
45.RVastS § 11 lg 1 järgi võib kannatanu nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
46.Seega eeldab heastamiskaebuse rahuldamine vastustaja õigusvastast tegevust.
47.Vastustaja avaldas 30.12.2022 oma veebilehel artikli „Põllumajandus- ja Toiduamet võttis omanikult ära 10 lammast“ 12. Selles kirjeldatakse, et ametile saabunud vihje kontrollimisel selgus, et lammastel puudus joogivesi, sööt ja nõuetele vastav ruum, kuhu varjuda. Kinnistul oli 3 rulooni heina, kuid ruloonid olid lahti võtmata. Seetõttu oli lammaste äravõtmine möödapääsmatu, sest loomade jätmine omaniku juurde oleks ohustanud otseselt nende elu. Lambad üle vaadanud veterinaari sõnul olid nad alatoidetud, neil olid parasiidid ja mitu aastat pügamata vildistunud vill.
48.Kohus ei näe, et nimetatud artikkel sisaldaks ebaõigeid faktiväiteid. Need samad faktid leidsid tuvastamist ka kohtumenetluse käigus. Seega ei ole vastustaja selle artikli avaldamisega kaebaja õigusi rikkunud. Infot on avaldatud neutraalselt ja minimaalselt. Pealegi ei kajasta artikkel kaebaja nime ega muid andmeid, mis võimaldaks artikli sisu temaga siduda. Vastustaja tunnistas, et lammaste võõrandamise kohana on nimetatud ekslikult Harku valda, kuigi kaebaja lambad olid Saku vallas. Selline eksimus ei riku kuidagi kaebaja õigusi. Samuti ei võimalda see eksimus tuvastada kaebajat äravõetud lammaste omanikuna.
49.Lammaste äravõtmise asjaolude kajastamine avalikus pressiteates oli põhjendatud, sest avalikkusel on õigus teada, millega vastustaja tegeleb. Sellistele rikkumistele reageerimise kajastamine on avalikes huvides – ühelt poolt hoiatab see teisi loomapidajaid rikkumistest hoiduma, teiselt poolt näitab see avalikkusele, et väärkoheldud loomi ei jäeta kaitseta, vaid riik rakendab ka reaalselt loomade kaitseks kehtestatud norme. See julgustab inimesi edaspidi selliseid rikkumisi tähele panema ja nendest teada andma, et vastustaja saaks ka edaspidi
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „PTA pressiteade“.
19(21)
3-23-659
sarnaseid korrarikkumisi kõrvaldada. Selline tegutsemine kaitseb loomi ja toetab inimeste õiglustunnet.
50.Samasugust teavet, nagu vastustaja veebilehel olev pressiteade, sisaldab ka Maalehes 30.12.2022 avaldatud artikkel „Amet võttis omanikult ära 10 lammast: „See oli möödapääsmatu““13. Artikkel ei sisalda ebaõigeid faktiväiteid ja artikkel ei sisalda kaebaja nime ega muid andmeid, mis võimaldaks artikli sisu temaga siduda.
51.Kaebaja õigusi ei riku ka vastustaja Facebooki veebilehel avaldatud teave ja foto (dtl 12). Ka need ei sisalda kaebaja kohta valesid faktiväiteid ega mingeid viiteid kaebajale kui loomaomanikule.
52.10.01.2023 Maalehes avaldatud artikli „Võõrandatud lammaste omanik: lasin kolm looma halal meetodil tappa, naabrid raevusid, sain peksa ja ametnikud saadeti kaela“ (dtl 172177) koostamise algatas kaebaja ise, kes soovis ajakirjanikule esitada oma nägemuse lammaste võõrandamise kohta. Artiklis on nimetatud kaebajat nimepidi. Seega on seose eelnevate artiklite ja kaebaja vahel tekitanud kaebaja ise, mitte vastustaja. Vastustaja on artiklis välja toonud vaid eelnevalt kajastatud kohapeal tuvastatud olud ja selle, et kaebaja väitis end haiglas olevat, kus tal ei ole võimalik lammastega tegeleda. Kuna esines otsene oht, et loomapidaja jätabki oma lambad abitusse seisundisse, siis võttis vastustaja üle lammaste nõuetekohase pidamisega seotud kohustused ja võõrandas lambad. Teade lammaste võõrandamise kohta on loomapidajale saadetud ja alustatud on ka süüteomenetlus.
53.Kohus ei näe, et ka see artikkel sisaldaks kaebaja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja väitis vastustajaga telefoni teel vesteldes, et ta on haiglas ja tal ei ole võimalik lammastega tegelda. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks teavitanud järelevalveametnikku sellest, et tal on võimalik organiseerida loomade eest hoolitsemine teise isiku kaudu. Kaebajale edastati teade lammaste võõrandamise kohta 29.12.2022. Kaebaja ei ole väitnud, et viited süüteomenetlusele oleksid ebaõiged. Info, et kaebaja lasi 3 lammast halal meetodil tappa, sai tulla vaid temalt endalt, sest vastustaja ei saanud seda kuidagi teada. Järelikult ei ole vastustaja ka selle artikliga kaebaja õigusi rikkunud.
54.Kaebaja etteheited artikli juures olevatele kommentaaridele on asjakohatud. Kommentaaride avalikustamist, keelamist ja kõrvaldamist reguleerib ajakiri ise, mitte vastustaja. Kui kaebajat häirivad mõned avaldatud kommentaarid, on tal võimalik esitada nõue ajakirja vastu või, kui ta saab teda kommentaari avaldanud isiku, siis tema vastu. Vastustaja ei vastuta võimalike negatiivse kommentaaride ja nendega väidetavalt põhjustatud mittevaralise kahju eest.
55.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja ei ole viidatud teabe avaldamisega käitunud õigusvastaselt ega ole kaebaja õigusi rikkunud. Avaldatud faktiväited olid õiged. Õigete faktiväidete ümberlükkamist ei saa nõuda. Kaebaja heastamisnõue jääb rahuldamata. Otsus ja menetluskulude jaotus
56.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus jätab tühistamiskaebuse tervikuna rahuldamata, kuid tunnistab vastustaja protokolli ja vaideotsuse lammaste võõrandamist puudutavas osas õigusvastaseks. Kohus rahuldab kahju hüvitamise kaebuse osaliselt ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks 361,55 eurot. Heastamiskaebus jääb rahuldamata.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Maalehe artikkel“.
20(21)
3-23-659
57.HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
58.Kaebaja taotles kahju hüvitist summas 2000 eurot ja tasus sellelt summalt riigilõivu 60 eurot. Kohus mõistis kaebaja kasuks välja hüvitise 361,55 eurot, mis on 18% taotletud hüvitise summast. Seega tuleb vastavalt kaebuse rahuldamise proportsioonile mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 10,8 eurot.
59.Kumbki menetlusosalistest ei ole esitanud kohtule muid menetluskulusid (HKMS § 101 lg 1) tõendavaid dokumente, seepärast jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
60.Kohus tagastab asjaga mitte seotud dokumendid, sest need ei ole asja lahendamise seisukohalt vajalikud ja koormavad asjatult toimikut:
dtl 99-10 olevad fotod on väidetavalt tehtud 2015. a-l ja järelikult muudest kui vaidlusalustest lammastest. Seega ei oma need asja lahendamisel mingit tähtsust ja tuleb tagastada;
dtl 117 puudutab kaebaja poolt politseile esitatud süüteoteadet seoses tema ründamisega. Haldusasja esemeks ei ole süüteoasi. Seetõttu ei puutu see tõend praegusesse vaidlusesse ja tuleb tagastada;
dtl 330 olev pilt lehmadest ei puutu mitte kuidagi praegusesse vaidlusesse ja tuleb tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.