Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
15.09.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-659 X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti tegevuse peale
Haldusasi Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-659 resolutsiooni alapunkti 1.3 peale.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-659 resolutsiooni alapunkt 1.3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) käis 15.12.2022 riikliku järelevalve raames kontrollimas XXX kinnistul peetavate lammaste olukorda. Tuvastati, et loomi ei peetud nõuetekohaselt, mistõttu otsustati loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustused üle võtta, lambad (10 tk) senisest asukohast ära viia ja võõrandada nad kolmandale isikule. Selle kohta koostati 15.12.2022 protokoll, mida täpsustati 16.12.2022 protokolliga nr 01-401-22/239.
2.PTA teavitas 29.12.2022 kirjaga nr 5-1/2303 loomade omanikku X (kaebaja), et võttis temalt üle 10 lamba nõuetekohase pidamise kohustuse ja võõrandas lambad 15.12.2022 seisuga kolmandale isikule.
3.Kaebaja esitas 14.01.2023 PTA protokolli peale vaide, mille PTA jättis 22.02.2023 vaideotsusega nr 1.5-5/58 rahuldamata.
3-23-659
4.Kaebaja esitas 24.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas vaideotsust, taotles protokolli tühistamist, vaide rahuldamist ning kahju hüvitamist lammaste, tervisekahju ja teenistuse kaotuse eest 15 000 eurot, mis tuleks läbi korrutada viiega. Lisaks taotles ta hüvitist advokaadikulu ja enda panuse eest kokku 1500 eurot.
5.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse selles esinevate puuduste tõttu korduvalt käiguta. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamiseks täpsustada kaebuse nõudeid ja põhjendusi, esitada kohtule vaidlusalused haldusaktid ja tõendid kahju kohta, tasuda täiendav riigilõiv.
6.Kaebaja esitas 19.04.2023, 01.06.2023 ja 06.06.2023 kaebuse täiendused, milles täpsustas kaebuse nõudeid ja taotletava kahjuhüvitise suurust. Ühe kaebuse nõudena taotles kaebaja mõista välja hüvitis 600 eurot haldusmenetluses kantud õigusabitasu eest. Asjaolu, et PTA ei vastanud kaebaja koostatud vaidele, sest see oli PTA arvates valesti koostatud, tekitas kaebajas arvamuse, et ilma tasulise õigusabita ei ole tal võimalik võõrandamist vaidlustada. Kui PTA oleks kaebaja esialgsele vaidele vastanud, poleks kaebaja professionaalset õigusabi kasutanud. On arusaamatu, kuidas peaks isikud vaide koostamisega ise hakkama saama. Kaebaja ei osanud kuskilt õigusaktist otsida nõuet, et vaide esitamisel on erilised vormistamisreeglid. Samuti ei saanud kaebaja aru protokolli lõpus olnud edasikaebamise kirjeldusest ja seda pidi talle advokaat selgitama.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 19.06.2023 määrusega kaebuse nõuetes rahuldada kaebaja vaie (resolutsiooni alapunkt 1.1); karistada PTA ametnikke ja peadirektorit (resolutsiooni alapunkt 1.2); mõista PTA-lt välja hüvitis haldusmenetluses kantud advokaadikulu eest 600 eurot (resolutsiooni alapunkt 1.3); mõista PTA-lt välja hüvitis kaebaja enda ajakulu eest (resolutsiooni alapunkt 1.4) ning võttis kaebuse menetlusse nõuetes tühistada PTA 15./16.12.2022 protokoll nr 01-401-22/239 ja 22.02.2023 vaideotsus nr 1.5-5/58; mõista PTA-lt välja varalise kahju hüvitis ära võetud lammaste eest; kohustada PTA-d lükkama ümber kaebaja kohta meedias avaldatud ebaõiged faktiväited (resolutsiooni punkt 2). Halduskohus leidis, et kaebus nõudes hüvitada haldusmenetluses kantud õigusabikulud 600 eurot tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et haldusmenetluses kantud õigusabikulud ei ole õigusabikuludena ega kahju hüvitisena kohtumenetluses välja mõistetavad. Arvestades haldusmenetluses kehtivat uurimis- ja selgitamiskohustust (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), ei ole professionaalse õigusabi kasutamine haldusmenetluses isiku õiguste kaitseks vältimatult vajalik. Haldusmenetlus peab olema sedavõrd lihtne ja arusaadav, et isik suudab seal vajadusel ilma professionaalse õigusnõustaja abita osaleda. Haldusorganiga mitte nõustudes on võimalik pöörduda kaebusega halduskohtu poole, kus kehtivad samuti uurimis- ja selgitamiskohustus. Kui isik soovib siiski professionaalset õigusabi kasutada, on see tema enda valik ja sellega seotud kulud jäävad tema enda kanda. Ei saa nõustuda kaebajaga, et protokollist oli raske aru saada vaide esitamise võimaluse kohta. 15.12.2022 protokolli lk-l 2 on selgelt välja toodud, et isikul, kes leiab, et haldusaktiga rikutakse tema õigusi või piiratakse tema vabadusi, on õigus esitada 30 päeva jooksul alates haldusaktist teadasaamisest vaie PTA peadirektorile. Tegemist on selge vaidlustamisviitega, mis ei saanud jääda kuidagi arusaamatuks. Isegi kui kaebaja ei osanud vaidega PTA enda poole pöörduda, oli tal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtu poole. PTA protokolli peale vaide esitamine ei ole kohustuslik. Kohtupraktikas on peetud haldusmenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist lubatavaks vaid väga erandlikel juhtudel (nt vaidlustusmenetluses). Praegusele asjale ei ole põhjust seda erandit laiendada. Kui hankeasjad on reeglina õiguslikud vaidlused, mis tuleb lahendada kiiresti ja milles osalemine eeldab vastavas valdkonnas heade teadmiste olemasolu, siis riikliku järelevalve menetluses osalejale selliseid nõudmisi ei esitata. Menetlus ei toimu sedavõrd kiiresti ja vaidluse all ei ole reeglina õiguslikud küsimused, vaid faktilised asjaolud. Faktilisi asjaolusid oskavad 2(4)
3-23-659 menetlusosalised ka ise haldusorganile selgitada. Kaebaja on suutnud esitada kohtule iseseisvalt kaebuse, mistõttu puudub alus arvata, et ta ei oleks suutnud esitada iseseisvalt haldusorganile vaiet. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, vaid vaidlusega faktiliste asjaolude üle – millised olid lammaste pidamise tingimused. Kuna õigusabiteenuse kasutamine ei olnud haldusmenetluses vältimatult vajalik, siis ei oleks sellega seotud kulude väljamõistmine vastustajalt kahju hüvitisena põhjendatud. Kaebaja taotleb hüvitist 600 eurot, seega on tegemist väheintensiivse riivega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub 04.07.2023 määruskaebuses (täiendatud 21.07.2023) tühistada halduskohtu 19.06.2023 määruse resolutsiooni alapunkt 1.3. Kaebaja esitas PTA-le esialgse vaide 18.12.2022 ja kaebaja maaomanikust isa esitas vaide 21.12.2022. PTA-lt vastust ei tulnud. Kaebaja esitas põhjalikuma vaide 06.01.2023, millele tuli vastus, et vaie on valesti koostatud ja PTA sellele ei vasta. Kahjuks ei ole kaebajal see kiri alles. Kuna vaide esitamise aeg hakkas otsa saama, pöördus kaebaja tasulise õigusabi osutaja poole, kelle abil esitas kaebaja 14.01.2023 korrektsema vaide, millele PTA vastas alles 22.02.2023. Kaebaja arvates tuleks talle hüvitada õigusabi kulu 600 eurot, sest PTA oleks pidanud vastama kohe kaebaja 18.12.2022 vaidele või selgitama, mida ta vaides muutma peaks. Kuna PTA ei vastanud ka täiendatud vaidele, oli kaebaja sunnitud õigusabi kasutama. Lõpuks saabunud PTA vastuses ei käsitletud üldse kaebaja tõendeid ega argumente, vaid korrati üksnes veidi pikemalt protokollis kirjutatut. Kaebaja teadmiste kohaselt pidi ta protokolli vaidlustamist alustama PTA-le vaiet esitades. Vaiete täiendamine oli kõik kaebaja tasuta tehtud töö, mida keegi kinni ei maksa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Kaebaja vaidlustab määruskaebuses halduskohtu 19.06.2023 määruse resolutsiooni alapunkti 1.3, millega halduskohus tagastas kaebuse nõudes mõista PTA-lt välja hüvitis 600 eurot haldusmenetluses kantud advokaadikulu eest . Halduskohus tagastas nõude HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud sätte järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sellele kaebuse tagastamise alusele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise ebatõenäosus.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul on mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise kohustuslikud eeldused täidetud.
12.Halduskohus selgitas õigesti, et kohtupraktika kohaselt ei ole haldusmenetluses kantud õigusabikulud õigusabikuludena ega kahju hüvitisena kohtumenetluses välja mõistetavad (vt nt Riigikohtu 27.06.2018 otsus nr 3-15-2595, p 22; 13.01.2016 otsus nr 3-3-1-76-15, p-d 12–13; 05.12.2013 otsus nr 3-3-1-60-13, p 17; 26.03.2005 otsus nr 3-3-1-93-04) ning erandina on nende väljamõistmist kahju hüvitisena peetud lubatavaks üksnes kohustulikus vaidlustus- või vaidemenetluses kantud õigusabikulude korral (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2016 otsus nr 3-14-52865 ja 30.11.2021 otsus nr 3-20-895). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul ei ole põhjust sellist erandit kohaldada. Erinevalt PTA vaidemenetlusest on riigihanke vaidlustusmenetlus üldjuhul kohustuslik kohtueelne menetlus, s.t isik kaotab ilma 3(4)
3-23-659 vaidlustusmenetlust läbimata võimaluse haldusorgani otsuse peale kohtusse kaebus esitada (HKMS § 268 lg 1). Praegusel juhul ei olnud vaidemenetluse läbimine kohustuslik. Isegi kui vastab tõele kaebaja väide, et PTA ei täitnud oma selgitamiskohustust ja jättis kaebaja enda koostatud vaietele vastamata, oli kaebajal siiski võimalik PTA protokolli vaidlustamiseks otse kohtusse pöörduda. PTA 15.12.2023 protokollis on muu hulgas selgitatud võimalust pöörduda kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse või kahju hüvitamisenõudega halduskohtu poole (dtl 124). Kuigi kaebaja väitel ei saanud ta sellest vaidlustamisviitest täpselt aru, on ta samas märkinud, et advokaat selgitas talle protokollis märgitud edasikaebamise korda. Seega pidi ka hiljemalt ajaks, kui kaebaja esitas PTA-le advokaadi abil koostatud vaide (14.01.2023), olema talle teada ka otse kohtusse pöördumise võimalus. Halduskohtumenetluses on õigusabikulude hüvitamine selgesõnaliselt ette nähtud. Järelikult ei olnud kokkuvõttes kaebajal vaidemenetluses tasulise õigusabi kasutamine vältimatult vajalik. Seetõttu ei oleks täidetud ka riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldus, et tekkinud kahju ei olnud võimalik vältida (vt ka Riigikohtu 13.01.2016 otsus nr 3-3-1-76-15, p-d 11–13).
13.Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega eelkõige siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause). Kaebaja taotleb 600 euro suuruse õigusabikulu hüvitamist, seega jääb see HKMS § 133 lg 1 teises lauses sätestatud lihtmenetluse piirmäära sisse. Asja materjalide põhjal ei ole põhust järeldada, et 600 euro suuruse kulu kandmine tooks kaebajale kaasa rasked majanduslikud tagajärjed. Tegemist on eeskätt omandipõhiõiguse riivega ning riivatud pole muid selliseid kaalukaid hüvesid nagu näiteks perekond või inimväärikus, mis muudaksid riive intensiivseks sõltumatult varaliselt hinnatava hüve suurusest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411; Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2023 määrus nr 3-22-2341, p 11).
14.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 määruse resolutsiooni alapunkt 1.3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.