Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-24-1276 9. oktoober 2024 Karin Jõks Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu perega kohtumistel isiklike riiete kandmise keeluga põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (periood 03.01.202422.02.2024 ja tulevik) Kaebaja – Siim Grossberg Vastustaja – Tartu Vangla
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).
Asjaolud
1.Kaebaja Siim Grossberg esitas 29.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla otsusele nr 1-13/24/154-2. Kaebuses esitatud põhjendused on järgmised. Kaebaja on korduvalt taotlenud luba isiklike riiete kandmiseks perega kohtumisel, kuid vangla keeldub põhjendamatult. Keeld ei arvesta kaebaja pere erisustega - abikaasa töötab välismaal, lühiajaliste kokkusaamiste võimalust ei ole, kaebaja on lapsi, kellega ta varem kohtunud ei olnud, näinud kahel korral ja pidi seejuures kandma vanglavormi jne. Kaebajal on lastega raske sidet luua, kuna ta näeb vanglavormis hirmuäratav välja. Korduva keeldumisega on vangla õigusvastaselt sekkunud kaebaja perekonnaellu ja alandanud tema väärikust. Vastustaja oleks pidanud lahendama kaebaja taotlused kaalutlusõigust kasutades. Otsuse oleks pidanud tegema vangla direktor, kuna tegemist oli taotlusega kalduda kõrvale kodukorra nõuetest. Kaebaja esitas nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks 1500 eurot ja iga edasise keeluga 100 eurot. Kaebaja taotles põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust vangla sisekorraeeskirja üle osas, mis puudutab isiklike riiete kandmise võimaluse puudumist perekonnaga kohtumisel. Kaebaja
2.Tartu Vangla esitas kohtule kohtueelse menetluse dokumendid.
2.1.Kaebaja 22.02.2024 mitme osana esitatud kahju hüvitamise taotluse ja 24.02.2024 esitatud kahju hüvitamise taotluse lisa, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist 1500 eurot ja iga edasise keeluga 100 eurot. Kaebaja leidis, et vanglavormi kandmine on ebaproportsionaalne sekkumine tema era- ja perekonnaellu. Perega kohtudes alandab kasutuses olev vanglavorm tema inimväärikust. Kaebaja tahab kanda isiklikke riideid. Vangla ei ole pakkunud kaebajale inimväärseid kokkusaamistingimusi.
2.2.Tartu Vangla 29.04.2024.a otsuse nr 1-13/24/154-2, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Vangla hinnangul peab kaebaja õigusvastaseks seda, et tal ei võimaldata kanda isiklikku riietust perega toimunud pikaajalistel kokkusaamistel. Kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku 18.05.2021-02.01.2024 osas lahendas vastustaja 13.03.2024.a otsusega nr 1-13/24/3-2. Seega vaatas vangla kahjunõude läbi ajavahemiku 03.01.2024-22.02.2024 osas. Sellel perioodil toimus kaebajal kaks pikaajalist kokkusaamist, mõlemad abikaasaga. Kaebaja on esitanud taotlused isiklike riiete kandmiseks, kuid need on jäetud rahuldamata. Vangla põhjendas, et kehtiv õigus ei näe ette, et kinnipeetav võiks kanda pikaajalise kokkusaamise ajal muid riideid kui vanglavormi. Vangla ei saa oma algatusel kõrgemalseisvast õigusaktist (vangistusseadusest) erandeid teha. Seega ei saa pidada õigusvastaseks, et vangla ei andnud luba kanda pikaajalisel kokkusaamisel isiklikke riideid.
3.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja esitas kohtuasjas 3-24-767 kaebuse, milles ta kohtueelse menetluse osas tugineb Tartu Vangla 13.03.2024.a otsusele nr 1-13/24/3-2. Kaebuse menetlusse võtmine on otsustamisel. Kaebaja on kohtuasjas 3-24-232 esitanud kaebuse perepildi tegemise korra muutmiseks kohustamise nõudes (kaebaja soovis, et pikaajalise kokkusaamise ajal tehakse perepilt ja ta saab kanda isiklikke riideid). Kohus tagastas kaebuse. Lahend jõustus 02.04.2024. Kohtu seisukoht
4.Kaebaja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude alusel, et tal ei lubatud pikaajalistel kokkusaamistel kanda isiklikke riideid. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud perioodi, mille eest ta hüvitist taotleb. Kaebaja on juba esitanud kohtule kaebuse, milles ta taotleb hüvitist seoses kokkusaamistel isiklike riiete kandmise keeluga ja tugineb kohtueelse menetlusena vastustaja otsusele, milles käsitleti perioodi 18.05.2021-02.01.2024. Kohus tõlgendab kaebust nii, et käesolevas kohtuasjas taotleb kaebaja hüvitist perioodi eest, milles kohtueelseks menetluseks on määruse punktis 2 nimetatud taotlus ja otsus. See tähendab, et käsitletavaks perioodiks on 03.01.202422.02.2024. Kaebaja taotleb hüvitist ka selle eest, kui vastustaja edasiulatuvalt, pärast selle perioodi lõppemist keelab tal kanda pikaajalisel kokkusaamisel isiklikke riideid.
5.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt
hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohus ei ole riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas taotleb kahju hüvitamist kaebaja. Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise väljamõistmine on tõenäoline. Kaebaja võimalik kasu hüvitamisnõude esitamisel seisneb rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega. Küsimust sellest, kas mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on täidetud, ei saa käsitleda abstraktselt. Kohus saab lähtuda konkreetsetest kokkusaamistest ja nendega seotud asjaoludest. Käesoleva asja lahendamisel saab lähtuda sellest, et käsitletaval ajavahemikul on kaebajal toimunud kaks pikaajalist kokkusaamist, mõlemad abikaasaga.
7.Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et kaebajale ei võimaldatud kahel pikaajalisel kokkusaamisel abikaasaga isiklike riiete kandmist, pidada tema õiguste intensiivseks riiveks. Kaebuse põhjal sõlmis kaebaja abielu vangistuse ajal. Kaebaja abikaasale pidi olema algusest peale teada, millises olukorras oleva isikuga ta abielu sõlmib, s.h millist riietust tuleb kaebajal kokkusaamistel kanda. Ei ole usutav, et kaebaja kohustus kanda vangla riietust mõjutab olulisel määral kaebaja suhteid abikaasaga. On väga vähe tõenäoline, et kaebajale määratakse sel alusel rahaline hüvitis, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1). Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et anda hinnang, kas kaebajal on kahel pikaajalisel kokkusaamisel isiklike riiete kandmise mittevõimaldamise tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju. Kaebaja õiguste intensiivseks riiveks ei saa pidada seda, et vastustaja ei pruugi tulevikus lubada kaebajal kanda kokkusaamistel isiklikke riideid. Põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selle küsimuse käsitlemiseks ennetavalt, olenemata kokkusaajate isikutest, kokkusaamise asjaoludest ja põhjendustest, millele kaebaja isiklike riiete kandmise taotluses tugineb.
8.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Praeguses asjas on väga vähe tõenäoline, et kohus hindab vastustaja tegevuse õigusvastaseks. Vastustaja on järginud vangistust reguleerivaid õigusakte ja Tartu Vangla kodukorda. Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 sätestab, et kinnipeetav kannab vangla riietust, kui vangistusseadusest või vangla sisekorraeeskirjast (VSKE) ei tulene teisiti. VSKE § 83 lg 1 kordab vangla riietuse kandmise kohustust. VangS või VSKE ei näe ette erandit pikaajalise kokkusaamise puhuks. Isikliku riietuse kandmine on VangS § 46 lg 2 alusel võimalik avavanglas viibiva kinnipeetava, VangS § 82 lg 9 alusel arestialuse ning VangS § 93 lg 1 alusel vahistatu puhul. Kaebaja nende isikute hulka ei kuulu. Ka Tartu Vangla kodukorra p 4.2 näeb ette kinnipeetava kohustuse kanda väljaspool enda elukambrit vangla riietust. Kohtupraktikas on sedastatud, et vangla riietuse kandmise kohustus on üks osa julgeolekuabinõude tervikust (Riigikohtu otsus asjas 3-19-1838, p 34). Vangla riietuse kandmise nõude eesmärk on eristada kinnipeetavaid muudest isikutest, et tagada vangla julgeolek. Ühtse riietuse kandmise kohustus ei saa iseenesest olla väärikust alandav. Kohtu hinnangul ei ole kasutusel olev vangla riietus värvi, tegumoe vms omaduste poolest väärikust alandav. Kohustus kanda vangla riietust, s.h pikaajalise kokkusaamise ajal, on vangistusega kaasnev paratamatus.
9.Kohus möönab põhimõttelist võimalust, et vangla riietuse kandmise reeglist saab konkreetsetel erandlikel asjaoludel ja põhjendustel kõrvale kalduda. Kaebuse põhjal tehti näiteks kaebajale erand abielu sõlmimisel. Kuid seda, kas vastustaja õiguspäraselt keeldus kaebajale isiklike riiete kandmise loa andmisest, saab hinnata üksikjuhtumi kaupa iga juhtumi asjaolusid arvestades. Kohtule ei ole äratuntav, et kõrvalekaldumine vangla riietuse kandmise reeglist võiks olla põhjendatud kaebaja kokkusaamisel abikaasaga. Kokkusaamisi lastega vaadeldaval perioodil ei toimunud. Kohus siiski märgib, et ka kokkusaamise puhul lastega tuleb erandi tegemise vajadust pigem eitada, kui puuduvad faktilised asjaolud, millest järeldada, et vangla riietus ülesaamatult takistab vanema ja lapse vahelist suhtlemist.
10.Kohus leiab määruse punktis 8-9 toodud põhjendustel, et puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
11.Kohus ei leidnud kohtute infosüsteemist andmeid selle kohta, et kaebaja oleks esitanud kaebuse pikaajalisel kokkusaamisel isiklike riiete kandmise lubamiseks kohustamiseks. Kaebajal on võimalus esitada vastustajale uuesti sellekohane taotlus tulevikus (kui kaebaja saab vastava kokkusaamise puhul välja tuua selle kasuks rääkivad konkreetsed erandlikud asjaolud) ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitada kohustamiskaebus kohtule.
12.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.